Hariduse tegevusalal hõivatud eesti ja vene koduse keelega inimeste infotöötlusoskuste keskmised tulemused

0 1 2 3 4 5

Funktsionaalse lugemisoskuse kasutussagedus Kirjutamisoskuse kasutussagedus Matemaatilise kirjaoskuse kasutussagedus IKT kasutussagedus Probleemilahendus- oskuse kasutussagedus Mõjutamisoskuste kasutussagedus Planeerimisoskuste kasutussagedus Töötaja autonoomia Õppimistegevuste sagedus Keskmine kasutussagedus tööl

Eesti Vene

Probleemi-lahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (2. ja 3. tasemel olevate inimeste osakaal)

Matemaatiline kirjaoskus (keskmine tulemus) Funktsionaalne

lugemisoskus (keskmine

tulemus)

250 260 270 280 290 300

250 260 270 280 290 300

63

Kokkuvõttes võib oletada, et kodusel keelel põhineva palgalõhe seletamisel mängib infotöötlus- ja keelteoskuse taseme, aga ka oskuste kasutussageduse erinevus suuremat rolli kui soolise palgalõhe puhul. Seda seetõttu, et erinevused kahe grupi keskmistes näitajates on koduse keele lõikes suurema erinevusega. See ei pea tingimata paika kõigi ametialade sees ja kõigi oskuste puhul, kuid üldpildina küll. Kas ja kui suure osa nende tunnuste lisamine mudelitesse kodusel keelel põhinevast kohandamata palgalõhest ära seletab, uuritakse järgmises alapeatükis.

3.2. Keelelise palgalõhe hindamine

Koduse keele alusel ilmneva palgalõhe analüüsi alustatakse Minceri-tüüpi regressioonimudeliga.

Et aga vene koduse keelega elanikkonna eesti keele oskuse tase on võrdlemisi varieeruv ning palkade erinevus eesti koduse keelega inimestega võrreldes on lisaks eeltoodud teguritele erinev ka eesti keele oskuse grupiti (vt joonis 33), ei eristata alljärgnevates analüüsides mitte üksnes etnilist kuuluvust koduse keele baasil, vaid võetakse vaatluse alla koduse keele ja eesti keele oskuse taseme kombinatsioonid. Regressioonanalüüsides kasutatakse koduse keele ja eesti keele oskuse eristamisel nelja rühma: (1) inimesed, kelle peamine kodune keel on eesti keel; (2) vene koduse keelega inimesed, kes valdavad eesti keelt vabalt või kelle teine kodune keel on eesti keel; (3) vene koduse keelega inimesed, kes saavad eesti keeles vabalt või probleemidega hakkama igapäevase suhtlemisega; (4) vene koduse keelega inimesed, kelle eesti keele oskuse tase on algeline või puudub sootuks. Seda tunnust sisaldava regressioonimudeli põhjal vaadatakse alustuseks, kui suurel määral aitavad PIAACis mõõdetud oskused ja nende kasutamine antud gruppide vahelisi palgalõhesid seletada. Regressioonanalüüs teostatakse sarnaselt alapeatükile 2.1 ka siin samm-sammult, lisades erinevatel etappidel mudelisse erineva taustatunnuste kombinatsiooni. See võimaldab jälgida, kui suures mahus aitab PIAACis mõõdetud tunnuste lisamine keelelist palgalõhet täiendavalt selgitada.

Joonis 33. Eesti ja vene koduse keelega inimeste logaritmitud palga jaotused

Allikas: PIAACi andmebaas (autori arvutused)

Lisaks regressioonanalüüsile vaadatakse lähemalt ka juba varem kajastatud kvantiil-regressioonide tulemusi, mis seostuvad tugevamalt just keelelise palgalõhe teemaga.

Alljärgnevalt on taas kord esitatud vaid matemaatilise kirjaoskuse domeeni baasil tehtud analüüside tulemused. Allpool kirjeldatava analüüsiga analoogsed tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse kohta on esitatud lisades.

Regressioonanalüüsides kasutatakse koduse keele ja eesti keele oskuse eristamisel nelja rühma:

(1) inimesed, kelle peamine kodune keel on eesti keel;

(2) vene koduse keelega inimesed, kes valdavad eesti keelt vabalt või kelle teine kodune keel on eesti keel;

(3) vene koduse keelega inimesed, kes saavad kelle eesti keele oskuse tase on algeline või puudub sootuks.

3.2.1. Keelelise palgalõhe hindamine Minceri-tüüpi regressioonvõrrandiga

Eesti ja vene koduse keelega inimeste palkade erinevus oli PIAACi andmetel Eestis 2011. aasta kahes viimases ja 2012. aasta esimeses kvartalis 13,2…19,8%. Eristades vene koduse keelega inimeste hulgas aga erineva eesti keele oskuse tasemega inimesi, ilmneb, et kodus eesti keelt rääkivate inimeste palk ei erine eesti keelt vabalt valdavate (või seda teise koduse keelena kõnelevate) vene koduse keelega inimeste palgast. Küll aga ilmneb palgalõhe eesti koduse keelega inimeste kasuks, kui võrrelda kodus eesti keelt rääkivate inimeste palkasid keskmisel või madalal tasemel eesti keele oskusega vene koduse keelega inimeste omaga. Vene koduse keelega inimesed, kes saavad probleemidega või ilma hakkama igapäevase suhtlemisega, teenivad muid tegureid arvesse võtmata eesti koduse keelega inimestega võrreldes 12,5…20,1%

madalamat palka. Inimesed, kes oskavad eesti keelt vaid algelisel tasemel või ei oska seda üldse, on seevastu veelgi kehvemas positsioonis, teenides eesti koduse keelega inimestega võrreldes 17,1…27,1% madalamat palka (vt tabel 6).

Kontrollides keelelise palgalõhe hinnanguid n-ö tavapäraste tootlikkusega seotud taustatunnuste suhtes (vt lisa 1 mudel 1), vähenevad keskmise ja madala eesti keele oskusega vene koduse keelega inimeste palgalõhede hinnangud vastavalt 8,9% ja 10,9%. Matemaatilise kirjaoskuse arvessevõtmine omakorda (vt lisa 1 mudel 2) vähendab vastavaid hinnanguid mudeliga 1 võrreldes 5,6% ja 6,7%. Hinnangute ümber olevast veast tulenevaid usalduspiire silmas pidades ei ole siiski sarnaselt soolise palgalõhega võimalik väita, et matemaatilise kirjaoskuse lisamine üksi keelelist palgalõhet vähendaks. Samamoodi toob ka erinevate oskuste kasutussageduse kaasamine palgavõrrandisse kaasa küll eesti keele oskuse tasemel põhinevate palgalõhe punkthinnangute vähenemise, kuid hinnangute ebatäpsuse tõttu ei ole jällegi võimalik selgetest statistiliselt olulistest vähenemistest rääkida (vt joonis 34). Mudeli 5 põhjal, mis võtab arvesse nii matemaatilist kirjaoskust, erinevate oskuste kasutussageduse indikaatoreid kui ka inglise keele oskuse taset, teenivad keskmise ja madala eesti keele oskusega vene koduse keelega inimesed eesti koduse keelega inimestega võrreldes keskmiselt vastavalt 5,9…15,9% ja 7,5…20,1%

madalamat palka.

Tabel 6. Koduse keele ja eesti keele oskuse seos palgaga muid tegureid arvesse võtmata

Mudel 0

β se exp

Vabaliige 1,517 *** 0,009 3,559

Kodune keel x eesti keele oskuse tase (võrdlusgrupp: eesti keel peamine kodus räägitav keel)

Kodune keel vene keel – eesti keele oskus algeline või puudub -0,252 *** 0,033 -0,222 Kodune keel vene keel – eesti keele oskus keskmisel tasemel -0,179 *** 0,023 -0,164 Kodune keel vene keel – eesti keele oskus heal tasemel -0,008 0,047 -0,008

R² 0,030

Märkus: *** p<0,01; ** p<0,05; * p<0,1. β tähistab palgavõrrandi põhjal leitud kordaja hinnangut log-punktides, se hinnangu ümber oleva standardvea suurust ja exp log-punktides leitud hinnangu ligilähedast protsentuaalset väärtust, mis on leitud valemiga exp(β)-1.

Kodus eesti keelt rääkivate inimeste palk ei erine eesti keelt vabalt valdavate (või seda ja kehva eesti keele oskusega gruppide lõikes vastavalt 5,9…15,9%

65

Joonis 34. Keeleline palgalõhe matemaatilise kirjaoskuse muutujat sisaldavate erinevate mudelite