Isik on asutatud eesmärgiga täita ülesannet avalikes huvides

RHS § 5 lg 2 punktis 5 on sätestatud, et eraõiguslik juriidiline isik peab avaliku sektori hankijaks kvalifitseerumiseks olema asutatud eesmärgiga täita ülesannet avalikes huvides.

Seega eraõigusliku juriidilise isiku hankijaks määratlemisel on oluline, et isiku asutamise eesmärgiks peab olema täita ülesandeid avalikes huvides.

Liidetud kohtuasjades Agorà ja Excelsior¹²² selgitas Euroopa kohus, kas Milano rahvusvahelisi messe korraldav äriühing Ente Fiera tegutseb avalikes huvides. Eelkõige soovis riigisisene kohus teada, kas Ente Fiera on avalik-õiguslik isik direktiivi mõistes, sh kas nimetatud äriühing on asutatud eesmärgiga täitma ülesandeid avalikes huvides. Põhikirjast tulenevalt oli selle isiku tegevuse eesmärgiks igasuguste messide, näituste ja konverentside korraldamine kaubandussuhete edendamiseks. Kohus leidis, et kuivõrd selliste sündmuste korraldaja koondab tootjad ja kauplejad üle maailma ühte geograafiliselt piiritletud asukohta, ei tegutse see isik üksnes nende tootjate ja kauplejate huvides, kes saavad selliselt võimaluse oma kaupu reklaamida, vaid toob ühtlasi kokku tarbijad, kes saavad sobivates ostutingimustes oma valikuid teha. Tuginedes eelnevale, jõudis kohus järeldusele, et messide, näituste, konverentside ja muude sarnaste algatuste korraldamisega seotud tegevusi saab pidada avalikes huvides ülesande täitmiseks.

Sarnases valdkonnas käsitles Korhonen’i juhtum¹²³ Soome kohaliku omavalitsuse omandis oleva eraõigusliku juriidilise isiku tegevust, kelle asutamise eesmärk oli kinnisvara ostmine, müümine ja rentimine ning kinnisvara hooldusteenuste pakkumine ja korraldamine. Täpsemalt puudutas antud kohtuasi isiku tegevust kinnisvarasse investeerimiseks, eesmärgiga rentida need erasektori tehnoloogiaettevõtetele, et teostada kohaliku omavalitsuse poliitikat läbi tehnoloogia arenduskeskuse loomise. Euroopa Kohus leidis, et sellised tegevused vastavad üldise huviga seotud vajadustele, kuivõrd need on kohased kohaliku piirkonna majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste suurendamiseks. Nimelt sellise keskuse loomine tooks endaga kaasa nõudluse täiendava tööjõu järele, riigi maksutulude suurenemise ning nõudlust ja pakkumist ka kaubaturul. Euroopa Kohus märkis, et põhimõtteliselt ei ole oluline, kas vara üüritakse ühele ettevõtjale, kuna avalikes huvides pakutavat teenust ei saa mõõta otseste kasutajate arvuga.

122 Liidetud Euroopa Kohtu asjad C-223/99 ja C-260/99, Agorà ja Excelsior.

123 Euroopa Kohtu lahend C-18/01, Korhonen, p 41-45, 60-64.

34

VAKO on andnud hinnangu MTÜ Balti Uuringute Instituudi tegevusele.¹²⁴ Nimelt on isiku põhikirja kohaselt asutamise eesmärkideks teadmistepõhise ühiskonna arendamine, sotsiaal- majanduslikud uuringud, teadus- ja arendustegevus, Eesti ja teiste Läänemere regiooni riikide arengu ja kultuuri tutvustamine maailmale.¹²⁵ Selliste tegevuste puhul on VAKO eeldanud, et MTÜ Balti Uuringute Instituut on asutatud eesmärgiga täita ülesannet avalikes huvides.

Seega juhul, kui eraõigusliku juriidilise isiku asutamise eesmärgiks on kultuuri, teaduse või kaubanduse edendamine ja investeeringute meelitamine kindlasse piirkonda, on riigihanke õiguse tähenduses isiku asutamise eesmärk täita ülesandeid avalikes huvides täidetud.

Nimetatud tegevused arendavad kaubandussuhteid, mis omakorda kuuluvad avalike huvide valdkonda. Muuhulgas on kaubanduse edendamine avalikes huvideks seepärast, et lisaks tootjate ja kauplejate huvide soodustamisele oma tooteid reklaamida, pakutakse seejuures ka tarbijatele võimalust paremate valikute tegemiseks.¹²⁶ Peale selle, nimetatud eesmärgil teenuste osutamine ei ole tegutsemine konkreetsete eraõiguslike juriidiliste isikute enda huvides, vaid piirkonna arengu huvides, mida peetakse avalikeks huvideks direktiivi mõttes.

Ülikoolide juhtimise kohta on Kohus lühidalt sedastanud, et see on üldteada fakt, et ülikoolid on asutatud eesmärgiga osutada teenust avalikes huvides.¹²⁷ Ka ringhäälinguorganisatsioonide puhul ei ole kahtlust, et need on asutatud eesmärgiga täita avalikke huve, kuivõrd rahuldavad avalikest huvidest tulenevat vajadust avaliku programmi järgi.¹²⁸

Euroopa Kohtu asjas SIEPSA¹²⁹ analüüsiti, kas vanglate ehitamine on tegevus avalikes huvides.

Nimelt tekkis antud asjas küsimus, kas SIEPSA, mis on eraõiguslik juriidiline isik, on hankija direktiivi tähenduses. Euroopa Kohus asus seisukohale, et SIEPSA oli asutatud eesmärgiga ellu viia Hispaania riigi vanglate poliitikat, võttes kasutusele ettenähtud programmid ja meetmed ning teostades ülesandeid, mis on vajalikud riigi vangla ehitamiseks, haldamiseks või müümiseks. SIEPSA rakendas ministrite nõukogu kinnitatud vanglate kulude ja vanglate asutamise kava ning teostas oma tegevust vastavalt riigiasutuste poolt välja antud juhistele.

124 (viide 64).

125 (viide 64), p 4.4.

126 Steinicke/Vesterdorf. (viide 17), p 144.

127 (viide 12), University of Cambridge, p 19.

128 (viide 29), Colomer, p 62.

129 (viide 5), p 84-.86.

35

Ühtlasi on vanglate ehitamine osa riigi kriminaalpoliitika elluviimisest, mis on otseselt seotud avaliku korraga. Kõigele eelnevale tuginedes otsustas kohus, et SIEPSA on asutatud eesmärgiga täita ülesandeid avalikes huvides.

Kohtuasjas Ing. Aigner¹³⁰ esitati Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus küsimusega, kas eraõiguslik juriidiline isik Fernwärme Wien, kes varustab Viini linna territooriumil elamispindu, avalikke asutusi, kontoreid ja ettevõtjaid kaugküttega, milleks kasutab taastumatute energiaallikate asemel energiat, mis pärineb jäätmetest, tegutseb avalikes huvides. Kohus ütles, et kuivõrd isik asutati konkreetse eesmärgiga varustada Viini linna territooriumil suurel hulgal ehitisi keskkonnahoidlikul meetodil, siis selline tegevus kujutab endast kaheldamatult avalikke huve teenivat eesmärki.¹³¹ Seega selles kaasuses sai avaliku huvi olemasolu hindamisel määravaks keskkonnasäästlikkuse eesmärgil suurel hulgal inimestele eluks vajaliku teenuse osutamine.

Eesti riigihankeasjade kohtupraktikas on avalikes huvides pakutavaks teenuseks peetud mandri ja Hiiumaa-Saaremaa vahelist parvlaevateenust¹³². Nimelt hindas kohus, kas TS Laevad OÜ on asutatud eesmärgiga täita parvalaevateenust mandri ja Eesti suursaarte (Hiiumaa ja Saaremaa) vahel avalikes huvides. TS Laevad OÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud sõitjate vedu merel ja rannavetes. Kohus leidis, et parvlaevateenuse toimimine mandri ja suursaarte vahel tagab Eesti äärealade jätkusuutlikku arengut, mis on selgelt riigi geopoliitiline huvi ning teisalt soodustab turismi saartele, seejuures riigile strateegiliselt olulise teenuse hinna võimalikult madalal hoidmine, on avalik huvi.¹³³

Seega, kui eraõiguslik juriidiline isik on asutatud eesmärgiga viia ellu riigi transpordi-, ringhäälingu-, haridus-, keskkonna või karistuspoliitikat ning see isik saab riigipoliitika teostamiseks avalikult võimult konkreetsed juhised, on see tegevus tihedalt seotud avaliku huviga.

Autor leiab, et eraõigusliku juriidilise isiku asutamise eesmärgist saab lähtuda siis, kui isik tegutseb vaid ühel tegevusalal. Autori seisukohta on kinnitanud Euroopa Kohus, kes on avaliku

130 (viide 100).

131 (viide 100), p 39.

132 (viide 68), p 37.

133 (viide 68), p 37-40.

36

huvi mõistele andnud laia tähenduse ning ei ole ta piirdunud üksnes eraõigusliku juriidilise isiku avalikes huvides asutamise eesmärgi hindamisega. Järgnevas alapeatükis käsitleb autor avalikes huvides teenuse osutamist kui eraõigusliku juriidilise isiku hankijaks määratlemise alust avaliku huvi kriteeriumist lähtuvalt.