• Keine Ergebnisse gefunden

2. Objektiivsete ja subjektiivsete kriteeriumite omavaheline suhe

2.3 Käsundusleping

Rendilepingu esemeks võivad olla aga mis tahes esemed (sh õigused), mis vilja annavad.83 Kui lepingu objektiks on õigused, tuleb lähtuda mitte asja vilja mõistest, vaid õigusvilja mõistest TsÜS § 62 lg 3 järgi. Õigusviljaga on tegemist nii juhul, kui tulu saadakse õigusest, mille eesmärgiks oli vastava tulu andmine kui ka juhul, kui tulu saadakse mingi õigussuhte raames õiguse kasutamisest.84 Nii võib eelpool kirjeldatud digitaalse ruumi (nt pilveteenuse) näite puhul tegemist olla õigusega - leping on suunatud sellele, et võimaldada tarbijale digitaalse ruumi kasutusõigust. Selle õiguse kasutamisega seotud tulu on õigusvili TsÜS § 62 lg 3 teise alternatiivi mõttes - tulu saadakse mingi õigussuhte raames õiguse kasutamisest.

Kuna digitaalsele turule lisanduvad pidevalt uued ärimudelid, ei ole välistatud, et teatud juhtudel on digisisu kasutusse andja kohustuseks ka vilja saamise võimaldamine. DSD sõnastus ega käesolevas magistritöös esile toodud digisisulepingut iseloomustavad elemendid rendilepingu sätete kohaldumist ei välista. Seega võib käesoleva magistritöö autori hinnangul digisisulepingu puhul tegemist olla nii üüri- kui rendilepinguga.

Üürilepingu puhul sätestab lepingu eseme omadused vaid VÕS § 276 lg 1, mille järgi peab üleantav ese olema lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Kuivõrd VÕS § 276 sätestatud seisund haakub sisuliselt VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatud seisundiga,85 saab lähtuda VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatust. Selle järgi tuleb lepingueseme omaduste määratlemisel lähtuda lepingus kokkulepitust ning VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmise kvaliteedi standard kohaldub vaid juhul, kui lepingu eseme omaduste kohta kokkulepe puudus. Nii on VÕS-i järgi üürilepingute puhul esmalt oluline poolte vahel kokkulepitud kvaliteedistandard ja ainult juhul, kui vastav kokkulepe puudub, peab lepingu ese vastama vähemalt keskmine kvaliteedile. Sama tulemus kehtib tulenevalt VÕS §-st 341 ka rendilepingu kohta. Seega prevaleerivad ka üüri- ja rendilepingute puhul subjektiivsete ja objektiivsete kriteeriumite omavahelises suhtes subjektiivsed kriteeriumid ning VÕS lähenemine erineb DSD-st.

2.3 Käsundusleping

Käsunduslepingulisele sooritusele (VÕS § 620) viitab DSD art 2 (1) lit. a sõnastus, mis hõlmab direktiivi kohaldamisalasse ka digitaalsed teenused. Kui teenuse osutamisel on tulemus, mida on võimalik mõistlikult piiritleda ja objektiivselt mõõta ja sellise tulemuse saavutamine on lepingu eesmärgiks, on tegemist töövõtulepinguga. Olukorras, kus teenuse osutamisega oodatavat tulemust ei saa garanteerituks pidada (VÕS § 24 lg 3 p 4) või tulemus

83 Varul et al (viide 66), § 339 lk 381.

84 Varul et al (viide 74), § 63 lk 210.

85 Varul et al (viide 66), § 276 lk 253.

24

ei sõltu üksnes kohustatud isiku püüdlustest, vaid ka välistest teguritest ja teise lepingupoolega seotud asjaoludest (VÕS § 24 lg 3 p 5), on tegemist käsunduslepinguga.86 Samuti aitab käsunduslepingut töövõtulepingust eristada see, et töövõtulepingu puhul ei ole tegemist kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõttes.87 Nii võib pilveteenuse pakkumine küll olla suunatud tulemusele - tulemuseks säilitatud andmefailid -, kuid lepingu eesmärk ei ole selle tulemuse ühekordne saavutamine, vaid andmeid võib üles ja alla laadida kogu lepingu kestuse jooksul ning just see omadus viitabki kestvusvõlasuhtele.

Käsunduslepingu eristamine teistest kestvuslepingutest ei valmista suuri raskusi. Eristamisel rendilepingust on peamiseks kriteeriumiks, kas lepinguline suhe võimaldab lepingu esemest (digisisust) vilja saamist. Üürilepingu regulatsiooni on digisisule võimalik kohaldada vaid juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.

Töövõtulepingu või käsunduslepingu eristamine võib olla keeruline olukorras, kus tarbijale tagatakse ligipääs veebis või pilves asuvale tarkvarale ühekordselt või üksikute ühekordsete sooritustena. Siiski on käesoleva magistritöö autori arvates ka sellisel juhul tegemist pigem käsunduslepinguga, kuna kaupleja sooritusvõimet internetis mõjutavad mitmed temast sõltumatud asjaolud ning seetõttu on pigem esiplaanil teenusepakkuja sooritus.88 Samuti on käsunduslepingule omase sooritusega tegemist juhul, kui tarbijal võimaldatakse kaupleja serverisse talletatud faile töödelda.89 Seega on valdav osa digitaalseid teenuseid puudutavatest lepingutest, seal hulgas Ekspress Konto lugemisteenus, Netflix, Dropbox, Google Drive ja Airbnb, liigitatavad käsunduslepinguks.

Käsundisaaja lepingulise soorituse kvaliteedi osas sätestab oma olemuselt imperatiivne90 VÕS

§ 620 lg 1, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Soorituse lepingutingimustele vastavust hinnatakse lähtuvalt konkreetse käsundi laadist. Objektiivne kvaliteedistandard majandus- ja kutsetegevuses tegutseva käsundisaaja puhul tuleneb VÕS § 620 lg 2 teisest lausest, mille järgi peab isiku tegutsemine vastama keskmise kutseoskuse tasemel tegutseva isiku

86 Sein et al (viide 65), lk 328.

87 Varul, P. et al (koost). Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn: Juura 2009, § 635 lk 36.

88 Selliselt on ligipääsu võimaldavate (nn "access-provider") lepingute käsunduslepinguks kvalifitseerimist põhjendanud BGH. Kirn, S., Müller-Hengstenberg, C. D. Überfordert die digitale Welt der Industrie 4.0 die Vertragstypen des BGB?− NJW 2017, lk 435.

89 Kindl (viide 19), lk 12-13; Wendland (viide 78), lk 226.

90 Varul et al (viide 87), § 620 lk 9.

25

hoolsusele.91 Nii on subjektiivse hoolsuskohustuse kõrval käsunduslepingu puhul VÕS-is sätestatud ka objektiivne standard.

VÕS § 24 lg 2 täpsustab, mida tähendab kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Käsunduslepingu puhul tähendab see, niisuguse pingutuste tegemist, nagu poolega samal tegevus- ja kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.92 VÕS § 620 ja VÕS § 24 lg-ga 2 sätestavad siiski vaid käsundisaaja hoolsusstandardi, mida järgides peab käsundisaaja lepingulisi kohustusi täitma, mitte aga lepingulise kohustuse kvaliteeti iseloomustavaid spetsiifilisi omadusi. Kui põhikohustuse puhul tuleb küsida - mida peab käsundisaaja tegema, siis lojaalsus- ja hoolsuskohustuse puhul on küsimus - kuidas?.93 Seega ei saa hoolsusstandardit võrdsustada põhikohustuse kvaliteedistandardiga.

Kui digiteenuse Dropbox lepingutingimused näeksid ette, et Dropbox ei taga tarbija fotode originaal-resolutsiooni säilimist, puudutab see teenusepakkuja kohustust midagi teha ehk säilitada andmeid. Seega näeb lepingutingimus ette VÕS §-s 619 sätestatud lepingulise põhikohustuse kvaliteedi, mitte aga teenusepakkuja hoolsuskohustuse. VÕS ei näe käsunduslepingu puhul ette võimalust põhikohustuse täitmise kvaliteedi määratlemisel VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmist kvaliteeti arvesse võtta. Nii tuleb DropBoxi näite puhul VÕS-i järgi lähtuda lepingus kokku lepitud teenuse kvaliteedist ja DropBox ei pea tagama tarbija fotode originaal-resolutsiooni säilimist isegi juhul, kui kõik teised samalaadsed teenusepakkujad selle tagavad.

DSD järgi tuleb pooltevahelise kokkuleppe kõrval hinnata digiteenuse vastavust objektiivsetele vastavusnõuetele: kas originaal-resolutsiooni säilimine on samalaadse teenuse puhul tavapärane. Kuna samalaadsed teenused (Google Drive, Tresorit94) ei vähenda üleslaadimisel automaatselt andmefailide mahtu ja failid säilitatakse samas mahus nagu need üles laeti, saab järeldada, et lepingus kirjeldatud standardid on madalamad kvaliteedist, mida pilveteenuse puhul võib üldiselt mõistlikult eeldada. Lepingus kokkulepitud tingimustel ja tarbija poolt mõistlikult eeldataval kvaliteedil on DSD järgi võrdne kaal ning igal juhul peab olema tagatud objektiivsetele vastavusnõuete täitmine ehk kvaliteet, mida tarbija samalaadse digisisu puhul võib mõistlikult eeldada. Seega erinevad VÕS käsunduslepingu lepingutingimustele vastavuse sätted DSD-st ning DSD ülevõtmisel tuleks VÕS-is sätestada ka keskmise kvaliteedi kohaldumine käsundisaaja põhikohustusele.

91 Sein et al (viide 65), lk 337; Varul et al (viide 87), § 620 lk 9.

92 Varul, P. et al (koost). Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn: Juura 2016, § 24, lk 136.

93 Varul et al (viide 87), § 620 lk 9.

94 Tresorit kasutajatingimused. − https://tresorit.com/terms-of-use (08.04.2020).

26

Tulenevalt sellest, et turvalisus (DSD art 8 (1) lit. b) on omadus, mis kirjeldab mitte ainult digiteenuse omadusi, vaid ka kaupleja tegevust teenuse osutamisel, mõjutab see DSD-st tulenev omadus ka hoolsusstandardi määratlemist VÕS § 24 lg 2 mõttes. Digiteenuse osutamisel tuleb turvalisuse tagamiseks teha niisuguseid pingutusi, mida samal tegevusalal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.