Selle peatükis tehakse eelneva töö käigus kogutud informatsiooni põhjal järeldused ning arutletakse õpilaste uurimistöid puudutavatel teemadel. Käsitletakse õpilaste uurimistööde tausta, andmete kogumiseks kasutatud allikaid, raamatukogunduslike uurimistööde osakaalu ning õpilaste huvi selle teema vastu, kooliraamatukogu rolli õpilaste uurimistööde allika ning säilitajana ja raamatukogunduslike uurimistööde allikaid ning eripärasid.
Õpilaste kodu-uurimise konverentside näol oli tegemist väljundiga, kus õpilaste uurimistegevus ühiskonnas nähtavale toodi. Miks see aastakümneid püsinud traditsioon 2012. aastal nii äkki katkes? Võimalik, et põhjus peitub konverentse korraldava organisatsiooni, kunagise LET keskmaja ning selle õigusjärglase Eesti Noorsoo Algatuskeskuse, praeguse Eesti Noorsoo Keskuse (ENTK) reformimisest 1994. aastal, kui asutus kaotas oma funktsiooni metoodilise keskusena (Luka, 2014) ning kodu-uurimine huviharidusena kaotas osakaalu asutuse töös. 2009. aastal kaotati kodu-uurimise valdkond ENTK-st (Luka, 2014) sootuks. Konverentside korraldamist iseloomustab seega vaikne hääbumine.
Õnneks ei tekkinud hääbumise järel tühja kohta, sest juba paralleelselt üleriigilise konverentsiga oli ellu kutsutud õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus, mida Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts korraldab juba 2000. aastast. Kuna selle patrooniks on vabariigi president, siis initsiatiivi selle elus hoidmiseks on kindlasti piisavalt. Kuna raamatukogunduslike uurimistööde käsitlused on sageli just ajaloolised, on ajalooalaste uurimistööde võistlus neile heaks väljundiks. Ka kodu-uurimine on oma olemuselt tihedalt just ajalooga seotud.
Selliseid väljundeid nagu kodu-uurimiskonverents ja uurimistööde võistlus on õpilastele kindlasti vaja, sest selle kaudu saavad kajastust paljud head õpilaste uurimistööd ning nende panus üldisesse kodu-uurimistegevusse saab tunnustatud, mis omakorda võib anda tõuke ka edaspidi sellega tegeleda. Noorte uurijate panust ei tohiks kindlasti alahinnata.
34 Samuti ei saa alahinnata nende uurijate panust, kes on tegelenud just raamatukogude uurimisega.
Kui üleriigilisel koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil esitatud töid on kokku 4025 (Õpilaste kodu-uurimistööde konverentside statistika, 2012) ning nende hulgas oli 12 raamatukogunduslikku uurimistööd, on nende osakaal koguhulgast 0,3%. Võrdluseks ajalooalaste uurimistööde võistlusega, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on alal hetkel 1747 uurimistööd, millest 7 on raamatukogunduslikud. Seal on nende osakaal 0,4%. Arvestades seda, et suure tõenäosusega ka kultuuriloolised uurimistööd käsitlevad ühe osana raamatukogu, on raamatukogude kogu käsitluste osakaal kindlasti suurem. Ning arvestades teemade suurt ringi, on lõputöö autori hinnangul raamatukogu käsitluste hulk õpilaste uurimistöödes läbi aegade olnud siiski märkimisväärne.
Õpilastel on olnud huvi raamatukogusid uurida. Lõuna-Eestis on õpilased raamatukogude uurimisel olnud aktiivsemad kui Põhja-Eestis. Kui vaadata konverentside statistikat gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslike uurimistööde osas, siis 12 tööst, mis üleriigilisel konverentsil esitati, on 10 tööd valminud just Lõuna-Eesti koolides. Ühelt poolt võib seda põhjendada üldiselt aktiivsema raamatukogundustegevusega lõuna piirkonnas, kuid huvi olemasolu valdkonna vastu üldisemalt võib olla tingitud ka sellest, nagu raamatukogunduslike uurimistööde ülevaates selgus, et sageli on töö autori ja töö juhendaja/allika vahel perekondlik seos. Teisisõnu juhendajaks, allikaks või uuritava raamatukogu töötajaks on autori enda sugulane (enamasti ema). Selles, et ka edaspidi õpilastel huvi säiliks, on võtmeisikuks just raamatukoguhoidjad ise, kes peaksid olema aktiivsemad noorte uurijate kaasamisel raamatukogu ajaloo ja tegevuse uurimisel, juhtida neid õigete allikateni jne.
Selle lõputöö kontekstis on konverentsikogumikud uurimistööde andmete oluline allikas. Need sisaldavad palju informatsiooni õpilaste kodu-uurimistööde kohta ning see teave on kogumikust kompaktselt leitav. Kahjuks on aga kogumike kättesaadavus raskendatud. Kättesaadavuse parandamiseks ning ligipääsu mugavamaks muutmiseks võiks kogumikud olla digiteeritud ning avaldatud Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivis Digar.
Kui konverentsikogumikud on vaatamata kättesaadavuse probleemile terviklikud, ei saa seda öelda õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse andmeallikate kohta. Ilmunud on 4 kogumikku aastatel 2002-2009 ehk kajastavad võistlusi aastatest 2000-2008. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kodulehelt leiab andmeid aastatest 2013-2016. Kahjuks ei ole andmete avaldamisel oldud järjepidev. Andmete puudujääki leevendab see, et uurimistöid säilitatakse Eesti
35 Kultuuriloolises Arhiivis ning andmed on leitavad selle andmebaasist ELLEN, kus aga puuduvad andmed võistlussaavutuse kohta, mis seltsi kodulehel leiduvates andmetes on esitatud.
Andmeid koguti ka koolidest. Esimene vastukaja koolidesse saadetud kirjale oli leige. Korduskirja saatmine õigustas ennast. Kahjuks oli vastuste kvaliteet varieeruv. Koolide sisekommunikatsiooni kohta võib vastuskirjade põhjal teha tähelepaneku, et mõnes koolis see kuigi hästi ei toimi.
Vaatamata sellele, et need on vaid üksikud erandid ning üldiselt olid koolid koostöövalmid ning oma vastustes korrektsed, on koolide sisekommunikatsioon teema, mida võiks põhjalikumalt uurida. Samuti juhtum, kus ühe endise gümnaasiumi reformimisega põhikooliks on teadmata kooli gümnaasiumiõpilaste uurimistööde ja nende andmebaasi saatus, sest uus loodav riigigümnaasium neid ei soovinud. Vaatamata sellele, et ilmselgelt kadus huvi ka põhikoolil neid hoida, oleks võinud nende säilimine olla korraldatud. Sellest johtuvalt, oleks tänase koolireformi mõju kooliraamatukogudele teema, mida võiks lähemalt uurida.
Kooliraamatukogu kui kooli infokogu peaks olema uurimistööde säilitamise ning kättesaadavaks tegemisega seotud. Ometi see nii igal pool ei ole. Tänapäeval on võimalused säilitada töid elektrooniliselt ning seda ka tehakse. Kui kooliraamatukoguhoidja pole uurimistööde säilitamisega seotud, ei valda ta tõenäoliselt ka infot tööde kohta ning osutub allikana kasutuks.
Kui õpilaste uurimistöid säilitatakse kooliraamatukogus, on nende andmetele ligipääs parem, kui kooliraamatukogu kasutab elektroonilist raamatukogusüsteemi ning selle avalikku e-kataloogi.
Kahjuks kõigi elektroonilist raamatukogusüsteemi kasutavate kooliraamatukogude e-kataloogid ei ole avalikud. Kõige enam kasutatakse raamatukogusüsteemi RIKS, millel on avalik Eesti kooliraamatukogude kataloog (http://koolikogud.webriks.ee/ ), mis ei hõlma aga kõiki avalikku e-kataloogi omavaid kooliraamatukogusid. Seega nime poolest Eesti kooliraamatukogude kataloog seda sisuliselt siiski pole. Koolide arv, mille õpilaste uurimistööde kirjed on kooliraamatukogu e-kataloogis leitavad, on väike. Seetõttu e-kataloog andmete allikana jäi ka kõige tagasihoidlikumaks. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, kas õpilaste uurimistöid tõesti ei hoita kooliraamatukogus või neid lihtsalt ei kataloogita?
Kooliraamatukogudele pandi uurimistöödest ülevaate tegemiseks tööde kättesaamises kõrged lootused. Võiks ju eeldada, et need on kõige kergemini kättesaadavamad just oma tekkekohal.
Tegelikkuses see nii polnud. Kui uurimistöid koolis säilitatakse, siis kooli õpilastele ja õpetajatele on nendele ligipääs tagatud. Kolmandate isikute puhul nagu selle lõputöö autor on, oli see aga
36 raskendatud. Peamiselt seetõttu, et huvipakkuvad uurimistööd olid enamasti paberkandjal ning reaalselt nendeni jõudmine pikkade vahemaade tõttu keerulisem. Väga lihtne oleks olnud uurimistöid hankida, kui ka kooliraamatukogud tegeleksid paberkandjal uurimistööde digiteerimisega, kuid arvestades niigi segaseid ja keerulisi aegu kooliraamatukogudes, poleks see hetkel mõeldav.
Vaatamata mõnele kehvale allikale ning reaalselt töödeni jõudmise raskustele, kogunes andmeid ja uurimistöid siiski piisavalt, et anda ülevaade gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikest uurimistöödest Need võib jaotada kolmeks: raamatukogusid käsitlevad tööd, isikuloolised tööd ning raamatukogusid osaliselt käsitlevad uurimistööd. Lähenemisi raamatukogu teemale on õpilaste uurimistöödes mitmesuguseid. Enamasti on need ajaloolised ülevaated, kuid ometi on leitud ka teistsuguseid lähenemisi, näiteks raamatukogu kasutamine. Raamatukogude ajaloo käsitluste suur ülekaal on tõenäoliselt tingitud sellest, et pikka aega olid õpilaste uurimistööd seotud just kodu-uurimisega. Teistsuguse lähenemisega tööd pärinevadki just hilisemast ajast.
Isikulooliste tööde puhul on pikemal ajateljel liikumine loogiline, kui soovitakse käsitleda isiku kogu eluperioodi. Nende tööde puuduseks on aga halb pealkirjastamine. Konverentsikogumike nimistutes (märksõnastamata) on väga palju isikuloolisi töid, mille pealkirja järgi pole võimalik kindlaks teha valdkonda, mille järgi seda inimest tuntakse. Seega, ka nende identifitseerimata
„minu vanaema“ või „minu vanaisa“ hulgas võis olla raamatukoguga seotud isikuid, mis isikulooliste uurimistööde hulka kindlasti tõstnud oleks.
Kuid kvantiteedist olulisem on siiski kvaliteet ja selle määravad ära kasutatud allikad.
Uurimistöödes kasutatakse julgelt raamatukogude dokumente, arhiivimaterjale ning suuliseid ning kirjalikke mälestusi. Kõige väärtuslikumaks on lõputöö autori hinnangul need allikad, mis on originaalsed, ehk suulistest ja kirjalikest mälestustest saadud informatsioon, mis ei ole kusagil mujal talletatud. Mida aktiivsemalt noored uurijad küsitlevad veel elavaid kõrges vanuses raamatukoguhoidjaid, seda väiksem on tõenäosus, et midagi olulist, kasvõi ainult selle paiga jaoks, jääb talletamata.
Ülevaates käsitletud raamatukogunduslikest uurimistöödest Eesti raamatukogunduse ajaloo üldisesse narratiivi uut teadmist ei lisandunud, kuid nendest uurimistöödest ilmnes fakte, mis kinnitavad tänapäeval juba veidi mõistetamatut ning juba unustatud nõukogude perioodi absurdsust. Praegu ei kujuta keegi ette, et raamatukoguhoidjal võiks olla töökohustusi, mis ei ole raamatukoguga seotud, et raamatukogu on kütmata ning laguneb, et raamatukogule oleks rangelt
37 ette dikteeritud, milliseid raamatuid inimesed laenama peavad. Need uurimistööd on olulised ja väärtuslikud. sest nende kujul on salvestatud osake Eesti raamatukogunduse minevikust. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!
38
KOKKUVÕTE
Selles lõputöös on uurimisobjektiks gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikud uurimistööd.
Raamatukogunduslikus uurimistöös käsitletakse konkreetset raamatukogu, selle ajalugu, tegevust, raamatukogude kasutamist või raamatukoguhoidja isikut. Andmeid selliste uurimistööde kohta otsiti neljast allikast: üleriigilise koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi kogumikest, õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse tööde hulgast, raamatukogude e-kataloogidest ning e-kirja teel koolidest. Andmete alusel kokku kogutud 24 uurimistöö põhjal valmis ülevaade gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikest uurimistöödest.
Õpilaste uurimistööd on olnud tugevalt seotud kodu-uurimisega, millel on ka õpilaste uurimistööde kontekstis pikad traditsioonid. Üleriigilised koolinoorte kodu-uurimise konverentsid olid ning ajalooalaste uurimistööde võistlus on õpilaste uurimistöödele oluline väljund, mistõttu osutusid konverentsikogumikud uurimistööde andmete olulisimaks ning kõige terviklikumaks allikaks. Üldiselt võib andmete allikaid nimetada aga rahuldavaks. E-kataloogide puhul oleneb paljugi sellest, kas vastavas raamatukogus uurimistöid säilitatakse või mitte. Kõige keerulisem oli andmeid saada kaudselt, e-kirja teel koolidest, sest sel puhul piirab saadud andmete hulka esmalt saadud vastuste arv ning alles seejärel see, kas kool valdab küsitud informatsiooni.
Kooliraamatukogude roll õpilaste uurimistööde säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel on kooliti erinev ning sellest lähtuvalt osutus uurimistööde uurimise suurimaks väljakutseks reaalne ligipääs uurimisobjektidele nende tekkekohal. Kooliraamatukogud, kus uurimistöid säilitatakse ning neid elektrooniliselt kataloogides kättesaadavaks tehakse, tuleb kõigile teistele kooliraamatukogudele eeskujuks seada, sest infoühiskonnale kohaselt tegutsevad nad õiges suunas.
Kui vähegi võimalik, tuleks õpilaste uurimistöid kindlasti säilitada. See on nende sisulise uurimise võimalikkuse esmaseks eelduseks. Selgus, et raamatukogude uurimine on õpilaste hulgas suhteliselt populaarne, sest raamatukogu käsitluste hulk õpilaste uurimistöödes läbi aegade on olnud märkimisväärne. Lähenemisi raamatukogu teemale on õpilaste uurimistöödes
39 mitmesuguseid, kuid domineerivad ajalookäsitlused: raamatukogu ajalugu ning isikuloolised tööd.
Õpilaste raamatukogunduslikes uurimistöödes kasutatud allikad on mitmekesised: nii kirjalikud kui suulised, ajalehed ja arhiivimaterjalid, mistõttu tuleb neisse suhtuda täie tõsidusega. Vaatamata sellele, et õpilaste raamatukogunduslikes uurimistöödes ei leidunud informatsiooni, mis muudaks Eesti raamatukogunduse ajaloo üldnarratiivi, täiendatavad nad seda siiski üksikfaktidega ning raamatukogude uurimist tuleb ka edaspidi õpilaste hulgas elus hoida.
Lõputöö valmimise protsessis selgunud asjaoludest lähtuvalt oleks koolide sisekommunikatsioon ning kooliraamatukogude töö seoses õpilaste uurimistöödega need teemad, mida peaks veel lähemalt uurima.
Töö tulemusi saab kasutada soovituste andmiseks tulevastele õpilasuurijatele, aga ka nende juhendajatele. Samuti võiksid nendega arvestada ka kooliraamatukogude olemuse ja töökorralduse üle otsustajad.
40
SUMMARY
The final thesis is about studies of library science made by the students of high schools and gymnasiums. The studies of library science research a library, its history, functions, usage or librarian as a person. Data about these studies were collected from four sources: collections of the national students’ conference of community research, contest of the historical studies of the youth, e-catalogs of libraries and librarians of school libraries via e-mail. Based on the collected 24 studies, the review was composed.
The studies made by the students have been strongly connected with areal studies and have had a long tradition. National students’ conferences were and contest of historical studies is an important output for the students. Therefore, these were the most important and most complete sources.
Generally, the sources were satisfying. What concerns to e-catalogs, it depends on whether the library preserves the studies or not. The most difficult was to collect data indirectly from the schools via e-mail. In that case, the amount of gained data is limited by the amount of the answers to the e-mail and then whether the school has the asked information.
Role of the school libraries in preserving and making available the students’ studies varies. The biggest challenge in researching studies was the real access to the research object on its formation place. School libraries that are preserving and e-cataloging should be role models to the other school libraries, because according to information society we are living in they act in the right direction.
Preserving school researches is important, because it makes possible to study them. It came out that studying libraries is relatively popular among the students, because the number of these studies have been remarkable through times. Approaching to the subject varies, but the most common is historical approach: history of a library and biographical works. Used sources of these studies are various: written and verbal sources, newspaper articles and archive materials. Therefore, these works must be taken seriously. In spite of the absence of any new information that could change
41 the general narrative of the history of Estonian library science, these works do add some details into it. Researching library science must be kept alive among the students.
The subjects needing further studying are internal communication of the schools and role of the school libraries in preserving students’ studies.
42
KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS
Aarna, C. (2012). Minu vanaema lapsepõlv ja kooliiga. S. Vill (toim.). Need vana aja lood Põlvamaalt ja kaugemalt: õpilaste uurimustööd ja usutlused. Põlva: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts.
Aasma, M. (2004). Raamat koolilapse laual. Õpilaste ajalooalased uurimistööd 2002-2003. Võru:
Eesti Ajalooõpetajate Selts
Arro, R. (2001). Ala kultuurielu (1920-2001). Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Drekhan, K. (2004). Haabsaare raamatukogu kujunemislugu minevikust tänapäeva. Antsla:
Antsla Gümnaasium. EKLA.377.66.6
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kodulehekülg. (2016). Kasutatud 08.05.2017 http://www.eays.edu.ee/aja/index.php/opilasvoistlused/opilaste-ajalooalaste-uurimistoeoede-voistlus
Eesti Entsüklopeedia. (1994). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 7. köide.
Eesti keele seletav sõnaraamat. (2017). Kasutatud 09.01.2017 https://www.eki.ee/dict/ekss/.
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. (2004). Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus.
VI köide, 4. vihik.
Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Noorsootöö keskus, Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisring. (2006). Voldemar Miller. Õpetajate Leht. 5. mai.
Eesti Kodu-uurimise Seltsi kodulehekülg. (2016) Kasutatud 02.01.2017 http://www.ekus.ee/kodu-uurimine/.
Eesti Kodu-uurimise Seltsi põhikiri. (2011). Kasutatud 02.01.2017 http://www.ekus.ee/wp-content/uploads/2012/02/EKUS-p%C3%B5hikiri_080420111.pdf.
43 Eesti õigekeelsussõnaraamat. (2013). Kasutatud 09.01.2017 http://www.eki.ee/dict/qs/.
Elbrecht, K. (1997). Karula kultuuri- ja seltsielu alates ärkamisajast kuni 1940. aastani. Tõrva:
Tõrva Gümnaasium.
ELNET kodulehekülg. (2016) 13.05.2017 http://www.elnet.ee/juhend/ester/ekataloog_ester.php Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja. Kasutatud 28.12.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002.
Jaakson, G. (2006). Riidaja kultuurielu aastatel 1991-2004. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts. (2012). Need vana aja lood Põlvamaalt ja kaugemalt: õpilaste uurimustööd ja usutlused. Põlva: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts.
Kalasaar, K. (2004). Võru Lasteraamatukogu. Võru: Võru Kesklinna Gümnaasium.
Kase, S. (2007). Saarepeedi kultuurilugu. Viljandi : [s.n.].
Kikas, A. (2006). Eesti Rahvusraamatukogu rollist Eesti riigi taastamisel, ühiskonna- ja kultuurielu kujundamisel. Võru: Võru Kesklinna Gümnaasium. EKLA.377.106.5
Kivitalo, M. (2014). Raamatukogude külastamise sagedus ja eesmärgid Tartu Descartes’i Lütseumi 11. ja 12. klassi näitel. Tartu: Tartu Descartes’i Lütseum.
Kivja, K. (1995). Leonhard Niiluse elu ja tegevus. E. Luka (koostaja). Õpilaste kodu-uurimistöid.
Tallinn: Eesti Noorsoo Algatuskeskus.
Koduloolised uurimused. (2008). Karksi-Nuia: Karksi-Nuia Gümnaasium.
Kolbin, K. (2010). Elmar Orav. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Kruus, H., Maaring, E., Miller, V., Müürisepp, K., Tarmisto, V. (1966). Kodu-uurija käsiraamat.
Tallinn: Eesti Raamat. 12-14, 16-18, 21-22, 24-25.
Kuljus, E. (2016). Re: Õpilasuurimused. E-kiri. 25. november.
Laidre, M. (2006). Saale Markvard. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
44 Laidvee, Ü. (1975). Pärnu rajooniraamatukogu ajalugu. L. Linnus (toim.). Õpilaste kodu-uurimislikke töid. (lk. 33-48). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium, Eesti NSV Laste Ekskursiooni ja Turismi Keskmaja.
Laks, P. (2004). Vändra Gümnaasiumi raamatukogu. Vändra: Vändra Gümnaasium.
Lillemets, L. (2005). Vastseliina raamatukogu(d) aegade peeglis. Vastseliina: Vastseliina Gümnaasium.
Luka, E. (2014). 29 numbrit jätkväljaannet "Õpilaste kodu-uurimistöid". Aastaraamat. 2013. (lk.
36-47). Tallinn: Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts.
Luka, E. (2017). Re: (Fwd) Õpilaste kodu-uurimistööd. E-kiri. 17. märts.
Läänemaa Noorte portaal. (2013) Kasutatud 07.12.2016
http://noor.laanemaa.ee/uudised/suendmused/1471-uele-eestiline-opilaste-kodu-uurimiskonverents-2013.
Malleus, K. (2000). Helme raamatukogu. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Naaber, M. (1976). Turismirong kooliõpilastele. Nõukogude õpetaja. 25. detsember.
Naaber, M. (1977). Kuidas korraldada õpilasekskursioone. Nõukogude Õpetaja. 10. detsember.
Oks, K. (2017). Re: Õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus. E-kiri. 15. mai.
Parve, R. (1997). Oskar Kuninga lahkumise puhul. Kultuurileht. 14. märts.
Pastarus, K. (2008). Helvi Jallai. Tundub pedagoog ja kodu-uurija Riidaja külas. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Peil, I. (2017). Teadustöö alused. Saaremaa Ühisgümnaasium. Õppematerjal. Kasutatud 13.01.2017 http://www.syg.edu.ee/~peil/1_osa/2_uurimist_miste_ja_olemus.html.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja. Kasutatud 28.12.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/162998.
Raamatukogusõnastik. (2016). Kasutatud 09.01.2017 http://termin.nlib.ee/.
45 Reimo, T. (2001). Voldemar Miller – 90. Videvik. 22. veebruar. Kasutatud 09.01.2017 http://www.videvik.ee/515/cold.html.
Repnau, L. (1957). Laste turismijaama tööst. Nõukogude Õpetaja. 23. november.
RIKS Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteemi ajaveeb. (2016). Kasutatud 27.12.2016 https://www.webriks.ee/blog/?page_id=943.
Salu, V. (1977). Uudne üritus õpetajatele. Nõukogude Õpetaja. 20. august.
Sults, Ä. (2002). Tõrva Linnaraamatukogu ajaloost. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Tamla, I. (2012). Suigu raamatukogu 100. Pärnu: Pärnu Ülejõe Gümnaasium. EKLA.377.202.5 Tarmisto, V. (1981). Akadeemik Hans Kruusi osast Eesti nõukogude kodu-uurimises. A. Kasepalu (toim.). Kodu-uurimise teateid. (lk 5-14).Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Tartu Descartes’i Lütseumi Toimetised. (2000, 2002). Tartu : Tartu Descartes'i Lütseum.
Trump, K. (2016). Antsla linnaraamatukogu ajalugu ja tegevus. Antsla: Antsla Gümnaasium.
Tsarjov, K. (1996). Ritsu ajalugu ja tänapäev. Tõrva: Tõrva Gümnaasium.
Tuusov, J. (1988). Eesti NSV haridus- ja kultuuritöö eesrindlane pedagoog Jaan Mitt. Tartu: Miina Härma nimelineTartu 2. Keskkool.
Urania COM OÜ kodulehekülg. (2017). Kasutatud 13.01.2017 http://www.urania.ee/?page_id=180.
Vabariiklike ürituste 1960. a. kalenderplaan. (1959). Nõukogude Õpetaja. 26. detsember.
Valikaine „Uurimistöö alused”. (2011). Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 12. Riigi Teataja.
Kasutatud 28.12.2016 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa12.pdf#.
Varusk, S. (2014). Võõpsu raamatukogu. Räpina: Räpina Ühisgümnaasium.
Õpilaste ajalooalased uurimistööd 2000-2001. (2002). Võru: Eesti Ajalooõpetajate Selts.
Õpilaste ajalooalased uurimistööd 2002-2003. (2004). Võru: Eesti Ajalooõpetajate Selts.
Õpilaste ajalooalased uurimistööd 2004-2005. (2006). Võru: Eesti Ajalooõpetajate Selts.
46 Õpilaste ajalooalased uurimistööd 2006-2008. (2009). Võru: Eesti Ajalooõpetajate Selts.
Õpilaste kodu-uurimislikke töid. (1975). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium, Laste Ekskursiooni ja Turismi Keskmaja.
Õpilaste kodu-uurimistöid. (1984). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium, Eesti NSV Noorte Turistide Maja.
Õpilaste kodu-uurimistöid. (1989). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium, Eesti NSV Noorte Turistide Maja.
Õpilaste kodu-uurimistöid. (1995). Tallinn: Eesti Noorsoo Algatuskeskus.
Õpilaste kodu-uurimistöid. (1997). Tallinn: Eesti Noorsoo Algatuskeskus.
Õpilaste kodu-uurimistöid. (2003). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus.
Õpilaste kodu-uurimistööde konverentside statistika (2012) http://www.ekus.ee/wp-content/uploads/2009/06/Kodu-uurimiskonverentside-statistika-1.xls.
47