Restitutsioon, kompensatsioon ja rehabilitatsioon

Nagu alapeatükis 1.2 mainitud, siis on pealkirjas nimetatud kolme mõiste puhul tegu erinevate reparatsiooni vormidega, mida on otseselt nimetatud statuudi artiklis 75 kui võimalikke kohtu poolt rakendavate kahju heastamise viise. Käesoleva alapeatüki eesmärk

127 ICC-01/04-01/06-2904 (viide 4), lk 16, 20.

128 Samas, lk 21-22.

129 E. Dwertmann (viide 5), lk 128.

130 ICC-01/04-01/06-2904 (viide 4), lk 17.

37 ongi välja selgitada, kuidas kohus nende vormide realiseerimist praktikas ette kujutab ning millised olid huvigruppide ootused selles valdkonnas.

Usaldusfond leidis, et kuna antud juhtumi puhul olid peamiste ohvrite kannatusteks rahulikust lapsepõlvest ja haridusest ilmajäämine ning tõsine trauma, mis tuleneb lapssõduriks olemisest ja vägivallaaktide talumisest ning nendes osalemisest, ei ole restitutsioon reparatsiooni vormina kohaldatav.¹³¹ Kohus leidis sarnaselt, et restitutsiooni eesmärkide saavutamine antud juhtumil on küllaltki ebatõenäoline, kuna endiste lapssõduritest ohvrite jaoks, keda sunniti osalema aktiivselt sõjategevuses, on peaaegu võimatu saavutada olukord, milles nad olid kuriteo toimepanemise eelsel ajal. Siiski võiks kohtu arvates restitutsiooni kasutada selliste eesmärkide saavutamiseks nagu lapssõdurite tagasisaatmine nende kodudesse, endiste töökohtade taastamine, haridustee jätkamise võimaldamine ning kaotatud või varastatud vara tagastamine.¹³² Kohus jättis siinkohal tähelepanuta aga sellised restitutsiooni vormid nagu ohvriks langemise tõttu tehtud kulutuste (nt meditsiiniabi ja juriidilised kulutused) hüvitamine ohvritele ja ohvrite õiguste taastamine, mis peaksid samuti olema õiglase restitutsiooni komponendid.¹³³ Kuigi restitutsiooni eesmärke on täielikult peaaegu võimatu täita, siis peaks teatavaid restitutsiooni vorme, mida on võimalik kohaldada, siiski rakendama, kuna need on ohvrite jaoks olulise tähtsusega ning aitavad suurel määral kaasa ohvrite olukorra paranemisele.

Kohus leidis, et teist võimalikku reparatsiooni vormi ehk kompensatsiooni peaks kohaldama siis, kui majanduslik kahju on piisavalt mõõdetav ja see on asjakohane ning proportsionaalne hüvitis, mis on teostatav olemasolevate vahenditega. Kompensatsioon eeldab võimalikult laia kohaldamist, et see hõlmaks kõiki kahju, kaotuse ja vigastuse vorme sealhulgas materiaalset, füüsilist ja psühholoogilist kahju. Kompensatsiooni eesmärgiks võib olla leevendada kaotatud võimalustest tekkinud kahju (sh töö, hariduse, sotsiaalsete eeliste, staatuse kaotusega seotud kahju) ning juriidiliste- ja teiste ekspertide kasutamisega seotud kulutusi.¹³⁴

Samas leiavad paljud, et kompensatsioon ei ole antud juhtumi puhul just parim reparatsiooni vorm. Näiteks kannatanute esindaja büroo (edaspidi KEB) leidis, et sellised rahalised reparatsioonid nagu kompensatsioon on asjakohatud millele eelistatakse teisi vorme. Sarnasel

131 ICC-01/04-01/06-2803-Red 23-03-2012, lk 111. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.icc-cpi.int/iccdocs/doc/doc1380655.pdf (5. oktoober 2012).

132 ICC-01/04-01/06-2904 (viide 4), lk 76.

133 O. Triffterer (viide 2), lk. 1403.

134 ICC-01/04-01/06-2904 (viide 4), lk 77-78.

38 seisukohal oli ka Usaldusfond, arvates et kompensatsioon on liialt problemaatiline reparatsiooni vorm, mille kohaldamist tuleks eelnevalt hoolikalt kaaluda. Sekretariaat¹³⁵ leidis samuti, et rahaline kompensatsioon ei pruugi alati olla asjakohane ja seda eriti lapssõduritest ohvrite puhul.¹³⁶ Seega võib antud kohtuasja puhul tõdeda, et kuigi kohus jättis kompensatsiooni kohaldamise võimaluse lahtiseks, peaks praktikas selle rakendamise võimalusse suhtuma ettevaatlikult ning kaaluma ehk oleks kasulikum kohaldada mõnd teist vormi, seda eriti piiratud ressursside olukorras.

Kolmandaks peamiseks reparatsioonide vormiks oli rehabilitatsioon, mille kohaldamist pidas kohus antud juhtumil samuti võimalikuks. Leiti et rehabilitatsioon võiks kindlasti sisaldada meditsiini- ja tervishoiuteenuseid (eriti HIVi ja AIDSi ravi), psühholoogilist, psühhiaatrilist ja sotsiaalset abi, toetamaks neid, kes kannatavad leina ja trauma tagajärjel, lisaks peaksid olema kaasatud ka asjakohased juriidilised ja sotsiaalsed teenused.¹³⁷

Rehabilitatsioon endistele lapssõduritest ohvritele peaks koosnema meetmetest, mis on suunatud nende reintegratsiooni lihtsustamisele, võttes arvesse poiss- ja tütarlaste erinevusi selles vallas. Kindlasti peaks nende hulka kuuluma lapsohvritele hariduse võimaldamine ja kutsekoolitused, samas rõhutatakse ohvritele töövõimaluste leidmise olulisust. Lisaks tuleks seada eesmärgiks häbitunde vähendamine lapsohvrite seas ning vältima edasiste kannatuste tekkimise võimalust, mida endised lapssõdurid võisid kogeda oma sundvärbamise tõttu.

Lapssõdurite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks võiks kaasata nende kohaliku ühiskonna, et vältida nende edasisi kannatusi.¹³⁸ Nagu eelnevast selgub on kohus rehabilitatsiooni puhul mõelnud peamiselt endistele lapssõduritele ja nende reintegreerimisele, mis on küllaltki loomulik, sest nad vajavad seda kõige enam, kuna paljud neist ei suuda ega saa tavapäraselt osa võtta ühiskonna elust enne, kui nad ei ole saanud piisavalt psühholoogilist abi ja rehabilitatsiooni.

Mitmete huvigruppide esindajad leidsid, et rehabilitatsioon peaks olema suunatud endiste lapssõdurite käitumuslike probleemide lahendamisele, arendama kultuurilisi ja sportlikke tegevusi, võimaldama neile haridust ja nõustama neid läbi sotsiaalse ja majandusliku

135 Sekretariaat on kohtu organ, mis vastutab mitte-juriidiliste administratiivsete aspektide ja kohtu haldamise eest. Sekretariaati juhib Peasekretär.

136 ICC-01/04-01/06-2904 (viide 4), lk 41, 43.

137 Samas, lk 79.

138 Samas, lk 79.

39 reintegratsiooni.¹³⁹ Kohus on oma põhimõtete määramisel neid soovitusi ka järginud ega lähe nendega vastuollu.

Ohvrite esindajad on seisukohal, et ohvritele peaks andma reparatsioone, mis võimaldaksid neil hakata tegelema majandusliku tegevusega ja seetõttu tuleks neid tööalaselt koolitada ja anda abi ettevõtete rajamisel.¹⁴⁰ Ühiskonna jätkusuutlikkuse ja paranemise seisukohalt oleks selline abi üks olulisematest reparatsiooni viisidest, kuna juhul, kui ohvrid suudaksid asutada toimivaid ettevõtteid, saaksid nad tulevikus paremini hakkama ning oleksid sõltumatud abiprogrammidest, arendades ise seeläbi kohalikku ühiskonda. Samal ajal tuleb aga arvestada piiratud rahaliste vahenditega, andes sellist stardiabi teatud ohvritele oma ettevõtete rajamiseks, on suur oht teiste ohvrite diskrimineerimiseks.

Rehabilitatsiooni juures on muidugi oluline tagada abi mitte ainult endistele lapsohvritele, vaid võimalikult paljudele ohvritele, seda nii meditsiiniteenuste, haridusvõimaluste, psühholoogilise abi kui teiste sotsiaalsete teenuste kaudu. Kolmest peamisest reparatsiooni vormist, millest antud alapeatükis juttu oli, on rehabilitatsioon kindlasti üks kõige paremini rakendatav viis. Rehabilitatsioon on restitutsiooni ja kompensatsiooni ees eelistatuim vorm oma pikaajalise mõju tõttu, kuna selle erinevad meetmed on suunatud ohvritele jätkusuutliku elu tagamiseks mitte ainult hetkel vaid ka tulevikus.