Lähte- ja sihttekstis tehtud sisulistest muudatustest

Magistritööle lisatud lähtetekstis töö autor sisulisi muudatusi ei teinud. Seevastu sihttekstis on tehtud nii tekstisiseseid markeerimata parandusi kui ka lugeja jaoks selgelt markeeritud täiendusi, nt lisatud joonealuseid tõlkija märkusi.

3.4.1 Faktivigade korrigeerimisest

Magistritöös käsitletava sihtteksti tõlkimisel ja toimetamisel tuli siinkirjutajal mõnel vähesel korral silmitsi seista ka faktivigade korrigeerimisest tulenevate probleemidega.

Väga raske oli üheselt määrata, kuidas parandusi vormistada, nt kas otse tekstis või tõlkija märkustena, ning millal on tõlkija parandused sihttekstis õigustatud ja millal mitte. Magistritöö autor pidas õigustatuks neid parandusi, mille puhul on lähteteksti autor eksinud faktide vastu. Näiteks nimetab lähteteksti autor lähtetekstis esmalt enda sünniaastana aastat 1924 (Brunowsky, 2009, 6) ning hiljem hoopis aastat 1923 (ibid 20).

Meilivahetusest lähteteksti autori pojaga sai magistritöö autor kinnituse, et õige sünniaasta on 1923, mistõttu otsustas ta selle faktivea sihttekstis parandada. Seevastu keerulisem on olukord juhtudel, kus lähtetekstis sisalduvad faktivead osutuvad vigadeks üksnes nende kasutuskonteksti tõttu.

Mein Vater zeigt mir den Keller, wo man 1918 vor dem Einrücken der deutschen Truppen seinen Amtsbruder, Pastor Hahn, und viele andere Deutsche erschossen hat. (Brunowsky, 2009, 36)

Isa näitab mulle keldrit, kus aastal 1919, enne Eesti vägede saabumist, lasti maha tema ametivend pastor Hahn ja veel palju teisi sakslasi. (Lk 33)

Selles näites konkureerivad omavahel kaks ajaloosündmust: Saksa vägede sissemarss Tartusse aastal 1918 ning Tartus Krediidikassa keldris 14. jaanuaril 1919 toime pandud

massimõrv enne Eesti vägede jõudmist Tartusse. Teksti markeerimise ja tõlkija märkuse lisamise asemel otsustas magistritöö autor paranduse teha otse sihttekstis, sest lähtetekstist ei nähtu ühtki viidet lähteteksti autori isiklikule ajalookäsitlusele või soovile ajaloolisi fakte ümber lükata või ümber hinnata. Et pakkuda sihtteksti lugejale täiendavat teavet, lisas magistritöö autor teksti ka märkuse pastor Hahni kohta:

„Gotthilft Traugott Hahn (tlk)”. Nimelt on Hahni-nimelisi kirikuõpetajaid Eesti kirikuloos mitu – mõrvatud kirikuõpetaja vend Carl Hugo Hahn ning Gotthilfti ja Carli isa Elieser Traugott Hahn (EELK).

Faktivigade korrigeerimisel ei kasutanud magistritöö autor siiski mitte alati tekstisiseseid parandusi, vaid ka tekstisisese paranduse ja tõlkija märkuse kombinatsiooni.

In Pölve war unser Urgroßvater bis 1874 Probst. (Brunowsky, 2009, 37) Meie vanavanavanaisa oli Põlvas kuni aastani 1874 praost. (Lk 34)

Lähtetekstis kasutatud sõna vanavanaisa (Urgroßvater) asendamist sõnaga vanavanavanaisa käsitletakse peatükis 3.5 „Tõlkija valikud jutustajaperspektiivi muutumisel” (lk 61).

Näitelauses viidatud isiku ja lähteteksti minajutustaja sugulusastme kõrval on võimalik faktiveana käsitleda ka lähteteksti lauses viidatud aastaarvu 1874, sest selle aastaarvu allikaviitena kasutatud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kodulehe rubriigi

„Vaimulike elulood” andmetes mainitakse aastat 1874 pastor Johann Georg Schwartz I surmadaatumina. Samuti märgitakse selles allikas, et viidatud isik töötas aastatel 1820–

1868 Põlva koguduse õpetaja ning aastatel 1849–1852 Võru praostina. Selle võrdlusallika põhjal kaalus magistritöö autor aastaarvu parandamist sihttekstis, kuid otsustas siiski lähtetekstis esitatud aastaarvu säilitamise kasuks ning lisas sihtteksti tõlkija märkuse: „EELK andmetel töötas ta Võru praostina 1849–1952 (http://www.eelk.ee/~elulood/schwartz_johann1.html) (tlk)”. Magistritöö autor on seisukohal, et allikaviites (EELK) kajastuvad andmed võivad olla tõesed, kuid nende loetelu ei pruugi olla ammendav. Joonealuses märkuses viidatud materjalides on ühelt poolt küll palju lisateavet lähtetekstis mainitud kirikuõpetaja Johann Georg Schwartz I kohta, kuid teisalt ei kajastu nendes nt Alexandra Schwartz, kellele lähteteksti autor viitab kui Johann Georg Schwartz I tütrele ja enda vanavanaemale (Brunowsky, 2009, 15). Kuna tõlkijana on magistritöö autoril väga raske täita kohtunikurolli ja otsustada,

milliseid väiteid käsitleda faktide ning milliseid faktivigadena, eelistati siin kasutada tõlkija märkust, kuigi see võib lugejale esmapilgul tunduda eksitav. Erinevalt tõlkelausest, milles mainitakse Põlvat, kajastub sihtteksti lisatud tõlkija märkuses hoopis kohanimi Võru. Siinkohal on magistritöö autor seisukohal, et ka sihtteksti lugejale tuleb anda võimalus tunda avastamisrõõmu, st võimalus otsida ja teada saada, et tekstis mainitav Põlva kogudus kuulus toona ja kuulub ka tänapäeval Võru praostkonna alla.

Seetõttu ei pea magistritöö autor ka vajalikuks sihtteksti lauses Põlvat Võruga asendada, olgugi et ametlikult sai pastor Schwartz olla ilmselt küll vaid Võru praostkonna juht, kelle haldusalasse kuulus ka Põlva piirkond. Kohanime Põlva käsitleb siinkirjutaja lähteteksti autori kunstilise väljendusvabadusena.

Faktivigade korrigeerimise ja kunstilise väljendusvabadusega leppimise piirnähuna väärib magistritöö autori hinnangul mainimist ka lähtetekstis esinev ebajärjekindlus kalade nimetamisel. Näiteks kirjeldab lähteteksti autor, kuidas ta käis lapsena kord Läänemerel elukutseliste kaluritega silku püüdmas (Strömlinge).

Blitzschnell werden die „Silkud” genannten Strömlinge geschlachtet, aufgeschlitzt und auf eine Eisenstange geschoben. (Brunowsky, 2009, 34)

Välgukiirusel tõmmatakse silkudel sisikonnad välja ja kalad lükitakse raudvarda otsa ritta. (Lk 32)

Seevastu hiljem on lähtetekstis saanud silgupüügist hoopis kilupüük (Sprottenfang).

Aber seit ich in Wainopäe am Finnischen Meerbusen morgens mit den Fischern zum Sprottenfang auf die Ostsee gefahren bin, bleibt die Seefahrt ein Traumziel. (Brunowsky, 2009, 43)

Sellest hoolimata jääb alates ajast, mil ma Vainupeal hommikuti koos kaluritega Läänemerele välja silku püüdma sõitsin, meresõit siiski minu elu unistuseks. (Lk 38)

Selle näite puhul kaalus siinkirjutaja esmalt sõna kilud säilitamist, kuid kuna nende kahe näitelause vahel on tugev seos (lähtetekstis lk 43 kirjeldatu viitab magistritöö autori hinnangul otseselt lähtetekstis lk 34 kirjeldatud kalapüügikogemusele), otsustas siinkirjutaja erinevad kalad n-ö ühte patta panna ja kiludest silgud teha, olgugi et tegelikult pole lähteteksti põhjal võimalik kindlalt välistada ka kilupüüki.

Fakti- ja kirjavigade korrigeerimise piirnähuna olgu siinkohal veel mainitud ka lähtetekstis esinev ebajärjekindlus seoses perekonnanimega Schwartz, mille asemel on lähteteksti autor kohati kasutanud kirjapilti Schwarz ehk sõna must saksa keele tavapärast kirjapilti. Magistritöö autor otsustas selle perekonnanime puhul sihttekstis läbivalt kasutada kirjapilti Schwartz, võttes aluseks Põlva linna kalmistul Johann Georg Schwartz I ristil kasutatud kirjapildi, ning jätta lähteteksti autori kõrvalekalded sihttekstis lugeja jaoks markeerimata.