Eesti Ajalooarhiiv kujutab endast ülirikast kultuu-rivaramut, kus uurijatele (ajaloolastele, kultuuriloolas
tele, perekonna- ja kodu-uurijatele, kirjanikele) jätkub esmaavastaja-rõõme küllap veel mitmeks sajandiks.
Selleks, et arhiivis üldse oleks võimalik midagi avastada, on vaja mitmekülgseid info-otsisüsteeme. Arhivaalides peituv informatsioon "elab" ainult siis, kui ta on käibes, on uurijate poolt kergesti leitav.
Käesoleva kirjutise autor on mitme aasta jooksul tegelenud Eesti Ajalooarhiivi kogudes leiduvate huvi
tavate allikate, käsikirjaliste päevikute ja mälestuste väl
jaselgitamisega. Kogutud andmetest on kujunemas ar-vuti-andmebaas. Arhiivi tehniliste võimaluste avardu
des peaks see saama kõigile uurijatele avatud teatme-süsteemi üheks osaks.
Allakirjutanu suhtus käesoleva kirjutise avalda
misse teatud kõhklustega. Tegemist ei ole lõpetatud tööga. Vastav materjal on pihustatud väga paljude fon
dide vahel ja sageli ei kajastu nimistutes, sellepärast ei pretendeeri nimekiri lõplikkusele. Arvestades arvuti andmebaaside võimalusi ja spetsiifikat võib arvata, et selle täiustamine ja täpsustamine muutub pidevalt kest
vaks protsessiks. Siin pakuksid palju abi ka teiste uuri
jate leiud, märkused ja tähelepanekud. Just viimast as
jaolu arvestades võiks käesoleva lühiülevaate avaldami
ne ennast õigustada.
Andmebaasi koostamisel on kasutatud isiku-, kiri
ku-, mõisa- ja erafirmade fonde, samuti arhiivi raama
tukogu käsikirju. Koostaja on nimekirjast välja jätnud isikupäratud reisikirjeldused, märkmikud, jahipäevi-kud, õpilaspäevijahipäevi-kud, tööpäevijahipäevi-kud, magasiaida päevi
kud jms. Kahte viimast tuleks nimetada pigem aruan
neteks. Välja on jäetud ka trükivalgust näinud käsi
kirjad.
Andmestik
Andmebaasi on koondatud järgmised tunnused:
1. autori nimi;
2. autori tegevusvaldkond (riigitegelane, sõjaväelane, vaimulik, kaupmees jne);
3. autori tähtsamad ametid;
4. autori eluaastad;
5. käsikirja liik (päevik, mälestused,päevik-arve-raamat jne);
6. käsikiija sisu (pealkiri);
7. käsikirja keel (keeled);
8. käsikirja koostamise aeg;
9. käsikirja koostamise koht;
10. käsikirja asukoht (viide);
11. käsikirja maht;
12. märkused.
Järgnevas väljatrükis esitatakse need andmed vaid osaliselt, kokkusurutud kujul.
Autorit tutvustatakse tema kõige tuntuma ameti või tiitli ja sünni- ning surmadaatumiga. Neid ameteid või tiitleid, mis tal olid mälestuste või päevikute kir
jutamise ajal, ei esitata. Näiteks oli feldmarssal Fr. von Berg Kirgiisia sõjakäigu1 kirjeldamise ajal alles polkov
nik. Sageli on kirjutaja hetkeametit üldse raske sel
etada.
Kui autor on oma mälestused pealkirjastanud, siis esitame ka pealkirja originaalkuju. Osa materjale on al
lakirjutanu poolt läbi töötatud ja kontrollitud. Sellisel juhul on viite järel sulgudes estatud ka lehekülgede arv.
Ühenimeliste säilikute kohta on koostatud üks kirje.
Kui aga ühes säilikus on mitu sisuliselt erinevat mater
jali, siis on need ka eraldi märgitud. Nurksulgudes mär
gitud ajavahemik on oletuslik, st kirjutise sünniaeg peaks jääma nimetatud ajavahemikku.
Käsikirja liik. Raskusi valmistas materjalide liigi
tamine päevikuks või mälestuseks. Esimene on vahetult päevasündmusi kajastav kirjutis. Mälestus on kirjutis autori enda või talle lähedaste isikute elust ja mineviku
sündmustest. Erinevalt päevikust on mälestused kir
jutatud ajaliselt distantsilt. Klades või lahtistel lehtedel on märkmed isiklikest elamustest tavaliste väljamine
kuteni, on ärakirju ja filosoofilisi traktaate. Need jäävad päeviku või mälestuste ning mõne muu zanri piirimaile.
Andmestikku võtmise kriteeriumiks on sellisel juhul autori isikliku elu muljed, olgu need siis kirjutatud kiri-kukroonikasse, elulukku, ilukirjanduslike sugemetega teosesse või arveraamatusse.
Õigustatud küsimusi võib tekitada mõningate kiri-kukroonikate lülitamine käesolevasse andmestikku. Ki-rikukroonika on konkreetse kiriku ajaloolisi sündmusi esitav kirjutis, mille peategelane on kirik ja vastav ma
terjal ei peaks käesolevasse andmestikku kuuluma. Ent nii mõnelgi juhul on siingi peategelane
kroonikakir-KALEVJAAGO 30 KLEI0 9
jutaja ise. Näiteks pastor J. Selli use koostatud kirikuk-roonika, kus pastor kiijeldab tulekahju Haapsalu lossis 23.03.1688. a (kuidas ta ärkas öösel oma majas teenijate kisa peale, maja uksele astus ja mis ta siis nägi...).2 Kindlasi ootavad kirikukroonikad veel spetsiaalset läbi
töötamist, võib-olla ka vastava andmebaasi loomist.
Elulood jagunevad laias laastus kaheks - fakto-graafilisteks ja emotsionaalseteks. Esimesel juhul on te
gu kindlale ametiasutusele esitatud ülevaatega. Tüüpi
liseks näiteks võiks olla P. Tisleri ametlik elulugu.3 Tei
sel puhul on tegu pigem "sahtlisse kirjutatud" pikema looga, kus autor on "hoogu" sattunud ja kirjutanud isiku
pärase ning subjektiivse kirjutise, sisuliselt mälestused.
Näitena võib siin tuua sõjainvaliid Priido Kalda eluloo, mis on adresseeritud küll tervishoiuasutusele, kuid si
saldab ometi värvikaid kirjeldusi (näiteks sellest, kuidas autor roomas poristes kaevikutes ja kuidas jalast ilma
jäi).
Erijuhtumina tuleks vaadata H. Peebu koostatud perekonna ajalugu, mis 17-19. sajandi ulatuses on tõesti vaid kitsas genealoogiline uurimus, kuid 19-20. sajandi osas sisaldab palju mälestusi.4 Seetõttu on ka nimetatud materjal andmestikku võetud. Ilukirjanduse piirimaile jääb B. Labi päeviku esimeses köites kõrvalseisja posit
sioonilt kirjutatud jutt, kus autor esineb "tema" vormis varjunime all. Ilukirjanduse piirimaile paigutuvad veel A. Ivani pealkirjastatud mälestused: "Tuulte pöörises"
jt.5 Arveraamatuna tuleb kõne alla O.W. von Perseni päevik. Kalendermärkmiku ja päeviku piirimail asuvad E. Tenderi ja J. Lukatsi päevikud. Mõlemad materjalid sisaldavad kuupäevaliselt sissekantud tööalaseid märk
meid, kuid ka isiklikke tähelepanekuid. Näiteks J. Lu
katsi "Maamõõdu inspektori päevaraamatu" valdavalt isikupäratute tööalaste märksõnade kõrval kaks huvita
vat sissekannet: 15.03.1935. Käis endine hindamise ame
ti juhataja sakslane Klinge arhiivis mingisugust "inspekt
siooni" tegemas, lasti millegipärast vabalt neis ruumes talitada, kus muidu võõrastele sisseminek keelatud ja omad ametnikkudki ei tohi sisse minna. Kas valmis
tatakse teed Hitlerite või mõneks muuks ülevõtuks?
8.12.1936. Anti ameti juhataja käsk ümberpaigu
tuseks sakslase Mühlverki käsutusse katastri andmete väl
jaarvamiseks. Veel üks alandus, mis ameti alal võidi välja mõelda. Nälg sunnib alluma.
Allikakriitika
Dateerimine. Autorite identifitseerimine Töö käigus ilmnesid mitmed nimistutes esinevad vead (mis on järgnevalt ka parandatud). Näiteks osutus Narva Muinsusseltsi fondis 17. sajandist pärinev Narva linna tulevase justiitsbürgermeistri "päevik" tegelikult hoopis mehe üUkoolipõlve konspektiks.6
Üks markantsemaid vigu oli perekond Stackelber-gide fondis leiduva anonüümse päeviku dateerimine
1774.-75. aastasse. Dateerimisel oli lähtutud sellest, et päevikus olid aastaarvud märgitud kahe viimase numb
riga.7 Päeviku lugemisel ilmnes juba esimestel lehtedel mainitud rootsiaegsetest rahaühikutest, et päevik on kirjutatud 1674. ja 1675. aastal. Kolleeg Enn Küngi abi
ga õnnestus selgitada päeviku autor. Võtmeks oli päe
vikusse ümberkirjutatud O.W. von Perseni allkirjaga veksel. Päeviku käekirja ja veksli allkirja võrdlemisel Narva magistraadi fondis leiduvate Ingerimaa kindral-kuberner O.W.von Perseni kirjadega selgus, et tege
mist on sama autoriga. Päeviku kirjutamise ajal viibis autor Eestimaa Rüütelkonna saadikuna Stockholmis.
Ta kirjeldab päevikus oma vestlusi Rootsi kuninga ja riigitegelastega (Fr. Baner, C. Horn, В. Horn jt). Juttu on O.W.von Fersenile kindral-leitnanti aukraadi omis tamisest ja sellega seoses antud ülesannetest. Päevik katkeb vahetult enne O.W. von Perseni siirdumist Taani sõjakäigule. Teatavasti kirjutas O.W. von Fersen hiljem autobiograafia, mida Ch. Kelch kasutas oma krooni
kas.9
Sagadi mõisa fondis leiduvas päevikus oli muuhul
gas kirjeldatud autori õe pulma Sagadis.10 Genealoo
gilise käsiraamatu11 abil oli lihtne selgitada, et Sagadi mõis kuulus 18. sajandi lõpul von Fockidele ja 1772. a toimusid seal Gideon Ernst von Focki õe pulmad.
Paul Tisleri fondis leiduv kooliõpilase päevik õn
nestus dateerida Põltsamaa Reaalgümnaasiumi hoole
kogu protokolliraamatu abil,12 kus 1922. a õppemaksust vabastatud 5a klassi õpilaste hulgas figureerivad ka päe
vikus esinevad Mürk ja Jürgen.
Ääremärkusi
Päevikute sisu analüüsimine eeldaks põhjaliku uurimuse koostamist. Lubatagu käesolevas tutvustuses esitada vaid mõned põgusad ääremärkused andmebaa
si kantud päevikute kohta.
Euroopa ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist O.W. von Perseni päevik.13.
Olulise lünga maalikunstnik A. Pezoldi eluloos aitab täita tema seni teadmata päevik aastast 1834. Päe
vik sisaldab mitu portreevisandit, pliiatsijoonistusi Rak
verest jm.14 A. Pezoldi päevikukatked aastatest 1849-57 asuvad Voldemar Vaga erakogus15.
Huvitavalt luulevormis kirjeldab L. Kolbe oma kü
laskäiku Äksi pastor Masing'i poole 22. aug. 1824. a.16 Ootamatud leiud on päevikusse kleebitud Gustav Adolf von Stackelbergi17 ja poisipõlves Karl Dehio18 siluettportreed.
Taluinimese lihtsa ja asjaliku tooniga on kirjutatud A. Plankeni päevik, kus talutööde kõrval kirjeldatakse ka revolutsiooni- ja sõjasündmusi. Näiteks on tal 1905-06. aasta revolutsiooni kohta järgmised sissekanded:
16.jaan.1906. Viidi Püssi vallamaja manu.
17. jaan. läksiva kõik mehe kantseleide pidi, sõja
KLEI О 9 31 KALEVJAAGO
kohus [pidi] sääl olema aga es tule veel ja iga öö taheti inemisi kinni võtta ja otsiti kes oli ära pagenu.
18. jaan. Käis mamma Unnil ja mina kändse varba ära.
19. jaan. oli sõjakohus kantselein ja viidi kõik püssi ära mõisate ja Kadal oli hirm et kinni võetas. 20. jaan.
käisiva mõis an pal le m an mittu korda ja siis anti andis ja lasti Werdi maha... "
Parima 1917. a revolutsioonitragöödia on kirjuta
nud Haapsalu kirikuõpetaja R. zur Mühlen,19 kes koos Haapsalu linnapeaga revolutsiooniliste madruste poolt maha lasti, kuid imekombel ellu jäi. Rohkesti tundeid leidub A. Tarendi mälestustes, mis on ka kõige mahu
kamad (55 köidetud raamatut). Kõige pikema aja (65 a) hõlmavad B. Labi päevikud.
Omapärased päevikud on nimekirjas 1-5 aastase lapse arengupäevik ja kuue aastase lapse päevik.21
***
Sõbralik tänu heade juhatuste eest Tiiu Ojale, Tat
jana Šorile, Astrid Mäharile (t), Lilian Schotterile, Enn Küngile ja Toomas Hiiole.
Viited
1 EAA. 1874-1-228.
2 EAA. 1239-1-88.
3 EAA. 5166-1-1.
4 EAA. 5097-1-90...91.
5 EAA. 5166-1-270,271, 273,274, 277.
Ь EAA. 3287-1-80.
1 EAA. 1862-1-313.
8EAA. 1646-2-134.
A Sõõm. O.W. von Fcrsen-Svenskt Biografiskt Lexikon. XV.
Stockholm, 1956.
jj EAA. 1324-1-540.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaft. Görlitz-Rostock, 1929-1939.
12 EAA. 5166-1-35.
13 EAA. 1862-1-313.
14 EAA. 1720-1-25.
. V. Väga. Tallinna kunst XIX sajandil. Пп, 1976.
EAA. 5269-1-112.
17 EAA. 1862-1-479.
18EAA. 1435-1-2.
19EAA. 1239-1-21.
20EAA. 1388-1-1125.
21 EAA. 1862-2-171.
Andmebaasi koostamisel kasutatud kiijandus
Album Academicum 1802-1889. Dorpat, 1889.
Album Estonorum. Reval, 1910.
Album Dorpato-Livonorum. Dorpat, 1908.
I. Brennsohn. Die Aeizte Estlands. Riga, 1922.
I Brennsohn Die Aerzte Livlands. Riga, 1905.
Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Köln-Wien, 1970.
Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien, 1977.
D.-G. Erpenbeck.. R. Seehery-F.1vp.rfr.1H Narva 1581-1721. Quellen zur Geschichte der Stadt in schwedischer Zeit. Dortmund, 1993.
Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926-29,1940.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaft. Görlitz-Rostock, 1929-1939.
A- Kais. Eestikeelne elulooline teatmekiijandus. Trt, 1990.
T. Kiinnapas- Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Stockholm, 1984.
Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Hannover, 1967.
Mälestusi Tartu ülikoolist 17.-19.saj. Koost. S. Issakov. Tln, 1986.
Mälestusi Tartu ülikoolist 1900-1944. Koost. S. Issakov ja H. Pala
mets. Tln, 1993.
H- R- Paurkcr. Ehstlands Geistlichkeit. Reval, 1849.
H. Piirimäe. Väitlusi Eesti rahvusülikooli tekkeloo ümber.// Aka
deemia. 1990. Nr 5.
Svenskt biografiskt lexikon. Stockholm, 1918-1984.
Tartu ülikooli üliõpilaskonna teatmik. Album Academicum Uni-versitatis Tartuensis 1889-1918. Trt, 1986-1988.
V. Vaga. Tallinna kunst XIX sajandil. Tln, 1976.
К Veem. Eesti vaba rahvakirik. Stockholm, 1988.
Zwischen Reval und St. Petersburg. Erinnerungen von estländern aus Zwei Jahrhundert. Hrsg. H. v. Wietinghausen. Weissenborn, 1993.
Andmebaasi väljatrükis kasutatud lühendite selgitus Lahtris "keel"
e = eesti keel p = prantsuse keel s = saksa keel v = vene keel
Lahtris "viide"
RM, KS = Eesti Ajalooarhiivi raamatukogu, käsikirjad.
Viited Eesti Ajalooarhiivi fondidele on antud sidekriipsudega eraldatud arvudena. Esimene arv tähistab fondi-, teine nimistu- ning kolmas säiliku numbrit Eesti Ajalooarhiivis. Sulgudes on esitatud käsikiija maht lehekülgedes.
KALEV JAAGO 32 KLEI О 9