Raamatupidamine ja selles toimunud suuremad ümberkorraldused on tihedalt seotud nii eelarvedistsipliini, kui logistilise varade hankimise ja arvestusega. Konkreetsemalt raamatupidamise või finantsarvestuse osas võib peamise ümberkorraldusena välja tuua Kaitseväe raamatupidamise tsentraliseerimise ja ühe raamatupidamisprogrammi rakendamise.
Enne KKS jõustumist olid Kaitseväe üksused ja asutused raamatupidamiskohuslased, raamatupidamine toimus 4 erinevas programmis, mis muutis keeruliseks nii Kaitseväe-ülese finantsarvestuse, kui –planeerimise. Kuna tsentraliseerimise eelduseks oli kõigi üksuste olemasolevate varade ja finantsseisude täpne fikseerimine, otsustati tsentraliseerimine läbi
51 RT I 2007, 73, 449.
52 Intervjuu Kaitseväe Logistikakeskuse raamatupidamiskeskuse juhataja-kaitseväe pearaamatupidaja, pr Piia Saarepera`ga, 11.04.2013, Tallinn.
38
viia kahes etapis. Raamatupidamises valitsenud segadust illustreerib ilmekalt näide mehitamata lennukist, mis oli arvel kahes erinevas üksuses.
Nii säilitasid 9 üksust teatava iseseisvuse oma varade üle arvestuse pidamisel veel ka 2009. a, kuid seda siiski juba Kaitseväe Logistikakeskuses loodud raamatupidamiskeskuse juhendamisel. Alates 2010. aastast on aga Kaitseväe raamatupidamine täielikult eespool mainitud raamatupidamiskeskusesse koondatud. Ka raamatupidamisalased juhendid (Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskiri ja majandustehingute dokumentide liikumise kord) kehtestati 2009. a veel mittetäielikult korrastatuna. Tsentraliseeritud raamatupidamisega seotud erinevate juhendite ja kordade (näiteks lähetuste korraldus, õppelaenude hüvitamine jms) koondamisega ning ühtse raamatupidamise sise-eeskirjaga jõuti valmis 2011. a, kui Kaitseväe juhataja 17.08.2011 käskkirjaga nr 245 kinnitati uus ja seni kehtiv Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskiri.
Raamatupidamisprogrammina on kasutusele võetud tarkvaraprogramm „Finants AXAPTA“, mille käivitamisel esines küll probleeme, kuid mida on käesolevaks hetkeks olulisel määral parendatud. Samas on aga jätkuvalt raamatupidamise jaoks probleemiks MAS AXAPTA programmi mittetäielik rakendamine ja ühtlustatud kasutamine koos raamatupidamisprogrammiga. Ühe suure puudusena võib välja tuua riigisaladusena kaitset vajavate varade üldandmete käitlemise probleemid.
Kuigi raamatupidamise tsentraliseerimise idee ja vajadus tundus esmapilgul nii selle korraldajatele, kui ka teistele teenistujatele oma mahukuse ja keerukuse tõttu hirmutav ning kaaluti ka võimalust tsentraliseerimise asemel raamatupidamine integreerida (liitumine oleks toimunud ainult tehniliselt elektroonilisi kanaleid kasutades ja raamatupidamisüksused oleks jäänud üksuste koosseisudesse), on praktika näidanud, et tollased hirmud olid alusetud. Kuigi erinevate teenistujate poolt on endiselt kuulda kriitikat tsentraliseeritud raamatupidamise aadressil, on see kriitika enamasti põhjustatud rangemaks muutunud finantsreeglitest ja – kontrollist, mitte tsentraliseerimisest kui süsteemi ülesehitusest. Samas on Riigikontrolli, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe siseauditite poolt läbi viidud kontrollides antud Kaitseväe raamatupidamisele ja raamatupidamiskeskuse tegevusele positiivseid hinnanguid. Ilmselt vajavad Kaitseväe teenistujad raamatupidamisega seotud uuenduste ja karmistunud reeglitega harjumiseks rohkem aega.
39 3.6 Õigusloome53
Kaitseväes teenivate juristide jaoks tähendas KKS rakendamine eelkõige Kaitseväe ja selle üksuste ning asutuste põhimääruste koostamist, aga ka erinevate määrustike uuendamist.
Kolmanda suurema ülesandena ootas neid ees üksuste ja asutuste poolt sõlmitud erinevate lepingute kontrollimine, muutmine ja vajadusel lõpetamine.
Põhimääruste eesmärgiks sai Kaitseväe ja selle üksuste ning asutuste täpsema ülesehituse, põhiülesannete ja nende ülemate üldise pädevuse sätestamine.
Nagu käesoleva töö punktis 2.2 juba kirjeldatud, reguleeris Kaitseväe ja selle üksuste ülesehitust Vabariigi Valitsuse määrus nr 172 „Kaitseväe ülesehitus“54, kuid üksuste ülesannete ja ülemate pädevuste õiguslik regulatsioon oli puudulik. Teataval määral sisustas valdkonda Kaitseväe sisemäärustik, milles olid muuhulgas loetletud pataljoniülema ja teiste ülemate vastutus, ülesanded ja pädevus. Selline regulatsioon oli siiski operatiiv-taktikalise iseloomuga, mis ei olnud piisav igapäevase teenistuse õiguslikuks korralduseks. Seetõttu oligi KKS eelsel perioodil ülemate käskkirjade preambulas suhteliselt levinud „õiguslikuks aluseks“ konkreetsete õigusaktide ja sätete asemel väljend „Seoses teenistusliku vajadusega“.
Ilmselt on kaitseväelastele omane täita käsku ja selle alusel antud ülesandeid selle juriidiliste aluste korrektsuse pärast liialt muretsemata. Kaitseväge (riiki) on vaja teenida sõltumata õigustühimikust või segadusest õigusaktide ümber. Ja nii võib öelda, et kui kõrgem õigusnorm puudus, tegutseti Kaitseväe juhataja või madalama ülema käskkirja alusel.
Kui põhimääruseid võib pidada uuteks õigusaktideks Kaitseväes (erandiks on 2004. a kinnitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus), siis Kaitseväe määrustikud (sise-, rivi-, distsiplinaar- ja garnisonimäärustik) ja neis sätestatud põhimõtted on erineval kujul ja määral Kaitseväe korraldust reguleerinud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates. Kuigi 2008. a keskpaigaks olid need määrustikud nii juriidiliselt kui ka sisuliselt vananenud, siis KKS rakendamisel neist kolmes esimeses väga mahukaid muudatusi ei tehtud (Garnisonimäärustik tunnistati Vabariigi Valitsuse 11.12.2008. a määrusega nr 172 kehtetuks ja vastavad sätted kajastati Vahiteenistuse eeskirjas). Seda just seetõttu, et määrustikud olid teiste seaduste (Kaitseväeteenistuse seadus, Kaitseväe distsiplinaarseadus) rakendusaktid ja ka nende seaduste olulise muutmise ja täiendamise vajadust oli juba sel ajal ette näha. Kaitseväe distsiplinaarseadus ning seni kehtinud Kaitseväeteenistuse seadus tunnistati alates 01.04.2013.
53 Intervjuu Kaitseväe Peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse juhataja, hr Aivar Kalle`ga, 11.04.2013, Tallinn.
54 RT I 2002, 44, 290
40
a kehtetuks 13.06.2012. a vastu võetud Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadusega, millega kaotasid kehtivuse ka määrustikud. Tänaseks päevaks on Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud uus Kaitseväe sisemäärustik, mis määrab kindlaks Kaitseväe põhiväärtused koos käitumisreeglite, päevakorra ja muu sellisega.
Põhimääruste koostamise ja jõustumisega märkimisväärseid probleeme ei esinenud ning Kaitseväe Peastaabi ja üksuste vahelise koostöö tulemusena jõustus 01.01.2009. a 28 põhimäärust. Kuigi Kaitseväe areng ja sellega seotud muudatused on pärast seda suure hooga jätkunud, mistõttu on osutunud vajalikuks ka muudatused põhimäärustes, ei saa neid muudatusi pidada põhimääruste puudulikkusest tingituks. Pigem vastupidi. KKS-i ja põhimääruste jõustumisega kaasnenud „hämarate alade“ õiguslik reguleerimine on saanud positiivset tagasisidet nii Kaitseväes teenivate juristide, kui teiste teenistujate poolt. Positiivse näitena võib kindlasti välja tuua Kaitseväe julgeolekualaga seotud sätete rakendumise, mille käigus ei ole esinenud olulisi probleeme Politsei või kohalike omavalitsusüksustega. Samuti viitab KKS ja selle alusel vastu võetud õigusaktide heale kvaliteedile õiguslike vaidluste puudumine erinevate sätete tõlgenduse üle, mis oleksid põhjustanud kohtulikke vaidlusi.
Siiski saab välja tuua ka probleemseid valdkondi.
Nii on probleeme tekitanud käsuõiguse üleandmise juures distsiplinaarvõimu üleandmise võimalikkuse puudumine. Kuigi see on militaarvaldkonnas tavapärane, et distsiplinaarvõimu koos käsuõigusega üle ei anta, võib see teatavatel juhtudel osutuda vajalikuks ja seetõttu on arutlusel muudatuse sisseviimine seadusesse. Siinjuures tuleb silmas pidada, et vastav regulatsioon ja selle täitmine peab olema väga heal tasemel dokumenteeritud ning juriidiliselt korrektne, vältimaks segadust ja probleeme alluvussuhetes ja kaitseväelaste igapäevases teenistuses. Näiteks kaitseministri 17.11.2008. a määrusega nr 18 kehtestatud „Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise kord kaitseväes ja rahvusvahelises sõjalises koostöös“ on praktikas kujunenud raskesti täidetavaks ja selle järgimine ebamõistlikult koormavaks.
Lisaks on Kaitseväe teenistujate poolt kriitikat saanud Kaitseväeluuret puudutav peatükk, mida peetakse puudulikuks ning Kaitseväe juhataja ülesannete loetelu, mida on peetud liialt üldsõnaliseks ning mis ei kajasta tema tegelikku igapäevast teenistust. Ka on tehtud etteheiteid KKS liigse ülereguleerituse kohta, jättes madalamate õigusaktidega reguleerimise võimalused liialt ahtaks. Aga selline kriitika on ka igati ootuspärane, arvestades varasemat reguleerimatust Kaitseväe korralduses.
41 KOKKUVÕTE
1992. a vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduses fikseeritud kohustus sätestada Kaitseväe korraldus seadusega, täideti alles 16 aastat hiljem, kui Riigikogu võttis vastu Kaitseväe korralduse seaduse. Nii kaua ei ole pidanud jõustamist ootama ükski teine konstitutsionaalne seadus.
Pikaleveninud protsessi peamiseks põhjuseks võib pidada Põhiseaduses sätestatud Kaitseväe juhtimise regulatsiooni, kus Vabariigi Valitsuse roll Kaitseväe juhtimisel ja kontrollimisel jäi oluliselt Vabariigi Presidendi pädevuse varju. Selline regulatsioon tulenes suuresti 1937. a Põhiseadusest, mil riigikord tänasega võrreldes oluliselt autokraatlikum oli. Sisuliselt tekitas Kaitseväe juhtimise küsimus eelmise sajandi 90-ndatel aastate poliitringkondades kaks vastandlikku leeri. Ühed pooldasid Kaitseväe, kui eristaatuses organisatsiooni säilitamist ja päevapoliitikast eemalhoidmist, teised aga Kaitseväe allutamist täitevvõimule läbi Kaitseministeeriumi. Ka Kaitseväe juhtkond ei pooldanud olulisi muudatusi Kaitseväe juhataja alluvuse ja Kaitseväe üle teostatava tsiviilkontrolli toimimises ning soovis jätkata 90-ndate alguses väljakujunenud praktikat. Kuigi Põhiseaduses riigikaitset puudutavate sätete puudulikule sõnastusele ja nende sobimatusele parlamentaarsesse riigikorda viidati Põhiseaduse analüüsimisel Riigikohtu ja erinevate õigusekspertide poolt, ei olnud need hinnangud Kaitseväe eristaatuse pooldajatele piisavalt mõjukad ja Põhiseaduse muutmise ainsaks legaalseks viisiks peeti selle teksti muutmist. Õiguslikust küljest vaadates ei ole see aga kuidagi õigustatud, sest Põhiseaduse muutmise korrektseks meetodiks võib olla ka selle muutmine näiteks Riigikohtu tõlgenduse kaudu.55
Kuigi Kaitseväe korralduse seaduse eelnõude koostamisega alustati 90-ndate keskpaigast, takerdus nende menetlus just seetõttu, et puudus Põhiseaduse muutmist eeldav Kaitseväe täitevvõimule allutamise ja kõigi osapoolte jaoks juriidiliselt korrektne lahendus, mille osas saavutati poliitiliste jõudude kompromiss alles 2008. a, kui Riigikogu võttis vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse. Kaitseministeeriumi rolli Kaitseväe tegevuse juhtimisel püüti küll erinevates seadustes sätestada, kuid Põhiseaduse muutmine andis otsustava tõuke Kaitseväe korralduse seaduse väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks.
Kuigi Kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmist takistasid ka väiksemad erimeelsused, nagu näiteks Kaitseväe juhataja ametisse määramise ning tema staatuse küsimus, mõistete defineerimine või ka meedias kajastust leidnud isikutevaheline halb läbisaamine, oli autori
55 U. Lõhmus. Põhiseaduse muutmine ja muutused Põhiseaduses, Juridica 2011 nr 1, lk 14.
42
hinnangul peamiseks probleemiks siiski Kaitseväe juhtimise mitmetitõlgendatav regulatsioon Põhiseaduses.
Kuigi Kaitsevägi tõestas, et suudab eksisteerida ka õiguslikult halvasti või puudulikult reguleeritud keskkonnas, määratles 01.01.2009. a jõustunud Kaitseväe korralduse seadus lõpuks täpselt ja konkreetselt Kaitseväe rolli ning missiooni Eesti Vabariigi riigikaitses.
Kaitsevägi fikseeriti ühe valitsusasutusena Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Täpsustati staatus valitusasutuste seas, konkretiseeriti Kaitseväe juhataja ainujuhtimise põhimõtet ning varasema positiivse tsiviilkontrolli asemel sätestati kaitseväelasliku käsuõiguse puudumine kaitseministril. Samuti fikseeriti Kaitseväe ülesehitus ja ülesanded, lähtudes väljakujunenud olukorrast ning arvestades Kaitseväe arengute ja vajadustega. Kaitseväe ülesannete määratlemisel võeti lisaks militaarülesannete sisustamisele eesmärgiks sätestada ka politseiliste ja päästeülesannete täitmise kord ja tingimused.
Ka julgeolekuala ja jõu kasutamise reeglite puhul püüti kehtestada õigusnormid viisil, mis tagaksid praktikas välja kujunenud normistiku rakendumise juriidiliselt korrektses keskkonnas, mis ka õnnestus.
Kuigi kõigi mainitud valdkondade osas esines eriarvamusi, kujundati lõplikud sõnastused valitsemisala ekspertide poolt, arvestades Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkonna seisukohti. Ainsa probleemse regulatsioonina võib Kaitseväe korralduse seaduses välja tuua Kaitseväeluure peatüki, mille sõnastus tekitas probleeme menetluse käigus ning mille osas on tänaseks ette valmistatud mahukas muudatusettepanekute pakett. Kokkuvõtteks võib öelda, et seaduses sätestatud olulisematel teemadel toimunud arutelud ja diskussioonid ning nende alusel kehtestatud rakendusaktid on oma eesmärgi täitnud ning seaduse rakendamisele antav hinnang on positiivne.
Enamjaolt on positiivne ka Kaitseväe teenistujate tagasiside Kaitseväe korralduse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kaasnenud muutuste kohta. Ühise nimetajana võib muudatuste juures välja tuua suuremal või väiksemal määral toimunud tsentraliseerimist. Nii toimus näiteks Kaitseväe raamatupidamises, asjaajamise korraldamises ja personaliarvestuses täielik tsentraliseerimine, finantsplaneerimises, personalijuhtimises ja hangete läbiviimises aga osaline tsentraliseerimine. Kuigi enne seaduse jõustumist nähti sellistes suuremõõtmelistes muutustes ohumärke ja kaheldi, kas Kaitsevägi on võimeline kõigi toetavate tegevustega sellisel moel toime tulema, on praeguseks praktika tõestanud hirmude alusetust. Tsentraliseerimisega on saavutatud oskusteabe ja –töötajate koondumine, mis on parandanud ja ühtlustanud töö kvaliteeti kõigis viidatud valdkondades. Teenistujate
43
kohtlemine ja tasustamine on võrdsustunud ning toetavate tegevuste kuludes on saavutatud majanduslik kokkuhoid.
Kaitseväe korralduse seaduse alusel kehtestatud Kaitseväe ja struktuuriüksuste põhimäärused täpsustasid seaduses kehtestatud sätteid üksuste ülesehituse, ülesannete ja ülemate pädevuste osas ning määrustikud läbisid ammu oodatud uuenduskuuri, saades nii ajakohasema ja konkreetsema sisu. Kõik see on tõhusamalt taganud Kaitseväe tegevuse selguse ja õiguspärasuse pidevalt muutuvas ja arenevas keskkonnas.
Kaitsevägi on vastavalt Eesti Vabariigi võimalustele ja vajadustele olnud pidevas arengus ka enne Kaitseväe korralduse seadust, kuid läbipaistev õiguslik regulatsioon annab Kaitseväe arengule vajaliku suuna ning perspektiivi.
44
THE LEGAL REGULATION OF ESTONIAN DEFENCE FORCES ORGANISATION BASED ON THE ESTONIAN DEFENCE FORCES ORGANISATION ACT
Summary
The Constitution of The Republic of Estonia, which was passed in 1992, provided that the organisation of Estonian Defence Forces (EDF) must be regulated in law. Nevertheless the EDF Organisation Act (EDFOA) entered into force 01.01.2009. Why took it so long and how was the organisation of EDF in this act provided? These are the main questions for this bachelor`s thesis. In first chapter, the author uses historical and chronological methods to find out the main reasons, why it took 16 years to adopt EDFOA. For this, the author analyses the constitutional pleas in law which have been regulating national defence, different opinions and assurances on them and the processes to modify them. Mutual relations between different Ministers of Defence and Commanders of Defence Forces will be not taken into account.
In second chapter focuses the analysis on to the EDFOA by using the systematic method. The author elaborates different draft legislations, letters of explanation, expert`s opinions on them and provisions which were finally worded in law. The author`s assurances bases on interaction of different Acts and personal opinion and experiences which originate from twelve years long service in EDF.
Third chapter focuses on the changes inside of EDF, which were caused by new law and regulations. The author describes and evaluates these developments based on interviews with servants who participated in workgroups which were established to prepare EDF as one joint organisation for these changes. All interviewees are still servants and highly valued specialists in EDF. In addition to interviews, the documents prepared by workgroups which were mentioned before, were elaborated and analysed.
The main reason for the lack of legal regulation in organisation of EDF hides in formulation how command and leading of national defence was provided in The Constitution of The Republic of Estonia. This formulation favoured the President`s position as highest leader of national defence and didn’t enact Government`s role in it. This left enough space for disputes between Commanders of Defence Forces and Ministry of Defence, but also between different political parties. Despite of judgement of Supreme Court and expert assessments which endorsed EDF`s leadings belonging under subordination of executive power, the modification of the Constitution was too sensitive topic for Government and Parliament. Instead, they tried
45
to modify pleas in law on lower level, in Peace-Time National Defence Act for example. But this solution was not adequate for EDF`s leadership and some political parties who believed in threat of excessive politicization. The disputes between EDFs and Ministry of Defence ended not before The Constitution of the Republic of Estonia Amendment Act was passed in 2008. The modification of The Constitution ended different interpretations and made the cooperation between both sides possible.
The lack of cooperation was caused also by the different interpretations about designation of Commander of EDF or legal definitions, but these were all minor reasons, which were discarded after the solution in dispute, described earlier.
EDFOA provided following topics:
Legal status and leadership of EDF;
The structure of EDF;
The functions of EDF;
Military Intelligence and security area;
Rules of engagement.
Since 01.01.2009 the EDF is one joint governmental authority in sphere of responsibility of Ministry of Defence. The Commander of Defence Forces is subordinate of Minister of Defence, but the minister has no military right of command. This regulation helps to improve civil control over EDF but ensured military personnel’s role in leadership over EDF`s every day’s activity and military actions.
The structure of EDF was earlier provided by Governments Regulation which described only unit`s names and locations. In EDFOA different types of units (peace-time units, war-time units, defence districts etc.), main task for them and strategic limitations of staff were also provided.
The functions of EDF can be divided into 2 parts. The most important task is to prepare for military defence of Estonia, which includes military trainings and also international military cooperation. In second section are tasks similar to Police and Rescue services.
Military Intelligence is the only part of EDFOA, which can be assessed as non-satisfactory.
The rules and methods, provided in law prejudice EDF`s ability to conduct intelligence and especially counter-intelligence activities. That’s why new draft legislation has been developed which is waiting for coordination by different Ministries and authorities.
46
Rules of engagement need to be legislated in law, because use of force by military personnel or units can restrict people`s constitutional liberties. Earlier were these rules written in military regulations, but this is not sufficient for the state based on the rule of law.
The biggest change for servants of EDF, caused by new EDFOA, was establishing one joint institution. Before that included EDF different units and institutions, which were legislated as independent authorities. This was accompanied by full or partial centralization in different supportive activities. For example bookkeeping, management of documents and personnel record-keeping were centralized, but finance planning and human resource management were centralized on defence district level. The centralization helped EDFs to concentrate specialist into one or few units, which upgraded sector`s efficiency and saved financial resources.
Although these changes caused some criticism in EDF at the beginning, has posterior feedback been positive and reorganisation evaluated as successful and necessary.
47 KASUTATUD ALLIKAD
Kasutatud Kirjandus:
1. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, Juura, 2012;
2. Põhiseadus ja Põhiseaduse assamblee, Juura, 1997;
3. T. Annus. Riigiõigus, Tallinn, Juura, 2006;
4. M. Rask, Riigikaitse õiguslikud alused. Eesti Akadeemiline Õigusteaduse selts, 1996-1998. a. Tartu, 1999;
5. A. Shulsky. Silent Warfare: Understanding the World of Intelligence, 2nd Revised Edition, New York, 1993;
6. H-J. Uibopuu. Riigipea rahvusvahelises ja siseriiklikus õiguses, Juridica 2004 nr 5;
7. U. Lõhmus. Põhiseaduse muutmine ja muutused Põhiseaduses, Juridica 2011 nr 1;
8. A. Engel. Riigikaitse õiguslikke küsimusi taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, magistritöö, Tallinn, 2003;
9. R. Ühtegi. Sõjaväeluure õiguslikud alused, bakalaureusetöö, Tartu, 2007;
10. M-L. Põder. Sõjaväeluure õiguslik reguleerimine, bakalaureusetöö, Tartu, 2007;
11. M. Tekkel. Riigikaitse juhtimine ning tsiviilkontroll kaitseväe üle, bakalaureusetöö, Tartu 2007;
12. K. Kaevats. Kaitseväe julgeolekut reguleerivate õigusaktide analüüs, uurimustöö, Tartu, 2012.
Kasutatud õigusaktid ja kohtulahendid:
13. Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349;
14. Kaitseväe korralduse seadus, RT I 2008, 35, 213;
15. Rahuaja riigikaitse seadus, RT I 1995, 18, 240;
16. Rahuaja riigikaitse seadus, RT I 2002, 57, 354;
17. Sõjaaja riigikaitse seadus, RT I 1994, 69, 1194;
18. Vabariigi Valitsuse seadus, RT I 1995, 94, 1628;
19. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus, RT I 2003, 23, 138;
20. Hädaolukorra seadus, RT I 2009, 39, 262;
21. Erakorralise seisukorra seadus, RT I 1996, 8, 165;
22. Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus, RT I, 18.12.2012, 1;
48 23. Päästeseadus, RT I 2010, 24, 115;
24. Julgeolekuasutuste seadus, RT I 2001, 7, 17;
25. Jälitustegevuse seadus, RT I 1994, 16, 290;
26. Kaitseväe Sisemäärustik, RT I 1998, 115, 1888;
27. Asjaajamiskorra ühtsed alused, RT I 2001, 20, 112;
28. Kaitseväe ülesehitus, RT I 2002, 44, 290;
29. Kaitseväe põhimäärus, Vabariigi Valitsuse 27.11.2008. a määrus nr 161;
30. RKPJKo III-4/1-11/94, RT I 1995, 2, 35.
Kasutatud muud allikad:
31. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. Justiitsministeerium, 01.06.1998;
32. Seletuskiri eelnõu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi pädevuse ja tema valimiskorra muutmiseks" 1182 SE juurde;
33. Seletuskiri Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 47 SE juurde;
34. Seletuskiri Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 SE juurde;
35. Seletuskiri Kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 634 SE juurde;
36. Õiguskantsler Indrek Teder´i arvamus Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 SE kohta;
37. Riigikogu kantselei juriidilise osakonna nõuniku, hr Andres Kulu arvamus Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 SE kohta;
38. Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja hr Aivar Engeli arvamus Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 SE kohta;
39. Riigikaitse strateegia, Vabariigi Valitsuse 31.12.2010. a määrus nr 515;
40. Riigikaitse arengukava 2013-2022, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24.01.2013 määrusega nr 35;
41. Riigikogu põhiseaduskomisjoni 14.10.2002 istungi protokoll nr 213/293;
42. X Riigikogu VIII istungijärgu stenogramm, 25.10.2006
43. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemise stenogramm, XI Riigikogu, Tallinn, 06.11.2007. a;
44. Riigikogu riigikaitsekomisjoni 21.04.2008. a istungi protokoll nr 70;
45. Riigikogu riigikaitsekomisjoni 05.05.2008. a istungi protokoll nr 72;
49
46. Riigikogu riigikaitsekomisjoni 03.06.2008. a istungi protokoll nr 79;
47. Riigikogu rahanduskomisjoni 06.12.2010 istungi protokoll nr 219;
48. Kriminaalasja lõpetamise määrus kriminaalasjas 07700000019, Riigiprokuratuur, 20.03.2008.
50
Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina ____________________ Kert Kaevats_______________________________________
(autori nimi)
(sünnikuupäev: _____________19.08.1978_______________________________________)
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
______ Kaitseväe korralduse õiguslik regulatsioon Kaitseväe korralduse seaduse näitel ____________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri)
mille juhendajad on KND Kalle Merusk ja MA Maire Kurvits , (juhendaja nimi)
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus, __29.04.2013_______ (kuupäev)