Piirangud

Direktiivi järgi võib piirata kahtlustatava ja kaitsja juurdepääsu olulistele kriminaalasja materjalile juhul, kui see võib viia tõsise ohuni inimelule või teise isiku põhiõigusele või on rangelt vajalik oluliste avalike huvide kaitseks. Oluliste avalike huvide kaitse all peab direktiiv silmas käimasoleva uurimise kahjustamise vältimist või kriminaalmenetlust toimetava riigi julgeolekut (art 7 lg-d 2 ja 4). EIKi testi järgi võib õigust tutvuda olulise kriminaalasja materjaliga piirata oluliste avalike huvide kaitseks. Olulised avalikud huvid on: (a) kriminaalmenetluse legitiimsed eesmärgid (ausa ning õiglase tõe väljaselgitamise või õigusmõistmise kaitseks);(b) teiste isikute olulised põhiõigused; või riigi julgeolek (raske

kuriteo (nt terrorismi) efektiivseks ennetamiseks ja tõkestamiseks või vajadus hoida saladuses politsei uurimistaktikat ja - meetodeid).

Piiramisalus teise isiku oluline põhiõigus on hõlmatud nii EIK testi kui ka Direktiiv B-ga.

Direktiiv B sõnastusest ei selgu, millised on need olulised põhiõigused, millal on juurdepääsupiirangu kohaldamine põhjendatud.Viimast ei ava EIKi test ega direktiiv ise.

Direktiivi art 7 lg- t 4 lugedes saab järeldada, et üheks oluliseks kaitstavaks põhiõiguseks tuleb lugeda vähemalt inimelu. Inimelu on teatavasti vaid üks olulistest põhiõigustest. Siinkirjutaja on veendumusel, et kindlasti ei saa igasuguseid põhiõigusi pidada antud sätte mõttes oluliseks, sest vastasel juhul saaks peaaegu igas olukorras piirata kõneaines olevat kaitseõigust. Ilmselt tähendab väljend oluline eeskätt seda, et kaitstav põhiõigus peab olema kaalukam kui kahtlustatava õigus ausale ning õiglasele menetlusele vabaduse piiramise menetluses. Mõiste sisustamisel on abiks EK test, millest nähtuvalt peab juurdepääsupiirang olema proportsionaalne ning arvestama põhiõiguste olemusi. EK test pakub välja, et oluliste tõendite tutvustamine ei tohi ohustada eelkõige inimese elu, tervist ja vabadust. Siinkirjutaja arvates peakski oluliste põhiõiguste kataloog vastavale tasemele jääma, eelistades seega kitsendavat tõlgendamist, nagu näeb ette Direktiiv B preambul p 32.

Seega tuleks direktiivis olevat piiramisalust teise isiku olulised põhiõigused sisustada kitsendavalt EK testi abil, hõlmates seega eelkõige teise isiku elu, tervist ja vabadust.

Mis puudutab kõneaines oleva kaitseõiguse piiramist art 7 lg 4 alusel on see mh õigustatud, kui see on rangelt vajalik oluliste avalike huvide kaitseks. Määratlust rangelt vajalik kasutab ka EIKi test. Direktiivi preambul p- st 32 saab järeldada, et tähistus rangelt vajalik viitab kitsendavale tõlgendamisele. Siinkohal ei anna palju juurde ka EK test. Viimane ütleb sisuliselt, et juurdepääsupiiranguga kaitstava ühe reaalse kahjustamise oht peab olema tõendatud. Lisaks lähtub EK test ka nõudest, et piirang peab olema vajalik ja proportsionaalne.

Seega järeldub, et tähistust rangelt vajalik tuleb tõlgendada kitsendavalt. Olulise avaliku huvi kahjustumise oht peab olema reaalne ning tõendatud.

Direktiiv jätab ebaselgeks küsimuse, mida mõeldakse piiramisaluse käimasoleva uurimise kahjustamise all. On selge, et Direktiivi art 7 lg- ga 4 soovitakse kaitsta olulisi avalikke huve.

Sellest juhinduvalt ei kaitse direktiiv igasuguse käimasoleva uurimise kahjustamise eest, vaid üksnes käimasoleva uurimise olulise kahjustamise eest. Seda toetab ka direktiivi preambula punkt, mille järgi tuleb piiramisaluseid tõlgendada kitsendavalt (preambul p 32). EIKi testi standard on siinkohal täpsem ja selgem, sest mainib, et juurdepääsupiirangu kehtestamine olulisele kriminaalasja materjalile on õigustatud kriminaalmenetluse legitiimsete eesmärkide kaitseks. Nähtavasti selgitab EIK sedagi, et vastavateks legitiimseteks eesmärkideks loetakse

tõe väljaselgitamist ning õigusmõistmist ausa ning õiglase menetluse tingimustes. Ausa ning õiglase menetluse tagamine on üks Direktiiv B kõige olulisematest eesmärkidest (preambul p-d 6, 14, 32 ning 41). Kuivõrp-d peab p-direktiivi tõlgenp-dama vähemalt kooskõlas EIÕK art 5 ja 6 miinimumstandarditega, tuleb siinkohal sisustada direktiivi tähistus kahjustada käimasolevat uurimist EIK testi tähistusega kriminaalmenetluse legitiimsete eesmärkide kindlustamiseks.

Vastav tõlgendus aitab paremini saavutada direktiivi preambula p-des 41 ja 42 taotletud eesmärke. Kõnealust tõlgendust toetab ka Direktiiv B eesmärk, mille järgi tuleb tõlgendada piiramisalust võimalikult kitsalt ning kooskõlas EIÕK- st ning EIK praktikast tuleneva õiglase menetluse põhimõttega. EK on lubanud EL teisase õiguse preambulat kasutada tõlgendamisel selliselt, et see ei lähe vastuollu direktiivi sõnastusega. Siinkirjutaja tõlgendus sõnastusega vastuollu ei lähe ning aitab saavutada paremini direktiivi eesmärki kaitseõiguse tagamisel, tõlgendades piiramisalust kitsendavalt.

Järelikult tuleb direktiivi art 7 lg-s 4 sätestatud piiramist alust kriminaalmenetluse oluline kahjustamine mõista selliselt, et kaitsele võib jätta avaldamata vabaduse võtmise õiguspärasuse testmiseks olulised tõendid juhul, kui see on rangelt vajalik (kahjustamise oht peab olema reaalne ning tõendatud) olulise avaliku huvi, sh kriminaalmenetluse legitiimsete eesmärkide (tõe väljaselgitamist ning ausat ja õiglast õigusmõistmist) kaitseks.

Nii direktiiv kui ka EIKi test tähistavad olulist avalikku huvi selliselt, et see hõlmab mh riigi julgeoleku kaitset. Erinevalt direktiivist täpsustab EIKi test vastavat mõistet, hõlmates ka politsei uurimistaktikat ja - meetodeid. Oht, mille järgi materjali avaldamine kahjustab riigi julgeolekut, peab EK testi järgi olema reaalne ning ülekaalukas menetlusosalise piiratava õiguse suhtes. ZZ lahendi sõnastus ei toeta seega direktiivi art 7 lg 4 piiramisaluse sõnastust (/.../ in cases where access could /.../ seriously harm the national security /.../.), sest EK testis nenditu on täpsem ja tõlgendab juurdepääsu piirangualust kitsamalt. Saavutamaks direktiivi preambulas taotletud piiramisaluste kitsat tõlgendust, tuleb seega siinkirjutaja arvates tõlgendada art 7 lg-ga 4 kehtestatud piiramisalust kooskõlas EK ja EIK testiga. Käsitletud EK praktika kohaselt on preambula kasutamine selliselt lubatud, sest see ei piira direktiivi sätte sõnastust ega lähe sellega vastuollu, vaid teeb direktiivi sätte mõtet täpsemaks ning aitab paremini saavutada direktiiviga tagatud kaitseõigust.

EIKi test mahutab riigi julgeoleku kaitsekategooriasse ka tõsised rahvuslikku julgeolekut ohustavad kuriteod nagu terrorism. Direktiiv B ei kehtesta sellist iseseisvat piiramisalust.

Samuti ei tee seda tegelikkuses ka EK ZZ asjas (vt otsuse p 66). Vastavas punktis ütleb EK, et juurdepääsu piirang on õigustatud riigi julgeoleku kaalutlusel siis, kui selliste tõendite avaldamine halvaks reaalselt õiguskaitseorganite töövahendid kuriteo tõkestamisel ja

avastamisel. Järelikult on EK sidunud riigi julgeoleku kaitsevajaduse sisuliselt riigisaladuse temaatikaga ning mitte raskete kuritegudega. Sellist lahendust toetavad ka siinkirjutaja peatükis 2.2.2 esitatud järeldused. Kuigi ICC menetleb veel raskemaid kuritegusid (genotsiid, inimsusvastased, sõja ja agressiooni kuriteod) võrreldes terrorismiga, pole viimane siiski siinkirjutajale teadaolevalt ning peatükist 2.2.4 nähtuvalt õigustanud EoA piiramist raske kuriteoga. Seega saab järeldada, et raske kuritegu ei õigusta ennast iseseisva võistleva menetluse piiramisalusena.

Seega saab kaitsele jätta olulise kriminaalasja materjali tutvustamata mh juhul, kui sellega kaasneb tõsine oht riigi julgeolekule, mis on piiratava kaitseõiguse suhtes ülekaalukas. Riigi julgeoleku all tuleks mõista nt politsei uurimistaktikat ja - vahendeid, sest EK testi järgi peab kõneaines olev teave olema ka selline, et selle avalikuks tulek halvab riigi õiguskaitseorganite ülesannete täitmist, olles seetõttu ülekaalukaks ohuks riigi julgeolekule.