3.3.1. Näitelaused
Sõnaartiklisse valitud näitematerjali ülesandeks on konkretiseerida tähendust ja esitada sõna G. Müllerile iseloomulikes grammatilistes ja se-m antil istes seostes. Näitese-materjali kaudu on püütud sõnade tähendusi võimalikult selgelt avada. Sõnastiku mahtu arvestades ei olnud küll võima
lik iga sõna kõiki esinemisjuhte illustreerida, ent G. Mülleri jutluste originaaltekstist on TÜ eesti keele õppetooli vana kirjakeele andmebaasis
25 Sõnastiku kasutajale olemas elektrooniline variant, kust asjahuviline leiab lisainfot kõikide tekstisõnade kasutusjuhtude kohta. Lähitulevikus on kavas Mülleri jutluste ja sõnastiku kasutatavaks tegemine ka Internetis.
Iga näitelause järel on kohaviit, milles esimene number viitab G.
Mülleri käsikirjalise jutluse numbrile ja teine leheküljele selles jutluses, nt (27.1) tähendab, et lause paikneb G.Mülleri 27. jutluse esimesel lehe
küljel. Jutlused on nummerdatud V. Reimani publikatsiooni järgi, kuna originaalkäsikirjas jutlustel numbrid puuduvad.
Märksõna tekstis kasutamist illustreeriva materjalina on ruumi kokkuhoiu huvides toodud vaid lühike tekstinäide, kus vastav sõna tuleb esile koos oma lähima konteksti ümbrusega. Kui tegemist on tärniga mär
gistatud haruldase sõnaga, on vajaduse korral (tähenduse ilmekamaks avamiseks või huvitavate vormide näitamiseks) toodud kaks lausenäidet.
Mitu illustreerivat lauset on esitatud ka juhtudel, kui sõnal on erinevaid tähendusi või kui see kuulub mitmesse sõnaliiki. Siis on näited reastatud tähendusseletuste või sõnaliigimärgendite järjekorras, kusjuures iga erine
vat kasutust illustreerib üks lausekatke. Adpositsioonide puhul tuuakse kaks näidet siis, kui sõna esines tekstis nii pre- kui postpositsioonina, nt läbi juures. Ka adjektiivide keskvõrde vormid leiduvad vastavate algvõr
des märksõnade all vaid illustreeriva materjalina - kui keskvõrde vorm sõnede hulgas leidus, siis on selle kohta näiteks toodud üks lausekatkend.
3.3.2. Liitsõnad
G. Mülleri jutluste keelelise rikkuse ilmestamiseks on sõnastikku lisatud tänapäevases käsituses liitsõnad, mis Mülleri tekstides esinevad küll kas kokku või lahku kirjutatult, kuna kokku- ja lahkukirjutamine varieerus tollal suuresti. Liitsõna osade piiri markeerib sõnastikus autorite lisatud püstkriips, mida Mülleri tekstides ei ole. Esitatud liitsõnade hulgas on nii Mülleri läbivaid kokkukirjutisi, nt ülcs|poominc, üksjpäinis. kui ka sõnastiku autorite poolt ainult tänapäevast traditsiooni arvestades liitsõna
dena esitatud sõnu, nt elu|päev, risti|rahvas jt. Samas pole kõiki Mülleri käsikirjas leidunud kokkukirjutisi peetud mõistlikuks omaette liitsõnadeks pidada, nt on eraldi sõnadeks loetud ehkkiimb, kusnemad, ningkõik, kustkõik, iiksiga jt. Liitsõnad leiduvad sõnastikus kolmes kohas: viite-märksõnadena. põhisõna juures koos illustreeriva näitelause ja sagedus-andmetega ning täiendsõna juures viitega põhisõnale (lühendi vt järel).
3.3.3. Ühendverbid
Mülleri jutlustest on otsitud ühendverbe, mis iseloomustavad eriti il
mekalt vana saksamõjulist eesti kirjakeelt. Ühendverbid esitatakse vastava
Sõnastiku kasutajale 26
verbi juures eraldi ridadel koos esinemiskordade arvu ja lausenäitega, nt verbi heitma alt leiame ühendverbid alla heitma (1), maha heitma (1) ja ära heitma (6) 'kõrvale jätma'. Vajaduse korral, st siis, kui ühendverbi tähenduseks ei ole selle moodustusosade summa, on selle tähendust ka seletatud.
3.3.4. Sõnaühendid
Paljudes sõnaartiklites on lisaks näitelause(te)le esitatud ka jutlustes esinevaid sõnaühendeid, mis iseloomustavad mõnevõrra Mülleri lause
ehitust, stiili ja ka mõtteviisi. Spetsiaalse otsinguprogrammi abil on leitud sidesõnadega ning, ehk ja et 'ja' seotud sõnad ja nimisõnad koos oma nimi- või omadussõnaliste täienditega. Lisaks on materjali hulgast otsitud väljendverbe, ahelverbe ja määrsõnaühendeid. Niisiis leidub esitatud ühendite hulgas nii vabu kui ka püsiühendeid. Esile tulevad tähendusnüan-sid (nt nõder pilliroog), Müllerile iseloomulikud väljendid (nt sõna iga
vesti 109 kasutusjuhust on 93 ühendis emmis igavesti) ja ka see, milliseid sõnu on Müller sünonüümideks pidanud, nt kamber ehk tuba).
Ühendid on sõnaartiklis tähistatud rombikestega. Püstkirjas tuum-tihendite järele on kursiivis lisatud sellised pikemad ühendid, milles tuum sisaldub. Seetõttu on mõnd pikemat ühendit esitatud mitu korda erinevate tuumühendite all, nt ühend suur hirm ning viha on välja toodud nii tuum-ühendite suur hirm kui ka suur viha järel. Iga ühendi järel on sulgudes toodud selle esinemiskordade arv. Näiteks sõnastikureast 4suur hirm (7):
suur hirm ning viha (2), suur heitus ning hirm (1) selgub, et ühend suur hirm esines jutlustes seitsmel korral, kusjuures kolmel korral pikema ühendi koosseisus ja neljal korral kujul suur hirm, mida tuumühendi järel uuesti ei korrata.
Ühendid on esitatud sageduse järjekorras ning kirjapildilt ja vormilt tänapäevastatud kujul, et neid oleks lihtsam mõista. Tähendust on seleta
tud vaid siis, kui ühend annab uue tähenduse, mis ei selgu seda moodusta
vate sõnade tähendustest. Üldjuhul leidub tähendusseletus vastavate märk
sõnade juures.
Esitatud materjal ei pretendeeri siiski absoluutsele statistilisele täpsu
sele, sest ka ülihoolikal käsitsi registreerimisel võib üht-teist kahe silma vahele jääda ja keeles võib ette tulla ebatüüpilisi olukordi, mida auto
maatse otsinguprogrammi kirjutaja ei oska arvesse võtta.
27 Sõnastiku kasutajale
3.4. Viited
Viitemärksõnu on kasutatud Mülleri tüüpiliste arhailiste või murde-päraste sõnade esitamiseks alfabeetilises märksõnaloendis juhul, kui autori sõna on häälikuliselt palju muudetud ja võib tekkida raskus vana sõnakuju ülesleidmisega tänapäevase märksõna alt, nt avitama —» aitama, armasti
—+ armsasti, igavetsema —» igatsema, imetama —> imestama, kaas —* ka jt. Kui viitemärksõna eelneks või järgneks vahetult märksõnale, pole seda eraldi välja toodud. Viitemärksõna on trükitud samaselt põhimärksõnaga.
Liitsõnad paiknevad sõnastikus täiendsõna järgi alfabeetilises järjes
tuses ning iga liitsõna juurest viidatakse noolekesega põhisõnale, kus on selle kohta ka lausenäide, nt iga|päevane (II)—» päevane, kurjategija (5) -* tegija.
Liitsõna täiendsõna artikli lõpus viidatakse punkti ja vt lühendi järel noolega põhisõnale, mille artiklis liitsõna esineb koos lausenäitega, nt sõnaartikli aeg lõpus on viide • vt viit —» aja\viit (1).
Punkti ja vt lühendiga viitamissüsteemi on kasutatud ka ühendverbe moodustavate afiksaaladverbide juurest verbiartiklile viidates, nt alla sõnaartiklist leiame viited • vt heitma—» alla heitma (1), vajuma —» alla vajuma (1), vajutama —» alla vajutama (12), prefiksi 1 iste sõnade puhul, nt usk artiklis • vt ebausk ning supletiivsetele tüvedele viidates, nt enese artikli lõpus • vt ise.