• Keine Ergebnisse gefunden

2. EUROOPA TÄITEDOKUMENDI TÄITEMENETLUSE PIIRAMISE JA

2.3. Kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale Euroopa täitedokumendi täitemenetluse

Kuivõrd täitedokumendi sisuline kontroll ei ole formaliseerituse põhimõttest78 tulenevalt kohtutäituri pädevuses, siis ei ole välistatud, et täitemenetlus algatatakse sellise täitedokumendi alusel, mille alusel seda teha ei tohiks või osutub kohtutäituri täitedokumendi formaalne kontroll puudulikuks ning TMS § 2 lg 1 kohane täitedokument puudub üldse. A. Alekand on oma doktoritöös välja toonud, et kuigi täitemenetluse puhul on tegemist juba läbivaieldud probleemi lahenduse ellurakendamisega, mille käigus sisulisi küsimusi enam ei arutata, ei ole võimalik kehtestada ammendavaid menetlusreegleid kõigi elus ettetulevate situatsioonide jaoks, mistõttu on seadusandjal mõistlik ettenägematute ja erandlike, kuid võlgniku jaoks ebaproportsionaalselt rasket tagajärge kaasatoovate menetlustoimingute puhuks ette näha menetleja kaalutlusõigus ja kohustus vastavate tingimuste esinemisel toimingu tegemisest keelduda või teha toiming eri viisil, mistõttu on Eesti kohtutäiturile sundtäitmisel teatud küsimustes antud sisuliselt kohtu roll.79 Kuna ka kohtutäiturid eksivad, on seadusandja loonud võimaluse sellise eksimuse ilmnemisel oma õiguste kaitseks täitemenetluses esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale TMS § 217 alusel. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellisel kaebusel puudub vorminõue ja kaebusena on käsitletav

77 TlnRnKm 2-13-15815, lk 6.

78 Põhjalikult formaliseerituse põhimõttest vt: A. Alekand, Formaliseerituse printsiibi sisu ja ulatus täitemenetluses. Juridica nr 5, 2003, lk 330-337.

79 A. Alekand, Proportsionaalsuse printsiip põhiõiguste riive mõõdupuuna täitemenetluses, doktoritöö, 2009, lk 43.

33 ka nt tavaline e-kiri80.

TMS § 46 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohtutäitur otsusega täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Tegu on seega kohtutäituri õiguse, mitte kohustusega.

Riigikohus on osutanud, et nimetatud õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur lähtuma formaliseerituse põhimõttest ja kaaluma, kas esitatud kaebus takistab kohtuotsuse täitmist või mitte.81 Esitatud kaebuse põhjendatuse üle otsustamine sisaldab aga märkimisväärset otsustaja isikust tulenevat subjektiivset elementi (ei ole ka välistatud, et kohtutäituribüroo sisemisest tööjaotusest tulenevalt lahendab avalduse mõni büroo töötaja, mitte kohtutäitur isiklikult), mistõttu on üsna tõenäoline, et erinevad isikud jõuavad selles osas erinevale arusaamale. Kui võlgnik otsusega (või ka selle mittesaamisega) rahul ei ole, on tal võimalik pöörduda kohtu poole. Kohtutäituri kaalutulusõiguse kohaldamisel hindamaks, kas võlgniku kaebuse alusel tuleks täitemenetlus peatada või mitte, on oluliseks peetud kaebuse sisulisuse kriteeriumit ning leitud, et kui võlgniku kaebus on sisuline (kohtutäituri otsus, toiming või tegevusetus vaidlustatakse faktiliselt motiveeritult), võib täitemenetluse peatamine olla sobiv abinõu võlgniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja edaspidiste rikkumiste vältimiseks, kui kaebus aga ei ole sisuline, ei ole täitemenetluse peatamine sobiv, kuna menetlusosalise õigusi ei ole rikutud82.

Riigikohus on oma otsuses ts asjas nr 3-2-1-42-08 märkinud, et „TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel.“ Kolleegium leidis, et TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Üksikjuhtudel võib kaebuse ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi piiritlemine olla raske.83

Riigikohus ts asjas nr 3-2-1-60-11 öelnud, et „hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada

80 RKTKm 3-2-1-102-09, p 9.

81 RKTKm 3-2-1-104-04, p 11.

82 V. Kutšmei, Kohtutäituri kaalutlusõigus. Magistritöö, juhendaja prof Raul Narits, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2012, lk 51 – 52.

83 RKTKm 3-2-1-42-08, p 16.

34 üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (vt ka VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Kui hüpoteegipidaja ei ole põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS § 48 p 4 või 7 alusel lõpetama.“84 Töö autori arvates on sama põhimõte kohaldatav ka kohtulikele kokkulepetele ja ametlikele juriidilistele dokumentidele (notariaalsetele kokkulepetele) Euroopa täitekorralduse määruse mõttes, millega on kokku lepitud võla tasumine ositi, maksegraafiku alusel. Sellisel juhul muutub iga makse sissenõutavaks eraldi. Kui kohtulikus kokkuleppes või ametlikus juriidilises dokumendis ei sisaldu tingimust, mille kohaselt maksegraafikust mittekinnipidamise korral on võlausaldajal õigus kogu nõue täimisele pöörata, saab neid nõude osi ka täitmisele pöörata alles siis, kui igakordse makse tähtaeg on saabunud. Kui ositi tasumise kokkulepet sisaldava täitedokumendi alusel on algatatud täitemenetlus ka nende maksete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, on võlgnikul võimalus selline täitemenetlus vaidlustada. Kõige mõistlikum oleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale, juhtides kohtutäituri tähelepanu täitedokumendi sisule ja viidata tema kohustusele täiemenetlus veel sissenõutavaks mittemuutunud maksete osas lõpetada TMS § 48 p 7 alusel.

Lisaks kohtutäiturile endale lahendab täitemenetlusega seotud kaebusi ka kohus. A. Alekand on märkinud, et kaebuste lahendamise jagamine kohtu ja kohtutäituri vahel võib tuleneda nt põhimõttest, et võlgniku põhiõigusi vähem riivavate toimingute üle otsustamine jäetakse kohtutäituri, enam riivavate toimingute üle otsustamine aga kohtu ülesandeks85. TsMS § 11 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine maakohtu pädevusse, sama paragrahvi lg 2 kohaselt allub kaebuse läbivaatamine erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Enne kohtu poole pöördumist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause) ehk esitada eelnevalt otsuse või tegevuse peale kaebus kohtutäiturile. Alles siis, kui kohtutäitur on jätnud kaebuse rahuldamata, rahuldanud osaliselt või avaldaja ei ole muul põhjusel kohtutäituri otsusega rahul, võib pöörduda kaebusega kohtu poole. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-102-09 leidnud, et juhul, kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid

84 RKTKo 3-2-1-60-11, p 17.

85 A. Alekand, The Estonian Universal Enforcement Procedure and the Bailiff as the Taker of Procedural Decisions, Juridica International XV/2008, pp 115-124, p 120.

35 kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, on kaebuse esitaja teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja edasi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada juba kaebuse kohtule.86 Kohustusliku kohtueelse kaebemenetluse läbimata jätmine võib seega olla aluseks kohtule esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata jätmiseks. Sellist regulatsiooni tuleb menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt pidada igati põhjendatuks, kuna annab võimaluse kohtutäiturile ise oma võimaliku vea parandamiseks, juhtides kaebusega sellele kohtutäituri tähelepanu, ja kaasates kohtu alles siis, kui kohtutäitur oma tegevuses midagi taunitavat ei näe ja kaebuse rahuldamata jätab või sellele üldse ei reageeri. Kaebuse esmajärjekorras kohtutäiturile esitamine on põhjendatud ka menetluskulude seisukohast, kuna kaebus kohtutäiturile on tasuta, kohtumenetluses tuleb aga tasuda riigilõiv, mis üldjuhul kaotanud poolelt sisse nõutakse. Kui kohus leiab, et kohtutäituri tegevus on olnud lubamatu, rahuldab kohus kaebuse ja täitemenetlus tuleb TMS § 46 lg 2 p 1 alusel peatada.

2.4. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Euroopa täitedokumendi