1.2 Pärimistunnistuse liigid
1.2.5 Pärandi hooldaja tunnistus
EPM art 63 lg 1 sätestab, et Euroopa pärimistunnistus on ette nähtud kasutamiseks mh pärandi hooldajatele, kes peavad teises liikmesriigis kasutama oma õiguslikku seisundit või teostama pärandi hooldaja volitusi. Pärandi hooldaja määramist reguleerib Eesti õiguses TsMS, mistõttu pärandi hooldajale antakse Eesti õiguse järgi tunnistus välja menetlusõiguse raames.
TsMS kohaselt rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid hagita menetluse korras. TsMS §-le 586 ja §-§-le 756 tuginedes teeb kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise kohta määruse. Nagu märgib T. Mikk, ei lähe pärandvara hoiumeetmete rakendamisega pärimisasja lahendamine üle notaritelt kohtule, vaid määratakse isik, kes pärandvara seaduse ja kohtu seatud piirides ajutiselt pärijate huvides valitseb.90 Järelikult siseriikliku pärandi hooldaja tunnistuse väljastab kohus, kuid tuginedes asjaolule, et Eesti on Euroopa Komisjoni teavitanud, et Euroopa pärimistunnistuste väljastamine antakse Eestis notarite pädevusse, väljastab pärandi hooldajale Euroopa pärimistunnistuse tõenäoliselt samamoodi notar.91 Kuna nimetatud teavet on võimalik muuta, saab lõpliku seisukoha notari pädevuse osas öelda hetkel, mil Euroopa Komisjon on teabe avalikult teatavaks teinud (EPM art 78 lg 3).
Sarnaselt Eesti õigusele peab Saksa õiguse järgi pärandikohus kuni pärandi vastuvõtmiseni võtma tarvitusele pärandvara hoiumeetmeid, kui selleks on vajadus (BGB § 1960 lg 1 ls 1).
Pärandikohus määrab pärandile hooldaja, kellele antakse ametisse nimetamise kohta dokument (BGB § 1962, § 1915 lg 1, § 1789, § 1791). Austria õiguse kohaselt tekib pärandi avanemise ja pärimisõigust kinnitava kohtumääruse vahel lamav pärand, mis on juriidiline isik ning mille hooldamist alustab pärija hetkel, kui ta on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse.92 Leedu tsiviilkoodeksi art-d 5.26 ja 5.37 sätestavad sarnaselt Eesti ja Saksa õigusele pärandi hooldaja nimetamise kohtu poolt, kui selleks on vastav alus. Järelikult
90 T. Mikk (viide 2), lk 88.
91 Justiitsministeeriumi vastus selgitustaotlusele 20.04.2015.
92 C. Beer.
magistritöös võrreldavatest õiguskordadest nimetatakse pärandile hooldaja Saksa ja Leedu õiguse kohaselt, kusjuures Saksa õiguse järgi antakse pärandi hooldaja nimetamise kohta eraldi dokument. Sellest tulenevalt on võimalik Eesti, Saksa ja Leedu pärandi hooldajatele väljastada Euroopa pärimistunnistus tõendamaks pärandi hooldaja volitusi teises liikmesriigis.
Teisalt ei ole välistatud olukord, kus pärimismenetlus viiakse läbi ühes liikmesriigis, kuid teises liikmesriigis asuva pärandvara osas taotletakse ajutiste kaitsemeetmete rakendamist määrates seal pärandile hooldaja. EPM art 19 annab liikmesriigis kaitsemeetmete kehtestamise õiguse ka juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on EPM kohaselt pädevad asja sisuliseks arutamiseks. Seepärast võivad pärandi hooldaja tunnistusi väljastada samaaegselt erinevad liikmesriigid.
Isiku surmaga lõpeb küll tema õigus- ja teovõime, kuid reeglina jäävad tema õigused ja kohustused püsima ning vajavad sageli kiiret ja asjatundlikku valitsemist. Sellest tulenevalt on T. Mikk järgi pärandvara hoiumeetmete eesmärk tagada pärandvara säilimine ja selle eesmärgipärane valitsemine kohtu järelevalve all.93 Pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii pärijate kui ka võlausaldajate huve ning võimaldab vältida hilisemaid vaidlusi pärandvara suhtes.94 Teisiti öeldes on pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk rakendada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks seni, kuni kõrvaldatakse need tõkked, mis takistavad pärijatel endil pärandi säilimise eest hoolitsemist.95
Pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused on sätestatud PärS §-s 110, kusjuures pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja TsMS-s sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise võib kohus otsustada pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kuid seda üksnes juhul, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel (PärS § 111 lg 3).
Kui pärandvara hoiumeede on pärandvara valitsemise korraldamine, siis selleks nimetab kohus pärandi hooldaja. Riigikohus on rõhutanud, et hooldaja tegutseb pärija(te) esindajana.96
93 T. Mikk (viide 2), lk 88.
94 VMKm 2-14-53421, p 6.
95 TlnRnKm 2-14-16667, p 7.
96 RKTKo 3-2-1-120-07, p 12.
Analoogiliselt testamenditäitjaga võivad sõltuvalt konkreetsest pärimisasjast olla pärandi hooldajal väga ulatuslikud õigused ja kohustused. PärS § 112 lg 3 sätestab pärandi hooldaja kohustused, mille täitmiseks on hooldajale antud pärandvara hulka kuuluvate esemete käsutamise õigus (PärS § 112 lg 4). Hooldaja käsutusõigus ei ole siiski piiramatu. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Kohus võib anda pärandi hooldajale korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks, kusjuures kinnisasja võib ta käsutada vaid kohtu loal (PärS § 112 lg-d 1, 4, TsMS § 589). Seega peab pärandi hooldaja täitma seadusest tulenevaid kohustusi, kuid ka ülesandeid, mille annab talle kohus, ning mis peavad seetõttu kajastuma pärandi hooldaja tunnistusel.
Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda (PärS § 112 lg 5).
Seepärast on T. Mikk pidanud vajalikuks rõhutada, et analoogiliselt testamenditäitja kohta käiva regulatsiooniga tähendab pärandvara valitsemine pärija jaoks olulist käsutusõiguse piirangut. Samuti on T. Mikk iseloomustanud pärandi hooldaja ja pärija või võlausaldaja vahelist õigussuhet seadusest tuleneva võlasuhtena.97
Kui testamenditäitja saab oma ülesandeid täita ilma sellekohase tõendita ja tunnistus väljastatakse talle tema avalduse alusel, siis pärandi hooldaja saab Eestis ametisse asuda üksnes vastava määruse jõustumise järgselt. Seega on siseriiklik pärandi hooldaja tunnistus kohustuslikus korras väljastatav, kui kohus on otsustanud pärandvara hoiumeetmena rakendada pärandvara valitsemist.
Kohus lõpetab pärandvara valitsemise, kui hoiumeetmete rakendamise alus on ära langenud või kui pärandvara ei ole piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks ja kohtu määratud tähtaja jooksul ei tasuta kohtu deposiiti summat, mis eelduslikult vastab valitsemise käigus tekkivatele kulutustele (PärS § 115). Järelikult on pärandi hooldaja tunnistuse puhul tegemist tõendiga, mis kehtib seni kuni lõpetatakse pärandvara valitsemine.
Pärandi hooldaja tunnistus on vajalik näiteks tõendamaks kolmandatele isikutele õigust võtta pärandi hulka kuuluv ese enda valdusesse, samuti on tunnistus oluline tõendamaks kinnistusosakonnale pärandi hooldaja õigust kinnisasja käsutada. Seega kui mõnes EL liikmesriigis asub pärandvara hulka kuuluv ese, mille Eesti pärandi hooldaja peab enda valdusesse võtma või mida ta peab käsutama, on võimalik Eesti pärandi hooldajale väljastada
97 T. Mikk (viide 2), lk 92.
Euroopa pärimistunnistus. Samas saab Eesti pärandi hooldajale siseriiklikult väljastatatud kohtumäärust kasutada ametliku dokumendina EPM tähenduses.
Lähtudes ülaltoodust on pärandi hooldaja tunnistusel kõige enam ühist testamenditäitja tunnistusega. Pärandi hooldaja tunnistus ja Euroopa pärimistunnistus väljastatakse kasutamiseks pärandi hooldajale ning see on vajalik pärandi hooldaja õiguste ja volituste tõendamiseks usaldusväärsel viisil. Seepärast on pärandi hooldaja tunnistuse eesmärk tõendada seaduses sätestatud ja kohtu poolt antud ülesannete täitmiseks vajalikku pädevust.