2. EMPIIRILINE UURIMUS
2.2. Empiirilise uurimuse tulemused ning interpretatsioon
2.2.3. Lapsevanema ootused koolile
Selleks, et teada saada, mida lapsevanem üldiselt koolilt ootab ja mida saaks lapsevanema hinnangul kool lapse heaks veel teha, uurisin nii Viljandi Kaare Koolis kui ka Saku Gümnaasiumis vanematelt, mida kool saaks nende lapse heaks veel teha ja kas nad vahetaksid kooli ning mis on otsuse põhjus.
Kaare kooli vanemad tõid välja, et kool saaks veel enam tugevdada koostööd (2). Huviringe ja treeninguid (2) võiks olla rohkem, samuti võiks rohkem olla tööõpetust, lugemist ja
33 matemaatikat. Sooviti tekstimõistmise arendamist, ekskursioone, kaotada liitklassid ja võtta kasutusele e-kool.
Koolivahetuse kohta ütles 4 vanemat, et nemad teeksid seda. Põhjused olid erinevad, mõnel isiklikud (seotud kolimisega teise linna, või kooli kaugus kodust), ühele vanemale ei meeldi õpetatav programm ja neljas vanem toob koolivahetuse põhjuseks probleemid õpetajaga.
Kooli ei soovi vahetada 13 lapsevanemat, tuues põhjusteks järgneva: koolis on väikesed klassid, lapsele meeldib, ise ollakse rahul, klassijuhatajaga ollakse väga rahul, lapse eripäradega arvestatakse. Üldise puudusena tuuakse veel kaks põhjust: koolil oleks vaja kaasaegsemaid õppevahendeid ning suur hulk õpilasi on probleemse käitumisega.
Küsimusele, mida saaks Saku Gümnaasium lapse heaks teha, vastasid Saku kooli vanemad 62 juhul 97st. Ideid ja mõtteid oli väga erinevaid. Suur hulk soovitusi, mida kool saaks teha käisid õpitava kohta. Vanemad on öelnud, et kool saaks veel: „Tegeleda laste harimisega”,
„Pakkuda head ettevalmistust kõrgkooliks”, „Inglise keele tase nõrk”, „Anda teadmisi ja oskusi nii, et laps saaks edaspidises elus hästi hakkama ning antud hariduse tase võimaldaks jätkata õpinguid sobivas kõrkkoolis.”, „Laste üldise taset annaks parandada. Silmaringi tuleks rohkem arendada kõigil.”, „Ikka anda lapsele hea haridus, professionaalsed õpetajad, positiivne ja sõbralik keskkond.”, „Arendada neid oskusi, mida nõuab ja millised ootused on reaalsel tööturul. Avardada võimalikult palju lapse silmaringi ja julgustada last uusi teadmisi omandama.”, „Pakkuda paremat eesti keele õpet.”, „Pakkuda turvalist õpikeskkonda ja head haridust. Mugav ja kaasaegne õpikeskkond (ruumipuudus on hetkel lahendamisel).”,
„Suunata lapse loomulikke andeid edasi”, „Pakkuda parimat haridust ja laiendada silmaringi ja pakkuda füüsilist koormust.”
Veel on kirjutatud otseselt õpetajate kohta: „Palun võtta tööle ainult oma eriala hästi valdavad õpetajad ja tervete närvidega õpetajad. Õpetaja on lastele eeskujuks ja lapsed peegeldavad suures osas vastu tema enda käitumist. Palun koolil reageerida laste ja lastevanemate tähepanekutele/kaebuste peale.”, „Õnneks on meil klassijuhatajaga väga vedanud ning koostöös õpetaja - lapsevanem - laps oleme saanud üle lapse ärevushäiretest ja sotsiaalfoobiast. Toetav ja lapseeripära arvestav klassijuhataja on oluline.”
Kuna tegu on üsna suure kooliga, siis mõistetavalt leiavad paljud vanemad, et arenguruumi on veel individuaalse lähenemisega iga õpilase puhul: „Muutuda lapsekesksemaks. Peaaegu käib võidujooks riikliku õppekavaga. Näib, et kooli eesmärk on püsida koolide edetabelis
34 eespool”, „Kui õpetajad suudaks rohkem individuaalselt õpilastega suhelda”, „Positiivne kannustamine. Käitumishäiretega klassikaaslas(t)e ohjesse saamine.”, „Leida isikupära ja seda hinnata-väärtustada”, „Arvestada tema personaalsusega”, „Rohkem personaalsem lähenemine.”
Mõned vanemad jällegi tunnevad muret selle üle, et kas gümnaasiumi osa jääb koolile alles.
Küsitletud laste vanemad olid kuni kuuenda klassi õpilaste vanemad, seega on esimestel juba kolme aasta pärast see tee vaja ette võtta: „Säilitada Gümnaasiumi osa”, „Gümnaasium säilitada.”, „Jääks alles gümnaasiumi osa ja sinna pääsemine oleks pingevabam ja lihtsam.”
Koolirahu ja selle hoidmist peavad vanemad samuti oluliseks teemaks, mille osas kool saab veel nende laste heaks midagi teha. „Tagada, et ka edaspidi oleks lastel turvaline koolis olla”, „Et paneksid rohkem tähelepanu, et lapsi ei kiusataks” „Parandada koolikeskkonda (vaimselt ja füüsiliselt turvaline) ning toetada klassiõpetajaid oma tegemistes (motiveeritud ja rahulolevad õpetajad!) - laste rahulolu”, „Pöörata rohkem tähelepanu asjade turvalisusele.
Rattaparklale.”, „Tekitada suuremat turvatunnet ning süstida lapsesse julgust ja eneseusku.”„Olla mõistev ja toetav.”, „Tagada vaimne ja füüsiline areng vastavalt lapse vanusele”, „Null tolerants koolikiusamisele, narrimisele, koolivägivallale”
Korduvaid mõtteavaldusi on vanemad koolile veel esitanud õpilasesinduse ja huviringide osas: „Lasta õpilaseesindus kooli juhtimisse”, „Lasta õpilasesindus kooli juhtimisse”, „Saku Gümnaasium võiks pakkuda huviringe rohkem.”, „Huviringide ajad parendada, et ei tekiks pikki pause tundide ja ringide vahel.”
Hea on tõdeda, et üle poolte vastanutest avaldas ka arvamust selle kohta, mida kool veel saaks nende lapse heaks teha. Järgmiselt toon välja veel mõtteid, mida on igaüht vaid korra mainitud ja need ei grupeeru kuidagi eelpool loetletuga. Siin paistab silma, et igaüks on vastavalt enda vajadustele ja huvidele koolilt veel enamat ootamas, mis iseenesest on tore, kuid kas kool reaalselt ka kõigi üksikuid soove täita jõuab, on juba omaette küsimus. Samas, kui keegi neid välja ei ütle, siis kool ei oska ka leida võimalusi nende täitmiseks. Seega toon välja veel mõtteid, mida saaks Saku Gümnaasium lastevanemate nägemuses oma õpilaste toetamiseks teha: „Laps võiks saada kooli ka teiseks tunniks. Algklassides võiksid olla inglise keele tunnid.”, „Rohkem sellist vabamas vormis mängulist õppimist”, „Tuua suvevaheajast lisapuhkust juurde õppeaastasse.”, „Vähem õppimist koju kaasa anda, rohkem koolis sellega tegeleda”, „Rohkem füüsilist tegevust kogu klassile, parem distsipliin tundides
35 (loodusõpetus!)”, „Toetada lapse arengut läbi kodu ning kooli koostööle”, „Lastele võiks ka vahetundide ajal pakkuda juhendatud tegevust või vaikseid klasse, et lapsel oleks võimalus vajadusel lärmist eemalduda”, „Koolibussi ring on liiga pikk, võiks jagada kahe bussi vahel ringid, näiteks Kiisa lapsed ilma Metsanurme ringita”, „Lisada bussi graafikusse Kornumäe peatus (taotlus valda)”, „On juba olemas koolipsühholoog, keda vajadusel kasutada.”, „Ma arvan, et koolivorm võiks olla nö. kohustuslik, kasvõi sel määral, et koolis on viisakad riided ( triiksärgid, püksid, viisakad kleidid), et oleks akadeemiline õhkkond - kool on õppimise koht.
Samas peab olema loomulikult tore ja lõbus. Neid on võimalik ühendada.”, „Mõelda välja kuidas koolitkott ei kaaluks 100kg. Ei ela just kooli taga.”, „Juurdeehitus (on tulemas), et kool ei oleks ülerahvastatud”, „Rohkem stabiilsust II kooliastmelt IIIle ja gümnaasiumi - iga aasta tundub uus poliitika olevat.”, „Klassid on liiga suured”, „Kuulata ja usaldada last. (ei kehti kõikide õpetajate kohta. Väga palju on toredaid ja mõistvaid õpetajaid)”, „Õhtune toitlustamise võimalus”
Olles ise Saku koolis õpetaja ja alustades järgmisel aastal 4.klassis õpetama, siis on hea meel tõdeda, et vähemalt 9 vanemat on täiesti rahul sellega, mida kool praeguseks laste parema arendamise nimel teeb. „Siiani on olnud kõik positiivne”, „Otseselt-isiklikult pole midagi ette heita.”, „SG teeb juba palju lapse heaks. Eriti meeldib mitmekesine koolielukorraldus, huvialaringide korraldus, turvaline jne.”, „Jätkata samas vaimus”, „Saku Gümnaasium on meie pere lastele parim, kõik on ok.”, „Ei ole veel aru saanud, et lapsele koolis midagi muret tekitaks.”, „Kõik mida kool saab teha, kool teeb.”, „Kõik on hästi”, „Ei pea midagi tegema.
Väga hea õpikeskkond on.”, „Siiani on kool kõik teinud, muud ei oska tahtagi”
Avatud küsimusega vastustest tuleb samuti välja, et vanemad soovivad turvalist koolikeskkonda, kuid samuti on oluline haridus ja teadmised, mida omandatakse. Seda on näha sellest, et kriitikat on antud nii õpetajate professionaalsuse kohta üldiselt, kui ka ainealaselt on esitatud soove rohkem mõne kindla aine õpet koolis tagada (keeled).
Uurides koolivahetamise soovi ja selle põhjendusi Saku kooli vanematelt, jõudsin järgmiste tulemusteni: 64 vanemat vastas, et nemad ei vahetaks kooli, tuues põhjuseks üldiselt kooli läheduse ja selle, et laps on rahul kooliga ja talle meeldib seal käia, sest sõbrad on nii koolis kui ka kooliväliselt samad. „Laps on selle kooli süsteemiga harjunud”, „Sest meie klassis toimub hästi lapsevanema ja õpetaja koostöö ning tegemist on kodulähedase kooliga, kus laps saab iseseisvalt käia”, „See on kodule lähedane kool, laps saab jala kooli-koju”, „Logistika
36 lihtsus, piisav tase.”, „Olen väga rahul.”, „SG on kodule lähedal . Lapsele meeldib seal.”,
„Meeldib see, et koolikaaslastega saab kokku ka koolivälisel ajal, kuna elukohasõbrad on ka koolis sõbrad. Ühine sotsiaalne keskkond. Tekib seose siduvus kooli - ja elukeskkonna vahel.”, „Lapsele meeldib Saku Gümnaasiumis”, „Kindlasti ei vahetaks. Laps on oluliselt sotsiaalsemaks muutunud Saku koolis käies.”, „Saku kool on tore kool, meie lapsele meeldib väga”, „Oleme valitud kooliga väga rahul!”, „Lapsele meeldib Saku koolis.”, „Saku Gümnaasium on piisavalt tasemel”, „Hetkel mitte. Puudub võrdlus mõne teise kooliga.”
Mitmed vanemad on öelnud, et nad praegu ei vahetaks, küll aga võib juhtuda, et gümnaasiumis või selle eel (6). Veel on toodud ennetavaid vastuseid, et kui peaks juhtuma, et:
„Jah, kui lapsel hakkab koolis "igav" ehk siis liiga ebaühtlast laste teadmiste ja õpihimuga klass.”, „Vahetan, kui näen, et laps omandab teadmisi liialt kergelt, st ta ei saa rohkemat pingutust, kui ta selleks võimeline on.”, „Kooli vahetaks siis kui SG tase võrreldes teiste gümnaasiumitega langeks oluliselt.”, „Suures koolis on klassi üldine tase vähese ajaga langenud palju. Ei ole rahul läbitava õppeprogrammi, tundide ettevalmistuse ja tundide läbiviimisega. (nt. loodusõpetus, eesti keel, kirjandus - väga nõrk tase sellel aastal.
Inimeseõpetus ja kodulugu - kahtlen õpetaja valiku õigsuses. Info mida õpetaja tunnis õpilastele edastab oma tegemiste kohta ei ole sobilik õpetajale/õppeasutuses töötavale isikule.”, „Kui lähiümbrusesse tuleks väike erakool, siis kaaluksin seda.”, „Võib olla, kui oleks võimalik valida väiksemat klassi.”, „Ainult vajadusel”
Kindlalt koolivahetuse poolt oli 6 vanemat, kellest 4 põhjendasid oma otsust järgmiselt:
„Kooli vahetus on otsustatud.”, „See Koolisüsteem ei sobi talle. Pigem on ta Waldorfi kooli laps.”, „Laps võiks saada süvendatult võõrkeeli/mõnda võõrkeelt.”, „Natuke rohkem individuaalset lähenemist”
17 lapsevanemat jättis küsimusele täielikult vastamata. Mida see tähendab, võib ainult oletada. Siiski leian, et kooli vahetamise soov on väga harv ja vanematele, kui ka lapsele on oluline see, et kool oleks kodu lähedal. Isegi kui koolis on vajakajäämisi ollakse pigem nõus leidma kompromisse või leppima teatud situatsioonidega. Samas ei varja vanemad, et kui peaks ikkagi juhtuma midagi, mis üldse ei sobi, siis pole koolivahetus välistatud. Taaskord tuleb ka selles küsimuses esile individuaalse lähenemise teema. Kuna Saku kool on tõesti väga suur ja õpetajana näen ka ise, kuidas lihtsalt füüsiliselt ei jõua iga indiviidini nii palju, kui oleks vaja, siis saan lastevanemate soovist täielikult aru.
37 Kui võrrelda nüüd tulemusi Kaare koolist lahkumise ja mitte lahkumise soovi põhjendusi Saku kooli omadega, siis tuleb välja, et see miks Kaare Kooli vanemad kooli ei vahetaks (individuaalne lähenemine) on Sakus just pigem vahetuse eelduseks. Kuna Kaare Koolis käivad õppilased ka maakonnast, mitte ainult linnast, siis on seal jällegi mainitud kooli kaugust kodust probleemiks, samas kui Sakus on kool kodule lähedal. Kuigi probleemid on vastupidised, siis mõlemal juhul kooli kaugus kodust mõjutab vanema otsust kooli vahetamise osas. Vaanema soov on siiski see, et kool oleks kodu lähedal.
Võttes kokku kõik tulemused nii uuringu I kui ka II etapist, siis näeme erisusi, mis on loomulikud. Koolid on erinevad ja õpilased õpivad nendes erinevatel põhjustel ja eesmärkidel.
Tuues paralleel kogukonnakoolidega, mis on lastevanemate poolt algatatud, siis näen sarnasust. Mõlemad näitena kasutatud kogukonnakoolid rõhutavad harmoonilist ja rahulikku õpikeskkonda, individuaalset lähenemist ja Saku koolis paaril korral ettetulevalt paremat keeleõpet. Seega nii munitsipaal- kui ka riigikoolidel tuleks üle vaadata oma töö meetodid.
Kuidas jõuda oma eesmärkide saavutamiseni, nii et kool vastaks ka vanemate ootustele - võiks olla nende koolide keskseks küsimuseks. Eriti praegusel ajal, kui riik kaalub erakoolide rahastamine lõpetada. Mõlemad uuringus osalenud koolid olid samuti munitsipaalkoolid, mis näitab, et vanemad siiski ootavad ka neis koolides muudatusi ja ajaga kaasas käimist.
38
KOKKUVÕTE
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli teada saada, millisena näevad tavakooli lastevanemad kooli rolli nende lapse arengu toetamisel ja seejärel võrrelda saadud tulemusi uuringu I etapis saadud tulemustega, kus uurisin seda, mida erikooli õpilaste lapsevanemad oma koolilt ootasid. Hariduse teema on viimastel aastatel Eestis üha enam päevakajalisemaks tõusnud ja selle kohta võib lugeda ja kuulda igapäevaselt. Põhiline küsimus ongi, et milline see haridus olema peaks ning kuidas seda edastada - millises keskkonnas? Millele eelpool nimetatust kool kõige enam rõhku peaks panema või kuidas keskenduda kõigile osadele hariduselt võrdselt, nii et igaüks saaks väärilist haridust individuaalsust arvestaval moel ja sallivas keskkonnas.
Keskendusin oma töös järgmistele küsimustele:
1) Millist rolli näeb lapsevanem koolil lapse arendamises?
2) Kuivõrd tava- ja erikooli laste vanemate arvamused kokku langevad ja erinevad?
Uurimuse eesmärgini jõudmiseks seadsin endale ülesanded: analüüsida teemakohast kirjandust; uurimisküsimustele vastuste saamiseks koostada küsimustik; koguda andmeid lapsevanematelt; teha kvantitatiiv-kvalitatiivne andmeanalüüs ja -töötlus ning interpretatsioon.
Olulisem, mis uurimusest eelnimetatud küsimuste kohta ilmnes on järgmine:
• Tava- ja erikooli lastevanemate arvamustest kooli rollist laste arengu toetamisel selgus, et erikooli lapsevanemad soovivad kõige enam, et kool õpetataks lastele praktilisi oskusi, siis tavakooli vanemad pidasid kooli kõige olulisemaks ülesandeks tagada laste turvalisus – eeskätt vaimne turvalisus. Koostööd pidasid mõlema kooli vanemad oluliseks. Erinevusi esines koostöövormide eelistuses.
• Tava- ja erikooli lastevanemate arvamustest oma lapse kooliprobleemide kohta tuli välja, et mõlema kooli vanemad pigem eitavad probleeme. Eriti käitumisega seotud probleeme. Enamus vanemaid ei arva, et nende lapsel oleks käitumisega midagi
39 halvasti. Küll aga tuuakse välja mõlemas koolis probleeme tähelepanu hajuvusega, kergesti mõjutatavusega ja lohaka suhtumisega õppevahenditesse. Lisaks põhjustab tavakooli lastevanemate nägemuses lastele koolis muret liigne lärm, suur õppimise koormus, vaimne vägivald, ülerahvastatus, õpetajate kompetents, koolilõuna, suhted kaasõpilastega.
• Selle kohta, mida kool saaks veel lapse arengu toetamiseks teha, on vanemad toonud välja rohkem keskendumist kindlatele ainetele (tööõpetus ja matemaatika – erikoolis, inglise keel ja eesti keel – tavakoolis). Lisaks tagada jätkuvalt turvaline keskkond õppimiseks ja proovida rohkem rõhuda individuaalsele lähenemisele.
Selleks, et kool ja lapsevanem saaksid toetada lapse arengut tuleb mõlemal osapoolel üha enam teha koostööd. Tuleb kuulata teineteist ja proovida mõista mõlema osapoole olukorda.
Samuti lisaks lihtsalt kuulamisele, tuleb ka tegutseda vastavalt, sest ainult sõnadest usalduse loomiseks ei piisa. Usaldus kahe osapoole vahel on lapse arengu toetamisel väga oluline, sest taaskord – töötatakse ühise eesmärgi nimel.
40
KASUTATUD KIRJANDUS
Audentese Erakool. 2015. http://audentes.ee/erakool/uldinfo/erakoolist/ (22.04.2015)
Balli, S.J. 1997. When Mom and Dad: Student Reflektions on Parent Involmet with Homework. University of Minnesota. United States
Coleman, P. 1998. Parent student and teacher collaboration: the power of three. Corwin Press. California.
Dewey, J., Dewey, E. 1915 School of to-morrow. New York: E.P Dutton&Company Gaia Kool. 2015. http://www.gaiaharidus.ee/ (17.04.2015)
Kera, S. 2004. Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Kirjastus Ilo
Lapse õiguste konventsioon. RT II 1996, 16, 56
https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 (25.03.2015)
Laht, H. 1972. Vanematest sõltub laste koolijõudlus. Tallinn: Ühing "Teadus"
Leppik, P. 2000. Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Lindgren, H.C. & Suter, W. 1994. Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Taru: Tartu Ülikooli Kirjastus
Ots, A., Vaher, K., Selliov, R., Laanoja, P. 2008. Ülevaade Eesti õpetajaskonnast. Tartu Roots, K. 2014. Viljandi Kaare Kooli lapsevanema ootused koolile. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. [Seminaritöö]. Viljandi
Põhikooli riiklik õppekava. RT I, 29.08.2014, 20
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 (26.03.2015).
41 Riigigümnaasiumid. 2015. http://www.riigigymnaasiumid.ee/riigigumnaasiumid/
(21.04.2015)
Saku Gümnaasiumi ajalugu. 2014.
http://www.saku.edu.ee/?id=1646 (26.03.2015)
Saku Gümnaasiumi põhimäärus. 2014
http://www.saku.edu.ee/bw_client_files/saku_gymnaasium/public/img/File/p6him%C3%A4
%C3%A4rus(1).pdf (26.03.2015)
Saku Gümnaasium. 2015. http://www.saku.edu.ee/avaleht (22.04.2015)
Sänna Kultuurimõis. 2015. http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/leiutajate-kulakool/
(17.04.2015)
Tamm, K., Kraav, I. 2005. Lapsevanem lapsest, kapse eluviisist ja õppimisest. Õpiedutuse tekkepõhjuseid põhikoolis õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate arvamuste põhjal. Tartu.
Tamm, K. 2009. Kodu ja kooli koostööst Rocca Al Mare kooli algklassides. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistriöö]. Tartu.
Tuuling, L. 2008. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana - mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus
Viljandi Vaba Waldorfkool. 2015 http://www.waldorf.vil.ee/kool (21.05.2015)
42
SUMMARY
SCHOOL'S ROLE IN CHILDREN'S DEVELOPMENT IN SPECIAL- AND REGULAR SCHOOL ACCORDING TO PUPILÄS PARENTS' OPINION.
The main reason for my thesis was to find out how parents of regular school pupils see the school’s role supporting children’s development and then to compare it with the first stage results, where I studied what special schools’ parents were expecting from their school.
Lately, talking about education has increased in Estonia's every day life and you can hear or read about it almost every day from different sources. The main question is how education should work, how to deliver it and in what kind of environment? What should schools emphasise the most or how should they focus every part evenly, so that everyone would get an individually deserved education in a tolerant environment?
In my work I focused on these questions:
1. What role does the school have in children’s development through parents’ eyes?
2. How much do regular- and special schools parents’ opinions match and differ?
To reach the goal of my survey I set myself tasks: analyse subject based literature, draw a questionnaire, collect records from the parents, quantify the qualitative data analys- and workmanship and interpretation.
The main thing that I found out was:
It came out that parents’ opinions about regular and private school pupils’
development are quite different. Private school parents want the school to teach their children more practical skills the most, when regular school parents valued the safety of the children the most, mostly their mental safety. Both parents tought cooperation is highly important, only differences were in which cooperation forms they prefered.
43
It also came out that both schools’ parents are rather denying their child’s problems, especially behavioural problems. Most of the parents do not think that there is anything wrong with the way their child acts and behaves. Although, respondents do point out that children do have problems with distractibility, being easily influenced and having a disrespectful attitude about learning products. Also, regular school parents stated that they are concerned about loud noise at school, too heavy study load, mental violence, schools being overcrowded, teachers competence, school lunch and relations with fellow pupils.
As an answer of question what else can schools do to support children’s development, have parents brought out more concentrating to certain subjects (industrial arts and mathematics in special school and english and estonian in regular school). Also to ensure safe environment for learning and try to express individual approach.
For schools and parents to support children’s development as much as possible, they have to put in more effort on working together. They have to listen to each other more and try to understand both points of view. Also instead of just listening they have to start acting, because just words are not enough to build up a trusting and well-working relationship. Trust between these two parties is essential because they are working for the same goal.
44