Mõõdukus

Mõõdukuse kriteeriumi hindamisel tuleb kaaluda isiku põhiõiguste riive intensiivsust ja saavutatava eesmärgi tähtsust – mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.²⁷⁴ Mõõdukuse kriteeriumiga tagatakse, et põhiõigusi ei ohverdataks selleks, et „kasinal määral“ edendada legitiimseid eesmärke. Mõõdukuse kontroll on proportsionaalsuse kontroll kitsamas mõttes, s.t kasutatav riive peab olema proportsionaalne saavutatava legitiimse eesmärgi suhtes.²⁷⁵

Seega tuleb alustada riive intensiivsuse hindamisest. Kuigi KonkS § 78¹² kohaselt eri menetlustes tuvastatud teo toimepanemisele ühetaolise siduvuse omistamine kujutab endast põhiõiguste riivet, ei ole antud riive tingimata intensiivne. KonkS §-st 78¹² tulenevalt loetakse hageja kasuks tõendatuks keelatud teo toimepanemise asjaolu ning kostjal ei ole võimalik seda tsiviilkohtumenetluses kummutada. Samas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et asjaomasel ettevõtjal on keelatud teo toimepanemise tuvastamise otsust võimalik vaidlustada eelnenud järelevalve-, väärteo- või kriminaalmenetluses.

Õiguskirjanduses on vaidlustamisvõimaluste olemasolu ja ulatust rikkumismenetluses loetud direktiivi 2014/104 art 9 lg 1 kooskõla hindamisel kostja menetluslike põhiõigustega, mida tagavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 ja EIÕK art 6, keskseks küsimuseks.²⁷⁶

274 Ernits 2011, lk 177.

275 Kalmo, Kask, PS § 11/51.

276 Wright, K. The Ambit of Judicial Competence After the EU Antitrust Damages Directive. Legal Issues of Economic Integration. (2016) pp. 15-40. lk 4 / Frese, M. J. Harmonisation of antitrust damages procedures in the eu and the binding effect of administrative decisions. – Review of European Administrative Law, 8(1), 2015, 27-50. lk 42 / Garcia-Perrote Martinez, I. Competition authorities' decisions and antitrust damages actions – European

53

Valdavalt on asutud seisukohale, et menetluslike põhiõiguste rikkumist ei esine eeldusel, et kostjal on olnud eelnenud rikkumismenetluses võimalik konkurentsiasutuse otsuse peale kaevata ja tagatud on keelatud tegu tuvastava otsuse täieliku kohtuliku kontrolli võimalus.²⁷⁷ Analüüsitud on direktiivi 2014/104 art 9 lg 1 mõju võimude lahususele ja kohtu iseseisvusele.

EIK praktika kohaselt seisneb kohtute iseseisvus EIÕK art 6 mõttes järgmises: 1) kohtunikul on pädevus hinnata kõiki asjaolusid ja õiguslikke küsimusi, mis on kohtuasjas tõusetunud; ja 2) kohtunik hindab asjaolusid ja õiguslikke küsimusi ilma välise surveta. Siinkohal on õiguskirjanduses leitud, et kui rikkumismenetluses on isikule tagatud täielik kohtulik kontroll, ei esine vastuolu kostja menetluspõhiõigustega järgnevas tsiviilkohtumenetluses.²⁷⁸

Analoogselt saab argumenteerida, et KonkS §-st 78¹² tulenev kohtupõhiõiguse riive ei ole intensiivne, sest kõigi rikkumismenetluste raames on tagatud rikkumist tuvastava otsuse täieliku kohtuliku kontrolli võimalus. Samas teostavad kohtulikku kontrolli Eestis sõltuvalt rikkumismenetluse liigist erinevad kohtud erinevate menetlusreeglite alusel.

KonkS § 78¹² ja paralleelmenetlustest tingitud riive puhul tuleb nentida, et tõenäoliselt pole siinkohal samuti põhiõiguste riive kuigi intensiivne. Kuigi iga menetluse puhul esineb iseärasusi, mida teiste menetluste puhul ei esine, on menetluse kui terviku puhul tagatud aus ja tõhus kohtumenetlus. Näiteks lihtsustab järelevalvemenetluses tõendite kogumist oluliselt menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mis süüteomenetlustes ei kehti. Samas on kriminaalmenetluse erisuseks menetleja pädevus viia läbi jälitustoiminguid, mis on samuti kasulik abivahend tõendite kogumiseks. Samas esineb kriminaalmenetluse puhul vastukaaluks enese mittesüüstamise privileeg ning in dubio pro reo põhimõte.

Kuigi tõendite kogumiseks lubatavad toimingud on sätestatud eri seadustes, esineb eri menetlustes mitmeid samasisulisi menetlustoiminguid. Näiteks vastab süüteomenetluses ülekuulamise toimingule järelevalvemenetluses seletuste võtmise toiming. Läbiotsimisega on sarnase sisuga toiminguteks järelevalvemenetluses vallasasja läbivaatamine, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatamine. Kokkuvõttes on kõik rikkumist tuvastavad menetlused tervikuna ausad ja tõhusad menetlused, mille käigus on ettevõtjal võimalik enda seisukohti tõendada ja otsuseid vaidlustada. Seetõttu pole põhjustatud riive kuigi intensiivne.

Competition and Regulatory Law Review (CoRe), 3(4), 2019, 371-379. – lk 375 / Vese, D. Judicial Review of the NCA’s Decisions: Some Problematic Aspects of the EU Damages Directive in the Context of Italian Law. – European Public Law 26, no. 4 (2020): 961–986 - lk 963-965.

277 Frese 2015, lk 42. / Garcia-Perrote Martinez 2019, lk 375.

278 Wright 2016, lk 4.

54

Järgnevalt tuleks kaaluda riive intensiivsust saavutatava eesmärgi tähtsusega. Ennekõike tekib küsimus, kas on proportsionaalne jääda paralleelmenetluste juurde olukorras, kus see põhjustab keelatud teo toimepanemise tuvastamise kontekstis võrdsuspõhiõiguse riive.

Enamike Euroopa Liidu liikmesriikide praktikas paralleelmenetluste regulatsiooni konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemiseks ei esine.²⁷⁹ Samuti esineb Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavas konkurentsiõiguse rikkumise menetluses ainult üks menetlusliik kõigi asjaomaste toimingute läbiviimiseks.²⁸⁰ Lisaks on Euroopa Komisjon oma uurimiste käigus ka tuvastanud, et 2004-2013 perioodil määrati trahve ELTL 101 või 102 rikkumiste eest vähem sellistel riikides, kus konkurentsiõiguse rikkumise eest ettenähtud trahvid on karistusõigusliku iseloomuga.²⁸¹ See asjaolu julgustab ka konkurentsiõiguse rikkumisega seotud väärteo- ja kriminaalmenetlusest loobuma. Kuivõrd on konkurentsiõiguse süüteo koosseisude eesmärgiks tagada tõhusat konkurentsi ja ettevõtlusvabadust, ei tasu seadusandjal karta, et süüteomenetlustes loobumine võiks nõrgendada tõhusa konkurentsi kaitset. Komisjon uurimine viitab pigem vastupidisele.

Siinkohal tuleks arvestada ka asjaoluga, et varasemates magistritöödes²⁸² on leitud, et paralleelmenetlused on iseeneses (KonkS § 78¹² väliselt) juba probleemsed. Käesoleva töö autor leiab, et seda enam on põhjendatud paralleelmenetluste revisjon, kui nähtub, et paralleelmenetlused põhjustavad KonkS § 78¹² regulatsioon all võrdsuspõhiõiguse riivet ka järgnevas tsiviilkohtumenetluses.

Kokkuvõttes leiab käesoleva töö autor kindlusega, et KonkS § 78¹² iseseisvalt põhjustatud riive on põhiseaduspärane. KonkS § 78¹² ühes menetluste paralleelsusega põhjustatud riive puhul ei ole riive põhiseaduspärasus niivõrd selge, sest ühest küljest ei ole riive kuigi intensiivne ning alternatiivne meede tähendaks konkurentsiõiguse rikkumiste ümber kujundamist. Teisest küljest tuleb direktiivi 2019/1/EL ülevõtmisega nii kui nii ümber kujundada konkurentsiõiguse menetlus. Isegi kui asuda seisukohale, et KonkS § 78¹² ja paralleelmenetlused endast intensiivset põhiõiguste riivet ei kujuta, on käesoleva töö autor seisukohal, et sellegi poolest

279 Commission WD Impact Assessment, lk 21.

280 V.t ptk 3.1.

281 Commission WD Impact Assessment, lk 22.

282 Linnart 2012.

55

tuleks kaaluda paralleelmenetluste loobumist, sest niimoodi lõpeks KonkS § 78¹² põhjustatud ebavõrdse kohtlemise riive sootuks.

56