Mereohutuse ja humanitaarabi julgeolekustamine

EL rakendab Somaalias terviklikku lähenemisviisi, mis põhineb diplomaatial, julgeoleku toetamisel, arengu- ja humanitaarabil. Läbi erinevate vahendite, mis kujutavad endast kõikehõlmavat lähenemisviisi, on EL suurim abiandja Somaalias ning ajavahemikus 2008–2012 eraldati riigile 243 miljoni euro eest humanitaarabi.⁹² Pärast piraatide rünnakuid Maailma Toiduprogrammi humanitaarsaadetisi vedavatele laevadele on hakatud teemat julgeolekustama. Lisaks on piraatide tegevus tekitanud meremeeste seas suuri inimkulusid. 2011. aasta jooksul mõrvasid piraadid üle seitsme meremehe ja vigastasid 39 meremeest ning 2012. aastal oli mõrvati kuus meremeest ja

91 EEAS. (kuupäev puudub). The EU fight against piracy in the Horn of Africa. Loetud aadressil http://www.eeas.europa.eu/piracy/ (16.02.2014)

92 Euroopa Liidu Nõukogu. (2013). Nõukogu valmistub Somaalia konverentsiks. Loetud aadressil http://ue.eu.int/homepage/showfocus?focusName=the-council-prepares-for-somalia-conference&lang=et (16.02.2014)

448 hoiti pantvangis. ⁹³ Merega seotud ohud on määrava tähtsusega Euroopa majandustegevuse ja kollektiivse julgeoleku jaoks, seetõttu on mereohutuse tagamise vajadusest võtnud sõna mitmed Euroopa kõrged ametnikud ja poliitikud.

2009. aastal toimus Euroopa Parlamendis arutelu, mille eesmärgiks oli vastu võtta resolutsioon olukorra kohta Somaali poolsaarel, kus palutakse nõukogul ja komisjonil jätkata piirkondlikku poliitilist koostööd Somaali poolsaare rahu, julgeoleku ja arengu piirkondliku poliitilise partnerluse raames⁹⁴. Arutelul võttis sõna Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade asepeaminister Alexandr Vondra:

“Piraatlust esines algselt väikesel osal Somaalia rannikust. Piraatide ettekääne oli nõuda ühelt laevalt Somaalia vetes kalastusmaksu. Nagu te kindlasti teate, on see tegevus oluliselt laienenud ja ohustab nüüd humanitaarabi Somaaliasse toimetamist ning mereohutust Adeni lahes ja kaugemalgi, hõlmates Kenya ning Tansaania rannikuvetes sõitvaid laevu.⁹⁵”

Tegemist on väitelise julgeolekustava kõneaktiga, mille käigus teavitatakse Euroopa Parlamendi liikmeid piraatluse tegevuse laienemisest, mis ohustab humanitaarabi Somaaliasse toimetamist ning Adeni lahes ja kaugemates rannikuvetes sõitvate laevade turvalisust. Julgeolekustatud on humanitaarabi andmist kui ka mereohutust.

Kuulajaskonnaks on Euroopa liikmesriikide kodanikke esindavad parlamendiliikmed.

Kõne eesmärk on tekitada Parlamendis diskussioon ja leida lahendusi antud probleemile.

2009. aastal toimus ka arutelu resolutsiooni Somaalia rannikuvetes toimuva piraatluse poliitilise lahenduse kohta, kus tehti nõukogule ettepanek pikendada operatsiooni veel

93 ELT C 76/15, 14.3.2013, lk 17.

94 Euroopa Parlament. (2009). Olukord Somaali poolsaarel. Vastuvõetud tekstid. Strasbourg. Loetud aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-­‐TA-­‐2009-­‐

0026&  language=ET&ring=B6-­‐2009-­‐0033 (20.02.2014)

95 Euroopa Parlament. (2009). Olukord Somaali poolsaarel. Arutelud. Strasbourg. Loetud aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=20090114&secondRef=ITEM-012&language=ET&ring=B6-2009-0033 (20.02.2014)  

üheks aastaks pärast praeguse mandaadi lõppemist 12. detsembril 2009⁹⁶. Arvamust avaldas Euroopa Rahvapartei liige Georgios Papanikolaou:

“Piraatlus ei mõjuta vaid mereveo kulusid ja usaldusväärsust, vaid see takistab ka – ja see on kõige olulisem – rahvusvahelise humanitaarabi andmist Somaaliale, süvendades sellega tõsist toidupuudust riigis. Sellegipoolest pean ütlema, et pika kaubandusliku meresõidu traditsiooniga riike, näiteks Kreekat ja teisi Vahemere maid, mõjutab see eriti. Saan aru, et ELi piraatlusevastane missioon merekoridori kaitsmiseks Somaali poolsaare juures on tähtis samm. Ent me peame mõistma, et asjad, mida me oleme pidanud fantaasia- ja filmimaailma kuuluvaks – lugesin lapsena nende kohta juturaamatutest –, koputavad praegu meie uksele, need on ilmne oht, reaalsus.

Seepärast peame tegutsema kooskõlastatult, veenma nõukogu ja komisjoni tegema rohkem poliitilisi algatusi.⁹⁷”

Sõnavõtus selgub, et piraatlus takistab peale sujuva mereveo kulgemise olulist humanitaarabi andmist ja seega on oluline teema julgeolekustada. Kutsutakse üles kooskõlastatult tegutsema ja läbi viima rohkem poliitilisi algatusi piraatlusevastaseks võitluseks. Vastasel juhul süveneb põua, konfliktide ja vaesuse tagajärjel Somaalias toidupuudus. Julgeolekustaja esineb Euroopa Parlamendis ning püüab veenda parlamendiliikmeid läbi hirmutamise diskursuse lisaks meremissiooni tegevusele poliitiliste lahenduste leidmiseks.

Piraatluse teemalisel piirkonna ministrite konverentsil 2010. aastal esines avakõnes Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja Catherine Ashton:

“Piraatlus on rahvusvaheline nuhtlus, mis mõjutab meie laevandust ja kannatanud piirkonnale humanitaarabi andmist. Me oleme partnerid, kes otsivad lahendust sellele

96 Euroopa Parlament. (2009). Poliitilise lahenduse kohta võitluses piraatlusjuhtumitega Somaalia ranniku lähedal. Vastuvõetud tekstid. Strasbourg. Loetud aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/

getDoc.do?type=TA&reference=P7-TA-2009-0099&language=ET&ring=P7-RC-2009-0158 (20.02.2014)

97 Euroopa Parlament. (2009). Poliitilise lahenduse kohta võitluses piraatlusjuhtumitega Somaalia ranniku lähedal. Arutelud. Strasbourg. Loetud aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?

type=CRE&reference=20091125&secondRef=ITEM-014&language=ET&ring=P7-RC-2009-0158 (20.02.2014)

probleemile, tänane konverents on selle tõestuseks. Me olem merel teinud juba palju ja täna võtame olulise sammu käivitades piirkondliku merestrateegia⁹⁸.”

Catherine Ashtoni avakõnes julgeolekustatakse Euroopa laevandust ning humanitaarabi andmist. EL näeb end suurima humanitaarabi andjana ning inimõiguste kaitsjana. Oma positsiooni kindlustamiseks tuleb otsida probleemile lahendusi. Selleks koordineerib EL jõupingutusi operatsioon Atalanta kaudu piraatlusjuhtumite tõkestamiseks. Oluliseks peetakse ka Ida- ja Lõuna-Aafrika ning India ookeani piirkonna piraatlusevastase strateegia ja tegevuskava vastuvõtmist, mis aitab tugevdada piirkonna võimet võidelda piraatlusega ja panustada merejulgeolekusse⁹⁹. Kuulajaskonnaks on Euroopa Liit, Aafrika Liit, ÜRO ja IMO¹⁰⁰.

2011. aastal 19.–20. mail toimus Poola Pomeraania piirkonna linnas Gdańskis Euroopa merepäeva konverents, kus võttis sõna Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas teemal “Meretranspordi väljakutsed” ning kõneles meretranspordi inimfaktoriga seotud ohtudest:

“Inimfaktorist lähtuvalt on piraatlus ja laevade relvastatud rööv suurimad ohud, millega meremees peab silmitsi seisma. Tõsine ja talumatu ähvardus pardal oleva meeskonna ja reisjate elude suhtes. Samuti ohustab see julgeolekut, laeva navigeerimise turvalisust, meretranspordi jätkusuutlikkust ja ülemaailmset kaubandust. Me räägime 475 meremehest, kalurist ja reisjast, keda hoitakse pantvangis Somaalia rannikul tegutsevate merepiraatide poolt. Praegu hoitakse lunaraha saamiseks kinni 23 laeva, millest kaheksal on sidemed ELi liikmesriikidega. IMO on välja kuulutanud 2011. aasta piraatlusevastaseks võitluseks. ELi meretranspordi poliitika hõlmab meresõiduohutust

98 Ashton, C. (2010). Opening remarks at the Regional Ministerial Conference on Piracy. Regional Ministerial Conference on Piracy, Port-Louis, Mauritius, SPEECH/10/529. Loetud aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-10-529_en.htm (17.02.2014)

99 European Union External Action. (kuupäev teadmata). Building regional maritime capacities. Loetud aadressil http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:_dCzITUumoEJ:www.eeas.europa.

eu/piracy/regional_maritime_capacities_en.htm+&cd=1&hl=et&ct=clnk&client=safari (17.02.2014)

100 Europa Nu. (kuupäev teadmata). HR/VP Ashton in Africa. Loetud aadressil http://www.europa-nu.nl/id/vij66yqfvxzs/agenda/hr_vp_ashton_in_africa?ctx=vg9piqcfmzzz&start_tab0=20 (17.02.2014)

ja võitleb piraatluse vastu. Euroopa Komisjon töötab kõvasti, et toetada kooskõlastatud tegevust rahvusvahelisel tasandil.¹⁰¹”

Euroopa merepäeva raames korraldatud konverentsi eesmärk oli arutada erinevate võimaluste ja väljakutsete üle, millega Euroopa mereäärsed regioonid ja sektorid tihedalt kokku puutuvad¹⁰². Julgeolekustajana toimib Euroopa Komisjoni asepresident ning kuulajaskonnaks on Euroopa liikmesriikide kodanikud. Referentobjektiks on ühenduse meretranspordi ohutus, mille julgeolekut vähendavad Somaalias tegutsevad merepiraadid. Siim Kallas rõhutab mereohutuse vallas tehtava koostöö olulisust, kuna peale julgeoleku ja kaubanduse omab piraatlus otsest ohtu ka inimeludele.

Merepiraatlus tekitab suuri inimkulusid, hoides lunaraha saamise eesmärgil kinni 475 pantvangi. Sellest tulenevalt tuleb teemat julgeolekustada, kuna ohus on meretranspordi julgeolek ja jätkusuutlikus ning inimõigused, mis on Euroopa Liidu põhiväärtusi. ELi meretranspordipoliitika näeb vajadust ühise strateegia järele, et peatada merel valitsev kuritegevus.

2011. aastal toonitas Catherine Ashton Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis taas vajadust tegeleda piraatluse probleemiga merel.

“Aafrika Sarve strateegilise raamistiku eesmärk on koondada ühine terviklik lähenemisviis. Ühelt poolt peame tegelema väga tõsise piraatluse probleemiga merel.

See on meie jaoks väga oluline, kuna me toetame maailma toiduabiprogarmmi, mis varustab toiduga nälja alla kannatavat Somaalia rahvast. Samuti on oluline tagada, et piraadid ei oleks võimelised võtma pantvange.¹⁰³“

Catherine Ashton rõhutab välisasjade komisjonis esitatud kõnes piraatlusevastase tegevuse olulisust. 2011. aastal vastu võetud Aafrika Sarve strateegilise raamistik jätkab

101 Kallas, S. (2011). Challenges for maritime transport. European Maritime Day, Gdansk, SPEECH/11/356. Loetud aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-11-356_en.htm (19.02.2014)

102 COST. (2011). European Maritime Day. Loetud aadressil http://www.cost.eu/media/newsroom/

maritime (15.03.2014)

103 Ashton, C. (2011) Remarks at the AFET Committee. European Parliament, Strasbourg, SPEECH/11/882. Loetud aadressil http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-11-882_en.htm (17.02.2014)

ELi strateegilist lähenemist, tehes koostööd piirkonnaga ja peamiste rahvusvaheliste partneritega.¹⁰⁴ ELi tegevus välispoliitiliste probleemide lahendamisel peab lähtuma terviklikust lähenemisviisist, mille üks osa on operatsioon Atalanta käivitamine tõrjumaks Somaalia olukorrast tingitud kuritegevust.¹⁰⁵ Julgeolekustamine toimub sotsiaalsektoris ning referentobjektideks on laeva pardal oleva meeskonna ja reisjatele turvalisus ning Somaalia rahvas, keda toetatakse toiduga varustamisel. Auditooriumiks on parlamendiliikmed.

Tabel 2. Mereohutuse ja humanitaarabi julgeolekustamine

Allikas Julgeolekustaja Sektor Oht

Referent-objekt

Catherine Ashton Sotsiaal Piraatlus Humanitaar-abi, laeva

105 Eunavfor. (kuupäev puudub). EU Comprehensive Approach. Loetud aadressil http://eunavfor.eu/eu-comprehensive-approach-links/ (15.03.2014)  

ELi ametlik välispoliitiline diskursus julgeolekustab meresõiduohutuse kaitse tähtsust Somaalia ranniku lähedal aset leidva piraatluse vastu. Mereturvalisuse ohud on mitmekülgsed, ohustades Euroopa kodanikke ja kahjustades ELi strateegilisi huve. EL mereväeoperatsioon Atalanta on viidud ellu Euroopa mereohutuse tagamiseks, kuid sellel on ka humanitaarabi eesmärk. Vastavalt Catherine Ashtoni sõnavõtule Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis „toetame Maailma Toiduabiprogrammi, mis varustab toiduga nälja alla kannatavat Somaalia rahvast” ¹⁰⁶ . Humanitaarabi andmisega tagatakse Euroopa jaoks olulised inimõigusprioriteedid. Alates 2009. aastast on ELi juhitavad mereväed kaitsnud piraatide rünnakute eest Somaaliasse ÜRO Maailma Toidabiprogrammi saadetisi vedavaid laevu. Julgeolekustamise loogika seisneb selles, et kui humanitaarabi organisatsioonid ei ole piisavalt kaitstud, siis nad ei ole võimelised pakkuma inimturvalisust humanitaarkriisi ohvritele. Sellest järeldub, et turvaintsidentidel on otsene negatiivne mõju humanitaarabi teenusepakkumisele.

Referentobjektideks on inimelude turvalisus merel, mis peab olema tagatud mereohutusega ning Somaalia, kus elanikud on sõltuvad õigeaegsest toiduga varustatusest. Analüüsitavad kõneaktid on esitatud Euroopa Parlamendis ning erinevatel konverentsidel, kus kuulajaskonnaks on olnud peale EL ka mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO ja IMO. Julgeolekustajad on kasutanud kõneaktidena enamasti väiteid (vt tabel 2), kinnitades mereohutuse vajalikkust ning teadvustades, et turvaintsidentidel on otsene negatiivne mõju humanitaarabi teenusepakkumisele. Kuritegevuse vastu võitlemisel peab ELi strateegia olema kaasav, terviklik ja tuginema olemasolevatele saavutustele. Lahendusena nähakse EU NAVFOR operatsioon Atalanta tegevuse jätkamist ning välispoliitilist terviklikku lähenemist Somaalia olukorrale. Humanitaarabi saab suurendada ja muuta efektiivsemaks, kui võidelda piraatluse algpõjusega ning toetada Somaalia riigi arengut stabiilsuse saavutamisl.