4. JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON
4.4 Meetodi kriitika ja edasised uuringud
Viisin läbi poolstruktureeritud ehk semi-struktureeritud intervjuud kuue kooliraamatukoguhoidjaga.
Selline lähenemine andis võimaluse täpsustavaid küsimusi küsida, et teemasse veelgi sügavuti minna.
Kooliraamatukoguhoidjate leidmine antud uuringusse oli raske, sest intervjuude tegemine jäi eriolukorra sisse, mis raskendas olukorda. Päris mitmed kooliraamatukoguhoidjad ütlesid kas ära, et ei soovi intervjuud teha või ei vastanudki kirjale. Minu soovist ainult Tartumaa raamatukoguhoidjatega intervjuud teha ei tulnud välja ning pidin selletõttu valimit suurendama.
Intervjuude tegemine oli mulle esmakordne, seega mul puudusid vajalikud oskused intervjueerimiseks, kuid see andis mulle hea võimaluse midagi uut proovida. Kindlasti vajab enda
29 väljendamine ja küsimuste küsimine veel arendamist ja praktikat. Sellegipoolest usun, et sain vajalikud tulemused uurimisküsimuste ja eesmärgi täitmiseks.
Andmeanalüüsimeetodiks valisin kvalitatiivse sisuanalüüsi, mis võimaldas analüüsida terviklikult ning täpselt. Sellise sisuanalüüsi puhul on keeruline läbi töötada suuri valimeid (Kalmus, Masso ja Linno, 2015). Kuna ka minu valim oli väike, sobis antud sisuanalüüs hästi. Selline lähenemine andis hea võimaluse keskenduda olulisele ning kaardistada antud vastused täpsemalt.
Uuringu käigus intervjueerisin kuute kooliraamatukoguhoidjat, kuna raamatukoguhoidja roll on muutumas ja ei ole teada kuidas. Nende abiga oli mul võimalus töö eesmärk täita ning ka uurimisküsimustele vastused leida. Kooliraamatukoguhoidjate uurimine oli põnev, seega võiks kas edasiseks uurimiseks valimit suurendada või uuringusse kaasata ka õpetajad, kuna nende arvamus on ka oluline ning oleks huvitav teada saada, mida õpetajad digitaalsest õppematerjalist arvavad.
30
KOKKUVÕTE
Käesolev lõputöö keskendub kooliraamatukoguhoidjate hoiakute uurimisele, sest raamatukoguhoidja roll on muutumas ja ei ole teada kuidas. Lõputöö eesmärk oli teada saada, millised on kooliraamatukoguhoidjate hoiakud digitaalsesse õppematerjali seoses digitaalse õppevara üha laiema levikuga.
Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused:
1. Millised digiõppematerjalid on koolides kasutuses?
2. Kuidas tagatakse koolides digitaalsele õppematerjalile ligipääs? Milline on kooliraamatukoguhoidja roll?
3. Millised on kooliraamatukoguhoidjate hinnangul digiõppematerjalide kasutamise ohud ja võimalused?
Teooriapeatükk sisaldab nii varasemaid uuringuid kui ka põhimõistete lahti seletamist. Mõlematest kirjutamine annab antud teemast suurema ülevaate ning aitab mõista, miks kooliraamatukoguhoidjad on antud kontekstis olulised.
Kasutasin töös kvalitatiivset meetodit, viies läbi kuus poolstruktureeritud ehk semi-struktureeritud veebiintervjuud kooliraamatukoguhoidjatega. See andis mulle võimaluse täpsustavaid küsimusi küsida. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas analüüsida terviklikult ning täpselt.
Uuringus selgus, et koolides kasutatakse õppetöös või õppetöö toetuseks väga palju erinevaid digitaalseid õppematerjale nagu näiteks Opiq, Mauruse e-õpikud ja Foxcademy. Õppetöös kasutatakse ka digitaalseid mänge, nagu näiteks Kahoot, Quizlett ja Quizizz. Õpetajad kasutavad just selliseid digitaalseid õppematerjale, mis neile meeldivad ning milles nad ennast kindlalt ja mugavalt tunnevad.
31 Päris mitmed õpetajad koostavad ka ise materjale, sest nende ainele vastavat digitaalset õppematerjali ei ole või on seda vähe.
Kooliraamatukoguhoidjal on oma kindlad tööülesanded, mida ta täitma peab. Nende hulka kuuluvad peamiselt raamatute tellimine, raamatute vastuvõtmine, kataloogi kandmine, korrashoid, nende laenutamine ja tagasivõtmine. Samuti on nad pidevas suhtlemises õpetajatega, et kõik digitaalset õppematerjali puudutav oleks kontrolli all. Lisaks sellele on nemad inimesed, kes digitaalse õppematerjaliga esimesena tutvuvad ning neile ligipääsu hangivad. Võttes arvesse praegust eriolukorda on nende tööülesanded muutunud, kuna nad ei pääse füüsiliselt kogude juurde ning ei saa raamatukogu tööd teha. Neile on antud erinevaid kooliga seotud ülesandeid, mida nad tegema peavad.
Kooliraamatukoguhoidjad on kahel arvamusel – digitaalne õppematerjal on hea lisavõimalus ja see lihtsustab õpetajate tööd ning ekraanid hakkavad pikapeale õpilaste tervisele. Eriti praegusel hetkel kui meil on eriolukord on nende kasutamine tõusnud. Nende arvates on digitaalse õppematerjali plussideks see, et see on uuenev materjal, kasutamine on põnevam, on teinud õpilaste elu lihtsamaks, info poolest on kaasaegsem, valdavalt alati kättesaadav, lihtsam, mitmekesistab õppimist, annab suuremaid võimalusi ja teeb tööd huvitavamaks. Samuti on see hea, sest see toob vaheldust nii õpilastele kui ka õpetajatele. Miinusteks võib lugeda selle, et igal õpilasel on väga erinev kasutusoskus, nende kasutamine sõltub internetiühendusest ja tarkvarast.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kooliraamatukoguhoidjad on arvamusel, et digitaalsed õppematerjalid peaksid olemas olema, kuid nende kasutamisega ei tasuks liiale minna. Digitaalsed õppematerjalid on küll uuenev materjal, see mitmekesistab õppimist ja annab suuremaid võimalusi, kuid kooliraamatukoguhoidjad on võtnud hoiaku, et ka paberväljaandeid on vaja. Edasi võiks uurida ka õpetajate arvamusi, sest ka see on oluline ja oleks huvitav teada saada, mida õpetajad digitaalsest õppematerjalist arvavad.
32
SUMMARY
“School librarian’s views on digital learning resources”
This study focuses on school librarian’s views because their role is changing, and it is not known how.
The aim of the thesis was to find out how school librarians view digital learning resources due to its ever-increasing expansion.
Research questions I used to conduct this study:
1. What kind of digital learning resources do schools have?
2. How is access to digital learning resources guaranteed in schools? What is the role of a school librarian?
3. What are the dangers and opportunities of using digital learning resources according to school librarians?
The thesis contains both examples of previous studies and explanations of main terms. Both aspects give a thorough view and help us understand why school librarians are important in this context.
A qualitive method was used in this study by conducting six half-constructed or semi-constructed web-based interviews with school librarians. This gave me an opportunity to express questions. The data was analysed with a qualitive context method which enabled me to analyse it wholly and correctly.
During the study, it was found that schools use a variety of digital learning resources in their study materials, for example Opiq, Maurus’ e-books and Foxcademy. Furthermore, digital games such as Kahoot, Quizlett and Quizizz were used. Teachers prefer to use such digital study materials which they themselves are fond of and feel comfortable with. A lot of teachers also formulate their own materials because their subjects lack digital materials or are non-existent.
33 School librarians have their specific assignments which they must abide. Those tasks primarily include ordering new books, receiving books, cataloguing, maintenance, checking in books and checking out books. In addition, they are in constant communication with teachers, who get a first-hand look at digital school materials and are tasked to get them access to it. Considering that certain job aspects have been altered due to this crisis, librarians do not have access to their libraries and thus cannot properly do their job. In turn, they are given other assignments related to schoolwork which they must do.
There are two kind of opinions of school librarians – digital learning resources are a good method for extracurricular activities which simplify teachers’ work, on the other hand, computer screens have an ill effect on children in long-term. They believe that the pros of digital materials are that they are constantly being renewed, it is fun to use them, it has simplified the life of students, information is more modern, always accessible, easier, diversifies studying, opens more opportunities and makes the work interesting. In addition, it is a nice change of pace for both students and teachers. However, each student has a different way of gathering information through digital materials which can sometime be dependent on Internet connection or software.
All in all, it can be said that school librarians believe that digital learning resources should not be over-rated and must be used with reason. On one hand they are constantly being renewed, which diversifies learning and opens more opportunities, however, school librarians are on the opinion that paper-back materials are still necessary. The opinion of teachers should be the next topic to study because it is important to know everyone’s opinion on the matter of digital materials.
34
KASUTATUD KIRJANDUS
Agee, S. (2019). Curate a Digital Collection for All Learners. Knowledge Quest, 48(2), 6-7. Kasutatud
09.02.2020,
https://knowledgequest.aasl.org/wp-content/uploads/2019/10/KNOW_48_2_GuestEd_6-7.pdf
Ainjärv, H. ja Häidkind, R. (i.a). Hoiaku mõiste. Liiklusohutusele suunatud hoiakute kujundamine.
Kasutatud 16.02.2020, https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/hoiaku_miste.html
Alumäe, T., Tilk, O. ja Asadullah. (2018). Advanced Rich Transcription System for Estonian Speech.
Human Language Technologies – The Baltic Perspective, 207, 1-8. doi:10.3233/978-1-61499-912-6-1
Andresson, T., Lipmaa, Õ-L. ja Torga, P. (2014). E-õppe rakendamine kutsehariduses. Kasutatud 19.01.2020, https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/03/E-%C3%B5ppe-uuring-2014.pdf Camilleri, M. A. ja Camilleri, A. C. (2017). Digital learning resources and ubiquitous technologies in education. Technology, Knowledge and Learning, 22(1), 65-82. Kasutatud 04.04.2020, https://core.ac.uk/download/pdf/46604000.pdf
Curtis, N. (2019). What can we learn from our neighbours?: From digital literacy to independent
learning. Access, 33(2), 14. Kasutatud 09.02.2020,
https://www.softlinkint.com/downloads/Curtis_N_ACCESS_June_2019.pdf
Digipööre. (2019). Kasutatud 11.03.2020, https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore-0
Doiron, R. (2011). Using e-books and e-readers to promote reading in school libraries: Lessons from the field. IFLA Conference, 13-18. Kasutatud 17.05.2020, https://cf3-www.ifla.org/past-wlic/2011/143-doiron-en.pdf
35 Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus (01.09.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 15.03.2020, https://www.riigiteataja.ee/akt/131072019005?leiaKehtiv
E-koolikott. (i.a). Korduma kippuvad küsimused. Kasutatud 25.03.2020, https://e-koolikott.ee/kkk Eriolukorra veebileht. (2020). Millised on koduõppe võimalused e-vahendite abil? Kasutatud 17.05.2020, https://www.kriis.ee/et/node/50797
Eõpik. (2020). Kasutatud 25.03.2020, http://xn--epik-0qa.ee/
Gretes, F. (2013). School library impact studies: A review of findings and guide to sources. Kasutatud 02.02.2020, https://cdn.ymaws.com/www.palibraries.org/resource/collection/FAAEA358-CF27-4976-889B-2F95015B1AEC/School_Libraries_at_Risk_-_Library-Impact-Studies.pdf
Haridus- ja teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Kasutatud 31.12.2019, https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Herring, J. (2011). Teacher librarians and the school library. S. Ferguson (toim), Libraries in the twenty-first Century: Charting Directions in Information services (lk 27-43).
Australia: Centre for Information Studies.
HITSA. (2020). Keskkonnad ja tööriistad. Kasutatud 25.03.2020, https://www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused/oppekeskkonnad-ja-tooriistad
Howell, S. ja O’Donnell, B. (2017). Digital Trends and Initiatives. Digital trends and initiatives in education. Toronto: Canadian Publishers.
Importance of the school library in learning – the research. (i.a). Kasutatud 16.02.2020, https://natlib.govt.nz/schools/school-libraries/understanding-school-libraries/importance-of-the-school-library-in-learning-the-research
Jesmin, T. ja Rinde, A. (2018). Teachers Practices of Using Games in School: The Case of Estonia.
Dr M. Ciussi (toim), ECGBL 2018 12th European Conference on Game-Based Learning (lk 266-274).
UK: Academic Conferences and Publishing International Limited.
36 Johnston, M. P. (2011). The school librarian as a technology integration leader: enablers and barriers to leadership enactment. Proceedings of the 2011 iConference, 691-693.
https://diginole.lib.fsu.edu/islandora/object/fsu:254196/datastream/PDF/view
Kalmus, V., Masso, A. ja Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Kasutatud 11.03.2020, http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys
Kilinc, E., Kilinc, S., Kaya, M., Başer, E., Türküresin, H. E. ja Kesten, A. (2016). Teachers' attitudes toward the use of technology in social studies teaching. Social Sciences and Technology, 1(1), 59-76.
Kooliraamatukogude töökorralduse alused (06.09.2013). Riigi Teataja I. Kasutatud 02.03.2020, https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013024?leiaKehtiv
Lepik, K., Harro-Loit, H., Kello, K., Linno, M., Selg, M. ja Strömpl, J. (2014). Intervjuu. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Kasutatud 16.02.2020, http://samm.ut.ee/intervjuu Leppik, C., Haaristo, H-S. ja Mägi, E. (2017). IKT haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud
11.03.2020,
https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/IKT-hariduse_uuring_aruanne_mai2017.pdf
McMartin, F., Iverson, E., Wolf, A., Morrill, J., Morgan, G. ja Manduca, C. (2008). The use of online digital resources and educational digital libraries in higher education. International Journal on Digital Libraries, 9(1), 65-79.
Murumaa-Mengel, M. (ilmumas 2020). Ekraanide poolt vahendatud intervjuud ja projektiivtehnikad ning loovuurimismeetodid veebikeskkondades. In: K. Tiidenberg, A. Masso & A. Siibak (toim.).
Andmeühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus
Neuman, D. (1997). Learning and the digital library. Library Trends, 45, 687-707. Kasutatud 09.02.2020,
https://www.ideals.illinois.edu/bitstream/handle/2142/8116/librarytrendsv45i4jopt.pdf?sequence=1
Opiq. (i.a). Kasutustingimused. Kasutatud 25.03.2020, https://www.opiq.ee/Eula
37 Peytcheva-Forsyth, R., Yovkova, B. ja Aleksieva, L. (2018). Factors affecting students’ attitudes towards online learning-The case of Sofia University. AIP conference proceedings, 2048 (1). doi:
https://doi.org/10.1063/1.5082043
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (01.09.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 11.03.2020, https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019120?leiaKehtiv
Saareväli, R. (2013). Inimese põhiolemus. Suhtlemine III. Kasutatud 16.02.2020, https://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine3/inimese_phiolemus.html
SA INNOVE. (2016). Ülevaade üldhariduse õppevara kaardistusest 2016.a. Kasutatud 05.02.2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/oppevara_kaardistus_kokkuvote_0.pdf
Smith, D. (2016). Thriving in the Digital Age: Conquests, Challenges, and Thoughts on School Libraries. D. Baker ja W.Evans (toim), Digital Information Strategies: From Applications and Contents to Libraries and People (201-213). USA: Chandos Publishing.
Statistikaamet. (i.a). Kooliraamatukogud kooli tüübi järgi. Kasutatud 11.03.2020, http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KU03
Zhu, H. Y. (2015). Building learning resources in a participatory digital library, based on Moodle. World Trans. on Engng. and Technol. Educ, 13(4), 480-485.
UNESCO kooliraamatukogude manifest. (i.a). Kasutatud 02.02.2020,
http://www.eru.lib.ee/index.php/raamatukogundus/dokumendid/kooliraamatukogud/175-raamatukogundus/dokumendid/kooliraamatukogud/171-kooliraamatukogu-manifest
Villems, A., Aluoja, L., Pilt, L., Naulainen. M.-M., Kusmin. M., Rogalevitš, M. ja Takko, U. (2014-2015). Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. Juhend. Kasutatud 04.01.2020,
https://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/?_ga=2.33230078.1183083506.1577218588-819618351.1570621510#eessona
Warwick, C., Terras, M., Galina, I., Huntington, P. ja Pappa, N. (2008). Library and information resources and users of digital resources in the humanities. Program: Electronic Library and Information Systems, 42(1), 5-27.
38