KOHTUSSE PÖÖRDUMISE ÕIGUS EESTI ÕIGUSES

Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, sealhulgas ka kohtusse pöördumise õigus, kuulub vaieldamatult demokraatlike õiguskordade juurde ning seda on ka rõhutatud riikide konstitutsioonides, näiteks Hispaania Kuningriigi konstitutsiooni⁵¹ artiklis 24, Soome konstitutsiooni ⁵² artiklis 21, Kreeka Vabariigi konstitutsiooni⁵³ artikli 20 lõikes 1.

Selgesõnaliselt on kohtusse pöördumise õigus ette nähtud näiteks Saksa Liitvabariigi põhiseaduse⁵⁴ artikli 19 lõikes 4, mille kohaselt, avaliku võimuorgani poolt isiku õiguste rikkumise korral on tal õigus pöörduda kohtusse. Itaalia Vabariigi konstitutsiooni⁵⁵ artikli 24 kohaselt võivad kõik pöörduda oma tsiviil- ja haldusõiguse järgi õiguste kaitseks kohtusse.

Portugali Vabariigi konstitutsiooni ⁵⁶artikli 20 lõike 1 kohaselt on igaühele tagatud õigusele ja kohtutele juurdepääs oma õiguste ja õigusega kaitstud huvide kaitsmiseks.

Seepärast ei ole üllatav ega uudne, et ka Eestis on kohtusse pöördumise õigus sätestatud põhiseaduse tasemel. PS § 15 lõike 1 lause 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

„ Õigust kohtulikule kaitsele, sh kohtule juurdepääsu õigust reguleerib kommenteeritav paragrahv; kohtualluvuse ja õigusemõistmise avalikkuse ning edasikaebe õigust § 24. Osaliselt käsitlevad õigusemõistmise alaseid õigusi ka XIII peatüki sätted.”⁵⁷

Põhiseaduse kommentaaride autorite järgi sätestab PS § 15 nelja erineva ulatuse ja funktsiooniga sätte lõike 1 lause 1 keskse normina üldise kohtusse pöördumise õiguse⁵⁸. „ Kommenteeritav paragrahv käsitleb laias mõttes kahte valdkonda: (1) igaühe õigust kohtulikule kaitsele ning (2) õigust põhiseaduslikkuse kohtulikuks järelevalveks ning selle pädevust.”⁵⁹ Süstemaatiliselt on PS § 15 lõike 1 lause 1 lex generalis §-des 21 ning 24 sisalduvate õiguste suhtes.⁶⁰

51 Arvutivõrgus: http://www.igsap.map.es/cia/dispo/ce_ingles_index.htm (15.06.2005).

52 Arvutivõrgus: http://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/1999/en19990731.pdf (15.06.2005).

53 Arvutivõrgus: http://www.hri.org/MFA/syntagma/artcl25.html#A20 (15.06.2005).

54 Arvutivõrgus: http://www.iuscomp.org/gla/index.html (15.06.2005).

55 Arvutivõrgus: http://www.oefre.unibe.ch/law/icl/it00000_.html (15.06.2005).

56 Arvutivõrgus: http://www.presidenciarepublica.pt/en/main.html (15.06.2005).

57 R. Maruste (viide 2), lk 299.

58 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 136.

59 R. Maruste (viide 2), lk 298.

60 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (viide 58), lk 137.

L. Hänni on oma ettekandes 6. veebruaril 1992. a Põhiseadusliku Assamblee 24. istungil rõhutanud, et põhiseaduse 2. peatükis on jõutud tulemuseni, et kõik õigused ja vabadused on sõnastatud inimese subjektiivse õigusena. See võimaldab inimesel pöörduda kohtu poole oma subjektiivsete õiguste rikkumise puhul, kusjuures PS § 15 kohaselt võib kohtuasja läbivaatamisel igaüks nõuda mis tahes asjasse puutuva õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.⁶¹ L. Hänni on samas ka rõhutanud, et „ [s]ee tähendab, et Eesti Vabariigis tuleb kodanikepoolne initsiatiiv põhiseaduse järgmiseks ja samuti antakse kohtule võimalus mitte rakendada mis tahes õigusakti, kui see on põhiseaduse vastane või vastuolus põhiseaduse üldise mõttega. Niisiis on antud inimesele hoovad oma õiguste ja vabaduste kaitseks. See tugevdab ühtlasi ka kohtuvõimu autoriteeti kolmanda sõltumatu võimuna.”⁶²

Põhiseaduse koostajate sellist püüdlust silmas pidades on ootamatu R. Maruste väide, et „ Eesti põhiseaduses on õigusemõistmist puudutavad õigused ühtse tervikliku regulatsioonita.

Õigusemõistmisega seotud normid on jaotunud mitme eri paragrahvi vahel ja paljud olulised rahvusvaheliselt tunnustatud õigusemõistmist puudutavad õigused on põhiseaduses üldse fikseerimata. Kõige drastilisem näide selle kohta on sellise õiguse nagu õigus õiglasele õigusemõistmisele expressis verbis nimetamata jätmine põhiseaduses.”⁶³ R. Maruste on märkinud, et põhiseaduses on sõnaselgelt katmata hulk olulisi igaühe õigusi ja kohtualuse õigusi, mis on kajastatud EIÕK artikli 6 lõigetes 1 ja 3.⁶⁴

Autori arvates on PS § 15 lõike 1 lause 1 sõnastuse puhul tegemist õnnestunuima sõnastusega võrreldes Põhiseaduslikul Assambleel arutelul olnud teiste eelnõudega. 15.11.1991 Põhiseadusliku Assamblee eelnõu § 37 (§ 37) järgi on juhul, kui samas peatükis loetletud õigusi või rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi on rikutud või kohustused jäetud täitmata, õigus pöörduda õiguskantsleri või kohtu poole, mille vastamise korra sätestab seaduse ning sama paragrahvi lõike 2 järgi on sellistel juhtudel kohtuotsuse aluseks põhiseaduse sama peatüki tekst.⁶⁵ 13.12.1991 Põhiseadusliku Assamblee eelnõu §-s 45 nähti aga ette, et igaühel on õigus pöörduda kohtu poole põhiseaduse käesolevas peatükis loetletud põhiõiguste rikkumise või

61 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS. 1997, lk 762.

62 Samas

63 R. Maruste (viide 2), lk 299.

64 Samas

65 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos (viide 61), lk 1194.

kohustuste täitmata jätmise korral. Põhiseaduse käesoleva peatüki sätted võivad olla kohtu otsuse aluseks.⁶⁶ Nimetatud eelnõudes on õiguste ja vabaduste kaitse piiratud üksnes põhiõiguste ja inimõiguste õigusliku kaitsega.

Samas tuleb nõustuda R. Maruste etteheitega, sest PS § 15 lõike 1 sõnastuses on rõhk kohtusse pöördumise õigusel, mida on selgelt õigusena väljendatud, ja mitte õiglasel õigusemõistmisel.

„ Põhiseaduse kommenteeritava paragrahvi esimese lõike esimene lause on formaalselt kitsam kui rahvusvahelises inimõiguste õiguses tuntud igaühe õigus õiglasele õigusemõistmisele.

Põhiseaduse vaadeldav säte sisaldab endas viimase üht ja keskset osa – igaühe õigust pöörduda kohtusse –, kuid ei kata kõiki õiglase õigusemõistmise elemente nagu näiteks kohtu erapooletus ja sõltumatus ning kohane protsess (due process) jmt. Seega ei ole kohtule juurdepääsu õigus (access to the court) ja õigus õiglasele õigusemõistmisele (right to fair trial) kattuvad mõisted.

Viimane on tunduvalt mahukam ning hõlmab ka esimese. Seega annab põhiseadus õigusemõistmise osas kitsama regulatsiooni kui välisleping ning viimase üldtuntud doktriin.”⁶⁷

Kohtusse pöördumise õigus on siseriiklikult täpsemalt reguleeritud menetlusseadustikes, kusjuures menetluse üldpõhimõtetes on rõhutatud kohtusse pöördumise õigust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku⁶⁸ (edaspidi TsMS) § 4 lõike 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Ka 1. jaanuarist 2006. a jõustuva tsiviilkohtumenetluse seadustiku⁶⁹ menetluse üldpõhimõtetes on toodud kohtusse pöördumise õigus. Nimetatud seadustiku § 3 lõike 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 1. jaanuarist 2006. a jõustuva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõikes 3 on ette nähtud kohtusse pöördumise õiguse teostamise eeldusena ka kohtueelse menetluse läbimine seaduses ettenähtud juhtudel. Seega on uues seadustikus võrreldes kehtiva seadustikuga kohtusse pöördumise õigus sõnastatud selgelt, et

66 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos (viide 61), lk 1207.

67 R. Maruste (viide 2), lk 299.

68 RT I 1998, 43-45, 666; 2004, 56, 403.

69 RT I 2005, 26, 197.

kohtusse pöördumise õiguse teostamine tähendab isiku poolt kohtusse pöördumist ning kohtu kohustust õigust mõista.

Halduskohtumenetluse seadustiku⁷⁰ (edaspidi HKMS) § 7 lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

I.4. KAS ON TEGEMIST PÕHIÕIGUSEGA VÕI ÜKSNES MENETLUSÕIGUSLIKU