Järeldused ja ettepanekud - Kruiisiturismi arendamise uuring

2. Kruiisiturismi arendamise uuring

2.5. Järeldused ja ettepanekud

Selleks, et arendada Pärnust jätkusuutlik ning külastajatele huvipakkuv kruiisiturismisihtkoht, on oluline koostöö, mis eeldab kõikide inimeste panust sihtkoha arengusse. Pärnu linna turismiarengukava 2008-2017 on tunnistatud kehtetuks, mistõttu hetkel puudub linnal avalik arengukava, mis hõlmaks Pärnu linna ja maakonna turismi arendamist. Koostöös SAPT-ga on koostatud Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2014-2020, kuid antud hetkel on dokument kasutuses vaid otsustus- ja esindusorganisatsioonide poolt, mistõttu avalikkusele antud dokument saadaval ei ole.

Teoorias käsitletud materjalid ning uuringutulemused võimaldavad teha järeldusi ning ettepanekuid Pärnu linna turismi arendamisega, põhirõhk on siinkohal kruiisiturismi arendamisega, tegelevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Töö tulemustest lähtuvalt on töö autor koostanud Pärnu kui kruiisiturismisihtkoha kohta SWOT-analüüsi (vt. lisa 5), mis aitab välja tuua linna arendatava turismivormi nõrkused ning tugevused, et paremini välja tuua kruiisiturismi kitsaskohad.

Vastavalt varasematele uuringutele on kruiisiturismisihtkoha arengu osas oluline külastajate rahulolu, mida on oma töödes kajastanud erinevad autorid: Brida et al. (2010), Andriotis et al. (2010), Gabe et al. (2006), Forgas-Coll et al. (2014), Petros ja Wang (2005) jpt. Positiivne külastuskogemus on oluline aspekt kruiisimarsruudil positsioneerimiseks. Pärnu linn asub kruiisilaevade põhimarsruudilt kõrval, mistõttu on

oluline klientide tagasiside sihtkoha kohta selleks, et ei katkeks sidemed kruiisiühendustega.

Kruiisiturismi arendamine Pärnu linnas aitab kaasa sihtkoha majanduse jätkusuutlikule arengule, tuua linna juurde uusi turiste ka nendest riikidest, kelle osakaal turismis on suhteliselt väikene. Pärnu linna geograafiline asukoht loob eeldused erinevate transpordiühenduste loomiseks ning arendamiseks, nii turismi- kui ka kaubanduse arendamiseks. Võttes arves Pärnu suurt potentsiaali kruiisturismisihtkohana, on tehtud suuri muudatusi selleks, et kasvatada linna tuntust nii Euroopas kui ka mujal maailmas (sh erinevad rahvusvahelised kampaaniad, koostööprojektid, hansalinnade projekt jne).

Paljud autorid on oma varasemates töödes toonud välja kruiisiturismimõju sihtkohale:

Chen (2016), Gibson ja Bently (2007), Han et al. (2016), Hritz ja Cecil (2008), Saarinen ja Kask (2008). Majanduslik mõju sihtkohale on olulise tähtsusega ning üldjoontes on see positiivne, kuid siinkohal on oluline, et kruiisituristid saaksid sihtkohta.

Ekskursioonipakettide koostamisel on oluline tekitada turistides huvi. Esimesed kruiisituristid viiakse Viljandimaale, mis tähendab, et kasu Pärnu linnale antud reisi puhul on minimaalne.

Uuringu tulemustes selgus, et üldjoontes on inimesed kruiisiturismi arendamise osas positiivselt meelestatud, kuid hetkel on küsimärgi all tegevused, mida kruiisituristidele pakkuda. Selleks, et pakkuda turistidele meeldejäävat ning positiivset külastuskogemust on vajalik välja arendada erinevad paketid kruiisituristidele, mis hõlmaksid erinevaid valdkondi. Iga inimene on erinev ning seetõttu on oluline pakkuda kõigile midagi. Näiteks lastega peredele pakkuda külastust Lottemaale, ajaloo- ning arhitektuurihuvilistele ekskursioon Pärnu linnas, loodusturismihuvilistele külastus Soomaale või ekstreemsem variant kaluriga merele. Võimalusi on Pärnumaal palju ning ootuste ületamiseks tuleb mõelda suurelt.

Kruiisiturismi puhul saame rääkida vaid tipphooajast, milleks Pärnumaa mõistes on kindlasti suvehooaeg, mis täidab linna turistidega. Kruiisituristide toomisel linna on oluline , et neile leiduks seal tegevust. Suvel toimub Pärnus väga palju erinevaid üritusi, mis on omanäolised ning huvitavad, alustades erinevate laatadega ning lõpetades

suuremad sorti üritustega: Grillfest, Augustiunetus, Lamba Vest, Hansapäevad, sel aastal toimuv tänavatoidufestival „Pärnu Maitsete Uulits“, Weekend Festival jne. Suvel toimuvad üritused on parim aeg tuua linna kruiisituriste, et pakkuda neile omamoodi elamust.

Pärnul on palju erinevaid võimalusi, et arendada linna ja maakonda kui kruiisiturismisihtkohta: ajalooline linn, ilus rannajoon, „Suvepealinn“, hea infrastruktuur, võimalus arendada mereturismi, kaunis ja mitmekesine loodus (alustades soodest ja rabadest ning lõpetades puitehitiste ning imelise arhitektuuriga). Pärnu linna üheks eeliseks on ka turvalisus ning sõbralik keskkond, mis väljendub teenindusvaldkonnas.

Üha enam on pööratud tähelepanu klienditeenindus kvaliteedi tõstmisele ning positiivse külastuselamuse pakkumisele.

Üheks probleemkohaks võib pidada võõrkeelsete giidide olemasolu, sest kruiisituristid on päris väga erinevatest sihtkohtadest, mis tähendab seda, et pelgalt inglise-, saksa- ja vene keelega me turistidele elamust pakkuda ei saa. Siinkohal on oluline välja selgitada kliendisegment ning vastavalt antus aspektidele koostada erinevaid pakette, mida turistidele pakkuda.

Intervjuude käigus selgus, et koostöö erinevate turismiasjaliste vahel on nõrk, mis pidurdab ka linna arengupotentsiaali. Hetkel on juhtorganisatsioonide poolne panus kruiisiturismi arendamise osas nõrk ning põhjuseks tuuakse, et sadam on eraomandis, mistõttu sõnaõigust antud valdkonna osas neil ei ole. Siiski on töö autor veendunud, et kuna Pärnu linna üldine areng on oluline kõigi turismiasjaliste jaoks, siis on tähtis luua koostöövõrgustik, kuhu on kaasatud erinevad üksused. Positiivse mulje kujundamine linnast ei ole üksnes Pärnu sadama vastutusvaldkond, vaid antud hetkel on oluline üldmulje kujundamine.

Hetkel on Pärnu linn koostöös SAPT-ga välja töötanud vaid mõne üksiku paketi, mis viiakse läbi koostöös Pärnu muuseumiga (paketi kirjeldused on välja toodud ptk. 2.2.), mis ei ole kindlasti piisavad selleks, et tutvustada Pärnu linna ja ajalugu. Erinevate organisatsioonide ning ettevõtete kaasamine sihtkohta tutvustavate pakettide koostamisse on oluline, et jõuda mitmetahulisemate tulemusteni.

Üheks põhjuseks, miks linna juhtorganisatsioonide panus kruiisiturismi arengusse pole piisav, võib olla ka riikliku taseme ebapiisav panus veeturismi arengusse ning ressursside kasutamisse. Pärnu linnas peetakse hoopis olulisemaks õhutranspordi arendamist kui kruiisiturismi, sest üldjoontes on kruiisiturist vanemas eas ning linna jääv raha on minimaalne, kuid seevastu lennukiga sõidavad nooremad inimesed, kes tuleks linna paariks päevaks puhkama. Siiski on töö autor veendunud, et oluline on siiski koostöö ning hetkel veel ei saa hinnata kruiisituristide mõju linnale, sest esimene laev saabub linna 2017. aastal.

Intervjuu käigus soovis töö autor pöörata tähelepanu viidastusele, mis võib turistidele jääda arusaamatuks ning segadust tekitada. Oluline on parandada mitte ainult sadama viidastust, vaid terves linnas juhtivaid märke ning silte. Kruiisituristid saabuvad linna vaid mõneks tunniks, mistõttu on oluline vältida arusaamatusi, segadust ning hiljem pahameelt, et soovitud kohad külastamata jäid.

Selleks, et esmamulje kruiisituristide vastuvõtul oleks meeldejääv on oluline tekitada kruiisituristides positiivne emotsioon. Üheks heaks näiteks on võtta eeskuju Tallinnast, kus kruiisilaeva saabumisel sadamasse võtab reisijaid vastu orkester, kes tervitab neid muusikapalaga. Näiteks ameeriklased ja britid on elamuste otsijad ning nende puhul on oluline emotsioonide pakkumine (kohaliku väärtuse edasiandmine, kohaliku toidu valmistamine ning degusteerimine jne).

Lisaks eelnevalt mainitud ettepanekutele on oluline erinevatesse organisatsioonidesse kuulumine. Hetkel kuulub Tallinna sadam kahte organisatsiooni – Cruise Baltic ja Cruise Europe, mis on olulised rahvusvahelise kruiisiturismi arendamises ning koostöö suurendamises. Pärnu sadam kuulub vaid Cruise Baltic organisatsiooni, kuid jätkusuutliku arendamise puhul on oluline mõlemasse organisatsiooni kuulumine.

KOKKUVÕTE

Käesoleva lõputöö teemaks oli „Kruiisiturismisihtkoha arendamine Pärnu linna näitel“, millega sooviti välja selgitada Pärnu kui potentsiaalse kruiisiturismisihtkoha arenguvõimalused ning turismiasjaliste meelsus uue turismivormi arendamise osas.

Lõputöös otsiti võimalusi, kuidas muuta Pärnu kruiisituristidele atraktiivseks ning pakkuda reisijatele meeldejääv külastuskogemus. Lähtuvalt töö eesmärgist viidi läbi kvalitatiivne uuring, et saada ülevaadet turismiasjaliste meelestatusest kruiisiturismi arendamise osas. Uurimistöös täideti püstitatud eesmärk ning selle saavutamiseks seatud uurimisülesanded.

Lähtuvalt varasematele uuringutele ning teoreetilisele tagapõhjale võib järeldada, et kuigi meresõidud on olnud põhilisemad liikumisvahendid juba vanast ajast, siis põhjalikumalt on kruiisiturismi kui eraldiseisvat turismivormi uurima hakatud alles viimastel aastatel, kus kruiisiturism on muutumas üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks.

Kruiisiturismi arendamise osas on oluline pöörata tähelepanu turismivormi mõjule sihtkohas ning samuti ka arengule. Kruiisituristide eelistused sihtkoha valiku osas on laiahaardelised, mis seab eelduseks, et sihtkohas on pakkuda turistidele mitmekesiseid võimalusi, et vastata kõikide reisijate vajadustele ja ootustele.

Tuginedes teoreetilistele materjalidele ning uuringu käigus läbiviidud intervjuudele, võib järeldada, et kruiisituristid on üldjoontes keskmisest suurema sissetulekuga ning vanemas eas inimesed, kes valivad kruiisimarsruute põhjalikult kaaludes vastavalt sihtkohas pakutavatele võimalustele. Vastavalt autori koostatud SWOT-analüüsile võib järeldada, et Pärnu linn on küll hea asukohaga, kuid kruiisiturismisihtkoha arendamise osas on veel palju tööd teha, et pakkuda positiivset ning meeldejäävat külastuskogemust. Läbiviidud intervjuude põhjal võib väita, et enamik inimesi on arvamusel, et iga uuendus sihtkohas on teretulnud ning toob linna uut elu, mis tekitab inimestes huvi ning ärevust, kuid siiski selleks, et püsima jääda jätkusuutliku kruiisiturismisihtkohana on vaja teha palju tööd.

Hetkel on Eestis kaks kruiisisadamat – Tallinna sadam ja Saarema süvasadam, kus põhiline liiklus toimub siiski suuremas osas Tallinnas. Tallinn on geograafiliselt hea asukohaga, mis jääb täpselt marsruudile teel Peterburgi ning lisaks on turistidele

huvipakkuv pika ajalooga Tallinna Vanalinn. Saaremaa puhul on keeruline aspekt asukoht, sest sadam jääb põhitrajektoorilt kõrvale ning selleks, et jõuda sihtkoha keskusesse tuleb sõita ka bussiga umbes 40 minutit, mis on saanud kruiisituristidelt mõnevõrra negatiivset vastukaja. Eesti mõistes on Saarema süvasadama arendus väga heaks eeskujuks Pärnu linnale, Pärnu eeliseks on aga keskuse lähedus sadamale, mis on suureks eeliseks kruiisituristidel sihtkoha valiku osas.

Pärnu linna hea asukoht ning mitmekesised võimalused on eeldused potentsiaalseks kruiisiturismisihtkohaks, mis on oluline linna arengu osas ning turismivaldkonna mitmekesiseks muumises. Selleks, et kruiisituriste linna tuua on veel palju tööd - sadama arendus, ekskursioonipakettide koostamine, viidastuse parandamine. Potentsiaal töötada toimiva kruiisiturismisihtkohana on suur ning selleks, et pakkuda külastajatele positiivset külastuskogemust on Pärnumaal laialdaselt erinevaid võimalusi.

Kuna kruiisituriste vastuvõtmise osas on hetkel tööd tehtud vaid sadamaarenduse osas, siis on tahaplaanile jäänud ekskursioonipakettide koostamine. Oluline on välja töötada erinevaid pakette, mis pakuvad turistidele huvi ning jäävad meelde. Kruiisimarsruudil püsimiseks on oluline klientide positiivne tagasiside, mis mõjutab kruiisioperaatorite otsust valida peatumise sihtkohta. Pärnu linn jääb põhiliselt kruiisimarsruudilt kõrvale, mistõttu on oluline külastajatele meelde jääda, et laevad külastaksid jätkuvalt sihtkohta.

Turismiasjaliste meelestatus sihtkohas uue turismivormi osas on erinev. Ühest küljest on positiivne, et linna arengusse kaasatakse uusi ning seni kasutamata võimalusi, mis võib aidata kaasa turistide arvu suurenemisele, kuid teisest küljest on turismiasjalised kahtleval seisukohal antud turismivormi jätkusuutliku arenemise osas. Kruiisituristide viibimise aeg sihtkohas on lühike, mistõttu on oluline töötada välja erinevaid pakette, mis annaksid põhajliku ülevaate külastatavast sihtkohast ning pakuksid kruiisituristidele elamust.

Tuginedes läbiviidud uuringutele saab järeldada, et kruiisiturismi arendamine Pärnu linnas on oluline, kuid jätkusuutlikkuse saavutamiseks on oluline luua plaan, kuidas sihtkohta arendada ning töötada välja erinevad paketid külastajatele, mis köidaks erinevate huvidega külastajaid. Positiivse külastuskogemuse saavutamise nimel on oluline iga inimese panus sihtkohas, mis aitab kaasa üldmulje kujundamisele.

VIIDATUD ALLIKAD

 About CLIA. CLIA. [http://cruising.org/about-the-industry/about-clia] 02.12.2015.

 Andriotis, K., Agiomirgianakis, G., and Mihiotis, Α. 2007. Tourist Vacation Preferences - The Case of Mass Tourists to Crete. Tourism Analysis, 12(1/2), pp 51-63.

 Andriotis, K.. Agiomirgianakis, G. 2010. Cruise Visitors’ Experience in a Mediterranean Ports of Call. International Journal of Tourism Research, Volume 12(4), pp 390-404.

 Arro, S. 2015. Tere tulemast Tallinna Sadamasse! AS Tallinna Sadam.

[file:///C:/Users/Spa_1/Downloads/Tallinna%20Sadama%20roll.pdf] 10.12.2015.

 AS Tallinna Sadam. Tallinna Sadam. [http://www.ts.ee/tutvustus] 29.11.2015.

 Berezin, I. 2015. 2015 kruiisihooaeg. AS Tallinna Sadam.

[file:///C:/Users/Spa_1/Downloads/Kruiisihooaeg%202015.pdf] 10.12.2015.

 Brida, J. G, Zapata, S. 2010. Cruise tourism: economic, socio-cultural and environmental impacts, Volume 1(3), pp 205-226.

 Brida, J. G., Paulina, M., Riano, E., Aguirre, S. 2010. Cruise visitor’s intention to return as land tourists and recommend a visited destination. A structural equation model. Working papers. 12.02.2016.

 Brida, J. G., Pulina, M., Riano, E., Zapata-Aguirre, S. 2012. Cruise visitors’

intention to return as land tourists and recommend a visited destination, Vol 23(3), pp 395-412.

 Brida, J. G., Zapata, S. 2010. Economic Impacts of Cruise Tourism: The Case of Costa Rica, Vol. 21 Issue 2, pp 322-338.

 Chen, C.-A. 2016. How can Taiwan create a niche in Asia's cruise tourism industry?

Vol 55, pp 173-183.

 CLIA. 2016. Contribution of Cruise Tourism to the Economies of Europe 2015 Edition. [http://www.cruising.org/docs/default-source/market-research/2015-europe-economic-impact-study.pdf?sfvrsn=0] 15.02.2016.

 Cruise Baltic. 2015. Market Review 2015. [https://www.cruisebaltic.com/media-/52803/cruise-baltic-market-review-2015.pdf]

 CWT Estonia. 13 kruiisitrendi 2016. aastal. [http://www.kruiisikeskus.ee/13-kruiisitrendi-2016-aastal] 15.02.2016.

 Diakomihalis, M. N. 2007. Greek Maritime Tourism: Evolution, structures and prospects. Research in Transportation Economics, Vol 21 pp 419-455.

 Dowling R. K. 2006. The Cruising Industry, in Cruise Ship Tourism, CABI Publishing, Cambridge, USA.

 Dragin, A. S., Bubalo-Živković, I., Milka L. 2009. The romanian crew on international cruises along the Corridor VII, Geogaphica Timisiensis, Vol 18(1-2), pp. 57 - 66.

 Forgas-Coll, S., Paula-Saumell, R., Sanchez-Garcia, J., Caplliure-Giner, E. M.

2014. The role of trust in cruise passenger behavioral intentions: The moderating effects of the cruise line brand, Vol 52(8), pp 1346-1367.

 Gabe, T. M., Lynch, C. P., McConnon, J.C. 2006. Likelihood of Cruise Ship Passengers Return to a Visited Port: The Case of Bar Harbor, Marine. Journal of Travel Research, Volume 44, pp 281-287.

 Gibson, B., Bentley, M. 2007. A study of impacts – Cruise Tourism and the South West of England. Journal of Travel & Tourism Marketing, Volume 20(3-4), pp 63-77.

 Han, H., Jae, M., Hwang, J. 2016. Cruise travelers’ environmentally responsible decision-making: An integrative framework of goal-directed behavior and norm activation process, Vol 53, pp 94-105.

 Henderson, J. C. 2006. Tourism in Dubai: Overcoming Barriers to Destination Development, Vol 8, pp 87-99.

 Hritz, N., Cecil, A. 2008. Investigating the Sustainability of Cruise Tourism: A Case Study of Key West, Vol. 16 Issue 2, pp 168-181.

 Hui, T. K., Wan, D., Ho, A. 2007. Tourist’s Satisfaction, Recommendationn and Revisiting Singapore. Tourism management, Volume 28 (4), pp 965-975.

 Irincu, E., Petrea, R., Racz, N., Bulzan, A., Filimon, L. 2015. Cruise ship tourism on the Danube River. Case study: Capitalization of Deltaic Tourism potential, Vol 25(2), pp 276-286.

 Johnson, D. 2006. Providing Ecotourism Excursions for Cruise Passengers, Volume 14 (1), pp 43-55.

 Keskpaik, A. 2006. Manufacturing on the Estonian Islands: Trends and Prospects, Journal of Small Business & Entrepreneurship, Vol 19(4), pp 409-418.

 Kruiisilaevad Tallinna Sadamas. Tallinna Sadam. [http://www.ts.ee/kruiisilaevad-tallinna-sadamas].

 Larsen, S., Wolff, K., Marnburg, E., Ogaard, T. 2013. Belly full, purse closed:

Cruise line passengers' expenditures. Tourism Management Perspectives, Vol 6, pp 142-148.

 Liu, B., Pennington-Gray, L., Krieger, J. 2016. Tourism crisis management: Can the Extended Parallel Process Model be used to understand crisis responses in the cruise industry? Vol 55, pp 310-321.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2012. Eesti merenduspoliitika 2012-2020. [https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_mere-nduspoliitika_2012-2020.pdf] 10.12.2015.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2013. Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf].

 Miks külastada Pärnut? n.d. [http://www.visitparnu.com/et/avasta-parnu/miks-kuelastada-paernut] 21.04.2016].

 Petros, L., Wang, J. 2005. Tourism today. Choosing a Cruise Destination, and the Level of Passengers’ Satisfaction, their Needs and Expectations: the Cyprus Case.

[http://www.cothm.ac.cy/Tourism%20Today%20No%205.pdf#page=143]

29.11.2015.

 Polat, N. 2015. Technical Innovations in Cruise Tourism and Results of Sustainability, Volume 195, pp 438–445.

 Pärnu Linnavalitsus. 2008. Pärnu linna turismiarengukava aastani 2017 [http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava _2008_2017.pdf].

 Pärnu Linnavalitsus. 2011. Pärnu linna arengukava aastani 2025 [http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Parnu_linna_arengu kava_aastani_2025_muutm_19.09.13.pdf].

 Pärnu Linnavalitsus. 2013. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2014-2020.

 Pärnu Maavalitsus. 2014. Arengustrateegia Pärnumaa 2030+.

 Rahvusvahelise kruiisturismi reisijate arv 2009-2016 [http://www.statista.com-/statistics/385445/number-of-passengers-of-the-cruise-industry-worldwide/].

 Rannikuala reisijuht. 2015. [http://www.visitsaaremaa.ee/kcfinder/upload/files/turis-mitrukised%20EST/EE_web.pdf]

 Reisinger, Y., Mavondo, F. 2007. Structural equation modelling. Journal of Travel

& Tourism Marketing, Vol 21(4), pp 41-71.

 SA Pärnumaa Turism. [http://visitparnu.ee/et/professionaalile/sa-paernumaa-turism]

25.12.2015.

 Saarinen, J., Kask, T. 2008. Transforming Tourism Spaces in Changing Socio-Political Contexts: The Case of Parnu, Estonia, as a Tourist Destination, Vol 10 Issue 4, pp 452-473.

 Seidl, A., Guiliano, F., Pratt, L. 2007. Cruising for colones: cruise tourism economics in Costa Rica, Volume 13(1), pp 67-85.

 Statistikaamet. Külastuste arv Pärnu linnas 2014-2015 [www.stat.ee].

 Statistikaamet. Majutatute ööbimiste arv Pärnu linnas2012-2015 [www.stat.ee].

 Stefano, D. C., Mauro, F., Alon, K., Noam, S. 2016. Cruise passengers' behavior at the destination: Investigation using GPS technology, Vol 52, pp 133-150.

 Stewart, E. J., Howell, S. E. L., Draper, D., Yackel, J., Tivy, A. 2007. Sea Ice in Canada’s Arctic: Implications for Cruise Tourism, Volume 60 (4), pp 370-380.

 Tallinna sadam. 2015. Uuring: kruiisituristid jätsid käesoleval aastal Tallinnasse ligi 30 miljonit eurot [http://ts.ee/uudised?art=650].

 Tallinna sadam. Kruiisid. [http://www.ts.ee/kruiisilaevad] 27.11.2015.

 Tallinna Sadama 2015. aasta reisijate arv oli taas rekordiline. (2016).

[http://www.ts.ee/uudised?art=655].

 UNWTO. 2009. Worldwide cruise ship activity. World Tourism Organizarion:

Madrid.

 Vairo, T., Quagliati, M., Giudice, T. D., Barbucci, A., Fabiano, B. 2016. From land- to water-use-planning: A consequence based case-study related to cruise ship risk.

Im Dokument KRUIISITURISMISIHTKOHA ARENDAMINE PÄRNU LINNA NÄITEL (Seite 42-53)