Olen Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna tudeng. Seoses bakalaureusetöö koostamisega, palun Teie kaasabi, et oleksite nõus osalema ankeetküsitluse täitmisel ja vastama järgmistele küsimustele. Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on lasteaeda puudutavate siseste (direktorid, õpetajad, lapsevanemad) ning väliste (kohalik omavalitsus, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Lasteaednike Liit, ettevõtted) huvigruppide hoiakud, seoses haigete (nt. külmetus või viirushaigus sümptomitega) laste toomisel lasteaia tavapärasesse töörütmi.
Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult antud bakalaureusetöö jaoks ning vastajate anonüümsus on tagatud.
Ette tänades osalemise eest, Ly Kütt
1. Üldandmed:
• Sugu:
• Tööstaaž.
• Ametikoht:
• Organisatsioon:
2. Millised on Teie peamised tööülesanded igapäevatöös, mis on seotud lasteaedade (alushariduse) valdkonnaga?
3. Millised on Teie peamised tööülesanded seoses Eesti Lasteaednike Liiduga?
4. Millisel määral olete teadlik ja kui sageli puutute kokku probleemiga „haiged lapsed”
lasteaias? Milliste infokanalite kaudu info Teieni jõuab?
5. Millise huvigrupiga puutute kokku kõige sagedamini, probleemi suhtes „haiged lapsed” lasteaias (lapsevanemad, lasteaia personal, ministeerium, Terviseamet)?
Kuidas see väljendub (Nt. lastevanemate kaebekirjad; seminarid, foorumid, koolitused alusharidustöötajatega; kohaliku omavalitsusega; Terviseametiga)?
6. Milline on Teie hinnang antud probleemi „haiged lapsed” lasteaias suhtes?
Näiteks skaala 1 (pole probleem) – 10 (suur probleem).
7. Kui suur probleem on Teie arvates „haige lapse” lasteaeda viimine?
8. Kuidas oleks Teie hinnangul antud probleemi „haiged lapsed” lasteaias võimalik õiglaselt lahendada haridussüsteemi kaudu? Millised oleksid tuleviku parendusettepanekud ja koostöösuunad antud probleemi ennetamiseks? Milliseid häid lahendusi on teada naaberriikide praktikast?
81 Lisa 9. Küsimustik: huvigrupp kohalikud ettevõtted Hea uuringus osaleja!
Olen Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna tudeng. Seoses bakalaureusetöö koostamisega, palun Teie kaasabi, et täidaksite käesoleva ankeedi. Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on lasteaeda puudutavate siseste (direktorid, õpetajad, lapsevanemad) ning väliste (Tartu Linnavalitsus, Sotsiaalministeerium, Eesti Lasteaednike Liit, ettevõtted) huvigruppide hoiakud, seoses haigete (nt. külmetus või viirushaigus sümptomitega) laste toomisel lasteaia tavapärasesse töörütmi.
Ankeetküsitlus on anonüümne, palun vastake alljärgnevatele küsimustele, märkides sobiva vastuse ringiga või eeldatud vormis. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult antud bakalaureusetöö jaoks ning vastajate anonüümsus on tagatud.
Ette tänades osalemise eest, Ly Kütt
1. Sugu……….
2. Üldistavalt välja tuua ettevõtte/asutuse tegevuse valdkond………
3. Teie amet antud ettevõttes:
a) ettevõtte juht b) personalijuht
c) osakonna-/ üksuse juhataja
d) muu (palun täpsustage) ……….
4. Kui kaua olete töötanud vastaval ametikohal? Tööstaaž ...
5. Töötajate arv Teie ettevõttes? ………
6. Mitu töötajat keskmiselt ühes kuus lapsega haiguslehel viibib?...
7. Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja võtab lapsega haiguslehe?
a) luban, ilma probleemideta
b) luban, kuid pole olukorraga rahul c) ei lubaks, kuid seaduse vastu ei saa
82 Lisa 9 järg
8. Kuidas on lahendatud hoolduslehel (lapsega haiguslehel) olevate töötajate asendamine? Kui väljapakutud variandid ei sobi, lisage omapoolne lahendus vastusevariandi c) alla.
a) kolleegidele langevad töökohustused b) ületunnid kaaskolleegide poolt c) muu
9. Millise valdkonna töötajaid on kõige keerulisem asendada?
a) tippjuht b) spetsialist c) lihttööline
d) kõigi ametikohtade asendamine keeruline
10. Kas Teie ettevõttes on ametikohti, kus on võimalus lubada töötajal töötada kodukontoris?
a. Jah
Millised ametikohad?...
b. Ei
11. Kuidas Te hindate, kas üldine tööprotsess ettevõttes on häiritud, et kollektiivis on väikelaste vanemaid, kes paratamatult viibivad aeg-ajalt hoolduslehel?
12. Kas Teie ettevõttel/ asutusel on väljatöötatud omapoolsed lahendused/ soodustused juhuks kui lapsevanem peab lapse haiguseks hoolduslehe võtma? Millised need võimalused on ja millises koostöövormis see avaldub?
13. Kas Teie näete haige (nt. nohu, köha, kõhuviirusega) lapse lasteaeda viimises probleemi? Palun põhjendage. Kuidas selline olukorda õiglaselt lahendada ettevõtte (tööandja) seisukohalt, et lapsevanemad ei viiks lasteaeda haigeid lapsi, kes nakataks oma kohalviibimisega rühmakaaslasi.
83 Lisa 10. Küsimused, mida kasutati uurimistulemuste analüüsiks
Tabel 1. Ülevaade ankeetküsitluse küsimustest, mida kasutati hoiakute ja probleemilahenduste väljaselgitamiseks.
Huvigrupp Hoiakutega seotud küsimused Probleemilahendusega seotud
küsimused Eesmärk
Ettevõtted 6. Mitu töötajat keskmiselt ühes kuus lapsega haiguslehel viibib?
7. Kuidas suhtute sellese, kui töötaja võtab lapsega haiguslehe?
11. Kuidas Te hindate, kas üldine tööprotsess ettevõttes on häiritud, et kollektiivis on väikelaste vanemaid, kes paratamatult viibivad aeg-ajalt
hoolduslehel? (vt. lisa 9)
13. Kas Teie näete haige (nt. nohu, köha, kõhuviirusega) lapse lasteaeda
Lapsevanemad * 8. Kui tihti on Teie laps haige?
10. Kas olete ise viinud last rühma tõbisena/haigena (nt. nohu, köha, kõhuviirusega)?
11. Kuidas suhtub tööandja sellese, kui võtate lapsega haiguslehe? (vt. lisa 4) Küsimus pärineb ankeetküsitlusest lasteaiaõpetajad:
8. Kuidas suhtuvad tervete laste vanemad sellesse, et rühmas on ka tõbiseid/haigeid (nt. nohu, köha, kõhuviirusega) lapsi?
(vt. lisa 3)
7. Mitu puhkepäeva lubate lapsele lasteaia nädala jooksul? Sh.:
7.1 Mis põhjusel lubate lapsele lasteaia nädala jooksul puhkepäevi?
7.2Mis põhjusel Te ei luba lapsele lasteaia nädala jooksul puhkepäevi?
(vt. lisa 4)
Teada saada lastevanemate käitumist kui nende laps on haige ja lasta vanematel hinnata kuidas suhtub tööandja olukorda. Selgitada välja, millised on tervete lastevanemate hoiakud kui rühmas on haigeid lapsi. Vastuste põhjal tõlgendada vanemate hoiakuid.
Välja selgitada, kas lapsevanemad teevad lastele puhkepäevi, et lapse organism oleks vastupidavam ja ei tekiks stressi, seeläbi on organism vähem vastuvõtlikum haigustele.
84 Järg lisa 10
Lasteaiaõpetajad * 5. Kui tihti esineb tõbise/haige (nt.
nohu, köha, kõhuviirusega) lapse
10. Milline on Teie kui lasteaiaõpetaja nägemus sellest, kuidas lahendada
Teada saada kui tihti puutuvad õpetajad antud probleemiga igapäevaselt kokku ja milline on koostöö haigete laste vanematega. Vastajate vastuste põhjal tuua esile hoiakud situatsiooni suhtes.
Vastajate vastuste põhjal teada saada, kui lihtsalt on olukord lahendatav ja millised oleks võimalikud probleemilahendused.
Lasteaia direktorid * 4. Mitu õpetajat keskmiselt ühes kuus haiguslehel viibib?
10. Kas Te näete tõbise/haige (nt.
nohu, köha, kõhuviirusega) lapse
Teada saada kui häiritud on tööprotsessi korraldus lasteaias ja finantsilise
kahju ilmnemine. Vastuste põhjal välja selgitada direktorite hoiakud.
Lasta hinnata probleemi tõsidust ja eile tuua probleemilahendusi.
5. Milline on Teie hinnang antud probleemi „haiged lapsed” lasteaias suhtes?
6. Kui suur probleem on Teie arvates
„haige lapse” lasteaeda viimine?
(vt. lisa 5-8)
7. Kuidas oleks Teie hinnangul antud probleemi „haiged lapsed” lasteaias
Allikas: autori koostatud ankeetküsitluste põhjal. Märkus: uurimistöö raames (Kütt 2013) kogutud andmed on tähistatud tärniga (*).
85 Lisa 11. Eesti laste lasteaiapäeva pikkus Lisa 2.
Nr 72, 01.06.2010 1. juuni on rahvusvaheline lastekaitsepäev
Eesti lastel on pikad lasteaiapäevad
Eesti kolmeaastane kuni kooliealine laps viibib lasteaias ligi 40 tundi nädalas, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid näitajaid, teatab Statistikaamet. Euroopa Liidus on sama vanuserühma lapsed lasteaias keskmiselt 28 tundi nädalas.
Eesti kolmeaastastest kuni kooliealistest lastest käis 2008. aastal lasteaias 88%. 84% lastest viibis lasteaias üle 30 tunni nädalas ja ainult 4% oli neid, kes olid lasteaias alla 30 tunni nädalas. Samas Hollandis, Suurbritannias ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides viibis enamik lapsi lasteaias alla 30 tunni nädalas.
Eestis on lastehoiul lasteaedade kasutamine levinum kui Euroopa Liidus keskmiselt. Oluliseks põhjuseks on võrreldes teiste riikidega osaajaga töö halvem kättesaadavus ja muude lapsehoiuvõimaluste (lapsehoidja palkamine, vanemad või vanavanemad on ise lapsega kodus) väiksem levik.
Lasteaedade osatähtsus lastehoius on viimase nelja aastaga (2005–2008) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis tõusnud, Euroopas ligikaudu 3%, Eestis koguni 10%. Samal ajal on vähenenud laste arv, kes lasteaias ei käi ja keda hoiavad ainult vanemad. Selliste laste osatähtsus oli 2008. aastal Eestis 8% ja Euroopa Liidus keskmiselt 10%.
Väiksemate laste puhul trend vastupidine. Alla kolmeaastastest käib Eestis lasteaias 17%, Euroopa Liidus 28%. Enamasti hoiavad alla kolmeaastaseid ainult vanemad (Eestis 56%, Euroopa Liidus 51%). Lisaks kasutatakse suhteliselt palju ka vanavanemate, sugulaste ja lapsehoidjate abi.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab alates 2004. aastast.
Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. 2008. aastal osales Eestis uuringus üle 4700 leibkonna, Euroopa Liidus üle 187 000 leibkonna.
Kolmeaastane kuni kooliealine laps — kooliiga sõltub konkreetse riigi seadusandlusest.
Kolmeaastase kuni kooliealise lapse lasteaias veedetud nädala pikkus, 2008
Täpsem teave: LuksemburgSloveeniaPortugalSoomeKüprosIirimaaUngariEL 27 SuurbritanniaSaksamaaHollandRootsiItaaliaEesti
86
Lisa 12. Laste arvu piirnormid lasteaiarühmas Euroopa riikides
11.02.2010/048
Laste arvu piirnormid lasteaiarühmas Euroopa riikides
Õppegrupi suurus, milles lapsed õpivad on oluline, kuna see mõjutab nii täiskasvanute poolt organiseeritud tegevuste iseloomu kui ka suhtlemisvõimalusi lastega. Välja arvatud Põhjamaad, Belgia, Prantsusmaa ja Holland, kus vastutus laste rühmade suuruse määramise eest on pandud kohalikule omavalitsusele, on enamus teisi riike määranud kindlaks piirid laste rühmadele õppeasutustes, mis vastavad ISCED 0 tasemele.
Selgitavad märkused alljärgneva tabeli kohta:
Belgias määrab õpetajate arvu laste üldarv koolieelses õppeasutuses. Belgia saksakeelses osas on alates 4-6 immigrandi lapse saabumisest lasteasutusse võimalik luua ¼ ametikohta juurde.
Hispaanias kompenseeritakse lisatööjõuga olukorrad kus on koos eri vanuses laste grupid, kompensatsioon on ka kaugemate maapiirkondade lasteasutustele. Grupi suurus määratakse riiklikult, kuid iga maakond võib seda vähendada ja sätestada väiksemad piirid.
Prantsusmaal ei ole riiklikke piirarve, kuid keskmine grupi suurus on 26 last.
Itaalias ei ole riiklikke standardeid, kuid valikulised piirangud võib kehtestada kohalik omavalitsus.
Islandis, Küprosel ja Lätis on piirarv sõltuv laste vanusest (suureneb vanusega). Lätis on tendents laste arvu suurendamisele kuna lasteaiakohti on vähe.
Soomes on kaks erinevat standardit – a) ühtses lasteasutuses 1 kuni 5-6 aastastele ja b) eelkoolidele. Kui laps on koolieelses asutuses täispäeva, siis on suhe õpetaja-õpilased 1:7. Kui laps käib põhikooli ettevalmitusklassis, siis on õpetaja-õpilaste suhe 1:13.
Õpetaja-õpilaste suhe 2:20 on lubatud siis kui õpetajal on assistent.
Ühendkuningriigis on õpetaja-õpilaste suhe avaliku sektori koolides 2-26 (enamus asutusi palkab kvalifitseeritud õpetaja ja vastava ettevalmistusega lapsehoidja- assistendi). 1:8-le suhe kehtib erasfääri lasteasutuste ja kolmanda sektori institutsioonidele.
Üldiselt varieerub maksimaalse grupi suurus vahemikus üks õpetaja 20-25 lapse kohta.
Erandiks on Iirimaa, Läti ja Soome ning Hollandi lasteasutused. Kaheksas riigis:
Saksamaal, Luksemburgis, Lätis, Hollandis (play-grupid) , Portugalis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis (välja arvatud Šotimaa) ja Norras on lisaks õpetajale palgatud ka abilised.
87 Lisa 12 järg
Belgia (fr) Belgia
(de)
Bul-gaaria Tšehhi Taani
Saksa-maa Iirimaa Kreeka Hispaania
Prantsus-maa Itaalia Küpros Läti Leedu
* standardid ei ole riiklikult kehtestatud
Paljudes riikides on lisaks veel erinormid, kui rühmades on puudega lapsed või teatud arv immigrantide lapsi. Allikas: Early Childhood Education and Care in Europe: Tackling Social and Cultural Inequalities. January 2009.
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/098EN.pdf Marika Kirch
Nõunik
88
SUMMARY
BRINGING SICK CHILDREN TO THE GROUP: THE ATTITUDES FROM TARTU KINDERGARTEN STAKEHOLDERS AND POSSIBLE PROBLEM SOLUTIONS
Ly Kütt
The purpose of the research was to address kindergarten stakeholders attitudes, internal (parents, teachers, directors) and external (local government, Ministry of Social Affairs, Health Administration, local businesses/ employers) and find out possible problem solutions to the problem “bringing a sick child into the kindergarten” (e.g. having the common cold or viral illness symptoms).
Bringing ill kid to day-care can not only infect other children, but also infect kindergarten teachers, thereby breaking up the harmonious everyday working routine of an organization. For the parents, who themselves do not take their ill children to kindergarten, the problem gets crucial when other parents ignore this rule. In sum, the functioning of a kindergarten is highly dependent on the cooperation of all the stakeholders. Based on the theory the issue of cognitive dissonance is that the individual tries to avoid the conflict between cognitive, emotional, and behavioral components in order to hold the inner balance. Very clearly, for example, cognitive dissonance occurs when a parent who knows that the sick child should not be brought into the kindergarten (the cognitive component), and finds that the sick children should be treated at home (emotional component), however brings his or her sick child to the kindergarten (behavioral component). Here the behavioral component is in conflict with cognitive and emotional components.
The survey was held in two stages. First one (with internal stakeholders) was conducted in the autumn of 2012 amongst five kindergartens in Tartu. The sample is focused around children who had attended kindergarten only one year period, the school year 2011/2012, because in literature it has been brought out that the first year in kindergarten is the most difficult for the children. The size of the total sample accounted for 62 parents, 13 teachers including kindergarten assistant and 5 directors, altogether sample was 80. Second stage (with external stakeholders) was conducted in winter
89
2014. The author of the thesis contacted the following external stakeholders: local government, Ministry of Social Affairs, Health Administration, local businesses/
employers. The sample in case of employees was 14 and in case of other public institutions it was 4. The author contacted external stakeholders electronically and asked specialists to fill in a questionnaire, developed by the author. Total sample accounted 19.
With the survey it was planned to find out the respondents assessments of specific phenomena in kindergarten - kindergarten stakeholder’s expectations of bringing a sick children into the group. By the questionnaires, the author asked the respondents to assess why this situation has arisen, how it affects the work of the kindergarten and its stakeholders involved in the normal working routine, whether and how it is possible to change the habits of the parents who continue bringing sick children into the group.
As results show, parents bring sick kids into the kindergarten, because they fear mainly a loss in their salary. Surprisingly, parents who do have a favourable opportunity to take sick leave do not always use it. Thus, it can be assumed that these parents are rather ignorant or lack of care, and overall they do not admit the great dangers they are putting on their children's health, dangers here are not just a momentary weak cough/ running nose, but aftereffects of uncorrected sicknesses.
The employers have neutral attitudes to the situation, they find it is a big problem for the day care centre. They are used to the problem that workers who have little children have to take sick leave and are prepared at the work place for this kind of situation happening time after time.
Kindergarten teachers and directors find that the sufferer is kindergarten, which requires additional resources (supplementary labour, payroll), when teachers are forced to take sick leaves – cause of getting infected themselves. Also the victims are the parents who do not take their sick children into the group. They take sick leave to take care of their child`s health.
An external stakeholder (institutions) finds that it is a social problem and kindergartens are most of all educational organizations and not nursing centres. They find that it is
90
crucial to cooperate with family doctors who are the specialist and know the best when the child is ill. Also it is important that kindergartens could employ nurses, who look after medical situation in the organization.
In sum, it can be said that the parents are the ones who can keep and take care their child's and kindergarten staff`s health. The cooperation and respect between the parents and kindergarten are very important, but the overall problem should also be faced by governmental authorities, since this problem is common to many kindergartens.
91
Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina, Ly Kütt,
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose „Haigete laste rühma toomine: Tartu lasteaedade huvigruppide hoiakud ning võimalikud probleemilahendused“, mille juhendaja on doktorant Eneli Kindsiko.
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus 27.05.2014