Kohtunikud

Kohtunike vastuseid analüüsides tuli välja, et 11-st vastajast 6 on enne koroonaviiruse puhangu tõttu kaugülekuulamise võimaluste laiendamist kaugülekuulamisega kokku puutunud enam kui 10 korral. Kolm kohtunikku oli kaugülekuulamisega kokku puutunud alla 5 korra ning 2 kohtunikku polnud kaugülekuulamisega kokku puutunud. Tehniliste lahenduste osas toodi välja kohtumaja audiovisuaalsed vahendid, mobiiltelefon, arvuti, portatiivne videokonverentsiseade ning rakendusena mainiti ka Skype’i. Tingimusena nimetas üks vastanud kohtunik näiteks rahvusvahelise õigusabi asjad, kus kohtuistung toimus välisriigis ning tunnistaja või kannatanu viibis Eestis. Muid tingimusi see vastaja välja ei toonud, seega saab järeldada, et vastaja on kaugülekuulamisega kokku puutunud vaid nimetatud juhtudel. Samuti tõi üks vastanud kohtunik välja statsionaarse videoühenduse kohtu ja vangla vahel, tänu millele ei pea ülekuulatavat kohtusse toimetama. Ka see vastaja teisi situatsioone välja ei toonud, millest tulenevalt saab samuti öelda, et muudel juhtudel see vastaja kaugülekuulamisega kokku puutunud ei ole.

Pärast koroonaviiruse puhangu tõttu kaugülekuulamise võimaluste laiendamist on kaugülekuulamisega enam kui 10 korral kokku puutunud 5 kohtunikku. Kaks vastanut on alates seaduse muutmisest kaugülekuulamisega kokku puutunud 5-10 korral ning 3 kohtunikku on kaugülekuulamisega kokku puutunud alla 5 korra. Üks kohtunik ei ole ka pärast seadusemuudatust kaugülekuulamisega kordagi kokku puutunud. Tehnikavahenditest toodi

47 lisaks eelnevalt mainitule välja ka mobiiltelefon. Peamiselt mainiti videokonverentsiseadmeid.

Põhjendustena toodi välja koroonaviiruse leviku vähendamine.

Joonis 9. Küsitluses osalenud kohtunike kokkupuude kaugülekuulamisega enne koroonaviiruse puhangu tõttu kaugülekuulamise võimaluste laiendamist (n=11). Allikas: autori uuring

Joonis 10. Küsitluses osalenud kohtunike kokkupuude kaugülekuulamisega pärast koroonaviiruse puhangu tõttu kaugülekuulamise võimaluste laiendamist (n=11). Allikas: autori uuring.

Kaugülekuulatava isiku mõjutamise oht kolmandate isikute poolt on ühe kohtuniku hinnangul häirivalt suur, kuna vastaja hinnangul puudub võimalus kontrollida, kes viibivad isikuga samas ruumis, kellega ta suhtleb mobiilirakenduse kaudu ning milliseid materjale isik kasutab. Samuti tõi see vastaja välja, et on korraldanud kaugülekuulamisi asjades, kus mõjutamise oht on minimaalne. Tervelt 7 kohtunikku pidas isiku mõjutamise ohtu suhteliselt minimaalseks ning 3 kohtunikku ei osanud selle kohta hinnangut anda. Minimaalse mõjutamise ohtu põhjendati sellega, et on ju näha, kas isik vastab küsimustele kohe või peab enne vastamist nõu. Reeglina on võimalik tajuda, kas on kõrval segavaid faktoreid või mõjutajaid. Samuti põhjendas üks vastaja, et üldjuhul ei vaevu keegi või ei tule selle pealegi, et tunnistajaid mõjutada. Samas ei saa mõjutamise ohtu kunagi täielikult välistada. Üks ringkonnakohtunik tõi välja, et kuna reeglina ringkonnakohtus isikute ristküsitlemist ei toimu, siis ei teostata ka kaugülekuulamist.

48 Joonis 11. Küsitluses osalenud kohtunike hinnang kaugülekuulatava isiku mõjutamise ohu kohta kolmandate isikute poolt (n=11). Allikas: autori uuring.

Küsitluse analüüsist selgus, et kõikide vastanud kohtunike hinnangul on raskem tajuda kaugülekuulatava sõnu ja reaktsioone võrreldes tavalise ülekuulamisega. Kolm kohtunikku arvasid, et sõnade ja reaktsioonide tajumine on igal juhul raskem ning ülejäänud kohtunike hinnangul on tajumine tõenäoliselt raskem võrreldes tavalise ülekuulamisega. Põhjendustena toodi välja puudulikku tehnika kvaliteeti (sh ühenduse kvaliteet) või selle kasutamise oskust, samuti kaamera halba paigutust ja häirivaid taustahelisid. Üheks peamiseks põhjenduseks toodi välja aga see, et ei ole võimalik näha ega hinnata ülekuulatava kehakeelt.

Joonis 12. Küsitluses osalenud kohtunike hinnang kaugülekuulatava isiku sõnade ja reaktsioonide tajumise osas võrreldes tavalise ülekuulamisega (n=11). Allikas: autori uuring.

Tehnika usaldusväärsuse kohalt ei pidanud 8 kohtunikku telefoni usaldusväärseks, mille abil viia läbi kaugülekuulamist. Nendest kaheksast vastajast 3 ei pidanud telefoni kindlasti usaldusväärseks, ülejäänud 5 vastaja hinnangul ei ole telefon pigem usaldusväärne. Ühe kohtuniku hinnangul on telefon pigem usaldusväärne ning kaks vastajat ei osanud telefoni kohta oma hinnangut anda. Kuue vastanud kohtuniku hinnangul on nutitelefon pigem usaldusväärne

49 tehnikavahend, mida kasutada kaugülekuulamisel. Kindlasti ei ole nutitelefon usaldusväärne tehnikavahend ühe kohtuniku arvates ning ühe kohtuniku arvates ei ole telefon pigem usaldusväärne. Kolm vastajat ei osanud nutitelefoni usaldusväärsuse kohta oma hinnangut anda. Arvuti on pigem usaldusväärne tehnikavahend, mille abil viia läbi kaugülekuulamist, 8 kohtuniku hinnangul. Arvuti ei ole pigem usaldusväärne 1 vastaja hinnangul. Kaks vastajat ei osanud nimetatud tehnikavahendis osas hinnangut anda. Audio-videokonverentsi vahendeid peab kindlasti usaldusväärseks 3 vastanud kohtunikku 11-st ning pigem usaldusväärseks 7 kohtunikku. Üks kohtunik ei osanud hinnangut anda. Telefoni puuduskohaks toodi see, et pole näha, kes räägib ning telefoni teel saaks ülekuulamist teha kontrollitavatel tingimustel, kus keegi tuvastab tunnistaja isikusamasuse. Kui lisandub pilt, on suurem ka usaldusväärsus. Siiski võivad problemaatiliseks osutuda ühendusprobleemid. Samuti toodi välja, et kaugülekuulamise ajal peab kuulmist eriliselt pingutama, kuna tihtipeale võib midagi valesti kuulda. Siiski on videovahendid raskemini manipuleeritavad.

Joonis 13. Küsitluses osalenud kohtunike hinnang kaugülekuulamisel kasutatavate tehnikavahendite usaldusväärsuse osas (n=11). Allikas: autori uuring.

00 1 3 7 pigem ei ole usaldusväärnepigem on usaldusväärneon usaldusväärneei oska öelda Statsionaarsed audio-videokonverentsi vahendid ei ole usaldusväärne pigem ei ole usaldusväärnepigem on usaldusväärneon usaldusväärneei oska öelda Arvuti ei ole usaldusväärne pigem ei ole usaldusväärnepigem on usaldusväärneon usaldusväärneei oska öelda Nutitelefon ei ole usaldusväärne pigem ei ole usaldusväärnepigem on usaldusväärneon usaldusväärneei oska öelda Telefon

Kohtunike hinnangud kaugülekuulamisel kasutatavate tehnikavahendite usaldusväärsusele

50 Küsimustiku analüüsist selgus, et 11-st kohtunikust 9 arvab, et kaugülekuulamisel on tõenäoliselt tagatud süüdistatava kaitseõigused ning 1 kohtuniku hinnangul on kaitseõigused igal juhul tagatud. Süüdistatav saab osaleda asja arutamisel, esitada tõendeid ja taotluseid, samuti on süüdistatava soovil võimalik kaitsja viibimine tema juures. Siiski toodi põhjendustes välja, et kaitsja võiks enne kohtuistungit oma kaitsealusega füüsiliselt kokku saada, et ta tunneks kaitsealuse ära ja vastupidi. Muud probleemid on ühe kohtuniku hinnangul otsitud.

Paljud kohtunikud arvavad siiski, et õigused on tagatud vaid siis, kui kaitsja viibib süüdistatavaga ühes ruumis, vahetu kontakti puudumine võib raskendada usaldusliku suhte tekkimist ja vähendab privaatse vestluse võimalust. Ühe kohtuniku hinnangul ei ole süüdistatava kaitseõigused tõenäoliselt tagatud, vastaja hinnangul on süüdistatava kaitseõigused paremini tagatud vahetul ülekuulamisel. Tema hinnangul ei saa tehnikavahendite puhul kaitsjaga nõu pidada, kui kaitsja ei ole just kaitstavaga ühest kohast sisse loginud. Sama vastaja oli küsitluse alguses välja toonud, et kaugülekuulamise teostamisel on kasutatud tehnikavahenditest arvutit. Täpsemalt ta kaugülekuulamise põhjuseid välja ei toonud. Sellest võib eeldada, kuid mitte kindlalt järeldada, et nimetatud vastaja kogemused on olnud väljaspool vangla-kohus ühendust ehk kaugülekuulatud on mitte süüdistatavat, vaid tunnistajat või kannatanut, millest tulenevalt võib ka nimetatud hinnang tuletatud olla, kuna usaldusväärsuse tase võib olla madalam.

Joonis 14. Küsitluses osalenud kohtunike hinnang süüdistatava kaitseõiguste tagamise kohta kaugülekuulamisel (n=11). Allikas: autori uuring.

Lisaks tõid küsimustikule vastanud kohtunikud kaugülekuulamisega kaasnevate ohtudena välja peamiselt tehnilised probleemid: side täielik katkemine, side katkendlikkus, kvaliteet, nähtavus, inimesed räägivad korraga, üksteise küsimusi on raske n-ö maha võtta, üldiselt on üldmenetluses ristküsitleda kaugülekuulamise teel väga halb. Lisaks toodi uuesti välja ka

51 võimalik isiku mõjutatavus ning meelega ühenduse katkestamine ebameeldivate küsimuste korral. Samuti toodi välja, et ülekuulatav ei tunneta kohtuistungi olulisust. Ka kirjeldati, et tõlkega istungitel on raskendatud kuuldavus, puudub võimalus teha sünkroontõlget.

Kaugülekuulamist takistava tegurina tõi üks vastanud kohtunik tehnilised probleemid välja järgmiselt: „Ohud on eeskätt seotud ikkagi tehnika kvaliteediga (IT osakond ei tunnista kestavalt probleeme, isegi kui erinevad kohtunikud pöörduvad) ja teiseks alles muud ohud.

Saali heli kvaliteeti kontrollib IT abi nii: „Kas on kuulda?“ vastus: „Ja on“. Aga tuleks kuulata istungi linte ja püüda ette lugeda teksti jne. Selliste lühisõnumite edastamine ja vastamine on OK, aga probleem ei ole ju selles, probleem on detailide nõrkuses. Minu seisukoht on, et kohtunik, kes tööd südamega võtab, tunnistab, et IT tehnika ei ole jätkuvalt tasemel ja riik seda varjab, eitab oma maine tõttu. IT tehnika on rahuldav, see on õige vastus. Puudused on ja kestvad.“

Kaugülekuulamisega kaasnevate positiivsete tulemitena toodi vastanud kohtunike poolt välja, aja ja sõidukulude kokkuhoid, menetluse ökonoomusus, viiruse leviku ennetamine ja võimalus pidada menetlusi ka ekstreemsete olukordade ajal (nt pandeemia). Üks kohtunikest arvas ka, et teoreetiliselt esineb ka turvalisuse aspekt: kui inimest kohal ei ole, et sa ta füüsiliselt ka kellelegi kallale minna. Samuti toodi positiivse tulemina välja politsei koormuse vähendamine isikute toimetamisel kohtumajja.

Vastuste analüüsist tulenes, et 7 kohtuniku hinnangul on kaugülekuulamine tõenäoliselt vastuvõetav viis kriminaalmenetluse korraldamiseks. Üks kohtunik ütles, et eelistab siiski alati kaugülekuulamisele vahetut ülekuulamist. Kaugülekuulamine on ikka miski, millega nõustutakse kui on juures mingid selged tingimused, mis vahetut ülekuulamist raskemaks teevad. Samuti selgitasid osad vastanutest, et see on nende jaoks vastuvõetav vaid lihtmenetluses. Lisaks arvas üks vastajatest, et mõne tunnistaja kaugülekuulamine on ka üldmenetluses vastuvõetav. Ka toodi välja, et tulenevalt praegusest tervisekriisist võib kaugülekuulamine olla enam põhjendatud. Üks vastanud kohtunik arvas, et kaugülekuulamine ei ole tõenäoliselt vastuvõetav viis kriminaalmenetluse korraldamiseks, vaid seda tuleks kasutada vaid sellistes olukordades, kus kohtupidamine kohtu ruumides ei ole füüsiliselt võimalik. Sama vastaja ei pidanud pigem ka ühtegi kaugülekuulamisel kasutatavat tehnilist vahendit usaldusväärseks. Kahe vastanud kohtuniku arvates ei ole kaugülekuulamine igal juhul vastuvõetav viis kriminaalmenetluse korraldamiseks. Üks sellise hinnangu andjatest oli kriitiline ka kaugülekuulamisel süüdistatava kaitseõiguste tagamise osas, mõlemad vastajad tuginesid aga sellise hinnangu andmisel peamiselt tehnilistele probleemidele. Üks kohtunik ei osanud selles osas oma hinnangut anda. Siiski mainis üks vastanud kohtunik lisaks, et temale

52 kaugülekuulamise võimalus meeldib ning kasutab seda nii palju kui võimalik. Veel arvati, et kaugülekuulamine ei tohi menetluses domineerida, kui süüdistatava jaoks on kaalul väga palju.

Joonis 15. Küsitluses osalenud kohtunike arvamus kaugülekuulamise vastuvõetavuse osas kriminaalmenetluse korraldamiseks (n=11). Allikas: autori uuring.