1. Pensionisüsteemi reformide
1.3. Pensionisüsteemi reformide kohortidevaheliste efektide mõõtmine
Teoreetiline asendusmäär on kõige lihtsam viis inimese tulevase pensioni hindamiseks, sest see leitakse suhtena riigi keskmisesse või inimese viimasesse palka.
Asendusmäärasid saab leida nii brutopalkadest kui ka netopalkadest. Pensionile jäämise hetkel leitud brutopensioni osakaal riigi keskmisest brutopalgast nimetatakse GRPL-iks (gross relative pension level). Kümme aastat pärast pensionile jäämist leitud brutopensioni osakaal sama aasta riigi keskmisest brutopalgast nimetatakse GRPL+10.
Brutopensioni suuruse osakaal inimese enda viimasesse palka nimetatakse GRR-iks (gross replacement rate). (Pensions at … 2011: 118) Kuna inimese viimane palk (perioodil t-1) ja esimene pension (perioodil t) on erinevatel ajaperioodidel, siis tuleb inimese viimast palka korrigeerida inflatsiooniga (Updates of … 2009: 2). Selliselt leitult on GRR võrreldavam. Järgnevalt GRPL ja GRR valem (Pensions at … 2011:
118):
(1) ,
kus - inimese kogu kuine brutopension perioodil t;
- perioodil t riigi keskmine brutokuupalk.
(2)
,
kus - perioodil t-1 inimese keskmine brutokuupalk.
Teoreetilisi asendusmäärasid saab leida ka netosummadelt. Selleks tuleb brutopension viia üle netopensioniks ja brutopalk viia üle netopalgaks. Teoreetilist asendusmäära, mis leitakse riigi keskmise netopalgaga, nimetatakse NRPL-iks (net relative pension level).
Suhet, mis leitakse inimese enda viimasest netopalgast, nimetatakse NRR-iks (net replacement rate). (Pensions at … 2011: 118) Sarnaselt inimese brutokuupalgast leitud asendusmäärale tuleb ka inimese netokuupalgaga leitud asendusmäär korrigeerida inflatsiooniga (Updates of … 2009: 2). Järgnevalt netoasendusmäärade valemid (Pension at … 2011: 118):
23 (3) ,
kus – perioodil t riigi keskmine netokuupalk;
– . (4)
,
kus - perioodil t-1 inimese keskmine netokuupalk.
Asendusmäär näitab tõenäolise pensioni suhet keskmisesse või inimese viimasesse palka. Asendusmäär ei arvesta oodatavat eluiga (v.a II samba annuiteet väljamakse arvutamisel). Kui vaadata asendusmäära ainult pensionile jäämise hetkel, siis ei arvesta see pensioni indekseerimise ja pensionile jäämise vanusega. Nii bruto- kui ka netopensionivara kordaja võtab arvesse eelnevaid puudusi, sest see metoodika arvestab kõiki oodatavaid pensionisüsteemi väljamakseid pensionärile kuni tema surmani. Seega on võetud arvesse oodatav eluiga, pensionide indekseerimine ja pensionile jäämise vanus. (Pensions … 2013: 146)
Brutopensionivara kordaja leidmiseks liidetakse oodatava eluea jooksul tekkivad nüüdisväärtustatud (OECD kasutab diskonteerimismäärana kahte protsenti, mis on reaalne sissetuleku kasv) pensionimaksed ja jagatakse inimese viimase töötamise aasta bruto aastapalgaga. Selliselt leitud summa näitab, mitmekordselt ületab pensionivara viimase töötamise aasta palka. Samuti näitab pensionivara kordaja oodatavast elueast aastaid, mille jooksul saaks pensionär elada sama väärselt kui töötades, kuigi nii ei ole praktiliselt võimalik käituda. (Pensions … 2013: 146) Brutopensionivarakordaja leidmise valem Eesti pensionisüsteemis (Ibid.: 148):
(5) , kus
24
Netopensionivara kordaja näitab sarnaselt brutopensionivara kordajaga pensioniea jooksul saadud pensionimakseid, mis on nüüdisväärtustatud ja jagatud viimase neto aastapalgaga (OECD jagab bruto aastapalgaga). Ainult et netopensionivara kordaja leidmisel lahutatakse pensionisummalt maksud. Kuna riikidel on erinevad maksupoliitikad, siis netopensionivara kordaja näitaja on erinevate riikide võrdlemiseks adekvaatsem. Samas netopensionivara suhe brutopensionivarasse näitab riigi maksusüsteemi ülesehitust ja suhtumist pensionisse kui tulusse (vt valem 8). Kui pension ei ole maksustatav, siis on netopensionivara võrdne brutopensionivaraga.
(Pensions … 2013: 148) Netopensionivara kordaja leidmise valem Eesti pensionisüsteemis (Ibid.: 148):
(6) ,
kus
. (7) ,
kus
(8)
,
kus .
Sisemist tulusust ehk IRR-i (internel rate of return) kasutatakse üldiselt projektide tulususe hindamiseks. Sisemise tulususe leidmiseks on vaja teada investeeringuid
25
projekti ja pärast projektist tekkivaid võimalikke tulusid. IRR näitab millise diskonteerimismääraga oleks kulud ja tulud nullis. Kui IRR on positiivne suurus, siis saadakse projektist rohkem raha tagasi kui sinna investeeritud on. Pensioni kogumist saab inimese seisukohast samuti vaadata kui investeerimisprojekti, aga siin on investeerimisprojektiks tulevane pension. Samas tuleb ka riigil jälgida inimestele pakutava pensioni sisemist tulusust. Kui valitsussektor pakub liiga kõrget IRR-i, siis ei ole pensionisüsteem jätkusuutlik ehk lubatakse inimestele liiga suuri pensione, mida ei suudeta rahastada. Sisemise tulususe leidmise valem Eesti pensionisüsteemis (Mazzaferro et al 2012: 504 järgi):
(9) , kus ;
; .
Ole Settegren ja Boguslaw D. Mikula arvates ei tohiks valitsussektor jälgida pakutava IRR-l turukapitalimäära, sest jooksvalt finantseeritavas pensionisüsteemis ei oma see tähtsust finantstasakaalu leidmisel. Nende arust peaks valitsussektor pakkuma nominaalselt IRR-i, mis oleneb palgakasvust ja rahvastikukasvust ja reaalne sisemine tulusus peaks võrduma rahvastikukasvuga. Samuti saab sisemist tulusust jagada kaudseks ja otseseks. Kaudsed IRR-i muutused toimuvad suremuse muutusega, töötajate ja pensionäride suhte muutumisega jt. Otsesed IRR-i muutused toimuvad indeksite muutmisega, sest need mõjutavad praeguseid ja tulevasi pensionäre.
(Settegren, Mikula 2005: 119–124)
Sisemist tulusust saab arvutada reaalväärtustelt ja ka nominaalväärtustelt.
Reaalväärtustelt arvutamiseks on vaja varasemad hinnad ja ka tulevased rahavood ümber hinnata nüüdisväärtuseks. Samas võivad tulevaste hindade prognoosimisel tekkida suured vead. Seepärast on parem leida IRR nominaalväärtustelt. Sellisel juhul on võimalus võrrelda IRR-i nominaalse turuintressimääraga. Samuti peab arvutama siis
26
IRR-i brutopensionilt (st enne makse, tervishoiuteenust ja hooldusteenust). (Schröder 2012: 318–319)
Teise võimalusena arvestada inimesel kõiki pensionisüsteemi sisse- ja väljamakseid, on leida kohordipõhine nüüdispuhasväärtus (NPV). Kuna NPV on rahalises vääringus ja magistritöös võrreldakse kohortidevahelisi efekte, on vajadus viia NPV võrreldavaks eri kohortide vahel. Carlo Mazzaferro jt jagasid nüüdisväärtustatud pensionisüsteemi väljamaksed nüüdisväärtustatud pensionisüsteemi sissemaksetega. Selliselt leidsid nad nüüdisväärtuste suhte. Nüüdisväärtuse hindamise hetkeks on pensionile jäämise aasta.
Kui tulemus on üle (alla) ühe, siis inimene saab rohkem (vähem) pensionisüsteemist tagasi kui panustab. Leitud nüüdispuhasväärtuste suhe on erinevate kohortidega võrreldav. (Mazzaferro et al 2012: 504) Nüüdispuhasväärtuse valem Eesti kohta (Mazzaferro et al 2012: 504 järgi):
(10)
Asendusmäärade negatiivseks omaduseks on näidata ühe hetke pensioni suhet keskmisesse või inimese viimasesse palka. Kõikide väljamaksete arvestamiseks saab kasutada pensionivara kordajat, mis näitab, mitmekordselt ületab pensionivara viimast palka. Seega saab pensionivara tulemust siduda palga ehk reaalse väärtusega. Eelnevad näitajad ei arvesta pensionisüsteemi sissemakstud summasid ehk panust. Nende arvestamiseks kasutatakse sisemist tulusust ja nüüdispuhasväärtuste suhet. Sisemist tulusust on hea võrrelda turul pakutavate riskivabade instrumentidega või hoopis tarbijahinnaindeksiga. Ent sisemine tulusus ei loo seost pensionäri reaalse hakkamasaamisega pensionieas, vaid käsitlebki pensionit kui projekti.
Nüüdispuhasväärtuse suhe näitab selgelt, kas inimene saab oma panusele rohkem või vähem tagasi. Sarnaselt sisemise tulususega ei ole nüüdispuhasväärtuse suhtel seost
27
pensionäri pensionieas hakkama saamisega. Seevastu lasevad sisemine tulusus ja nüüdispuhasväärtuste suhe paremini hinnata kohortidevahelisest võrdsust ja ebavõrdsust.
28