Uurimisprotsessi kirjeldus - Dublini süsteemi rakendamine ja toimimine Eesti rakendusasutuste n

3. Dublini süsteemi rakendamine ja toimimine Eesti rakendusasutuste näitel

3.1 Uurimisprotsessi kirjeldus

Magistritöö teoreetilises osas on antud ülevaade uurimisobjekti olemusest. Tuginedes senistele käsitlustele, temaatilisele kirjandusele ja teoreetilisele materjalile võib väita, et Dublini süsteemi on võimalik käsitleda kui mehhanismi, mille eesmärgiks on tagada selles osalevatele liikmesriikidele teatud hüvesid, millest olulistemaks on turvalisus ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Samaaegselt peavad kõik süsteemis osalevad riigid kandma ka kulusid nende hüvede tootmiseks. Kuigi toodetavad hüved on ühised, on nende tootmiseks tehtavad kulud riikidele individuaalsed ning kulud ei jagune riikide vahel proportsionaalselt. Järelikult võib samade avaliku hüve probleemide esinemist eeldada ka Dublini süsteemi puhul. Ka Dublini süsteemi korduvad reformikatsed, mida põhjendatakse osaliselt koormajagamise mittetoimimisega, viitavad nende probleemide esinemisele.

Eelnevast peatükkidest tulenevalt uuritakse magistritöö empiirilises osas Dublini süsteemi toimimist Eesti perspektiivist. Töö käesolevas osas keskendutakse eelkõige sellele, kuidas Eesti rakendusasutused hindavad Dublini süsteemi toimimist Eestis ja mida näevad nemad ebaefektiivsuse põhjustena üleeuroopalisel tasandil. Lisaks analüüsitakse, millest tuleneb Eesti asutuste hinnangul liikmesriikide vaheline ebavõrdne koormajagamine. Töö viimases osas esitatakse ka avaliku hüve teooriast lähtuvalt Dublini süsteemi efektiivsemaks muutmise ettepanekud.

Käesolev peatükk kirjeldab uurimisprotsessi, selle käigus tehtud valikuid ning empiirilise uuringu tulemusi. Üldiselt jagunes töö viide uurimisetappi. Ülevaate uurimistegevustest ja nende ajalisest läbiviimisest annab joonis 5.

Joonis 5. Magistritöö uurimisplaan ja selle läbiviimine (autori joonis)

Käesoleva magistritöö on kvalitatiivne uuring. Töö kvalitatiivsus avaldub selles, et magistritöös on põhilise andmekogumise meetodina kasutatud ekspertintervjuusid.

Samuti on kasutatud dokumentide ja tekstide analüüsi eelkõige selleks, et avada intervjuudes toodud oluliste arengute konteksti. Dublini süsteemi efektiivsuse kirjeldamiseks on kasutatud ka Eurostati andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse ning Dublini menetluse läbiviimise kohta Eestis ja EL-is. Andmed pärinevad Eurostati andmebaasist Dublin and Managed Migration.

Intervjuude käigus kogutud andmete analüüs viidi läbi kvalitatiivse sisuanalüüsi toel.

Sandelowski ja Barroso (2003, ref Drisko & Maschi, 2015, pp 92-93) kohaselt on kvalitatiivne sisuanalüüs kasulik meetod mingi teema uues valguses käsitlemiseks ning olukorras, kus uuritakse teemat, mis on kaasaegne ning ajas arenev. Dublini süsteemi toimimine ning selle mõju liikmesriikidel on kindlasti kaasaegne teema, kuivõrd on tegu praegu rakendatava süsteemiga. Samuti võib teemat pidada ka dünaamiliseks ja arenevaks, kuna seda mõjutab nii päevapoliitika, käimasolev reformiprotsess kui ka muutuvad rändemustrid. Kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodi kasutamist toetas ka uurimuse jaoks vajalikku infot omavate ekspertide suhteliselt väike arv ning teema spetsiifiline iseloom. Kvalitatiivse andmeanalüüsi meetod on töö eesmärgi saavutamiseks sobiv kuna võimaldab konkreetsete ekspertteadmiste koondamist, probleemide kirjeldamist ja erinevate lahenduste otsimist (Hirsjärvi, et al., 2010).

Uuringu esimeses etapis kaardistas autor teooriast lähtuvalt olulisemad lähtekohad.

Teooriast tulenevaid lähtekohti ja teemasid kasutati uurimisplaani ja intervjuuplaani koostamiseks. Intervjuuplaan koosnes neljast põhiosast, milles oli kokku 33 sisuküsimust (vt lisa 1).

Intervjuuplaani koostamisel lähtus autor Hagstromist (2013, p. 149), kelle kohaselt saab süsteemi vaadelda kolmest põhilisest perspektiivist. Esimene neist on süsteemi üldine

trend. Dublini süsteemi puhul on see süsteemi üleeuroopaline toimimine. Teiseks perspektiiviks on trendid süsteemi sees. Dublini süsteemi kontekstis võib trendiks süsteemi sees pidada näiteks seda, kuidas üks kindel liikmesriik süsteemi rakendamisega toime tuleb. Seda vaadeldaksegi Eesti näitel. Kolmas perspektiiv on süsteemi väiline ehk vaadeldakse neid väliseid jõudusid, mis mõjutavad tervet süsteemi aga ka trende süsteemi sees.

Teises etapis toimus valimi komplekteerimine, mille moodustamisel lähtuti uurimisplaanis tõstatunud teemadest. Eestis tegelevad Dublini süsteemi rakendamisega SIM ja PPA, seega olid ka kõik intervjueeritavad nendest kahest asutusest. Drisko ja Maschi (2015, p. 96) kohaselt on intervjuud kvalitatiivse uurimuse puhul üks tavalisemaid andmete kogumise viise, samas kasutatud valim võib oluliselt mõjutada kvalitatiivse sisuanalüüsi usaldusväärsust ja kohaldatavust. Konkreetsete isikute valikul lähtuti sellest, et neil oleks otsene kokkupuude Dublini süsteemi rakendamisega või detailne ülevaade selle toimimisest. Lisaks lähtuti sellest, et valimis oleks nii Dublini süsteemi vahetus rakendamises (menetluse läbiviimises), kui ka seadusloome protsessis osalenud eksperdid. Eesmärgiks oli korraldada kümme intervjuud, kuid lõpuks viidi läbi kaheksa intervjuud. Lõpliku valimi moodustasid viis PPA menetluseksperti ning kolm SIM õigusloome nõunikku. Intervjuudes osalenud ekspertidega võeti ühendust e-maili või telefoni teel.

Kõigil intervjueeritud SIM ametnikel oli kogemus ka EL-i tasandil nn Dublini töögrupist, kus arutatakse Dublini süsteemi toimimist ja reformiettepanekuid. Samuti olid kolm PPA ametnikku osalenud Dublini menetluse läbiviimisel ka väljaspool Eestit lähetatud ekspertidena Maltal, Kreekas ja Itaalias. Valimi koostamisel mängis olulist rolli ka autori varasem kogemus rahvusvahelise kaitse valdkonnas. Ettekavatsetud valimi puhul valib uurija valimi liikmed lähtuvalt oma teadmistest ja kogemustest ning eriteadmistest ühe grupi kohta (Õunapuu, 2014, lk 144). Intervjueeritud valimit võib autori arvates pidada üsna esinduslikuks, kuna Eestis tegeleb Dublini süsteemi rakendamisega vähe inimesi.

Siiski ei saa saadud tulemusi pidada üldkehtivaks, vaid need kehtivad ainuüksi valimi piires.

Uurimuse kolmandas etapis viidi läbi poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Intervjuu küsimuste koostamisel kasutati Bloomi (1985, pp. 201-207) loodud küsimuste taksonoomita. Bloom jagas küsimused keerukuse (mõtlemisoskuse) kategooriatesse

vastavalt tegevuse abstraktsuse tasemele: meelde jätmine, arusaamine, rakendamine, analüüs, hindamine ja loomine. Kusjuures kõrgema tasandi küsimused nõuavad ka suuremat kognitiivset pingutust (Dalton, 1986, pp. 36-37). Seetõttu jälgiti intervjuu küsimuste koostamisel, et intervjuu küsimused oleksid sellist tüüpi, mis eeldaksid vastajatelt analüüsi ja hinnangute andmist, aga ka loovust lahenduste pakkumisel.

Enamus ekspertidele esitatud küsimused olid avatud küsimused, mis on Drisko ja Maschi (2015, p. 101) järgi ühed sobivamad kvalitatiivse sisuanalüüsiga andmete kogumiseks.

Kuuel juhul oli intervjuu läbiviimise kohaks osaleja töökoht ning kahel juhul viidi intervjuu läbi Skype vahendusel, kuna isikud viibis lähetusel. Intervjuude kestus jäi vahemikku 45-60 minutit. Kõikide intervjuude audio salvestati ning hiljem transkribeeriti.

Neljandas etapis viidi kvalitatiivse sisuanalüüsi toel läbi kogutud andmete analüüs.

Analüüsitehnikana kasutati juhtumite ülest ehk horisontaalse analüüsi tehnikat.

Juhtumiülese analüüsi korral vaadeldakse mitut juhtumit korraga. Läbiviidud intervjuudest koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning hiljem võrreldi selle teema käsitlust kõigi läbiviidud intervjuude lõikes. Juhtumiülese analüüsi puhul on võimalik läbivate teemade leidmine ja mustrite väljaselgitamine (Kalmus, et al., 2015). Seega toetab valitud analüüsitehnika hästi töö üldisemalt eesmärki, milleks ongi laiemate mustrite tuvastamine intervjueeritute üksikutest seisukohtadest. Andmete sisuanalüüs viidi läbi programmis Nvivo, kuhu sisestati kõik transkribeeritud intervjuud.

Selleks, et tuua intervjuudest välja ekspertide jaoks olulisemad teemad, koostati olulisemate teemade tuvastamiseks Nvivo programmis sõnapilv (joonis 6). McNaught ja Lam (2010, pp. 14-15 ) kohaselt aitab sõnapilve kasutamine, kombineeritult käsitsi kodeerimisele, saada korrektsemaid tulemusi, kuna see vähendab subjektiivsust koodide loomisel. Sõnapilve koostamisel välistati side ja küsisõnad. Väljajoonistunud sõnapilv sai sisendi, mida kasutati koodide tuvastamisel ning põhiliste teemade määratlemisel. Seega kasutati koodide loomisel avatud kodeerimist, otsides kogutud andmetest olulisi termineid, teemasid ja võtmesündmusi. Pärast andmete kodeerimist toimus kodeeritud andmete ühiste tunnuste alusel kategooriatesse grupeerimine ja nende analüüs ning tulemuste vormistamine. Viienda osana viis autor läbi teooria ja empiirilise osa sünteesi, millest lähtuvalt tegi järeldused ja koostas ka soovitused.

Joonis 6. Sõnapilv kodeerimise tulemustest (autori joonis) 3.2 Tulemused

Intervjuude kodeerimise tulemusena tekkisid koodid ja kategooriad ning need rühmitati omakorda teooria baasilt tuletatud teemade alla. Kokku käsitletakse tulemuste peatükis nelja laiemat teemat: Dublini süsteemi toimimine Eestis, Dublini süsteemi üleeuroopaline toimimine, Dublini süsteemi toimimist mõjutavad välised tegurid ning viimasena käsitletakse võimalusi Dublini süsteemi efektiivsuse tõstmiseks. Iga alapeatükk lõppeb kokkuvõttega olulisematest tulemustest. Kõigi teemade juures kirjeldatakse tekkinud kategooriaid ning olulisemaid koode, millest kategooria koosneb ning tuuakse välja mõned koode kirjeldavad tsitaadid. Osasid tsitaate on selguse mõttes toimetatud ja lühendatud. Juhul, kui tsitaadis viidatakse statistikale või mõnele kindlale sündmusele, on tsitaadile konteksti andmiseks seda avatud läbi seda sündmust käsitleva kajastuse või statistika esitamise.

3.2.1 Dublini süsteemi toimimine Eestis.

Ülevaate intervjuudest tulenevatest koodidest ja nende grupeerimisel loodud kategooriatest annab tabel 3.

Tabel 3. Dublini süsteemi toimimine Eestis (autori koostatud)

Teema Kood Kategooria

Dublini süsteemi toimimine Eestis

 Võimekus majutada ühte asukohta

 Statistilised näitajad positiivsed

 Puudub kriisi kogemus

 Transiitriik

 Vähe saatkondi ja otseühendusi

 Ukraina ja Gruusia viisavaba sisenemine EL-i

 Võimekus individuaalselt tegeleda

 Eskorditud lahkumised

 Võimekus pidada taotlejaid kinni

 Väike arv juhtumeid, saab kiirelt tegeleda

 Head eksperdid, aga vähe

 Kindlad partnerriigid EL-is

 Ressurss suunatud kehtestamisele

Praegune olukord

 Infopalvetele ei vastata

 Suur hulk üleandmisi on ootel

 Vähe kogemusi võrreldes teistega

 Andmebaasid vanad ja ei ühildu

 Koordinatsiooni probleemid isikute üleandmisel

Rakendamise puudused Eestis

 Süsteemi toimimist ei mõisteta

 Erinev Dublin määruse tõlgendamine liikmesriikides

 Laste parimate huvide hindamine

 Vajadus kiirendada menetlusi

Esimese teema: „Dublini süsteemi toimimine Eestis“ analüüsil tekkis kolm kategooriat.

Kategoorias „Praegune olukord“ joonistub välja tõik, et Eestis ollakse rakendusasutuste tasandil suhteliselt rahul sellega, kuidas enamus süsteemi aspektid Eesti puhul toimivad.

Toodi välja, et mitmete mõõdetavate näitajate kohaselt saab Eesti Dublini süsteemi rakendamisega võrdlemisi hästi hakkama. Üks näitaja, mille järgi ennast hinnatakse on see, millisel määral teised riigid Eesti poolt esitatud palveid aktsepteerivad. Eesti puhul oli see 2018. aastal 80%, olles EL-is üks kõrgemaid (Eurostat, 2019). 2018. aasta keskmine üleeuroopaline palvete aktsepteerimise määr oli aga 69% (Eurostat, 2019).

Teine oluline statistika, mida PPA oma efektiivsuse hindamiseks jälgib, on reaalsete üleandmisete protsent nendest taotlejatest, kes kuuluvad üleandmisele teistele EL riikidele. Eesti viis 2018. aastal läbi 100% kõigist üleandmistest teistesse liikmesriikidesse, samas Dublini süsteemis osalevate riikide keskmine oli samal perioodil 27.9% (Eurostat, 2019a). Perioodil 2008-2018 viis Eesti aga keskmiselt läbi 71%

üleandmistest, sama perioodil oli EL-i keskmine 29% (Eurostat, 2019a) (vt ka lisa 4).

- I1: Eks see efektiivsus on ikka osaliselt subjektiivne asi, aga meie lähtume oma töö hindamisel sellest statistikast, mida meie maja kogub ja mida EL tasandil kogutakse. Näiteks see kui palju meie esitatud palveid aktsepteeritakse. See näitab meid iseenesest üsna tublidena.

- I6: Üks variant on vaadata numbreid, et noh mis on need üleandmiste numbrid, mida me suudame läbi viia. Eks seda hinnatakse ka teistes riikides samamoodi.

- I3: /…/ Ma ei tea, kui palju me selle peale mõtleme. Aga meil on nii enda, kui ka Eurostati arvud selle kohta, palju oleme saanud palveid teinud ja (taotlejaid) üle andnud.

Arvamused selle osas, miks Eesti on võrreldes teiste riikidega suhtelistel efektiivne taotlejate üleandmisel, langevad enamjaolt ühte. Toodi välja, et kuna Eesti asub Euroopa mõistes perifeerias, ei ole me varjupaigataotlejatele sihtriigiks ning see tähendab ka vähem Dublini menetlusi. Ka leiti, et kuna Eestil pole kolmandates riikides sama palju välisesindusi, kui enamikel teistel EL riikidel, siis on kolmandate riikide kodanikel füüsiliselt vähem võimalusi saada Eesti viisasid. Veel toodi välja vähesed lennuühendused kolmandate riikidega, mis muudab taotlejate Eestisse saabumise keerulisemaks. Samuti on riigid, kellele Eesti on ajalooliselt palju viisasid väljastanud nt Ukraina ja Gruusia, saanud suhteliselt hiljuti EL-i riikidega viisavabaduse. See aga vähendab samuti võimalust, et näiteks Eesti poolt väljastatud viisaga Gruusia kodanik saadetakse mõnest EL riigist Dublini reeglite alusel Eestisse tagasi.

- I4: Eesti asub EL mõttes ikka perifeerias ning siia ikka pigem satutakse juhuslikult, kui teadlikult tullakse. Eestis oleks taotlejate arv veel kordades väiksem ilma Dublinita. Enamus meie taotlejaid ei tule meile ju üle piiri vaid ikka saadetakse teistest EL riikidest meile. Teine asi on muidugi see, et me ei asu vähemalt praegu otseselt rändeteel.

- I1: Suurim hulk kliente (taotlejaid) on meile tulnud pikka aega Ukrainast ja Gruusiast viisadega. Nüüd on neil viisavabadus juba mitu aastat.

- I5 /…/ Kaks põhilist võimalust, kuidas Eesti tavaliselt vastutavaks jääb on kas piiriületuse tõttu või siis viisa alusel. Aga selge ju, et Eesti viisad ei ole üldse kõige kättesaadavamad kolmandates riikides. /…/ Lihtsam on saada nende riikide viisasid, kellel on lai saatkondade võrgustik. Ja muidugi, et riiki jõuda, on vaja häid (lennu) ühendusi.

Üheselt toodi välja, et kuigi Eestis on Dublini menetlusi võrreldes suuremate riikidega vähe, on Eesti otsustanud oma ressursse teisiti suunata. Nimelt Eesti asutused panevad suurt rõhku sellele, et üleandmised teistesse riikidesse ka reaalselt läbiviidaks. Miski, mis on EL-is laiemalt suureks probleemiks. Eesti on üleandmiste kindlustamiseks rakendanud mitmeid poliitikaid. Põhiliseks on eskorditud üleandmised. See tähendab, et PPA hindab teise liikmesriiki üleandmisele kuuluva isiku põgenemisriski ning ka madalama riski puhul rakendatakse eskorditud üleandmist, kus PPA ametnikud saadavad isikut teekonnal vastutavasse liikmesriiki. See välistab selle, et varjupaigataotleja põgeneb ning mõnes teises riigis uue varjupaigataotluse esitab. Toodi välja, et põgenemisohuga varjupaigataotlejate kohtu loal kinnipidamine täidab sama eesmärki, kuid neid meetmeid üritatakse kasutada nii vähe kui võimalik. Samas peeti neid vajalikes vahenditeks süsteemi jõustamisel.

Ühe üleandmisi lihtsustava asjaoluna leiti, et varjupaigataotlejad ei taha üldjuhul Eestisse jääda. See tähendab, et taotlejad pigem tahavad ise Eestist teistesse liikmesriikidesse lahkuda. Sellest tulenevalt vaidlustavad taotlejad oma üleandmisotsuseid Eestis tõenäoliselt vähem, kui paljudest teistes riikides.

- I5: Eestis juhib kogu varjupaigamenetluse praktilist poolt PPA. See on mõneti erinev teistest EL riikidest, kus sellega tegeleb enamasti mingi migratsiooniameti laadne asutus, mis pole politseiline. Ilmselt tulenevalt sellest on meil suur rõhk sellel, et inimesed saaksid Eestist teistele EL riikidele üle antud. /…/ Ei tea miks teised sellel ei keskendu, sellest on nii palju räägitud.

- I3: Mhm, eks me rõhume sellel, et kõik inimesed, kelle osas on otsus ta teise riiki üle anda, sinna ka jõuaksid. Tihti kasutame eskorditud üleandmist ja vajadusel peame taotlejat kohtu loal kinni kui on põgenemise oht. /…/ Me üritame seda siiski võimalikult vähe kasutada. Aga mingis olukorras möödapääsmatu.

- I2: Meie töö teeb lihtsamaks ka see, et taotlejad tihti tahavadki ise (Eestist) teise (tema eest vastutavasse) riiki minna. Tähendab selles mõttes, et nad ei tööta aktiivselt vastu sellele.

Mitu PPA eksperti tõid ka välja, et Dublini menetluse kiiret läbiviimist peetakse teiste töökohustuste kõrval prioriteetseks. Seda eelkõige seetõttu, et varjupaigataotleja ei peaks kaua ootama vastust selle osas, millisesse riiki ta üle antakse ning millal üleandmine läbi viiakse. Praktika kohaselt aitab kindel ajaraam ning teadmine, mis taotlejast edasi saab, tagada taotleja poolse koostöö. Selline selgitustöö annab isikule kindluse, et tema varjupaigataotlust hakatakse ka sisuliselt menetlema. Üleandmistega seotult toodi välja, et võrreldes teiste riikidega on Eestis halduskohtus menetlus väga kiire. See on oluline, kuna aitab tagada selle, et isegi kui taotleja on otsustanud teise riiki üleandmise vaidlustada, jõutakse lahendini kiiresti. Taotleja võidu puhul seega üleandmist läbi ei viida ning taotleja jääb Eestisse.

- I2: Meie suur eelis võrreldes teiste riikidega on see, et meil kiire kohtumenetlus.

- I7: Kohtute poolt pole probleemi, kuna praegu meil on HKM (Halduskohtumenetluse seadustik) märgitud, et Dubliniga seotud vaidlused on prioriteetsed .

- I3: Mõnedes EL riikides on ju nii, et kohu vaidlused Dublini (otsuse) üle kestavad rohkem kui 18 kuud. Siis kui no 18 kuud on juba möödas, on see otsus sisuliselt mõttetu, kuna (vastutav) riik ei pea taotlejat enam vastu võtma (kuna üleandmise tähtaeg on möödas).

Mõnes intervjuus esines ka arvamus, et kuna Eesti teeb suurema osa oma Dublini alasest koostööst Põhjamaade ja Saksamaaga, on nende riikidega koostöö rohkem sisse töötatud.

Riikide eksperdid tunnevad ja usaldavad teineteist rohkem ning see aitab menetlust kiiremini läbi viia. Lisaks ametlikele, toimivad ka mitteformaalsed infovahetamise kanalid, mis aitavad kiiremini koordineerimisprobleeme kõrvaldada.

- I2: Meil on kindlad riigid, kellega töö paremini sujub. Inimesed tunnevad üksteist ja saab probleeme lahendada.

- I3: Enamus meie palvetest lähevad ja tulevad meie enda regioonist Soome, Rootsi, Saksamaale jne.

Üldiselt hindasid intervjueeritavad kõrgelt oma kolleegide taset EÜVS tundmisel ja ning võimekust keeruliste Dublini kaasuste lahendamisel. See oskus on aga kriitiline, et koostada teisele riigile arusaadav ja tõenditega motiveeritud taotlused. Õigetel alustel ning ammendavalt motiveeritud tagasivõtu ja vastuvõtu taotlused tagavad aga selle, et Eesti taotlused rahuldatakse kiiresti ilma Eestilt lisatõendeid nõudmata ning see kiirendab kogu protsessi.

- I3: Meid on küll vähe, aga olles näinud natuke ka teiste riikide taset, siis julgen öelda, et meil on Dublini osas vähemalt kaks väga head eksperti. Tegelikult see on üsna segane (õiguslikult), seal on väga palju nüansse.

Kategoorias „Rakendamise puudused Eestis“ toodi süsteemi toimimise üldisest perspektiivist välja asjaolu, et suur hulk varjupaigataotlejaid, kelle eest Eesti vastutab ei jõua kunagi Eestisse. Perioodil 2008-2018 rahuldas Eesti 1023 vastuvõtu või tagasivõtu taotlust. Samas reaalselt anti sellel perioodil Eestile üle kõigest 220 rahvusvahelise kaitse taotlejat st, et umbes 20% taotlejatest, kelle eest Eesti vastutab, jõudsid reaalselt ka Eestisse (vt lisa 5). Samas leidus ka arvamus, et selline asjade käik, kus suur osa taotlejad ei jõua kunagi Eestisse võib olla ka positiivne. Seda põhjendati eelkõige sellega, et kordades suurema saabujate arv oleks Eesti vastuvõtu ja menetlussüsteemi oluliselt rohkem koormanud.

- I4: Ma ei oska ütelda, mis see arv praegu on, aga suurem osa meie vastutusel olevatest taotlejatest ei jõua kunagi Eestisse.

- I5: Enamus varjupaigataotlejaid tulevad meile Dublini alusel teistest EL riikidest.

Aga umbes iga neljas või nii jõuab ka reaalselt Eestisse. Ja eks need teised jäävad siis selle riigi vastutada, kus nad ennast peidavad.

- I1: Ma arvan, et riigid vaatavad seda pigem ikka selles mõttes nagu positiivsena, kui nende vastutusel olevad taotlejad jäävad kuhugi teise riiki. Või no teistes riikides olen ka seda näinud, et keegi just ei kurvasta kui nad vähem peavad vastu võtma.

Praktilistest probleemidest, toodi välja asjaolu, et mitmed andmebaasid, mis toetavad Dublini menetluse läbiviimist, on vananenud ning ei ühildu. Näitena toodi välja, et ametlik riikidevaheline infovahetuse süsteem DublinNet, pärineb suuresti aastast 2003 ning seda pole alates sellest ajast oluliselt uuendatud. Sellest tulenevalt esineb probleeme taotluste failide edastamisel. Kui DublinNeti pole võimalik info edastamiseks kasutada, siis kasutatakse selleks faksi, mida aga mitmed eksperdid kirjeldasid kui „iganenud ja aeglast“ vahendit. DublinNeti vigane toimimine on näiteks mitmel korral viinud olukorrani, kus Eesti on pidanud teise riigiga sisuliselt vaidlema selle üle, kas üks või teine taotlus on teise riiki kohale jõudnud. Samuti oldi kriitilised Estodac andmebaasi töökindluse osas, mida kasutatakse Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute sõrmejälgede võrdlemiseks. Samas on see andmebaas just üks põhilisi vahendeid tuvastamaks, kas isik on varem mõnes teises riigis rahvusvahelist kaitset taotlenud.

- I4: DublinNet on täpselt selline nagu võib oodata süsteemilt, mis on pärit aastast 2003.

- I7: Kindlasti on meil enda probleemid andmebaaside ühilduvuse ja nende uuendamisega. Probleem on olnud liikmesriikide vahel kokkuleppimisega, kuidas arendada. /…/ Selline lahendus, kus EL ehitab mingi suure toru ja siis iga riik ehitab selle külge mingi väikese toru andmete saamiseks, ei toimi. Ma ei tea, miks osad riigid (ka Eesti) on seda teed läinud.

- I8: See sõrmejärgede võtmise süsteem peaks olema täiesti lollikindel, et kõikidelt taotlejatelt saaks sõrmejäljed võetud. Praegu jäävad vahel võtmata. Ega see ei ole praegu probleem, aga kui koormus suurem, siis see saab probleemiks.

Kuigi üldiselt peeti koostööd teiste riikide rakendusasutustega rahuldavaks, kuid aeglaseks, siis toodi välja ka juhuseid, kus Dublini määruse erinev tõlgendamine on tekitanud konfliktseid olukordi. Näiteks on juhtunud nii, et Kreeka on tunnistanud vastutust varjupaigataotlejate eest, kuid peale vastutuse võtmist siiski keeldunud taotleja reaalsest vastuvõtmisest. Samas Dublini süsteemi alusel pole sellist keeldumise võimalust ettenähtud. Samuti kirjeldasid PPA eksperdid olukordi, kus teised riigid (eelkõige Saksamaa), esitavad Eestile tagasi- või vastuvõtu taotlusi, mille esitamise aeg on n-ö möödas, nõudes siiski, et Eesti isiku vastu võtaks. Sellist käitumist tõlgendatakse kui katset oma koormust vähendada.

- I4: Eks sellist, noh kalastamist, et saadetakse põhjendamatuid tagasivõtu palveid on ikka. /…/ Absoluutarvudes neid palju pole, aga, me saamegi kokkuvõttes suhteliselt vähe palveid võrreldes teiste riikidega.

- I3: /…/ Mhm motivatsioon vä? Ma arvan vahel tahetakse lihtsalt katsetada, et äkki mõni teine riik võtab vastutuse (taotleja eest). Vahel tõlgendatakse vastutuse määramise hierarhiat kogemata valesti ja vahel lihtsalt noh nii väga loovalt.

Saksamaal on mingi hoopis teistsugune tõlgendus tähtaegadest. Me seda ei aktsepteeri, aga ma tean, et osad riigid nõustuvad sellega.

- I5: Ülekoormatud riikides on see nagu väike võit, kui saad taotleja mõnda teise riiki saata ja seega oma koormust vähendada.

Laiemas plaanis toodi probleemina välja ka seda, et Eestil on Euroopa tasandil Dublini süsteemi reformimisel üldiselt vähe mõjuvõimu. Seda ei peeta aga eksklusiivselt Eesti probleemiks vaid pigem kõigi väikeste riikide probleemiks, kes on võrreldes Lääne-Euroopa riikidega Dublini süsteemi tunduvalt lühemat aega rakendanud. Dublini

süsteemi reform on paljudes Lääne-Euroopa riikides tõeliselt prioriteetne valdkond ning riigid panustavad sinna tunduvalt rohkem ressurssi kui Eesti. Samas toodi välja ka seda, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine andis hea võimaluse EÜVS reformi protsessi mõjutada.

- I8: Ütleme siis see varjupaigatemaatika kõik oli ju täiesti non-topic Eestis enne rändekriisi. Mujal EL-is on sellesse juba kaua väga tõsiselt suhtutud. Eestil pole endal sellist suurte numbrite kogemust, see kohe vähendab meie tõsiseltvõetavust

Im Dokument DUBLINI SÜSTEEMI TOIMIMINE EESTI NÄITEL (Seite 43-0)