Määrus

Määrustes võivad samuti sisalduda keelud, mis võivad omada mõju eraõigusliku tehingu kehtivusele. Riigikohus on asjas 3-3-1-41-06 selgitanud, et õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest tuleneb seadusereservatsiooninõue, mis tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja.²²⁸ Samas lahendis tõdes Riigikohus, et see põhimõte ei ole absoluutne, mistõttu võib vähem intensiivsemaid piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.²²⁹ Kuigi üldjuhul peavad keelud sisalduma Riigikogu poolt vastuvõetud seadustes, ei saa täielikult välistada, et keelud võivad sisalduda ka määrustes.

Põhiseaduse § 152 lg 2 kohaselt tunnistab Riigikohus kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes märgib I. Pilving, et õigusaktiks PS § 152 tähenduses on samuti määrused materiaalses mõttes, st haldusorgani üldkohustuslik-abstraktsed õigusaktid (HMS § 88).²³⁰ Määrus võib ära langeda põhjusel, et see tunnistatakse Riigikohtu poolt kehtetuks PS § 152 lg-2 alusel. Lsiaks tuleneb HMS § 93 lg- st 1, et määrus võib kehtivuse kaotada ka seeläbi, et määruse tunnistab kehtetuks haldusorgan, määruse kehtivusaeg lõpeb või määruse aluseks olnud volitusnorm tunnistatakse kehtetuks.

228 RKÜKo 3-3-1-41-06, p 21.

229 Samas, p 22.

230 Pilving, I. PSK § 152/p 19. ̶ Madise, Ü jt (koost). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tallinn: Juura 2020.

52

Kui enne määruse kehtetuks tunnistamist on tehtud tehing, millega määruses sisalduvat keeldu on rikutud, tekib küsimus, kuidas mõjutab määruse volitusnormi äralangemine tehingu kehtivust, mida tehti enne volitusnormi äralangemist. Eelmises alapeatükis (2.3.1) jõuti järeldusele, et tehingu kehtivust tuleks hinnata selle seaduse alusel, mis kehtis tehingu tegemise ajal. Sarnaselt tuleks tehingu kehtivust hinnata tehingu tegemise ajal kehtinud määruse alusel ja sellest tulenevalt ei peaks määruse hilisem äralangemine mõjutama tehingu tühisust. Kui keeldu sisaldav määrus ära langeb, siis tuleks pidada võimalikuks keeluga vastuolus olnud tehingut hiljem kinnitada TsÜS § 84 lg 3 kohaselt. Keeldu sisaldava määruse äralangemist võib pidada tühisust kaasa toonud asjaoluks.

Lähtudes eeltoodust võivad määrustes sisalduda samuti keelud, kuigi tegemist on erandiga. Keeldu sisaldavad määrused võivad tuua kaasa tehingu tühisuse TsÜS § 87 alusel siis, kui tehing on vastuolus määruses sisalduva keeluga ning selle keelu eesmärk on tuua kaasa tehingu tühisus.

Määrus erineb seadustest, mis on seaduseks nii formaalses kui materiaalses tähenduses, selle poolest, et määruse andmine nõuab seaduses oleva volitusnormi olemasolu. Kui volitusnorm langeb ära, siis peab ka selle volitusnormi alusel antud määrus samuti kaotama enda kehtivuse, mis tähendab omakorda seda, et tehinguga ei ole võimalik rikkuda määruses olevat keeldu.

2.3.3 Euroopa Liidu õigusaktid

Keelud võivad samuti sisalduda ELTL-is ja Euroopa Liidu määrustes, ka võivad nimetatud Euroopa Liidu aktid muutuda. Selles alapeatükis tuuakse esiteks välja, millistel asjaoludel on võimalik, et Euroopa Liidu õigusakt muutub. Seejärel uuritakse, mida tuleb arvestada sellisel juhul, kui Euroopa Liidu õigusakt kaotab enda kehtivuse.

Euroopa Liidu õigusaktid võivad muutuda erinevatel põhjustel. Esimene põhjus, miks võib Euroopa Liidu õigusakt kaotada enda kehtivuse, on uue õigusakti kehtestamine.²³¹ Euroopa Liidu toimimise lepingu art. 263 lg 1 kohaselt kontrollib Euroopa Kohus seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused, ning nende Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Lisaks sätestab ELTL art. 263 lg 4, et iga füüsiline või juriidiline

231 Näiteks sätestab EL määrus nr 531/2012 art. 21 lg 1, et EÜ määrus nr 717/2007 tunnistatakse kehtetuks vastavalt I lisale alates 1. juulist 2012. 27. juuni 2007. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ. ̶ ELT L 171, 29, lk 32–40.

53

isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.

Samas tekib siinjuures küsimus, mis saab juhul, kui Euroopa Kohus rahuldab esitatud kaebuse. Kui hagi on põhjendatud, siis ELTL art. 264 lg 1 kohaselt tunnistab Euroopa Liidu Kohus asjassepuutuva õigusakti tühiseks. Näitena võib tuua Euroopa Kohtu praktikas olnud asja Dyson Ltd vs. Euroopa Komisjon, milles kohus tühistas täies ulatuses EL määruse nr 665/2013.²³² Selles menetluses esitas Dyson Ltd. hagiavalduse, mille esemeks oli nõue tühistada komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega.²³³

Samas tuleb arvestada ELTL art. 264 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt märgib kohus siiski, kui ta seda vajalikuks peab, milliseid tühiseks tunnistatud õigusakti tagajärgi loetakse kehtivaks. Euroopa Kohus on välja toonud asjas Winner Wetten GmbH, et Euroopa Liidu kehtetuks või õigusvastaseks tunnistatud õigusakti mõju säilitamine on vajalik selleks, et ei tekiks õiguslikku vaakumit kuni kehtetuks või õigusvastaseks tunnistatud akti asendava uue õigusakti vastuvõtmiseni, õigustatud õiguskindlusest tulenevatel kaalutlustel, mis hõlmavad kõiki üldisi huve, milleks on nii avalikud kui ka erahuvid, ning selliseks ajaperioodiks, mis on vajalik tuvastatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks.²³⁴ Seega võib Euroopa Kohus tunnistada õigusakti tühiseks, kuid teatud eelduste esinemise korral võib Euroopa Kohus tühiseks tunnistatud õigusakti mõju säilitada. Välistatud ei ole olukorra tekkimine, kus keeldu sisaldav Euroopa Liidu õigusakt säilitab mõju edasi, vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tunnistab õigusakti tühiseks. Euroopa Kohus on asjas Robert McCoy versus Regioonide Komitee märkinud, et juhul kui kohus tühistab akti, siis on sellel ex tunc-õigusmõju ning seega kõrvaldatakse tühistatud akt õiguskorrast tagasiulatuvalt.

Vastavalt ELTL artiklile 266 on kostjaks olev institutsioon kohustatud võtma meetmed tuvastatud õigusvastase mõju likvideerimiseks, mis juba täidetud akti puhul tähendab, et tuleb taastada hageja õiguslik olukord, milles ta oli enne kõnealuse akti andmist.²³⁵

Lähtudes eeltoodust võivad samuti Euroopa Liidu õigusaktid muutuda erinevatel põhjustel.

Eelkõige võivad õigusaktid muutuda sellel põhjusel, et uue õigusaktiga asendatakse vana õigusakt.

232 EKo T‑544/13, RENV, Dyson Ltd. versus Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2018:761, p 82 ja kohtu otsuse resolutsioon.

233 Samas, p 1.

234 EKo 409/06, Winner Wetten GmbH, p 66.

235 EKo T-567/16, Robert McCoy versus Regioonide Komitee, ECLI:EU:T:2018:708, p 154.

54

Samuti võib Euroopa Kohus ELTL art. 264 lg 1 kohaselt tunnistada õigusakti tühiseks. Õigusakt on sellisel juhul tühine ex tunc, kuid samas tuleb arvestada, et Euroopa Kohus võib säilitada õigusakti mõju ELTL art. 264 lg 2 kohaselt edasi. Ei saa välistada olukorra esinemist, kui Euroopa Kohus tühistab Euroopa Liidu õigusakti, mis sisaldab tehingut mõjutavat keeldu, kuid säilitab õiguakti mõju edasi. Sellisel juhul tuleb tehingu võimaliku vastuolu korral tühiseks tunnustatud Euroopa Liidu õigusakti puhul arvestada eelkõige seda, et Euroopa Kohus võib säilitada Euroopa Liidu õigusakti edasi ELTL art. 264 lg 2 alusel. Võib asuda seisukohale, et sellisel juhul omab Euroopa Liidu õigusaktis olev keeld edasi mõju eraõiguslikku tehingu suhtes, st tehing ei muutu automaatselt kehtivaks peale Euroopa Kohtu otsust, millega Euroopa Kohus tühistas Euroopa Liidu õigusakti.

2.4 Seaduses oleva keeluga vastuolus oleva tehingu piiritlemine heade kommete