Kohtutoimik

KrMS § 160¹ lõike 2 kohaselt peab kohus igas enda poolt menetlevas kriminaalasjas kohtutoimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja samuti ka teised asja puutuvad dokumendid. Lisaks võetakse kohtutoimiku juurde ka menetlusega seotud esemed, kui nende kohtutoimiku juures hoidmist näeb ette seadus. Seadusandja on täiendavalt täpsustanud KrMS § 160¹ lõikega 3 kohtutoimiku legaaldefinitsiooni, märkides, et kohtutoimik on kirjalike dokumentide kogum. Seega on kohtutoimiku puhul otsustatud sisustada toimikus olevate dokumentide kvaliteeti erinevalt kriminaaltoimiku puhul kasutatust. Seadusandja on otsustanud kohtutoimiku puhul rõhutada erinevalt kriminaaltoimikust, et kohtutoimikusse lisatakse ainult kirjalikud dokumendid. Kuna kriminaaltoimiku üldist mõistet sisustades sooviti luua universaalne definitsioon, mille sisu kataks nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt eksisteeriva toimiku, ning mõlemad definitsioonid on paigutatud sama paragrahvi alla, siis sellisest lisandist kohtutoimiku määratlemisel võiks esmapilgul grammatilise ja süstemaatilise tõlgendamise teel leida, et seadusandja soovis, et kohtutoimikut peetaks ainult paberkandjal.

Kriminaalmenetluse seadustikust on väljendatud mõistega „kirjalik“ eelkõige paberile trükitud dokumenti. KrMS § 35¹ lõike 2 kohaselt on kahtlustatavale või süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, kohustus anda viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses. Eriti tuleb siinkohal tähelepanu pöörata selle sätte teisele lausele, mille kohaselt on kahtlustataval või süüdistataval õigus hoida seda deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul. Sätte KrMS-i lülitanud eelnõu seletuskirjakohaselt on kirjalik õiguste deklaratsioon eelkõige infomaterjal, mille eesmärk on anda kinnipeetavale lihtsas ja arusaadavas keeles ülevaade viimase õigustest kriminaalmenetluse käigus. ¹⁴⁹ Kirjaliku õiguste deklaratsiooni institutsioon võeti üle Euroopa Liidu õiguse harmoniseerimise käigus. Nimelt tuleneb kinnipeetavale õiguste deklaratsiooni andmise kohustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/13/EL, milles käsitletakse

149 Kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 21.06.2014, 11; Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 3-4. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&page=pub_file&file_id=0c06d763-d654-48e7-8906-3835a619c165&

(03.04.2015).

47 õigust saada kriminaalmenetluses teavet.¹⁵⁰ Selle direktiivi preambula punkti 22 kohaselt on kirjaliku õiguste deklaratsiooni eesmärgiks anda lihtsasti arusaadavas kirjalikus vormis teavet kinnipeetavale kriminaalmenetluse kohta viisil, mis aitab sellel isikul mõista oma õigusi.

Direktiivi artikkel 4 lõike 1 kohaselt peab isikul olema võimalus tutvuda õiguste deklaratsiooniga ning hoida seda enda valduses kogu tema kinnipidamise aja jooksul. Seega tuleneb üheselt nii kriminaalmenetluse seadustikust kui ka direktiivist, et kinnipeetaval peab olema võimalik õiguste deklaratsiooni hoida füüsiliselt enda valduses ning sellega igal ajahetkel tutvuda. Ainult sellisel juhul on võimalik kinnipeetaval saada tõhusalt teavet oma õiguste kohta. Vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 64¹ punktile 10 on keelatud kinnipeetaval omada muuhulgas pihu- ja personaalarvuteid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.¹⁵¹ Seega saab sellise dokumendi anda vangile või kinnipeetavale üksnes paberil, et oleks võimalik nimetatud eeldused täita. Seetõttu on ka selgelt rõhutatud, et tegemist peab olema kirjaliku dokumendiga ehk füüsiliselt paberile trükitud dokumendiga, mida on võimalik ilma lisaseadmeteta füüsiliselt omada ning lugeda.

Samuti on KrMS § 432 lõike 3³ kohaselt võimalik kohtuotsuse täitmismenetluses otsustada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist ilma prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt. Seega on antud sättes otseselt eristatud kirjalikku ja elektroonilist dokumenti, kus ühel juhul võib prokurör oma seisukoha saata kohtusse paberdokumendil posti teel ning teisel juhul saata oma seisukoha kohtusse kasutades KrMS §-s 160² sätestatud viisi.

Justiitsministri määruse „Maa- haldus- ja ringkonnakohtute kantselei kodukord“ §-s 58 on sätestatud detailselt paberkandjal kohtutoimiku koostamise nõuded. Seega on lähtutud ka kantselei kodukorras eeldusest, et kohtutoimikut peetakse paberkandjal. Näiteks peab kohtutoimikul olema väliskaaned, kuhu märgitakse muuhulgas kohtuasja number ja selle alustamise kuupäev, ühes toimiku köites võib olla kuni 250 lehekülge, toimiku lehed ja köited

150 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.05.2012 direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet. – ELT L 142, 01.06.2012. Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32012L0013 (01.04.2015).

151 Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. – RTL 2000, 134, 2139.

48 nummerdatakse grafiitpliiatsiga ning kinniseks kuulutatud istungi materjale sisaldavale toimiku väliskaanele tõmmatakse punane joon.¹⁵²

Sellest tulenevalt võib esmapilgul leida, et seadusandjal oli soov, et kohtutoimikut peetaks ainult paberkujul. Ilmselt ei lähtu selline tõlgendamine aga siiski seadusandja tegelikust soovist, mis nende sätete loomise taga oli. Kriminaal- ja kohtutoimiku eristamine sätestati 01.04.2013 jõustunud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt olid muudatuste eesmärgiks kehtestada kriminaalmenetluses digitaalse kohtutoimiku pidamise võimalus.¹⁵³ Samuti oli muudatuste eesmärgiks reguleerida üksnes seda toimiku osa, mis tekib kohtus ja kuhu on lisatud kohtumenetluse käigus menetlusosaliste poolt esitatud dokumendid ning kohtu poolt kõigis menetlusastmetes koostatud dokumendid.

Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et nende muudatustega sätestati deklaratiivselt KrMS § 160¹ lõikega 4, et kohtutoimikut võib pidada täielikult või osaliselt digitaalselt.

Seega on mõneti üllatav seadusandja valik reguleerida kohtutoimiku digitaalse pidamise võimalikkust erinevalt kriminaaltoimikust.¹⁵⁴ HÕNTE § 15 lõike 2 kohaselt peab aga seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja täpne ning ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Seega peaks seadusandja jääma sama paragrahvi piires sama stiili ning keelekasutuse juurde, et normi rakendajal oleks selgesti jälgitav seadusandja tahe. Samuti ei ole võimalik jätta tähelepanuta asjaolu, et seadusandja on otsustanud eristada mõisteliselt kriminaal- ja kohtutoimikut, kuid samas on jätnud sätte pealkirja muutmata.

HÕNTE § 23 lõike 3 kohaselt antakse paragrahvile selle sisu iseloomustav lühike pealkiri.

Paragrahvi pealkiri peab aga hõlmama kogu paragrahvis käsitletut.¹⁵⁵ Käesoleva töö autori

152 Võrrelduna on sama määruse §-s 58¹ sätestatud üheselt, et maksekäsu kiirmenetluses, mis on üheks tsiviilkohtumenetluse erimenetluseks, peetakse toimikut digitaalsena.

153 Riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu seletuskiri, lk 5. Kättesaadav arvutivõrgus:

http://www.riigikogu.ee/download/275d2fbc-81e7-40cd-9470-8f542f8beaf7/275d2fbc-81e7-40cd-9470-8f542f8beaf7 (22.04.2015).

154 See aga tekitab sätte lugejale esmapilgul vale arusaama, et seadusandja ongi soovinud neid erinevalt reguleerida, nagu selgus ka käesolevas töös veidi eespool. Selgele ja ühesugusele keelekasutuse on juhitud tähelepanu ka normitehnika käsiraamatus, kus on leitud, et seaduse keelekasutus peab olema trafaretne, kuna see aitab vältida olukorda, kus normi rakendaja hakkab erinevusi otsima sealt, kus seda tegelikult taotletud ei ole.

Vaata lähemalt: Normitehnika käsiraamat, lk 40. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikogus_menetletavate_eelnoude_normitehnika_eeskiri_17.09.201 4.pdf (21.04.2015).

155 Normitehnika käsiraamat, lk 61.

49 hinnangul oleks olnud loogilisem ning grammatiliselt selgemini arusaadav järgmine KrMS § 160¹ pealkirja ja selle lõigete 1, 2 ja 3sõnastus:

„§160¹. Kriminaal- ja kohtutoimik

(1) Kriminaaltoimik on kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum.

(2) Kohus peab iga kohtus menetletava kriminaalasja kohta kohtutoimikut. Kohtutoimik on kohtumenetluses kogutud dokumentide kogum, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse kohtutoimiku juurde muud menetlusega seotud esemed.

(3) Kohtutoimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena.

/…/“.

Sellise sõnastuse puhul on oluliselt selgem seadusandja tahe, et kriminaalasja menetlemisel eristataks erinevatel menetlusetappidel erineva sisuga toimikuid. Samuti tuleneb sellisel juhul selgemalt välja seadusandja tahe minna digitaalsele toimikupidamisele üle esmajärjekorras kohtutoimiku pidamisel.