1. Hoiakuid immigrantide suhtes selgitavad teoreetilised käsitlused
1.1. Hoiakud ja nende kujunemine
Erinevad uurimused ja teadussuunad on üritanud juba pikka aega välja selgitada, kuidas kujunevad dominantrahvuse hoiakud immigrantide või vähemusrahvuse suhtes ning kuidas need varieeruvad erinevate riikide lõikes. Viimastel aastatel suurenenud negatiivsed hoiakud, mis on tõenäoliselt põhjustatud immigratsiooni suurenemisest, on tekitanud debatte nii akadeemikutele kui ka poliitikutele. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks tunnevad põliselanikud ennast vähemusrahvusest niivõrd ohustatuna ning miks on erinevates riikides elavate, üldjuhul sarnaste, inimeste arvamused niivõrd erinevad. Enamik teemakohasest kirjandusest keskendub antud teema uurimisel individuaalsetele ja majapidamist puudutavate karakteristikute uurimisele. (Markaki, Longhi 2012: 1) Käesolevas tööd keskendutakse individuaalsete andmete uurimisele, mis võivad põhi- ja vähemusrahvuse hoiakuid immigrantide suhtes mõjutada. Kuna ühtne teoreetiline raamistik hoiakute kujunemise suhtes puudub, analüüsitakse töös erinevaid teoreetilisi käsitlusi, mis selgitavad hoiakute kujunemist immigrantidesse.
Zanna (1990: 99) kohaselt tähendab hoiak seda, millist emotsiooni indiviid hoiaku objekti suhtes omab, emotsioon koosneb kahest osast: teadmised ja tunnetus.
Käesolevas töös on selleks hoiaku objektiks immigrant. Immigrandi all mõistetakse kõiki indiviide, kes on ümber asunud väljapoole oma päritoluriigi riigipiiri olenemata sellest, kas tegemist on ajutise või püsiva, vabatahtliku või sunniviisilise, korduva või ühekordse migratsiooniga (Handbook of... 1998: 19-20). Põhi- ja vähemusrahvust võib tihti erinevalt defineerida. Käesolevas töös peetakse põhirahvuse all silmas neid inimesi, kes on Eesti territooriumil sündinud ning vähemusrahvuse all neid, kes ei ole Eestis sündinud.
9
On laialtlevinud arvamus, et meie hoiakud ja sotsiaalsus on paljuski mõjutatud sellest, mida me peame elus oluliseks, st need juhinduvad meie väärtushinnangutest. Isiklike väärtuste hindamine on oluline mõistmaks suhtumist üldisesse heaolusse, õiglustundesse ja muudesse ühiskondlikesse probleemidesse (Boer, Fischer 2013: 1114-1117). Lähtudes erinevatest teadussuundadest on erinevad teoreetilised käsitlused immigrante puudutavaid teooriaid erinevalt liigitatud. Näiteks Markaki, Longhi (2012) ja Sides, Citrin (2007) lähtuvad oma empiirilised uuringus sotsiaal-psühholoogilisest liigitamisest, mille kohaselt saab hoiakuid jagada kahte gruppi: esimene, kuhu kuuluvad sotsiaal-psühholoogilised hoiakud, mis on mõjutatud ideoloogilistest vaadetest ning teine grupp, kuhu kuuluvad ratsionaalsusel põhinevad teooriad ja tööjõuturu teooriad.
Rustenbach (2010: 55) toob välja teooriate liigitamise indiviidi ja kollektiivi tasandil uurides samaaegselt kaheksat erinevat teooriat jagades need piirkonna (regional) ja riigi (national) tasandile. Käesolevas töös keskendutakse just indiviidi tasandi karakteristikutele, mis erinevate teoreetiliste käsitluste kohaselt kujundavad inimeste hoiakuid immigrantide suhtes (vt. nt. Rustenbach 2010; Paas, Halapuu 2012; Dustmann, Preston 2007).
Nagu juba eelpool nimetatud, siis ühtne terviklik teoreetiline tagapõhi antud teemal puudub kuna erinevad teadusharud lähenevad uurimisprobleemile erinevalt:
väärtushinnangutel kujunevad hoiakud (Boer, Fischer 2013), psühholoogilistel karakteristikutel kujunevad hoiakud (Markaki, Longhi Ibid. ja Sides, Citrin 2007), jne.
Palju on kasutatud kuludel-tuludel põhinevat liigitamist. Kulud ja tulud võivad olla hinnatud objektiivselt või tajutavalt, kuid see on indiviidi hinnang, mis määrab negatiivse või positiivse hinnangu kujunemise. Sellised kulud ja tulud on tõenäoliselt hinnatud vastavalt tema kui indiviidi huvide kaitsmiseks ning hinnangu kujunemise seostub isikuomadustega. Varasem kirjandus viitab hinnanguid kujutavatele teguritele mitmeti: mõned võivad olla ajendatud individuaalsetest asjaoludest, näiteks staatus tööturul ja amet, sugu, vanus, sissetulek, teised aga lähenevad asjale laiema pilguga ning kujundavad oma arvamuse vastavalt sellele, mis nende arvamuse kohaselt kogu ühiskonnale hea on. Niisiis vaatavad kõik indiviidid asjale oma seisukohast ning tihti tuleb tunnistada, et kõik “hea” tuleb üldsusele vaid piiratud koguses ning see põhjustabki konflikti. Konfliktid eristavad ja eraldavad erinevaid gruppe ning nende
10
mõjul tekivad omakorda grupid, kes esindavad samu huve. (Markaki, Longhi 2012: 5) Enamus uurimusi leiab, et inimeste hoiakud on eelkõige seotud siiski nende individuaalsete huvidega kui üldisem heaolu riigi majanduslikus või demograafilisest tasandil (Sides, Citrin 2007: 497)
Joonis 1. Hoiakuid immigrantide suhtes selgitavad teoreetilised käsitlused (autori koostatud Rustenbach 2010 põhjal).
Hoiakuid immigrantide suhtes ja nende kujunemisega seotud tegurid on huvi pakkunud paljudele erinevate teadusharu esindajatele. Eri valdkondade esindajad võivad teema uurimisel lähtuda erinevatest aspektidest ning ka nende tulemused hoiakute kujunemise kohta ei pruugi alati ühtida. Kui ühe lähenemisviisi kohaselt lähtutakse hoiakute kujunemisel väärtushinnangutest, nagu ka ülalpool toodud, siis teisalt nähakse hoiakute kujunemist olevat pigem seotud indiviidide huvidega. Käesolev töö keskendub indiviidi tasandi karakteristikute uurimisele, kui potentsiaalsete hoiakute kujundajatena, mis mõjutavad inimeste hoiakuid immigrantide suhtes. Töö teoreetiline raamistik tugineb suurel osal Rustenbach’i 2010. aasta artiklil “Sources of Negative Attitudes toward Immigrants in Europe: A Multi-Level Analysis” Antud artikkel võtab uurimise alla korraga kaheksa erinevat teoreetilist käsitlust, mis selgitavad erinevatel tasanditel hoiakuid immigrantide suhtes. Käesolev töö vaatleb korraga kuute erinevat teoreetilist lähenemist, mis on toodud joonisel 1. Võrreldes Rustenbach’iga (Ibid.) on antud töös
Hoiakud immigrantide
suhtes
Inimkapitali teooria
Poliitilise kaasatuse teooria
Kontakti teooria
Kultuuriline marginaalsusteooria
Sotsiaalse kaasatuse teooria
Naabruskonna turvalisuse teooria
11
välja jäetud kaks teoreetilist lähenemist, välisinvesteeringute ja majandusliku konkurentsi lähenemine (Foreign direct investment, economic competition) kuna esimest nimetatutest saab mõõta vaid rahvuslikul tasandil ning teine ei andnud Rustenbach’i (2010) empiirilise analüüsi tulemusena indiviidi tasandil olulisi tulemusi.
Samuti ei osutunud nimetatud töös oluliseks sotsiaalse integratsiooni teooria, kuis autor otsustas selle siinkohal siiski mudelisse lisada.
Enne joonisel 1 toodud teooriate selgitamist, tuleks veel selgitada hoiakute kujunemist.
Boer ja Fischer (2013: 1130) leidsid oma empiirilises uurimuses, uurides väärtuste ja hoiakute seost, et hoiakud, oma vastavas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis, on seotud ja ka ajendatud ootuspärasest käitumismustrist antud sotsiaalses keskkonnas.
Antud uurimuse põhieesmärgiks oli tõestada, et sotsiaalsed hoiakud tulenevad moraali alusteooriast (Moral Foundation Theory), mille kohaselt mõjutavad hoiakute kujunemist järgmised väärtushinnangud: õiglustunne (suhtumine keskkonda), hoolivus/sallivus (sotsiaalsed hoiakud), rikkumatuse tase (religioosses vaated), ühtsustunne/lojaalsus (rahvuslik kuuluvus) ja autoriteet (poliitilised vaated) (Granham et al. 2011: 368). Boer’i ja Fischer’i (Ibid.) töös osutus lojaalsus ja ühtsustundega seotud väärtused hoiakute kujunemisel ainukesena ebaolulisteks. Tulemused on saadud 32 riigis ülemaailma läbiviidud küsitluste teel.
Eelpool nimetatud töös testiti aga ka kahte käesoleva töö kontekstis olulist hüpoteesi.
Majandusliku arengu hüpotees väitis, et majanduslikult arenenumas piirkonnas on indiviididel suurem valikuvabadus oma hoiakute väljendamiseks. Selgus aga, et hoiakute kujunemisel ei mängi majanduslikud tegurid olulist rolli. Tulemus on üllatuslik, kuna varasemates töödes on leitud, et majanduslik heaolu suurendab indiviidide eneseväljendamisvõimalusi ning lubab neil rohkem sõltuda oma valikutest ja hoiakutest (nt. Welzel, Inglehart 2010).
Kultuuriliste faktorite väärtustepõhise hüpotees väitis aga, et sõltumatus mõjutab hoiakuid ainult õiglustunde, hoolivuse ja ühtsustunde kontekstis. Isiklike väärtuste kujunemine on üha rohkem seotud ühiskondliku individualismiga. Individualistlikud ühiskonnad rõhutavad individuaalset sõltumatust. Indiviidid näitavad individualistlikes ühiskondades võrrelduna kollektiivsete hoiakutega välja rohkem kognitiivseid hoiakuid,
12
järelikult on individuaalsed väärtused rohkem seotud individuaalsete kultuuriväärtuste tekkimisel. Seega on individualismi suurendades inimene psühholoogilisel tasandil rohkem avatud isiklikele valikutele õigluse, religiooni ja ühtsustunde kujunemisele.
(Boer, Fischer 2013: 1132-1133) Järgnevates alapunktides toob autor välja nimetatud joonisel toodud teoreetiliste käsitluste selgitused ning olulisemad läbiviidud uurimused vastavate lähenemiste kohta.