Kahe uurimuse arvandmete võrdlus

Esmalt võrdlen omavahel selle uurimuse ning Metslangi, Habichti jt artikli andmeid nende perioodide kohta, mis on kajastatud mõlemas uurimuses. Jooniselt 15 on näha, et varasema perioodi puhul, mis hõlmab siinses uurimuses 18. sajandi ja artiklis 17. ja 18.

sajandi, on tulemused küllaltki sarnased, veidi suurem erinevus on vaid KAASNEMISES

(siinses uurimuses 61 ja artiklis 48 näidet). Teiseks torkab silma erinevus

VASTASTIKUSUSES (siin 12, artiklis 5 näidet). Kolmandaks erinevuseks on artiklis välja toodud VAHENDI-VIISI vaherühm (17 näidet), mis puudutas 17. sajandi materjale.

Joonis 15. Varasema perioodi uurimistulemuste võrdlus, näidete arv (M = Mandel 2017, MH = Metslang, Habicht jt 2017)

54 Joonisel 16 on välja toodud samasugune kahe uurimuse tulemuste kõrvutus tänapäeva keele kohta.

Joonis 16. Tänapäeva keele uurimistulemuste võrdlus, näidete arv (M = Mandel 2017, MH = Metslang, Habicht jt 2017)

Siin lahknevad tulemused märksa rohkem kui vanas kirjakeeles, mida võib selgitada ilmselt juba eespool kirjeldatud erinevustega funktsioonide piiritlemisel, kui abstraktsete olukordade osakaal analüüsimaterjalis kasvab. Kõige selgemad erinevused on näha VASTASTIKUSUSE (minu uurimuses 25 näidet, artiklis 52) ja SUHESTAMISE (25/8) puhul, millest oli juttu juba eespool funktsioonide kirjelduste juures (vt ptk 3.2.9 ja 3.2.11). Pole võimalik kindlalt öelda, kuivõrd võib siin tegu olla juhusega, materjali erinevusega (näiteks ei kuulu artikli tänapäeva keele materjali hulka erinevalt siinsest uurimusest teadustekstid) või uurijate erinevate otsustustega funktsioonide piiritlemisel ja näidete märgendamisel. Et kahe tähenduselt lähedase funktsiooni esinemist iseloomustavad andmed näitavad kumbki vastassuunalist erinevust, tundub aga siiski tõenäoline oletada, et kahe funktsiooni eristamisel on tajutud nende vahelist piiri erinevalt.

Varasema perioodi tekstidega võrreldes võib mõnevõrra suuremat erinevust märgata ka KAASNEMISE (18/9) ja VAHENDI juures (39/28). Need pole küll suured erinevused, ent on siiski mõeldav, et kuivõrd ka kesksete ja prototüüpsete funktsioonide puhul esineb

55 tänapäevases materjalis sagedamini abstraktsemaid konstruktsioone, nagu oli näha funktsioonide eraldi vaatlemisel, siis võib siingi suuremate erinevuste põhjuseks olla just sellest abstraktsusest tulenev piiride ähmasus. Üldjoontes võib aga öelda, et kui silmatorkav erinevus VASTASTIKUSUSE ja SUHESTAMISE juures välja arvata, on ka 20.

sajandi materjalis funktsioonide esinemissagedused mõlemas uurimuses üldjoontes sarnased.

Joonis 17 näitab võrdlevalt, kuidas kajastuvad kahes uurimuses eri funktsioonide muutused 17. ja 18. sajandi ning tänapäeva keeles. Joonisel esitatud neljatulbalistes rühmades kajastavad kaks esimest (tumedamat) tulpa funktsiooni esinemissageduse muutust siinse uurimuse põhjal ja kaks järgmist (heledamat) tulpa sama muutust Metslangi, Habichti jt artikli arvandmete põhjal. Jooniselt on näha, et kui ka funktsioonide esinemissagedustes esines mõnel juhul kahe uurimuse vahel erinevusi, siis nende muutuste suunad langevad kahe perioodi võrdluses kokku, ainsateks eranditeks on väiksearvuline ASJAOLU funktsioon, mis siinses uurimuses oli mõlemal perioodil esindatud 3 näitega, artiklis aga langes 6 näitelt 3-le.

Joonis 17. Muutused näidete arvus vanas kirjakeeles ja tänapäeval (M = Mandel 2017, MH = Metslang, Habicht jt 2017)

Arvandmetes tänapäeva keele puhul tugevalt erinenud VASTASTIKUSUS ja

SUHESTAMINE on seega samuti mõlemad näidanud samasuunalist muutust, siinne

56 uurimus näitab vaid suuremat kasvu SUHESTAMISE puhul ja artikkel suuremat kasvu

VASTASTIKUSUSE puhul. Selgelt on mõlemas uurimuses näha langus KAASNEMISE ja

VAHENDI esinemises, mõnevõrra väiksemat langust näitab VIIS. Tõus on aga omane kõigile VASTASTIKUSUSE haruga seotud funktsioonidele, sealhulgas isegi väga harva esinevale AJALE, eriti selgelt aga VASTASTIKUSUSELE, SUHESTAMISELE ja VÕRDLUSELE. Selget sagenemist näitavad ka väiksemaarvulised ja spetsiifilised (abstraktsed)

KAASNEMISEGA seotud funktsioonid nagu OMANDUS ja TEGEVUSOBJEKT, vähemal määral ka NEUTRAALNE OSALINE. ASJAOLU ja LIIKUMISVAHEND esinevad mõlemal perioodil liiga vähe, et nende väikestest arvude kõikumisest võiks otseseid järeldusi teha, kuigi ka

LIIKUMISVAHEND esineb tänapäeva tekstides 18. sajandist sagedamini.

4.2. 19. sajandi materjalid varasemate ja hilisemate perioodide kontekstis

Kui üldjoontes võib paari erandiga lugeda mõlema uurimuse tulemused sarnaseks nii funktsioonide esinemissageduse kui ka toimunud muutuste seisukohast, siis järgmiseks vaatan, kuidas paigutub kahe juba kõrvutatud perioodi vahele 19. sajandi materjali analüüs. Seda kujutab joonis 18, millel on esitatud siinse uurimuse kõiki kolme perioodi hõlmav võrdlus.

Joonis 18. Näidete arvu muutused läbi kolme sajandi (M = Mandel 2017)

57 Jooniselt 18 on näha, et 19. sajandi andmete suhe varasemasse ja hilisemasse perioodi varieerub eri funktsioonide puhul. Esiteks võib välja tuua, et 18. sajandil ülekaalukalt domineerivate funktsioonide KAASNEMISE ja VASTASTIKUSUSE

esinemissagedus näitab kolme sajandi lõikes üsna sujuvat langust, KAASNEMISE puhul on küll hüpe 18. ja 19. sajandi vahel mõnevõrra järsem (61 näitelt 31-le) ja 19. sajandi materjal on lähemal tänapäeva keelekasutusele. Teiseks paistab silma vastassuunaline liikumine, sujuv tõus VASTASTIKUSUSE funktsiooni puhul, mis on 12 näitelt tõusnud 20 näiteni 19. sajandil ja 25 näiteni tänapäeval. Teatud määral sarnaneb selle muutusega sujuvuselt NEUTRAALSE OSALISE funktsiooni kasv, ent selle funktsiooni esinemine on siiski tunduvalt harvem (kasv 3 näitelt 8-le).

Kolme funktsiooni, VÕRDLUSE, SUHESTAMISE ja TEGEVUSOBJEKTI puhul võib seevastu näha 18. ja 19. sajandi näidete sarnaselt väikest esinemissagedust (VÕRDLUS

puudub kahel varasemal perioodil täiesti, SUHESTAMINE tõuseb 1 näitelt 4-le ja

TEGEVUSOBJEKT 3 näitelt 8-le) ning järsku tõusu tänapäeva materjalis ligikaudu 20 näiteni. Abstraktsemate tähendusfunktsioonide väljendamisel on sageduse oluline tõus toimunud niisiis pigem 20. sajandi jooksul. Siingi on olemas oma vastassuunaline näide, nimelt OMANDUSE funktsiooni esinemissageduse kasv 7 näitelt 18. sajandil 18 näitele 19. sajandil, jäädes sarnasele tasemele (20 näidet) ka tänapäeva materjalis.

Eraldi rühmana võib välja tuua funktsioonid, mille näiteid leidub kõigi vaadeldavate perioodide valimites ühtviisi vähe: LIIKUMISVAHEND, ASJAOLU ja AEG. Kõigist eespool kirjeldatud funktsioonidest eristub aga VIIS. 18. sajandi ja tänapäeva võrdluses toimuva languse (22 näitelt 12-le) vahele asetub ebaootuspäraselt suur kasv 19. sajandil (49 näidet). Ühest selgitust on sellele raske pakkuda, võimalik, et tegu on juhusliku kõikumise või materjalide erinevusest tuleneva eripäraga. Veel üks võimalik selgitus oleks, et VIISI funktsiooni ei esine 19. sajandil mitte ootamatult palju, vaid et seda tuleb 18. sajandi materjalis mõnevõrra vähem esile, kui võiks. Seda võiks põhjustada 2.

peatükis kirjeldatud 18. sajandi materjalis tooni andva Lithanderi kokaraamatu eripära, mille mõju väljaselgitamiseks tuleks selle teksti komitatiivikasutust lühidalt eraldi vaadelda.

Kuigi siinse uurimuse eesmärgiks pole ühelegi tekstitüübile eraldi tähelepanu pöörata, moodustab see küllaltki spetsiifilise keelekasutusega tekst 18. sajandi

58 analüüsimaterjalist väga suure osa (89 näidet 200-st ehk veidi alla poole valimist). Et teha kindlaks, kas ja kuivõrd võiks sel tekstil olla mõju kogu sajandi üldpildile, olen joonisel 19 kõrvutanud kokaraamatu komitatiivi funktsioonide protsentuaalset jaotust võrdlevalt ülejäänud 18. sajandi tekstide komitatiivi funktsioonide jaotusega ja 18.

sajandi valimiga tervikuna.

Joonis 19. Funktsioonide jaotus 18. sajandil Lithanderi kokaraamatus ja muus materjalis (protsent kõigist funktsioonidest)

Jooniselt on näha, et kokaraamatu erinevus ülejäänud materjalist tuleb kõige selgemalt esile KAASNEMISE puhul. Materjalis, mille hulgast on kokaraamat välja jäetud, on KAASNEMISE osakaal 18%, kokaraamatus endas aga 46% ning kogu valimis on

KAASNEMISE osakaal tõusnud seetõttu 31%-ni. Sageduselt teine funktsioon kokaraamatus on VAHEND,ent siin ühtib esinemissagedus ülejäänud materjaliga (umbes 40%). Kolmandana võib välja tuua asjaolu, et kui muudes 18. sajandi tekstides on VIISI

esinemissagedus küllaltki kõrge (VAHENDI ja KAASNEMISE järel 17%-ga kolmandal kohal), siis kokaraamatus on see funktsioon väga harv (3%), mis viib sajandi keskmise sageduse 11%-le. See näitab, et kokaraamatu spetsiifikast tulenevat mõju võiks otsida eelkõige KAASNEMISE funktsiooni suurest sagedusest ja VIISI esindavate näidete

59 suhteliselt väikesest sagedusest 18. sajandi materjalis võrreldes samade funktsioonide esinemissagedusega 19. sajandi tekstides.