8. KEHALISE AKTIIVSUSE MÕJU TUGI- JA LIIKUMISSÜSTEEMI VÕIMEKUSELE . 23
8.2. Lihasjõud
Kehalise tegevuse tagajärjel suureneb lihasjõud ehk võime ületada välist vastupanu (Monsalves-Alvarez et al., 2015). Märgatavat arengut on näha pärast piisava tugevusega
24 liikumise ja oma keha raskusega tehtavate harjutuste sooritamist juba eelkoolieas. Selles vanuses on poiste lihasjõud märgatavalt parem kui tüdrukutel. Näiteks 2015. aastal uuritud 4-aastaste poiste tulemus paigalt kaugushüppes oli 43.1±16 cm ning tüdrukutel 35.1±14 cm (Monsalves-Alvarez et al., 2015). Pärast programmi, mis sisaldas erinevaid kehalisi harjutusi, suurenes mõlema grupi väärtus oluliselt. Poisid hüppasid 72.7±14 cm ja tüdrukud 56.6±19 cm (Monsalves-Alvarez et al., 2015). Selle programmi kestvus oli 6 kuud, kuid on leitud ka lihasjõu tugevnemist eelkooliealistel lastel juba kahe kuu pikkuse programmi järel (Hosseini et al., 2011). Nimetatud programm sisaldas lisaks mõõduka intensiivsusega planeeritud tegevusele ka jõuharjutusi ning 50 lapse põhjal selgus, et lihasjõu paranemist oli näha kõigis uuritud näitajates: alajäsemete-, kõhulihaste- ja õlevöötme lihaste jõus. Näiteks esialgu suutsid kontrollgrupi lapsed tõusta istesse keskmiselt 17.32±2.31 korda ning kuue kuu möödudes 18.34±2.52 korda. Programmis osalenud lapsed suutsid enne programmi teha 16.22±3.21 kõhulihast ning pärast kuue kuu pikkust kehalist tegevust 23.02±2.07 kordust.
Eelnevad tulemused näitavad nii lihasvastupidavuse kui ka lihasjõu paranemist planeeritud tegevuste tagajärjel (joonis 3) (Hosseini et al., 2011).
Joonis 3. Istesse tõusude tulemus kontrollgrupil ja liikumisprogrammis osalenud grupil enne ja pärast programmi (Hosseini et al., 2011).
0 5 10 15 20 25
Kehalises tegevuses osalenud grupp Kontrollgrupp
Istesse tõusud (korduste arv)
Algtase Pärast programmi
25
KOKKUVÕTE
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõju kehalisele arengule. Sellest lähtuvalt oli eesmärgiks välja selgitada erinevas vanuses eelkooliealiste laste soovitatav kehalise aktiivsuse tase, kestvus ja treeningutele sobilik iseloom.
Antud töö kirjandusülevaate põhjal selgus, et enamasti soovitati lastel olla päevas alates kolmandast kuni neljandast eluaastast vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivsed, et mõjutada positiivselt kehalist arengut, keha koostist ja luukoe arengut. Lisaks on suurema kehalise aktiivsusega lastel parem vaimne-, motoorne-, tugi- ja liikumisaparaadi võimekus ning väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse täiskasvanuna. Eelkooliealiste laste kehaline aktiivsus võiks sisaldada nii struktureeritud (näiteks treening, liikumistund lastehoius) kui ka struktureerimata tegevusi (näiteks õues mängimine). Liikumistegevuste sisu erinevas vanuses lastel sõltub vanuselistest eripäradest motoorika arengus ning krooniliste haigustega seotud riskifaktorite välja kujunemisest ajas. Eriti soovitatakse lastele treeningtegevusel jooksmist, hüppamist, ronimist, kekslemist ja harjutusi vahenditega. Üldiselt on kehaline aktiivsus väga oluline kõigil eelkooliperioodi aastatel, kuid koos vanuse kasvuga tõuseb loomulik liikumisaktiivsuse kasv ja koos sellega kehaliste harjutuste sooritamisvõime kehalise võimekuse paranemiseks.
Mitmed uuringud on leidnud, et enamik eelkooliealistest lastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed, et säilitada optimaalset tervist. Selle parandamiseks kasutavad paljud lasteasutused mitmeid liikumisprogramme. Enamik neist on näidanud positiivseid tagajärgi, sest kehaline aktiivsus on aidanud kaasa töövõime ja tervise kasulikele lühiajalistele ja püsivamatele muutustele. Sellest lähtudes võiks tulevikus rohkem kasutada liikumisprogramme, et suurendada laste kehalist aktiivsust ja uurida erinevate programmide mõju erinevatele arenguga seotud valdkondadele. Lisaks võiks suurendada üldteadmisi kehalise aktiivsuse mõjust kehalisele arengule lasteasutuste töötajatel, lastevanematel ja lastel.
Regulaarne kehaline aktiivsus aitab eelkooliealistel lastel:
- hoida tervislikku kehamassi,
- vähendada riske südame-veresoonkonnahaiguste esinemiseks täiskasvanueas, - tagada parem motoorsete oskuste ja põhiliigutuste kujunemise areng,
- parandada aeroobset võimekust,
- tagada optimaalne luu- ja lihaskonna areng, - tagada parem tervis ja heaolu.
26 Lisaks loob regulaarne liikumine eelkoolieas elukestva kehalise aktiivsuse harjumuse kujunemise, mis vähendab erinevaid tervisega seotud riske ja säilitab liigutusoskused hilisemas eas.
27
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Bürgi F, Meyer U, Niederer I, Ebenegger V, Marques-Vidal P, et al. Socio-cultural determinants of adiposity and physical activity in preschool children: A cross-sectional study. BMC Public Health 2010; doi: 10.1186/1471-2458-10-733
2. Bürgi F, Meyer U, Granacher U, Schindler C, Marques-Vidal P, et al. Relationship of physical activity with motor skills, aerobic fitness and body fat in preschool children: a cross-sectional and longitudinal study (Ballabeina). International Journal of Obesity 2011; 35: 937-944
3. Collings PJ, Brage S, Ridgway CL, Harvey NC, Godfrey KM, et al. Physical activity intensity, sedentary time, and body composition in preschoolers. The American Journal of Clinical Nutrition 2013; 97: 1020-1028
4. Eiberg S, Hasselstrom H, Grønfeldt V, Froberg K, Svensson J, et al. Maximum oxygen uptake and objectively measured physical activity in Danish children 6-7 years of age:
the Copenhagen school child intervention study. British Journal of Sports Medicine 2005;
39: 725-730
5. Francis SL, Letuchy EM, SM Levy, KF Janz, MS, et al. Sustained effects of physical activity on bone health: lowa bone development study. Bone 2014; 63: 95-100
6. Gilmore JME, Janz KF, Letuchy EM, Burns TL, Torner JC, et al. Objectively measured physical activity trajectories predict adolescent bone strength: lowa bone development study. British Journal of Sports Medicine 2014; 48: 1032-1036
7. Guo SS, Wu W, Chumlea WC, Roche AF. Predicting overweight and obesity in adulthood from body mass index values in childhood and adolescense. The American Journal of Clinical Nutrition 2002; 76: 653-658
8. Hands B. Changes in motor skill and fitness measures among children with high and low motor competence: A five-year longitudinal study. Journal of Science and Medicine in Sport 2008; 11: 155-162
9. Harvey NC, Cole ZA, Crozier SR, Kim M, Goodfello L, et al. Physical activity, calcium intake and childhood bone mineral. Osteoporosis International 2012; 23: 121-130
10. Harro M. Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus; 2001
11. Herrmann D, Buck C, Sioen I, Kouride Y, Marild S, et al. Impact of physical activity, sedentary behaviour and muscle strength on bone stiffness in 2-10-year-old children-cross-sectional results from the IDEFICS study. International Journal of Behavioral Nutrition and Activity 2015; doi: 10.1186/s12966-015-0273-6
28 12. Hosseini SS, Panahi M, Naghilo Z, Ramandi LD. The effect of exercise training on perceptual motor skills and physical fitness factors in preschool children. Middle East Journal of Scientific Research 2011; 9: 764-768
13. Janz KF, Letuchy EM, Francis SL, Metcalf KM, Burns TL, et al. Objectively measured physical activity predicts hip and spine bone mineral content in children and adolescents ages 5-15 years: lowa bone development study. Frontiers in Endocrinology 2014; doi:
10.3389/fendo.2014.00112
14. Janz KF, Kwon S, Letuchy EM, Eichenberger Gilmore JM, Burns TL, et al. Sustained effect of early physical activity on body fat mass in older children. American Journal of Preventive Medicine 2009; 37: 35-40
15. Jimenez-Pavon D, Konstabel K, Bergman P, Ahrens W, Pohlabeln H, et al. Physical activity and clustered cardiovascular disease risk factors in young children: a cross-sectional study (the IDEFICS study). BMC Medicine 2013; doi: 10.1186/1741-7015-11-172
16. Johansson E, Hagströmer M, Svensson V, Ek A, Forssen M, et al. Objectively measured physical activity in two-year-old children – levels, patterns and correlates. International Journal of Behavioral Nutrition 2015; doi: 10.1186/s12966-015-0161-0
17. Jones RA, Riethmuller A, Hasketh K, Trezise J, Batterham M, et al. Promoting fundamental movement skill development and physical activity in early childhood settings: a cluster randomized controlled trial. Pediatric Exercise Science 2011; 23: 600-615
18. Monsalves-Alvarez M, Castro-Sepúlveda M, Zapata-Lamana R, Rosales-Soto G, Salazar G. Motor skills and nutritional status outcomes from a physical activity intervention in short breaks on preschool children conducted by their educators: a pilot study. Nutricion Hospitalaria 2015; 32: 1576-1581
19. Niederer I, Kriemler S, Gut J, Hartmann T, Schindler C et al. Relationship of aerobic fitness and motor skills with memory and attention in preschoolers (Ballabeina): A cross-sectional and longitudinal study. BMC Pediatrics 2011; doi: 10.1186/1471-2431-11-34 20. Oja L. Kehaline areng. Liikumine. Kikas E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; 2008, 223-236
21. Pearce A, Scalzi D, Lynch J, Smithers LG. Do thin, overweight and obese children have poorer development than their healthy-weight peers at the start of school? Findings from a South Australian Data Linkage Study. Elsevier 2016; 35: 85-94
22. Proctor MH, Moore LL, Gao D, Cupples LA, Bradlee ML, et al. Television viewing and change in body fat from preschool to early adolescence: the Framingham children’s
29 study. International Journal of Obesity 2003; 27: 827-833
23. Reilly JJ, Kelly L, Montgomery C, Williamson A, Fisher A et al. Physical activity to prevent obesity in young children: cluster randomised controlled trial. The British Medical Journal 2006; doi: 10.1136/bmj.38979.623773.55
24. Röttger K, Grimminger E, Kreuser F, Assländer L, Gollhofer A, et al. Physical Activity in different preschool settings: an exploratory study. Journal of Obesity 2014;
doi.org/10.1155/2014/321701
25. Sääkslahti A, Numminen P, Niinikoski H, Rask-Nissilä L, Viikari J et al. Is physical activity related to body size, fundamental motor skills, and CHD risk factors in early childhood? Pediatric Exercise Science 1999; 11: 327-340
26. Zask A, Barnett L, Rose L, Brooks L, Molyneux M, et al. Three year follow-up an early childhood intervention: is movement skill sustained? International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity 2012; 9:127
27. Zhou Z, Ren H, Yin Z, Wang L, Wang K. A policy-driven multifaceted approach for early childhood physical fitness promotion: impacts on body composition and physical fitness in young Chinese children. BMC Pediatrics 2014; doi: 10.1186/1471-2431-14-118 28. Timmons BW, Naylor PJ, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children- how
much and how? NRC Research Press 2007; 32: 122-134
29. Väistö J, Eloranta AM, Viitasalo A, Tompuri T, Lintu N, et al. Physical activity and sedentary behaviour in relation to cardiometabolic risk in children: cross-sectional findings from the Physical Activty and Nutrition in Children (PANIC) Study.
International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity 2014; doi:
10.1186/1479-5868-11-55
30. WHO (World Health Organization). Global recommendations on physical activity for health, 2011. http://www.who.int/dietphysicalactivity/physical-activity-recommendations-5-17years.pdf, 04.04.2016
31. Williams HG, Pfeiffer KA, O’Neill JR, Dowda M, Mclver KL, et al. Motor skill performance and physical activity in preschool children. The Official Journal of The Obesity Society 2008; 16: 1421-1426
30
SUMMARY
The influence of physical activity on the further development of physique in pre-school children
In the context of a global patterns of physical activity and the lifestyle changes, the significance of physical activity for preschool aged children is becoming remarkable important. The obesity among young children has rapidly increased in recent decades. More than one-fifth of pre-school aged children are overweight or obese.
The early years have been determined as an essential time for the development of healthy behaviors. Preschool aged children should have to be at least 60 minutes per day moderate to vigorous intensity physical active. Promotion of physical activity for preschool children should consider their natural activity patterns and focus on gross motor play and fun locomotor activities. Especially they should have access to play outdoors. In addition to the unstructured activities, the physical activity should include a planned activities by childcare and exercise training. Motor development should receive enough attention by physical education teachers and caregivers, because it can play a significant role in promoting individual health and fostering sports talents. The movement content in different age groups depend on childrens age related motility development and how chronical disease related risk factors develop in time. In childrens training is especially recommended activites such as running, jumping, climbing, skippering and exercises with funds. Physical education programs important premise is to recognize the effect of different field of sports during preschool years.
A physically active lifestyle has been found to be a key factor for health benefits among children in preschool age. Physical activity participation in preschool children contributes to motor skill development and is vital for maintaining healthy weight, developing muscles and strong bones and reducing the risk of cardiovascular disease. Preschool aged childrens physical activity and lifestyle influence the appearancee of chronic diseases in the future. The more active the child is from a preschool age, the more likely they will preserve a higher activity level throughout childhood and adulthood.
31 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina, Silvia Ladva (sünnikuupäev: 15.01.1993)
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
Eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõju kehalisele arengule,
mille juhendaja on Liina Remmel,
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseksTartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus, 05.05.2016