5. Uurimise tulemused
5.3. Identiteet
5.3.2. Keeleidentiteet
Eestis õppivate ja elavate soome-ugri väikerahvaste keeleidentiteedi all on silmas peetud eelkõige oma rahvuskeele omaksvõttu suhtlemiseks kodu ja sõprade ringis. Nii näiteks on tabelis 19 näha, et oma rahvuskeelt kasutab suhtlemisel perekonnaga 37 inimest viiekümnest ja sõpradega 32 inimest. See tähendab, et üldiselt soome-ugri keeleidentiteet on suhteliselt kõrgel tasemel säilinud.
Kuid mingil määral Eestis kauem elades soome-ugri keelte kasutamine väheneb (vt. lisa 2 tabeleid 14-15). Samas, võrreldes alla kümne aasta Eestis elanud ja õppivate soomeugrilastega, on märkinud Eestis pikemat aega elanud vastajad, et kasutavad perekonnas suhtlemiseks ka eesti keelt (vt. lisa 2 tabelid 15). Samal ajal osa soome-ugri rahvastest väärtustab oma rahvuskuuluvust (vt. ka tabel 5 ja 16) ja päritolukeelt üha enam ning nad püüavad vastavaid teadmisi ka oma lastele edasi anda ehk hoolitseda keele järjepidevuse ja elujõulisuse eest (vt. ka tabel 17).
Suurem osa vastajatest kasutab vene keelt suhtlemiseks kõikides ankeedis küsitud kohtades (vt. tabel 19). Kuid see ei tähenda, et kuigi vene keel on neil kodu- ja töö- ning sõpradega suhtlemise keel, oleks neil tugev sellesse (vene) rühma kuulumise tunne (võrdlemiseks vt.
tabel 16). Samas vene keelt saab nimetada domineerivaks keeleks, sest suurem osa keelekõnelejatest oskab kõige paremini just vene keelt ning seda kasutab vastajatest ka kõige suurem hulk (vt. näiteks tabel 19 ja lisa 2 tabel 24). Võrdluseks on siinkohal Küüni (2010) uuringu tulemused, kus vähemustega tihedalt asustatud Eesti piirkondades on vene keel muutunud valitsevaks keeleks.
52
Eesti keeles suhtlevad vastajad kõige enam tööl ja ülikoolis ning kõige vähem pereringis (vt. tabel 19). On teada, et tööturg on keelemuutuste ja –hoiakute üheks kõige tugevamaks kujundajaks, mõjutades nii keelelisi valikuid kui ka keelelist identiteeti. Lähtuvalt sellest on ootuspärane, et Eestis õppides ja elades kasutatakse tööl ja õppimises just kõige enam eesti keelt.
Tabel 19. Suhtlemiskeel erinevates kohtades
Keel Peres Sõprade ringis Tööl/õppimiskohal
Eesti 8 20 43
Vene 29 46 28
Inglise - 4 6
Muu: tatari - 1 -
Ei vastanud 2 2 2
Soome-ugri keeled Vastajate arv
Udmurdi 10 11 1
Mari 22 18 2
Komi 2 3 -
Ersa 1 - 1
Vepsa 1 - -
Mokša 1 - -
Kokku 37 32 4
Keeleline akulturatsioon
Antud alapeatükis analüüsin Eestis elavate ja õppivate soome-ugri väikerahvaste akulturatiooni Eesti keele ja kultuuriga keele tasemel John Berry mudeli alusel (vt. joonis 2). Tabelis 20 on liigitatud keele valdamise hinnangud nelja-välja-skeemile kahe küsimuse alusel: kas valdate oma rahvuskeelt/ kas valdate eesti keelt? Jah-väljale liigitasin vastusevariandid: räägin, loen ja kirjutan vabalt ja natukene räägin, loen ja kirjutan. Ei-väljale liigitasin vastusevariandid valdan halvasti ja üldse ei valda (vt. lisa 1). Selgituseks, kaks inimest jätsid antud küsimusele vastamata ja seepärast neid antud mudeli konstrueerimisel ei võetud arvesse.
Samuti pööran tähelepanu sellele, et Eestis õppivate/elavate soomeugrilaste akulturatsioon on seotud kolme keelega ja kolme keele mõjudega: rahvuskeel, vene ja eesti keel. Antud tabel on koostatud eesti keele ja kultuuri kui domineeriva seisukohalt. Muidugi, kui see
53
koostada vene keele ja rahvuskeele võrdluses, on näitajad erinevad. Kuid antud töös pakub huvi keeleline akulturatsioon just Eesti keele ja kultuuri tasemel.
Tabel 20. Keeleline akulturatsioon Eesti keele ja kultuuriga, John Berry mudeli põhjal
Keelte valdamine Kas valdate eesti keelt?
Jah Ei
Kas valdate oma rahvuskeelt?
Jah Integratsioon – 92% Separatsioon – 2%
Ei Assimilatsioon – 2% Marginalisatsioon – 0%
Ülaltoodud tabel näitab (vt. tabel 20), et Eestis elavate ja õppivate soome-ugri väikerahvaste keeleline akulturatsioon toimub integratsiooni protsessi põhjal. See tähendab, et Venemaalt pärit soomeugrilased on suuremal määral kohanenud Eesti eluga ning toimub pidev ja otsene kontakt Eesti rahvaga, eriti tööl ja õppimiskohal.
Soomeugrilased on õppinud ja õpivad edasi eesti keelt, kasutavad põhirahvuse keelt laiemas ühiskondlikus suhtluses, kuid säilitavad ka oma rahvuskeele ja kombed, mida kasutatakse pereringis ja rahvuskaaslastega suheldes.
Samas Eestis elavate ja õppivate soomeugrilaste integratsiooni protsessi näitab ka sidemete olemasolu nii oma rahvuse ja kodumaaga kui ka Eesti rahvaga. Tõenäoliselt toetab integratsiooni protsessi ka see, et Eestis suhtutakse vastajate sõnul Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajatesse üldiselt hästi (vt. lisa 2 tabel 13).
5.3.3. Identiteedi toetamine
On teada, et identiteedi kujunemine ja toetamine sõltuvad paljudest erinevatest faktoritest.
Nii näiteks mõjutavad seda keel, usk, side kodumaaga, teadmised kultuurist ja ka suhtlusring (perekond, sõbrad, tuttavad, suguvõsa). Sellest tulenevalt on tähtis vaadata, kuidas on toetatud Eestis elavate ja õppivate soome-ugri rahvaste etnokultuuriline identiteet oma rahvuskultuuri teadmisallikate, oma rahvuse esindajatega kohtumiste ja rahvusühingutesse kuulumise kaudu (andmed on toodud tabelites 21-23). Arvan, et sotsio- ja etnokultuurilist identiteeti toetab osalemine soome-ugri üritustel, seminaridel, konverentsidel, internetifoorumidel või internetiühingutel (andmed on toodud lisatabelites 17-19).
54
Tabel 21. Teadmiste saamise allikad oma rahvuskultuurist
Teadmiste saamise allikad Eestis elamise kestus
Kokku 0 – 10 aasta Üle 10 aasta
Oma perekond 17 11 28
Suguvõsa, sõbrad, tuttavad 6 20 26
Raamatud 20 12 32
Meedia 14 13 27
Soome-ugri üritustel, sminaridel, konverentsidel 14 12 26
Oma rahvusühingus/liidus 4 6 10
Vastajad saavad suhteliselt võrdsel määral teadmisi oma rahvuskultuuri kohta sellistest infoallikadest nagu suhtlusring (perekond, suguvõsa, sõbrad, tuttavad), raamatud, erinevad meediakanalid ja üritused, seminarid, soome-ugri temaatilised konverentsid (vt. tabel 21).
Kuid alla kümne aasta Eestis elavad soomeugrilased hangivad kõige enam teadmisi raamatudest. Üle kümne aasta Eestis elavate vastajate jaoks on kõige tähtsamaks infoallikaks suguvõsa, sõbrad ja tuttavad.
Alljärgnev tabel 22 näitab, et vastajad kohtuvad oma rahvuskaaslastega peamiselt vaid suhtlemise eesmärgil, sundimatus miljöös, sagedusega regulaarselt või mõnikord. Samas suurem osa alla kümne aasta Eestis elavatest ja õppivatest inimestest kohtuvad kõige rohkem oma rahvuskaaslastega regulaarselt.
Tabel 22. Oma rahvuse esindajatega kohtumise tihedus.
Regulaarselt Mõnikord Mitte kunagi Ei ole sellist võimalust
Kokku
0 – 10 aasta 14 10 1 - 25
Üle 10 aasta 9 12 1 3 25
Kokku 23 22 2 3 N = 50
Tabelist 23 ilmneb, et suurem osa vastajatest kuuluvad Eestis tegutsevasse oma rahvuse ühingusse. Kõige rohkem vastajaid kuulub Tartu Marilaste liitu ja udmurdi ühingusse Ošmes. Samal ajal 19 vastajat ei kuulu mitte ühtegi Eestis tegutsevasse ühingusse. Üheks võimalikuks põhjusteks on, et Eestis puudub nende rahvusühing (vt. lisa 2 tabel 16). Lisaks tuli vastustest välja ka sellised põhjuseid nagu ajapuudus, ei tunta huvi, ühing asub geograafiliselt kaugel jt.
55 Tabel 23. Rahvusühingud/liidud.
Kokku
Ei ole liitunud 19
On liitunud 31
Ühingu/liidu nimi
Tartu Marilaste Liit 16
Udmurdi Ühing "Ošmes" 10
Tartu udmurtide ansambel “Jumšan gur” 6
Tallinna Mari Selts 3
Eesti Mordva Selts 1
Lisa 2 tabel 17 näitab, et suurem osa (31 inimest) Eestis elavatest ja õppivatest soome-ugri väikerahvaste esindajatest osaleb erineva sagedusega ka mitmesugustel seminaridel, ja soome-ugri temaatikat käsitletavatel konverentsidel. Ainult kolm inimest ei osale ja see ei huvita neid. Peaaegu sama suur hulk vastajaid võtavad osa soome-ugri internetifoorumitest ja internetiühingute tegevusest (vt. lisa 2 tabel 18). Kuid kõige rohkem soomeugrilastest ainult jälgib informatsiooni liikumist internetifoorumides ja –ühingutes, aga ise aktiivselt ei osale. Samuti peaaegu kõik vastajad külastavad või osalevad soome-ugri üritustel (vt.
lisa 2 tabel 19). Siinkohal tuleb konstateerida fakti, et kõige aktiivsemalt osalevad soome-ugri üritustel, seminaridel, konverentsidel, internetifoorumidel ja -ühingutel alla kümne aasta Eestis elavad ja õpivad soomeugrilased.
56
6. Järeldused ja diskussioon
Vastavalt antud magistritöö uurimisküsimustele saab saadud tulemuste ja nende analüüsi põhjal teha järgmised järeldused.
Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajad kasutavad Eestis õppides ja elades nii Eesti kui ka Venemaa meediat. Kuid peamiselt eelistavad nad meediakanalitest Venemaa päritolu venekeelseid telekanaleid. Raadiokanalite juhul on vastupidi, soome-ugri väikerahvaid iseloomustab suurem huvi Eesti venekeelsete raadiokanalite vastu. Seejuures Venemaalt pärit soomeugrilased ei kuulu eriti Eesti venekeelse trükimeedia lugejaskonda, sest neid huvitab enam eestikeelne trükimeedia ning mingil määral on neil huvi ka oma rahvuskeelsete ajalehtede ja ajakirjade (sh online-versioonid) vastu. See on tõenäoliselt seotud sellega, et ajalehed ja ajakirjad on oma rahvuskeeles enam kättesaadavamad kui tele- ja raadiokanalid (sh online-väljaanded).
Regulaarses meedia kasutamises domineerivad vene- ja eestikeelsed meediakanalid.
Sellised tulemused on täiesti ootuspärased – Eesti keskkonnas on massiline infovool eesti keeles ning vaba ligipääs venekeelsetele meediakanalitele.
Soome-ugri keelsed meediakanalid on suhteliselt paljudele ligipääsetavad. Kuid suurem osa Eestis õppivate ja elavate soome-ugri väikerahvaste esindajatest kasutab oma rahvuskeeles enamus nimetatud meediakanaleid ebaregulaarselt või harva. Seda saab seletada asjaoluga, et soome-ugri rahvaste meedia olukord on sõltumata riigist väga halb.
Mõne soome-ugrikeelse meediakanali leidmine võib osutuda päris keeruliseks ülesandeks.
Antud uurimuse käigus võttis nii mõnegi soome-ugrikeelse meediakanali (näiteks ajalehed Dart, Keneš, Jugõd kodzuv, Ašaltši, Parma, Mokša, Kodima) interneti teel otsimine palju aega. Samuti ei olnud näiteks marikeelsete trükimeedia kodulehekülgedel kättesaadavad artiklite täisversioonid. Mitmeid trükimeedia internetiversioone värskendatakse ebaregulaarselt (vt. ka Nikolaev 2012). Arvan, et soome-ugri meedia kasutamist mõjutab ka meediakanalite kvaliteet, mis saaks olla palju parem.
Suurem osa vastajatest kasutab informatsiooni saamiseks iga päev kas oma rahvuse, eesti või vene keeles kõige sagedamini uut meediat – internetti. Samuti on see meediakanal
57
üheks tähtsamaks infoallikaks nii Venemaal, Eestis kui ka kogu maailmas toimuva kohta.
Samas kodumaal toimuva kohta on kõige tähtsamaks infoallikaks suguvõsa, sõbrad ja tuttavad. Samuti kasutatakse kõige enam oma rahvuskeeles (näiteks MariUver internetiportaal) ja eesti keeles (näiteks www.delfi.ee ja www.postimees.ee) infoportaale ja uudisveebi. Vene keeles domineerivad interneti kasutamisel suhtlus- ja meelelahutusportaal www.mail.ru ja sotsiaalvõrgustikud. Vajaliku infomatsiooni otsimisel kasutatakse nii Eesti kui ka Venemaa otsingusüsteeme. Tuleb nentida, et sotsiaalvõrgustikes suhtlevad vastajad nii vene, eesti kui ka oma rahvuskeeles.
Kõige suurem mari-, udmurdi- ja komikeelse trükimeedia lugejaskond on selistel ajalehtedel ja ajakirjadel nagu „Marij El“, „Kugarnja“, „Udmurt dunne“, „Invožo“ ja
„Komi mu“. Kuid vastajad ei nimetanud mitte ühtegi väljaannet, mida nad jälgivad handi, karjala või ersa keeles. Tõenäoliselt on üheks põhjuseks see, et oma rahvuskeeles ajalehtede ja ajakirjade jälgimise võimalus puudub.
Eestis õppivad ja elavad soome-ugri väikerahvaste esindajad vaatavad mari keeles telekanalit „Region 12“, udmurdi keeles telekanalit „Mõnam Udmurtie“ ja komi keeles telekanalit „Jurgan“. Samuti soomeugrilased kuulavad marikeelset „Marij El radio“, udmurdikeelset „Mõnam Udmurtie radio“ ja komikeelset „Komi jözkostsa radio“
raadiokanaleid. Kuid mitte ühtegi tele- ja raadiokanalit ei toodud esile teistes soome-ugri keeltes, näiteks vepsa, handi, mokša, ersa, karjala, permikomi keeltes. Just nendes keeltes ei ole võimalik Eestis elades ja õppides meediakanaleid jälgida.
Küsitluse tulemusena selgus ka, et Venemaalt pärit soomeugrilased vaatavad kõige rohkem Eesti Rahvusringhäälingu telekanalit ETV ning venekeelseid telekanaleid ORT ja PBK.
Samuti kuulavad nad kõige rohkem eestikeelseid raadiokanaleid Elmar, Sky Plus ja venekeelset raadiot Russkoe radio. Selles osas erinevad nende telekanalite ja raadiojaamade eelistused venekeelse elanikkonna eelistustest (vt nt Vihalemm P. et al 2004).
Küsitluse käigus koguti infot ka vastajate etnokultuurilise ja territoriaalse samastumise kohta. Selgus, et soomeugrilased määratlevad ja tunnevad end kõige rohkem Venemaa soome-ugri esindajatena ja soome-ugri üliõpilastena Eestis ning Venemaalt pärit inimestena. Kuid Eestis elavate ja õppivate väikerahvaste etno- ja sotsiokultuurilise
58
identiteedi kohta saab üldiste algandmete põhjal teha vaid esmase üldise järelduse: Eestis õppimise ja elamise ajal ei ole soomeugrilastel suurel määral muutunud etnokultuuriline ja kollektiivne identiteet. Kuid seda aspekti on vaja kindlasti sügavamalt uurida.
Samuti jõuan antud uurimuse tulemusena järeldusele, et keeleidentiteet on üheks peamiseks osaks soome-ugri rahvaste enesemääramisel. Üdiselt soome-ugri keeleidentiteet on suhteliselt kõrgel tasemel vaatamata sellele, et domineerivaks suhtluskeeleks on vene keel. Nad säilitavad oma rahvuskeeles suhtluse peamiselt lävimises perekonnaringi ja rahvuskaaslastega. Omakultuuri säilimisele aitaks kindlasti kaasa erinevates soomeugri keeltes meediakanalite olemasolu ja lihtne kättesaadavus. Küsitluse tulemused näitavad, et vastavates keeltes kanalite olemasolul kasutatakse neid üsnagi aktiivselt (nt nagu mari või udmurdi keeltes) ning võib eeldada, et sarnane huvi oleks ka nendes keeltes kanalite vastu, mis hetkel kas puuduvad või mida ei ole lihtne kätte saada või jälgida.
Analüüs näitab, et Venemaalt pärit soomeugrilased on enamasti hästi kohanenud Eesti eluga. Toimub pidev ja otsene kontakt Eesti kultuuri esindajatega, eriti tööl ja õppimiskohas. Samas Eestis elavate ja õppivate soomeugrilaste integratsiooniprotsessis toimuvat näitab sidemete olemasolu nii oma rahvuse ja kodumaaga kui ka Eesti Vabariigi põliselanikega.
Minu arvates toetavad Eestis elavate ja õppivate soome-ugri rahvaste etnokultuurilist identiteeti oluliselt oma rahvuse suhtlusring (perekond, sõbrad, tuttavad, suguvõsa) ning mingil määral ka Eestis toimuvad soome-ugri üritused. Meediakanalite võimalik mõju rahvusidentiteedile on soomeugri rahvusrühmades erinev – nendes rühmades, kus omakeelse meedia jälgimise võimalused puuduvad (nt handi, vepsa, karjala, mokša keeltes), on omakeelsel interpersonaalsel suhtlusel olulisem roll, rühmades, kus aga on võimalik järlgida ka Eestis elades omakeelseid meediakanaleid (nt mari, udmurdi, komi keeltes), toetab interpersonaalset suhtlust ka rahvuskeelne meediakommunikatsioon. Arvan siiski, et viimase mõju on üsna tagasihoidlik, sest neid toimub harva või need ei ole hõlpsasti kättesaadavad. Kuid probleemi, soome-ugri keelsete meediakanalite mõju soomeugrilaste identiteedile, on vaja sügavamalt uurida.
59
Kokkuvõte
Käesoleva magistritöö uurimise eesmärgiks oli Eesti ülikoolides õppivate ning õppinud ja siia elama jäänud Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajate massimeedia kasutamise kaardistamine/määramine.
Teoreetiliseks baasiks olid identiteedi küsimus, meedia ja identiteedi seoste uurimine ning ülevaade Venemaa soome-ugri rahvastest ja nende meedia olukorrast. Uurimuse läbiviimisel on kasutatud standardiseeritud ankeetküsitluse meetodit. Ankeeti jagati Eestis õppivate ja elavate Venemaalt pärit soome-ugri rahvaste esindajate seas.
Uurimise tulemuste alusel saab kokkuvõtteks ütelda, et Eestis õppivad ja elavad soome-ugri väikerahvaste esindajad kasutavad kõige enam nii Eesti kui ka Venemaa meediat.
Informatsiooni saamisel domineerib kõikidest uuritud meediakanalitest ja kõikides uuritud keeltest uus meedia – internet. Mitte kõikidel soome-ugri rahvaste esindajatel ei ole ligipääsu oma rahvuskeelsetele meediakanalile, kuid suuremal osal on mingi ligipääs siiski olemas. Oma rahvuskeeles kasutavad enamik vastajaid meediakanaleid ebaregulaarselt või pigem harva. Saab ka välja tuua, et tänapäeval etniliste meediakanalite roll on piiratud, võib olla muutub see tulevikus.
Venemaalt pärit soomeugrilased on suuremalt jaolt kohanenud Eesti eluga. Nende seas toimub ka mingil määral integratsiooniprotsess Eesti ühiskonnaga, kuigi domineerivaks suhtluskeeleks on vene keel. Kuid nad kasutavad töö ja õppimiskohal üsna olulisel määral ka eesti keelt. Nad säilitavad ka oma rahvuskeeles suhtlemise, tehes seda peamiselt oma perekonnaringis ja rahvuskaaslastega suheldes.
60
Summary
The objective of this present Master’s thesis was to map/determine the use of mass media by the representatives of Finno-Ugric people originating from Russia, who currently study at Estonian universities or have completed their studies and stayed to live here.
Theoretical base of the thesis involves identity question, link between media and identity, overview of the Finno-Ugric people originating from Russia, and the situation of their ethnic media. The survey uses standardised questionnaire. The author distributed the questionnaire among the representatives of Finno-Ugric people from Russia, who learn and live in Estonia.
Based on study results, the author concludes that the representatives of Finno-Ugric nations, who study and live in Estonia, mostly tend to use both Estonian and Russian media. A new media – Internet – is the most dominant information source among all examined media channels in all viewed languages. Not all representatives of Finno-Ugric people have access to the media channels in their own language (although majority of them still has). Respondents use their ethnic media channels on an irregular basis or rather seldom. It also evident that the role of ethnic media channels is limited today, although this may change in the future.
The Finno-Ugric people from Russia have mostly adjusted to life in Estonia. Some of them are undergoing certain integration processes. Dominant language of communication is Russian. However, they are more likely to use more Estonian when at work and at school.
They also still communicate in their own language, mostly in the family circle and when speaking to other members of their ethnic group.
61
Kasutatud kirjandus
Anderson, B. (1996). Imagined communities: reflections on the origin and the spread of nationalism. London ja New York: Verso.
Barker, С. (2000/2002). Cultural Studies. Theory and practice. London: Sage.
Cerulo, A.K. (1997). Identity construction: New Issues, New Directions. Annual Review of Sociology. California, Palo Alto: Annual Reviews Inc.
Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest.
(2004). Kalmus, V & Lauristin, M & Pruulmann-Vengerfeldt, P (toim.). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 378.
Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülg: Soome-ugri rahva kultuur, URL (kasutatud aprill 2013) http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur.
Gordeev, J. (1999). Volga-Kama regiooni idamaride rahvuslik eneseteadvus. Magistritöö.
Tartu: Tartu Ülikool.
Jakobson, V. (2002). Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Acta Universitatis Tamperensis 858.
Tampere: Tampere University Press.
Jääts, I. (2006). Rahvaloendused ja rahvuspoliitika: Venemaa soomeugrilased 2002.
aastal. Akadeemia kuukiri, № 3 (204). Tartu: Tallinna Raamatutrükikoda.
Karu-Kletter, K., Valk, A. (2005). Eestlaste identiteet Eestis ja Rootsis: Erinevate kontekstide ja põlvkondade võrdlus. Akadeemia kuukiri, № 9 (198). Tartu: Tallinna Raamatutrükikoda.
Kiviselg, K-K. (2004). Identiteedi konstrueerimine: Ajakirjade Täheke ja Stiina näitel.
Akadeemia kuukiri, № 3 (180). Tartu: AS Printall.
62
Kurs, O. (1998). Uurali rahvad etniliste vähemustena tänapäeva Venemaal. URL (kasutatud aprill 2013) http://www.suri.ee/hs/kurs.html.
Küün, E. (2010). Vähemuskeeled Eestis ühe venekeelse piirkonna näitel. Akadeemia kuukiri, № 8 (257). Tartu: Pajo trükikoda.
Liivakant, Ants. (2013). Identiteet: kes ma siis olen. Artikkel-õppematerjal. URL (kasutatud mai 2013) http://www.hot.ee/l/loovusekool/Identiteet.htm.
Mellik, A. (2003). Kultuurilised identiteedid ühinevas Euroopas. Bakalaureusetöö. Tartu:
Tartu Ülikool.
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kodulehekülg, Hõimurahvaste programm. URL (kasutatud november 2012) http://www.fennougria.ee.
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI). (2000). Uurali rahvad. URL (kasutatud aprill 2013) http://www.fennougria.ee/index.php?id=10553.
Tammaru, T. (1997). Venelaste kohanemise regionaalsed erisused ja kohanemist mõjutavad tegurid. Akadeemia kuukiri, № 11 (104). Tartu: OÜ GREIF.
Vihalemm, Т., Masso, А. (2004). Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. Kalmus, V &
Lauristin, M & Pruulmann-Vengerfeldt, P (toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 45-46.
Vihalemm, P, Lõhmus, M, Jakobson, V. (2004). Ühiskond meediaruumis: traditsiooniline meedia. Kalmus, V & Lauristin, M & Pruulmann-Vengerfeldt, P (toim.). Eesti elavik 21.
sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Акимова, И. А. (2009). СМИ как фактор формирования идентичности личности в обществе, URL (kasutatud märts 2013) http://www.marketing.spb.ru/lib-around/socio/media_identity.htm.
63
Арутюнян Ю.В, Дробижева Л.М., Кузьмин Н.С. (1992). Русские:
этносоциологические очерки. Москва: Наука.
Дзялошинский, И. М. (2002). Культура, журналистика, толерантность (о роли СМИ в формировании в российском обществе атмосферы толерантности и мультикультурализма). Роль СМИ в достижении социальной толерантности и общественного согласия: Материалы международной конференции Екатеринбург, 21-22 декабря 2001 г./ Под ред. Л. М. Макушина. Екатеринбург: Издательство Уральского университета, 21-33.
Махтина, В. (2006). Петербургские эстонцы: идентичность и использование СМИ.
Магистерская работа. Тарту: Тартуский университет.
Мельник, Г.С. (1996). Mass-media: психологические процессы и эффекты. Санкт-Петербург: Издательство Санкт-Петербургского университета.
Николаев, В. (2012). Социальная медиа на марийскую тему. Доклад к конференции Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused, Eesti Rahvusraamatukogu 16-17 марта 2012 года. Рукопись.
Интервью с председателем эстонского удмуртского общества «Ошмес» Надежды Пчеловодовой. Апрель 2013.
Интервью с председателем Тартуского марийского союза «Тарту марий-влак ушем»
Василием Николаевым. Апрель 2013.
64
Lisa 1. Ankeet „Eestis õppivate ja elavate soome-ugri väikerahvaste meediakasutus“
Уважаемый респондент! e-mail: liliana.klement@gmail.com
Использование СМИ
65
66
5. Какие газеты и журналы на языке своей национальности Вы читаете (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке читать
…….. не читаю на этом языке ни одну газету
Читаю эти: ..………...
………..
6. Какие газеты и журналы на эстонском языке Вы читаете (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке читать
…….. не читаю на этом языке ни одну газету
Читаю эти: ………..
………..
7. Какие газеты и журналы на русском языке Вы читаете (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке читать
…….. не читаю на этом языке ни одну газету
Читаю эти: ……….……….
………..
8. Какие телеканалы (в т.ч. в онлайн режиме) на языке своей национальности Вы смотрите (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке смотреть
…….. не смотрю на этом языке ни один телеканал
Смотрю эти: ……...………
………..…
9. Какие телеканалы (в т.ч. в онлайн режиме) на эстонском языке Вы смотрите (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке смотреть
…….. не смотрю на этом языке ни один телеканал
Смотрю эти: ...………
………..
10. Какие телеканалы (в т.ч. в онлайн режиме) на русском языке Вы смотрите (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке смотреть
…….. не смотрю на этом языке ни один телеканал
Смотрю эти: ………...…
………..
11. Какие радиоканалы (в т.ч. онлайн-вещание) на языке своей национальности Вы слушаете (назовите, пожалуйста):
…….. нет возможности на этом языке слушать
…….. не слушаю на этом языке ни один радиоканал
Слушаю эти: ………...…
………..
67
68
69
21. Как Вы чувствуете, как относятся в Эстонии к Вашей национальности?
1 Я чувствую, что, в общем, относятся хорошо 2 Я чувствую, что не все относятся хорошо 3 Я чувствую, что некоторые относятся плохо 4 Я чувствую, что относятся плохо
22. Каков Ваш язык общения?
1 В семье ……….
2 В кругу друзей ……….
3 На работе (на месте учебы) ………
23. Где Вы в основном получаете знания о культуре своей национальности (язык, история, этнография, фольклор и т.д.)? Отметьте три наиболее главных источника
1 В своей семье
2 У родственников, друзей, знакомых 3 Из книг
4 Из СМИ (периодическая печать, радио, телевидение, интернет) 5 На финно-угорских мероприятиях, семинарах, конференциях и т.п.
6 В обществе или союзе, связанное с Вашей национальностью 7 Другое (напишите где)……….
24. Как часто Вы собираетесь с представителями своей национальности для того, чтобы просто пообщаться в непринужденной обстановке?
Регулярно Иногда Никогда Нет такой возможности
25. Входите ли Вы в какое-либо общество/союз в Эстонии, связанное с Вашей национальностью? Если «Да», то напишите, пожалуйста, название.
1 Да ………
2 Нет
26. По какой причине вы не вступаете в общество/союз, связанное с Вашей национальностью? Этот вопрос для тех, кто на предыдущий вопрос дал ответ
«Нет».
1 Нет такого общества или союза 2 Меня это не интересует
3 Иная причина, какая ……….
27. Участвуете ли Вы в финно-угорских конференциях, семинарах и т.п.?
1 Да, активно 2 Да, но редко
3 Слежу за информацией, но не участвую 4 Нет, не участвую и не интересует
70
28. Участвуете ли Вы в финно-угорских форумах, интернет-сообществах и т.п.?
1 Да, активно 2 Да, но редко
3 Слежу за информацией, но не участвую 4 Нет, не участвую и не интересует
29. Посещаете ли Вы финно-угорские мероприятия?
1 Да, регулярно 2 Иногда
3 Не посещаю, так как не интересует 4 Нет, не посещаю (иная причина), так как
……….
30. Что значит для Вас «быть финно-угром»?
………
………
………
………
Общие данные (соответствующий ответ обведите кружком или отметьте плюсом) 31. Ваш пол
1 Мужской 2 Женский
32. Ваш возраст (сколько лет?) ………
33. Сколько лет Вы постоянно живете в Эстонии?
0 - 1 год 1 - 5 лет 6 – 10 лет 11 – 15 лет Более 15 лет 34. Какое у Вас нынешнее образование?
1 Среднее специальное образование 2 Высшее образование
3 Научная степень. Напишите, какая ……….
4 Иное образование. Напишите, какое ………..
35. К какой сфере относится Ваше сегодняшнее получаемое или уже полученное образование?
1 Техническое
2 Сельскохозяйственное 3 Экономическое
4 Правовое (юриспруденция) 5 Естественное
6 Математика, информатика 7 Гуманитарное
8 Художественное 9 Социальное 10 Педагогическое 11 Медицинское
12 Другое. Напишите, какое ……….
71 6. Чем Вы сейчас занимаетесь?
1 Только учусь 2 Только работаю 3 И учусь, и работаю 4 Домохозяйка 5 Безработный
6 Иное ………
37. Насколько хорошо Вы владеете следующими языками?
Свободно пишу, читаю и говорю
Немного пишу, читаю и говорю
Владею
плохо Вообще не владею
Затрудняюсь ответить Язык своей
национальности Эстонский язык Русский язык Английский язык Иной язык
(укажите, какой язык)
………..
38. Ездили ли Вы на родину в течение последних 5 лет?
1 Да, часто, иногда по несколько раз в год 2 Редко, иногда только раз в год
3 Только 1-2 раза в течение 5 лет 4 Не ездила
39. Планируете ли Вы связать свое будущее с Эстонией?
1 Да, собираюсь 2 Да, уже связано
3 Нет, собираюсь когда-нибудь вернуться на родину 4 Нет, собираюсь скоро вернуться на родину
Если у Вас есть пожелания или комментарии по поводу опроса, пожалуйста, напишите здесь.
………
………
………
………
Благодарим Вас!
72
73
74
75
76
77
78
79
Таблица 12. Популярность идентифицирующих категорий среди респондентов, учащихся и живущих в Эстонии более 10 лет.
Категории
1. Семья 23
2. Друзья 20
3. Родственники 20
4. Финно-угорские представители из России 20 5. Финно-угорские студенты в Эстонии 17
6. Приезжие «финно-угры» 15
7. Люди, с которыми у меня общие интересы 15
8. Люди родом из России 14
9. Люди, с которыми у меня есть общие переживания, воспоминания
13 10. Национальное меньшинство в Эстонии 12 11. Национальное меньшинство в России 12 12. Сотрудники, коллеги по работе 12 13. Люди моего возраста, мое поколение 12 14. Люди, у которых такие же взгляды как у меня 12
15. Человечество 10
16. Все люди, живущие в Эстонии 9
17. Люди, с которым у меня одни вкусы, схожие предпочтения
8 18. Соседи, люди из моего дома, с моей улицы 7
19. Эстонцы 6
20. Европейцы 6
21. Люди, с которыми у меня одно гражданство 4
22. Иностранные студенты 4
23. Русские в Эстонии 3
24. Все люди, живущие в России 3
25. Люди эстонской культуры 3
26. Люди русской культуры 3
Таблица 13. Отношение в Эстонии к представителям финно-угорских народов.
В общем, относятся хорошо 48 человек Не все относятся хорошо 0
Некоторые относятся плохо 1 (11-15 лет в Эстонии)
Относятся плохо 0
Не знаю 1 (0-1 год в Эстонии)
80
Таблица 14. Язык общения респондентов, живущих в Эстонии 0-10 лет (всего 25 человек).
Язык Сфера общения
В семье В кругу друзей На работе/ на учебе
Эстонский - 7 22
Русский 12 23 17
Английский - 4 6
Татарский - 1 -
Не отмечено 2 2 2
Свой национальный язык
Количество человек, отметивших свой национальный язык
Удмуртский 7 6 1
Марийский 15 11 -
Коми 1 2 -
Всего 23 19 1
Таблица 15. Язык общения респондентов, живущих в Эстонии более 10 лет (всего 25 человек).
Язык Сфера общения
В семье В кругу друзей На работе/ на учебе
Эстонский 8 13 21
Русский 17 23 11
Английский - - -
Свой национальный
язык Количество человек, отметивших свой национальный язык
Удмуртский 3 5 -
Марийский 7 7 2
Коми 1 1 -
Эрзянский 1 - 1
Вепса 1 - -
Мокшанский 1 - -
Всего 14 13 3
Таблица 16. Причина не вступления в национальное общество.
Причины Всего
Нет такого общества или союза 7
Не интересует 2
Отсутствие/ нехватка времени 5
Не предлагают 1
В другом городе/ далеко находится 2
Нет необходимости 1
Не люблю состоять в обществах 1
Всего N =19
81
82
Таблица 22. Характеристика выборки по уровню и сфере образования.
Все респонденты Уровень образования
Всего Сфера образования Незакон
ченное высшее
Высшее Научная степень - МА
Научная степень - PhD
Техническое - 1 - - 1
Сельскохозяйственное - 1 - 1 2
Экономическое 1 4 - - 5
Правовое (юриспруденция) - 1 1 - 2
Естественное - - 1 - 1
Гуманитарное 1 22 3 2 28
Социальное - 2 1 - 3
Педагогическое - 1 - - 1
Медицинское - 1 - - 1
Социальное + медицинское - - 1 - 1
Музыкальное + педагогическ. - 1 - - 1
Гуманитарн. + педагогическое - 2 - - 2
Гуманитарное + правовое - 1 - - 1
Правовое + педагогическое - 1 - - 1
Всего 2 38 7 3 N = 50
Таблица 23. Характеристика выборки по занятости и возрасту.
Все респонденты Возраст
Всего Занятость До 25
лет 26 - 30 31 - 35 36 -40 Старше 40 лет
Учащийся 5 5 - - 1 11
Работающий - 1 7 9 1 18
Учащийся + работающий
1 3 4 4 1 13
Домохозяйка - - 4 2 - 6
Безработный - - - 0
Академ./отпуск по уходу за ребенком
1 - 1 - - 2
Всего 7 9 16 15 3 N = 50
83
84
Таблица 27. Характеристика по возрасту и связи будущего с Эстонией.
Все респонденты Возраст
Всего Планируете ли Вы
связать свое будущее с Эстонией?
До 25 лет
26 - 30 31 - 35 36 -40 Старше 40 лет
Да, собираюсь 1 2 1 4 - 8
Да, уже связано 1 1 13 9 1 25
Нет, собираюсь когда-нибудь вернуться на родину
2 3 1 1 1 8
Нет, собираюсь скоро
вернуться на родину - 2 - - 1 3
Другой: не знаю 2 - 1 1 - 4
Не ответили 1 1 - - - 2
7 9 16 15 3 N = 50
Таблица 28. Характеристика по длительности проживания в Эстонии и связи будущего с Эстонией.
Все респонденты Длительность проживания в Эстонии
Всего Планируете ли Вы связать
свое будущее с Эстонией?
0 - 1 год
1 – 5 лет
6 – 10 лет
11 – 15 лет
Более 15 лет
Да, собираюсь 1 2 3 1 1 8
Да, уже связано - - 5 10 10 25
Нет, собираюсь когда-нибудь вернуться на родину
1 5 1 - 1 8
Нет, собираюсь скоро вернуться на родину
- 3 - - - 3
Другой: не знаю 1 1 - 1 1 4
Не ответили 1 1 - - - 2
4 12 9 12 13 N = 50
85
Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina Liliana Klement (sünnikuupäev: 26.09.1981)
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Eestis õppivate ja elavate soome-ugri väikerahvaste meediakasutus,
mille juhendaja on Ragne Kõuts-Klemm,
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus/Tallinnas/Narvas/Pärnus/Viljandis, 29. mai 2013