Käesolevas uuringus kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, kuna väikese valimi korral on kvalitatiivne uurimismeetod parim moodus saada informatsiooni uuringus osalejate isiklike kogemuste, hoiakute, arusaamade kohta (Laherand, 2008).
Kvalitatiivne sisuanalüüs ei ole rangelt kirjeldatud tehnika, vaid protsess, millest tuleb pidevalt teha muudatusi analüüsi põhiprotseduuri ja üksikute etappide kohta. Otsused peavad
põhinema teoreetilistel argumentidel (Mayring, 2000).
2.1. Valim
Uurimus viidi läbi Tartu lasteaedades käivate kakskeelsete laste vanematega.
Uuritavad valiti eesmärgipäraselt kolme kriteeriumi järgi, mis pidid olema korraga täidetud:
1) lapsevanemad ei ole eesti rahvusest, aga räägivad eesti keelt 2) lapse kodune keel ei ole eesti keel
3) lapsed käivad eestikeelses lasteaias
Tegemist oli nii kriteerium- kui ka mugavusvalimiga. Uurimuses osalemise palvega pöördus töö autor nende vanemate poole kasutades oma isiklikke kontakte. Kõik intervjueeritavad olid vabatahtlikult nõus intervjuudes osalema.
Kokku intervjueeriti viit lapsevanemat, kelle andmed on lisatud tabelis 1. Uuringut kavandades oli plaanis läbi viia kuni 10 intervjuud, aga juba neljanda intervjuu puhul oli transkribeeringute lugemisel võimalik tähele panna, et ütlused hakkavad korduma. Seepärast otustati käesolevas töös piirduda viie intervjuu läbiviimisega. Tegemist on autori teadlik valikuga, sest viienda intervjueeritava arvamused kattusid eelneva nelja respondendi ütlustega ning see lubas oletada, et küllastuspunkt on saavutatud.
Tabel 1. Intervjueeritavate andmed
Pseudonüüm vanus rahvus lapsed
Intervjueeritav 1 32 Vene 2a poeg, 6a tütar
Intervjueeritav 2 34 Vene 3a tütar, 12a tütar
Intervjueeritav 3 36 Vene 6a poeg, 12a poeg
Intervjueeritav 4 30 Vene 2a poeg, 7a tütar
Intervjueeritav 5 28 Vene 2a tütar, 6a poeg
2.2. Uurimiseetika
Uurimuse seisukohalt on väga oluline, et peetaks kinni eetika reeglitest. Kui uuritakse inimesi, ei tohi see neile kuidagi kahjulik olla. Tuleb tähele panna, et töö oleks anonüümne,
konfidentsiaalne, privaatne. Uuritavad peavad olema teadlikud, milleks uurimust tehakse ja osalema vabatahtlikult (Eetikaveeb, s.a). Intervjueeritavaid informeeriti uurimuse eesmärkidest ja kõik
andsid oma suulise nõusoleku uurimuses osalemiseks. Uuritavate nimesid ega andmeid ei
avalikustata kuskil ja need ei ole kolmandatele isikutele kättesaadavad. Helisalvestised kustutatakse uurimuse lõpus.
2.3. Mõõtvahend
Mõõtvahendina kasutati antud uurimuses eelnevalt poolstruktureeritud küsimustega
intervjuud. Sellise andmekogumisviisi kasuks otsustati seetõttu, et vahetu kontakti abil uuritavatega on võimalik kõige paremini saada täpsed vastused uurimusküsimustele, kuna intervjueeritav võib rääkida endast ja oma kogemustest rohkem kui osati oodata. Lisaks sai vajadusel kohapeal küsimusi mugandada või täpsustada ja minna teemaga süvitsi (Laherand, 2008).
Intervjuu küsimused koostati uurimusküsimusi ja teooriat arvestades. Küsimused jaotusid seitsmesse valdkonda, millest üks koosnes taustainformatsiooni saavatest küsimustest aidates tekitada positiivset ja vaba õhkkonda.
Intervjuu küsimuste valdkondade jaotus:
1) Taustaküsimused
2) Vanemate suhtumine oma laste kakskeelsusesse 3) Emakeele õpetamise tähtsus
4) Tegevused emakeele ja teise keele arengu toetamiseks 5) Etnilise identiteedi kujundamise tähtsus
6) Tegevused etnilise identiteedi kujundamiseks 7) Eesti kultuuri tundmine
2.4. Andmete kogumine
Töö autor viis valiidsuse suurendamiseks pilootintervjuu läbi ühe lapsevanemaga, kelle andmeid ka tulemuste analüüsimisel kasutati. Pilootintervjuu eesmärk oli välja selgitada meetodi sobivus ja kontrollida, kas küsimused on sobivad ja üheselt mõistetavad ning teha vajadusel parandusi. Analüüs toimus Bortzi ja Döringu (2005) hindamiskriteeriumide abil. Pärast analüüsi viidi küsimustikku sisse mõned parandused. Kuna paaril korral esines sisulisi kordusi, siis
moodustati nendest üks küsimus. Nt küsimused Milliseid oma rahva kombeid järgite? ja Nimetage mõned Teie päritolumaa rahvuslikud pühad, mida te oma peres järgite paigutati kokku. Ka
küsimuste järjekord muudeti loogilisemaks (vt Lisa 1). Kuna mõnele küsimusele ei osanud
intervjueeritav vastata, siis küsiti teooriast tuletatud suunatuid küsimusi, millega intervjueeritav võis nõustuda või mitte vastavalt oma subjektiivsele arusaamale (Laherand, 2008).
Intervjuu alguses toimus sissejuhatav vestlus, mille käigus esitas autor küsimusi uuritava pere ja päritolu kohta, et intervjueeritavad pingevabamalt vastaksid. Kõik intervjuud kestsid
keskmiselt tund aega, mis oli piisav aeg, et intervjueeritavad ei väsiks ära ja oleksid lõpuni aktiivsed suhtlejad. Intervjueeritavad vastasid eesti keeles küsimustele vabas vormis nii, nagu oskasid.
Intervjuude juures kõrvalisi isikuid ei viibinud. Intervjuud salvestati helifailina arvutisse ning seejärel transkribeeriti. Peale töö lõplikku valmimist helifailid kustutatakse. Videolindistusi ei tehtud.
2.5. Andmete analüüs. Kodeerimine ja kategooriate moodustamine
Andmete analüüsil kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. See analüüs uurib keelt intensiivselt ja nii saab keskenduda kontekstilisele tähendusele ja teksti sisule (Laherand, 2008). Sisuanalüüs arvestab reegleid ja toimub etappidena. Kvalitatiivse sisuanalüüsi üks põhilisemaid aspekte on kategooriate süsteem, mis võimaldab teistel inimestel analüüsi rekonstrueerida või korrata.
Kategooriate süsteemiga töötamine aitab tulemusi paremini võrrelda ja hinnata analüüsi reliaablust (Mayring, 2000).
Andmete analüüsimise etapid:
1) Tekstide transkribeerimine
Kõigepealt kuulati helifaile arvutist korduvalt, et teemasse sisse elada. Seejärel
transkribeeriti intervjuud võimalikult täpselt mitmekordse ülekuulamise järel. Kuuldu pandi kirja võimalikult täpselt, isegi siis, kui tuli keelereegleid eirata. Peale intervjuude transkribeerimist võrreldi kirjutatut helisalvestiga, et vältida vigu ja suurendada reliaablust (Laherand, 2008). See protseduur võimaldas saada tekstiga paremini tuttavaks, mis lihtsustas edaspidist tööd.
2) Kodeerimine
Järgnevalt intervjuud kodeeriti. Selle eesmärk on teha tekst osadeks, et seda paremini mõsta (Elo & Kyngäs, 2008). Kodeerimisel kasutati programmi QCAmap, mis on mõeldud tekstide analüüsimiseks kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodi abil (vt Lisa 2). See programm võimaldas kõikide intervjuude transkriptsioonid tõsta ühte faili ja märkida oluline üksus, mis omab antud kontekstis terviklikku mõtet. See üksus oli lause, lõik või lõiguosa (Elo & Kyngäs, 2008). Märgitud üksuse juurde kirjutati kood, mis on tähtis kokkuvõttev kogum intervjuude tsitaadist. Kui kood kordus, siis sai koodiraamatust valida sobiva. Pärast kõikide intervjuude kodeerimist sai QCAmap programm teha kõikidest koodidest ja kodeeritud tekstilõikudest väljavõtte Exceli tabelis (vt Lisa 3). Tekkis 63
koodi (näiteks suhtlemise eelis, emakeele ununemine, keele omandamine, hirm suhelda, pühadesöögid, sümbolid jne). Transkriptsiooonide korduval lugemisel lisati ja muudeti koode.
Samuti arutati koodid ja kategooriad läbi juhendajaga, et suurendada reliaablust.
3) Kategooriate moodustamine
Kategooriate moodustamisel kasutati segavorme ehk segakategoriseerimist (Mayring, 2000, Laherand, 2008). Enne kodeerimist pandi paika deduktiivsed põhikategooriad, mis tulenesid
otseselt uurimisküsimustest ja olid ette aimatavad. Peale kodeerimist koodid grupeeriti ja paigutati lähtuvalt nende sisust vastavate põhikategooriate alla (Laherand, 2008). Näiteks paigutati koodid stress, segakeel, enesekindlus, suhtlemise eelis põhikategooria suhtumine lapse kakskeelsusesse alla.
Kuna osad koodid ei sobinud deduktiivsete põhikategooriate alla, siis moodustus juurde veel 1 põhikategooria, milleks oli Eesti kultuuri tundmine (vt Joonis1). Seejärel moodustustati
alakategooriad, mis said oma nimetused sisu järgi. Nii tekkis korrastatud kategooriate süsteem, mida kujutatakse joonisel 1.
Joonis 1. Põhi- ja alakategooriad