Kohtusse pöördumise õiguse riive olemus

Põhiseadusest tulenev õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Igasugune kohtusse pöördumise õigust puudutav küsimus kuulub PS § 15 lg 1 ls 1 kaitsealasse ning kohtusse pöördumise õiguse kitsendamine on selle kaitseala ebasoodus mõjutamine.¹⁵² Olgugi, et põhiseadusest tulenevalt on isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, on Riigikohus seisukohal, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, ei pea siiski olema selleks piiramatu võimalus¹⁵³ ning isiku kohtusse pöördumise õigus ei ole absoluutne.¹⁵⁴ Kohtuasjas Golder vs Ühendkuningriik asus EIK samuti seisukohale, et õigusemõistmisele juurdepääsu õigus ei ole absoluutne ning riikidele on selle reguleerimiseks jäetud teatav tegevusvabadus.¹⁵⁵

PS § 15 lg 1 esimene lause ei nimeta põhiõiguse piiramise tingimusi, mis tähendab, et selles sisaldub ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus.¹⁵⁶ PS § 15 lg 1 ls-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse riiveks saab lugeda igasuguse tegevuse ja tegevusetuse, mis seda õigust piirab.¹⁵⁷ Professor R. Alexy üldise definitsiooni kohaselt on põhiõiguste riived kõik põhiõigusliku kaitsehüve ebasoodsad riigipoolsed mõjutused.¹⁵⁸ Kohtusse pöördumise õigust riivab iga avaliku võimu akt, mis takistab või raskendab ligipääsu kohtule.¹⁵⁹

Riigikohus on leidnud, et seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides kohtusse pöördumise õiguse piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega.¹⁶⁰ PS § 15 lg 1 ls 1 ega EIÕK art 6 ei näe kumbki oma sõnastuses ette, milline peab olema isiku õiguste rikkumise määr, mis annaks õiguse rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. R. Maruste on leidnud, et sellised piirid on seadusandja kujundada. Lisaks on ta

152 RKPJKo 18.12.2012 nr 3-4-1-24-12, p 20.

153 RKHKm 06.09.2007 nr 3-3-1-40-07, p 11.

154 RKPJKm 09.05.2006 nr 3-4-1-4-06, p 12; RKPJKm 03.04.2008 nr 3-4-1-3-08, p 5.

155 EIK 21.02.1975 otsus asjas Golder vs. Ühendkuningriik, p 38.

156 Ü. Madise jt. § 15 komm. 39.

157 Ü. Madise jt. § 15 komm. 38.

158 R. Alexy. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. – Juridica 2001/eriväljaanne, lk 5-96, lk 33.

159 Ü. Madise jt. § 15 komm. 38.

160 RKPJKm 09.05.2006 nr 4-1-4-06, p 12; RKPJKm 03.04.2008 nr 4-1-08, p 5; RKPJKo 19.02.2013 nr 3-4-1-28-12, p 25.

võtnud seisukoha, et kohtul on õigus tagasi lükata kaebus juhul, kui selle aluseks olev väidetav rikkumine on formaalne, vähetähtis või ebaoluline või kujutab endast näiteks selget kaebeõiguse kuritarvitust või on ilmselt põhjendamatu.¹⁶¹

Halduskohtusse pöördumise õigus ja selle piirangud on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustikus. HKMSi sätted kujutavad endast üheaegselt nii üldise kohtusse pöördumise õiguse kujundamist kui selle kitsendamist, sest need sätestavad tingimused, mis peavad olema täidetud, et kohtuasi sisuliselt otsustada, istungi formaalsused jmt.¹⁶² Halduskohtumenetluse seadustikus on kohtusse pöördumiseks sätestatud mitmeid erinevaid piiranguid. Nii piirab HKMS § 7 lg 1, mis määrab kohtualluvuse, kaebaja võimalust pöörduda endale sobivasse kohtusse, seal hulgas õigust esitada kaebus enda elukohale kõige lähemal asuvale halduskohtule. Selline norm riivab Riigikohtu hinnangul PS § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõiguseid. ¹⁶³ Isiku suhtes on kohtusse pöördumise õigus piiratud haldusprotsessiteovõime kaudu (HKMS § 25), mille eesmärgiks on määratleda, kas protsessiosaline on võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ise või enda poolt määratud esindaja kaudu menetlustoiminguid teostama.¹⁶⁴Kui kohus tuvastab, et isikul puudub haldusprotsessiteovõime, tuleb kohtul sellise isiku esitatud kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p-i 6 alusel. Kaebuse esitamiseks halduskohtusse on HKMS §-s 46 sätestatud kindlad tähtajad. Kaebetähtaegade kehtestamist õigustab eelkõige õiguskindluse tagamine ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimine.¹⁶⁵ Ükskõik kui vanade haldusaktide ja –toimingute vaidlustamise võimaldamine looks olukorra, kus ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ega ootust kord juba vastu võetud lahenduste püsimajäämise suhtes. ¹⁶⁶ Kui isik rikub kaebetähtaega ning kohus seda menetlusosalise avalduse alusel HKMS § 71 kohaselt ei ennista, siis asja menetlus lõpetatakse HKMS § 124 lg 2 alusel. Seega sõltub kaebuse tähtaegsusest või selle ennistamisest kaebuse esitaja jaoks see, kas tema kaebust üldse menetletakse.¹⁶⁷Kohtusse pöördumise õigust piiravad ka HKMS §-s 38 sätestatud nõuded kaebuse sisule, mis on vajalikud kaebusest arusaamise huvides. Kui kaebus ei vasta sisunõuetele või kui kaebaja rikub HKMS §-st 39 tulenevat kohustust kaebuse lisade esitamiseks, jätab kohus kaebuse käiguta ja annab kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja (HKMS § 120 lg 3).¹⁶⁸ Kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel

161 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduste kaitse. Tallinn: Juura, 2004, lk 301.

162 Ü. Madise jt. § 15 komm. 38.

163 RKPJKo 10.05.2016 nr 3-4-1-31-15, p 36.

164 K. Merusk. 2013, lk 121.

165 RKHKm 04.06.2013 nr 3-3-1-86-12, p 11.

166 K. Merusk, lk 192.

167 E. Vene. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg: mõningad probleemid ja võimalikud lahendused. – Juridica 2007/5, lk 303-313, lk 303.

168 K. Merusk. 2013, lk 165.

kaebuse, mille läbivaatamist takistavaid olulisi puudusi ei ole kaebaja määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Mõnda liiki nõuete lahendamiseks võib seadus HKMS § 47 kohaselt ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse (kohustuslikkus peab sõnaselgelt seadusest tulenema). Kaebus on lubatav vaid juhul, kui kaebaja on kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt. Kui kaebaja jätab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, siis tagastab kohus hilisema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 4 alusel.

Takistuseks õigusemõistmise juurde pääsemisel võib osutuda ka HKMS § 104 lg-st 1 tulenev seaduse kohaselt tasumisele kuuluv riigilõiv, mille kehtestamisega välditakse põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste menetlemist. PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse realiseerimisel oleks lubamatu ebaproportsionaalselt kõrge riigilõivu tasumise kohustuse sätestamine.¹⁶⁹ Kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja (HKMS § 104 lg 2 ls 1). Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel või jäetakse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p-i 3 alusel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Halduskohtumenetluse seadustikust tulenevaid piiranguid on veel teisigi, kuid nende kõigi käsitlemine siinkohal ei ole käesoleva teemakäsitluse huvides vajalik. Magistritöö eesmärgiks on uurida kohtusse pöördumise õiguse piiramist, mille tingib kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-des 1-3 sätestatud diskretsioonilistele kaebuse tagastamise alustele tuginedes.

HKMS § 121 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kaebuse tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise korral, p 2 võimaldab kohtul tagastada eesmärgipäratu kaebuse, p-i 2¹ võib kohus kohaldada juhul, kui kaebeõiguse olemasolu tuleb möönda, kuid isiku subjektiivsete õiguste riive on väheintensiive ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, p-i 2² on kohtul õigus kohaldada kui kaebuse puhul on olulisel määral tegemist kaebeõiguse kuritarvitamisega ning isiku subjektiivsete õiguste riive on väheintensiive, ja p-i 3 võib rakendada juhul kui hoolimata kohtu pingutustest ei ole võimalik kohtudokumente kaebajale kätte toimetada ning dokumentide kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist. Kuna nimetatud kaebuse tagastamise aluste rakendamine toimub kohtu kaalutlusõiguse alusel ning kaebuse tagastamise määrus peab olema põhjendatud, ei tähenda kaebuse tagastamise aluste sätestamine ilmtingimata seda, et teatud haldustegevus kohtulikule kontrollile üldse ei alluks, vaid eesmärgipäratu sisulise menetluse läbiviimise asemel saab kohus lõppotsustuse teha ilma teiste menetlusosaliste seisukohti ära kuulamata ja kõigi asjaolude kohta tõendeid

169 RKPJKo 09.08.2008 nr 3-4-1-20-07, p 18.

kogumata. ¹⁷⁰ Kohtusse pöördumise õigust kitsendab ainuüksi kaebeõiguse instituudi olemasolu kui selline, kuna see määrab kindlaks, millal isikul on üldse võimalik kohtulikku kaitset saada.¹⁷¹