4. EKSPERTINTERVJUUDE ANALÜÜSI TULEMUSED
1.3. ESTA tegevused sotsiaaltöötaja toetamiseks
Kõik organisatsioonid koosnevad inimestest, seega pole ka ESTA organisatsioon, mis kaitseb kuidagi iseeneslikult sotsiaaltöötajate õigusi. Oluline teema intervjuudes, aruteludes kolleegide ja üliõpilastega on ootused organisatsioonile, saamine ja andmine.
Kuna organisatsiooni tegevuste korraldamine ja juhtimine toimub vabatahtlikkuse alusel, st see on tasustamata ja aktiivseid eestvedajaid on vähe, siis ületavad ootused organisatsioonile tunduvalt võimalusi. Ainus tasustatud töötaja ESTA-s on tegevjuht, kes saab miinimumpalka.
ET6: „et ise peab tahtma ju ka midagi teha, mitte ainult mis ma saan sealt. Et endal peab olema ka tahe kaasa lüüa.“
ET5: „Meie huve peaks paremini esindama kuidagi või veel rohkem esindama või selleks peaks midagi tegema, noh loomulikult keegi teine peaks tegema, ESTA peaks tegema. Aga see, et me oleme täpselt samasugused, kes oma vabast ajast muude tööde ja tegevuste kõrvalt võibolla julgevad teha.“
A7: „Ta praegu on võibolla selliseks koostööpartneriks või selle grupi esindajaks mingisugustel kas läbirääkimistel või ka paljud seadusandjaga, või kui teised organisatsioonid soovivad sotsiaaltöötajatega mingisuguseid asju koos arutada ja seda teha siis läbi esindusorganisatsiooni. Ja tänu sellele et ESTA on olemas, saab pöörduda ESTA poole. Sotsiaaltöötajatel on nagu ühest küljest võimalus osaleda ESTA kaudu kõikides nendes tegevustes, kui inimesed ise on aktiivsed, nad ise teadvustavad et see võimalus on olemas.“
49
ESTA tegevusi analüüsides on vajalik meeles pidada organisatsiooni eestseisuse jt aktiivsete liikmete vabatahtlikku panust kõrgete ootuste taustal organisatsiooni võimekusele. Vabatahtliku töö rolli organisatsiooni töös ja sotsiaaltöötajate võimaliku madala aktiivsuse käsitlen täpsemalt punktis 3.1.3.
Õiguste ja huvide kaitsmine
Selle teema all toodi välja palgatingimused, töökoormus, seadusloome mõjutamine, kaitse negatiivsete meediakajastuste korral.
ESTA arengukavas 2016-2019 (Arengukava..., 2015) on esimese eesmärgi esimese tegevusena nimetatud „Töö- ja palgatingimuste parandamine ning töökoormuse optimeerimise eest seismine“. ESTA-l on olemas vastav komisjon, kuid sellel puudub praegu juht ja aktiivne tegevus puudub.
Palk
Ühe teemana, mille tõid välja kõik intervjueeritavad, oli sotsiaaltöötajate madal palk.
Samuti nimetas mitu vastajat suurt töökoormust. Minu kogemus näitab samuti, et palgatingimused on esimene märksõna, mida sotsiaaltöötajad nimetavad seoses ootustega erialaorganisatsioonile. Samas on see täitmiseks kõige problemaatilisem eesmärk, mitu vastajat nentisid, et seda pole hästi suudetud teha.
ET4: „Nii et üks survekoht ongi mida tasub ESTA juures üle rõhutada, palgatingimused, palga ühtlustamine sama tööd tegevate spetsialistide puhul ja võibolla survestada ka kohalikke omavalitsusi sellega et kui nad tahavad et neil head teenused on ja head spetsialistid tööle tulevad, peaks ikka valima nende spetsialistide hulgast, kes on selle hariduse omandanud.“
Enamik intervjueeritavaid tõi palgaläbirääkimistega seoses välja ühe peamise probleemi: palgatingimuste teemal läbirääkimisteks või survestamiseks puudub selge partner, kellega läbi rääkida. Sotsiaaltöötajad töötavad riigiasutustes, kohalikus omavalitsuses, haridussüsteemis, mittetulundusühingutes, äriettevõtetes. Kõikide tööandjatega läbirääkimisteks puudub võimekus, sageli pole võimalik määratleda töövõtja esindajat. Näiteks kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate puhul võiks partner
50
olla Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL), kuid EMOL on vastavasisuliste ettepanekute peale teatanud, et neil puuduvad selleks volitused.
ET5: „Samas on väga raske täita seda ootust, sest tööandjate /.../ pole nagu tööandjat kellega läbi rääkida nii otseselt. Omavalitsuste liidud ja need on tolledel puhkudel olematud, kui on vaja tööandja olla. Siis ütleme riigi puhul, kui riik oleks tööandja, sellist ametiühingu funktsiooni ei saa nagu, noh, see tööandja on jube killustatud. Ei ole kellegagi läbi rääkida ja ega keegi ei taha ka läbi rääkida. Sellisel hetkel ei taha keegi tööandja olla. Kui vaja käsku anda, siis okei, kui on vaja mingi esindusorganisatsioonioga läbi rääkida siis...
See ei ole uus, näiteks õpetajatel on ju samasugune olukord, et kui õpetajad streiki teevad ütleb haridusminister alati, et rääkige oma kohalike omavalitsustega. KOV-e on Eestis praegu veel üle kahesaja, omavalitsuste liit sellisel juhul täiesti blokib, et meil ei ole mingit volitust kellegi nimel läbi rääkida, me oleme siin hoopis mingiks teiseks asjaks tehtud organisatsioon. /.../
Haridusminister on sunnitud võtma endale tööandja rolli ehkki ta alati püüab ära vingerdada. Meil ikkagi sotsiaalhoolekanne on paljuski kohaliku omavalitsuse pädevus ja kas oleks mõtet hakata rääkima sotsiaalministriga sel teemal. See on nagu hästi raske.“
A4: „Paljudel juhtudel me esindasime niivõrd erinevaid sihtgruppe, et ühist teemat nagu alati välja tuua oli suhteliselt keeruline. Kasvõi võtame sellesama teema et sotsiaaltöötaja, võtame kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Isegi kui nad teevad oma liidu, nad oleksid võinud olla ESTA all, seal tekibki seesama aga kuidas sa nende huvisid kaitsed? Ta on ju kohaliku omavalitsuse struktuuris, KOV-i palgal, isegi riik ei saa ette kirjutada KOV-ile kui palju ta peaks palka hakkama maksma eksole. See paneb paika. Siis meil olid haiglatöötajad, seal olid teised finantseerimisalused. Siis on eraõigusliku isiku juures töötavad sotsiaaltöötajad, me ei saa eraisikule öelda, et sa pead palka maksma. /.../ MTÜ on eraõiguslik, tema sissetulekud sõltuvad projektidest, meie puhul siis annetustest, osaliselt riigi rahadest, ja meile ei saa ettekirjutusi teha, et niipalju pead eelarvest kulutama, et palka saaks maksta talle et. Sama palju palka nagu maksab näiteks Tallinna linn, kaks erinevat asja.“
51
Isegi kui palk on hea, on maapiirkonnas raske leida sotsiaaltöötajat, sest kohustusi on palju ja 8-st töötunnist jääb väheseks.
A5: „Kaks aastat on otsitakse xx valda lastekaitsetöötajat, nõue on lihtsalt erialane haridus. Ei leita. Palgad väga head. Töötingimused ideaalsed. xx vald teine, kes ei leia. Sellepärast et töö maht, probleemid, need on nii sügavuti läinud et kaheksast tunnist jääb puudu. Meeskond on liiga väike, sotsiaaltöötaja on üksi, tal ei ole mitte kellegagi rääkida.“
Eelpool toodud põhjustel saab ESTA praeg viia läbi palgauuringuid ja seejärel tööandjaid teavitada oma seisukohtadest ja saata soovitatavad miinimumpalgamäärad.
ESTA on läbi viinud kaks oma liikmete palgauuringut – 2009. ja 2013. a.
ET6: „Nii nagu on korra vähemalt on tehtud või paar korda, et kõikidele kohalikele omavalitsustele saadetud need soovitatavad miinimumpalgamäärad.“
ESTA-s prooviti teha sektsioon kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, see oleks olnud üks väljund, kus kolleegid oleksid võinud arutada muu hulgas ka palgaküsimusi.
See komisjon tööle ei hakanud.
ET1: „Teine asi meie võimetus oma huvide eest seista. Et kasvõi seesama asi, et ESTA-s KOV-i sotsiaaltöötajate sektsioon teha, kaks aastat, kolm aastat vaakus seal /.../ lihtsalt – kellegil ei ole aega ja ei ole ka tahtmist.“
Töötingimustega on ESTA-l hetkel võimekus tegeleda seadusloomes kaasa rääkimisega.
Töö- ja palgakomisjonil puudub juht, kes nende komisjoni tasemel tegelemist eest veaks.
ET5: „Mida me peaksime jõudma aga me ei ole jõudnud, on mingisugused töötingimused. Me saame töötingimustega praegu tegeleda seadusloome vallast, sest ütleme et seadusloome on tekitanud päris suurele osale meie liikmetest ülejõu käiva töökoormuse.“
Suur töökoormus tähendab ülejõukäivat dokumentatsiooni haldamist ja erinevate registrite täitmist.
ET5: „Eks sotsiaaltöötajate karjäärid kujunevad selles ametis, see on ülemaailmne probleem et suhteliselt lühikesteks ja üks põhjus miks nad nimetavad
52
on see et nad ei saa inimesi aidata vaid on nagu mingid bürokraatiamasina osad ja neile see asi ei meeldi lõpuks.“
Eespool viitasin asjaolule, et ESTA koosneb siiski inimestest, kes ise peavad olema aktiivsed oma õiguste eest seisma. Seni, kuni liikmed ise aktiivselt organisatsiooni tegevusest osa ei võta, on raske vähestel kõiki eesmärke ellu viia.
ET1: „Mulle tundub et selline kannatajapoosi sissevõtmine või et me ei suuda seista oma õiguste eest, me ei ole suutelised väga selgelt väljendama oma nõudmisi. Ja see kajastub meie palgas, see kajastab prestiižis.“
Seadused
Teine teemavaldkond, millele viitasid kõik respondendid, oli seadusloomes kaasa rääkimine, arvamuste andmine sotsiaalhoolekannet puudutavates küsimustes. Kõik ESTA-le arvamuse avaldamiseks saadetud seaduseelnõud saadetakse liikmete meililisti ja küsitakse liikmete arvamusi. Kahjuks avaldavad vähesed sotsiaaltöötajad arvamust seaduste teemadel. ESTA eestseisuse liikmete arvates jääb kaasamine mõnikord formaalseks, ettepanekute koostamiseks kulutatud aeg on olnud asjatu.
ET4: „Aga see on ESTAl üks põhisuund, vähemalt sekkuda seadusloomesse, püüda anda oma arvamus asja juurde. Selleks see organisatsioon suuresti ka loodud sai et tegelikult kaasa rääkida sotsiaalpoliitika kujundamises.“
ET5: „Igasuguses seadusloomes kui suuremate otsuste tegemiste protsessis on euroopalik tava huvigruppe kaasata. Noh Eestis tehakse seda nii nagu tehakse et tihtipeale on see formaalne, mis tähendab seda et inimesed kes sellesse kaasatud on raiskavad oma isiklikku aega hirmsa hulga. Oleneb ka palju poliitiline juhtkond soovib neid probleeme näha. /.../ Viimased suured seadused lõpuks suruti läbi nii et mitte midagi meie ettepanekutest ei arvestatud ega mitte omavalitsusliitude ettepanekutest.“
On olukordi, kus kooskõlastamiseks saadetakse seaduse põhjalikuks analüüsiks ei jää aega.
ET4: „Minu meelest on praegu küll selline olukord et, mitmed viimased asjad, et on välja töötatud eelnõud ja projektid /./ ja siis kui ta ükskord ringile jõuab, võib olla juba hilja midagi sekka öelda mõnikord on see ajatelg nii kaugele jõudnud, et
53
tehakse moe pärast see kaasamine ära. Kui sa saad täna mingi seadusakti kätte ja sul on vaja avaldada arvamust, mitte oma isiklikku vaid organisatsiooni arvamust, siis see ei ole reaalne.“
Positiivse näitena nimetab üks eestseisuse liige ESTA mõju sotsiaalseadustiku üldosa seaduse algsel kujul vastuvõtmise takistamist.
ET5: „Seal oleks olnud tohutu kohustusliku haldusmenetluste hulga ja dokumenteerimiste hulga kasv võrreldes ee võrreldes praeguse seadusega. Selleks et noh kodutule taldrik suppi anda nägi see uus seadus ette haldusmenetlust, haldusakti ja kõike muud.“
ESTA on korduvalt tõstatanud kohustusliku kõrghariduse nõude kehtestamise vajaduse sotsiaaltöötajana töötamiseks. ESTA töö- ja palgakomisjon uuris kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate haridustaset 2012. aastal, selle uuringu järgi oli siis erialane kõrgharidus 51,4%-l töötajatest (Kohalike..., 2012:59). Pärast uuringut pöördus ESTA õiguskantsleri poole (Pöördumine..., 2013). Uuringutulemuste taustal paluti õiguskantsleri seisukohta, kas Sotsiaalhoolekande (SHS) seaduse § 2 p 11, milles oli väga ebamääraselt määratletud sotsiaaltöötaja haridusnõue – „vastava ettevalmistusega kõrgharidusega isik“ – tagab põhiseaduses sätestatud põhiõigused. SHS § 2 ei täpsustanud, milline erialane ettevalmistus peab olema sotsiaaltöötajal ning millisel õppevaldkonnal või õppesuunal omandatud kõrgharidus on nõutav.
Palume Teie seisukohta, kuivõrd sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud (üldsõnaline) regulatsioon sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooninõuete kohta tagab riigi kodanikele põhiseaduse paragrahvist 28 tulenevate põhiõiguste realiseerumise (Pöördumine..., 2013).
Õiguskantsler (tegelikult küll tema asetäitja-nõunik Nele Parrest) teatas oma vastuses:
„Kahjuks pean Teile teatama, et ma ei tuvastanud mulle teada olevate asjaolude pinnalt vaidlusaluse normi põhiseadusvastasust“ (Õiguskantsleri..., 2013). Ning lisab:
Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega piiratakse sotsiaaltöötajana töötada soovivate isikute õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Seetõttu peavad kõnealused piirangud olema põhjendatud.
Möönan, et paljudel kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajatel võib Teie soovitud
54
normi puudumise tõttu tegelikkuses puududa erialane haridus. Küsimus on aga, kas seadusega selliste nõuete kehtestamine õigustaks eespool nimetatud õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta riivet. Seda enam, et pole selge, kuivõrd tõendatud on põhjuslik seos ebapädevalt osutatud sotsiaalabi ja erialase ettevalmistuse vahel, kui rasked võivad olla ebapädevalt osutatud sotsiaalabi tagajärjed võrreldes muudel erialadel tegutsemisel ette tulevatest vigadest, kui suur võib olla riski realiseerumise tõenäosus jms asjaolud (Õiguskantsleri..., 2013).
Seega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku arvates oli sotsiaaltöö midagi, mida võib teha ilma erialase kõrghariduseta.
Eriala maine
ESTA osa eriala mainekujunduses, sh tunnustamine märkisid mitmed vastajad. Üks osa on sotsiaaltöötajate tunnustamine, teine osa on töö avalikkusega.
ET4: „See mainekujundus ja sellele kaasa aitamine, et ta teab et ta õpib ametit millel on väärtus ja vajadus ühiskonnas. Tegelikult vajadus on olemas ühiskonnas olemas aga väärtus ja vajadus ei ole päris tasakaalus.“
ET5: „Teine osa, noh mis võiks veel olla erialaste huvidega seotud, on eriala kui sellise autoriteedi ühiskonnas säilitamine, üleval hoidmine, noh ütleme üks asi on see et .. kahest osast: tunnustada, juhtida tähelepanu, see on ikkagi suures osas töö avalikkusega ja võibolla kui avalikkuses hakkab minema jälle see niisugune suhteliselt ütleme kallutatud ja laimav suhtumine sotsiaaltöösse siis vaadata noh et mida seal muuta saab.“
Igal aastal, sotsiaaltöö päeval tunnustatakse eelmise aasta parimat sotsiaaltöötajat, lisaks ka hoolekandeasutuse juhti, hooldustöötajat jt
Negatiivse meediakajastustele reageerimisega tegeleb eestseisus, ESTA-l on olemas ka meediaplaan. Meediavaldkonnaga rohkem tegelenud eestseisuse liikme sõnul on vaja reageerida piisavalt kiiresti, muidu ei avalda meediaväljaandeid vastulauseid kuid kogu meedia igapäevane läbitöötamine käib eestseisusele üle jõu ja jõutakse reageerida ainult kõige kõmulisematele juhtumitele.
55
ET5: „On ka juhtumeid, kus me saame natuke liiga hilja teada või jaole, sest noh kogu ajakirjandust iga päev läbi kammida, me kõik tegutseme vabatahtlikult eestseisuse tasemel.“
Kaitset on võimalus küsida eetikakomiteest. Eetikakomitee koostab ekspertarvamusi sotsiaalala töötajate kutsetöös ette tulevate eetiliste dilemmade ja konkreetsete pöördumiste puhul (Juhtumite..., 2012).
Ühendamine, ühtekuuluvustunne
Ühtekuuluvustunde loomise nimetas ära enamik intervjueeritavaid. Siia alla nimetati ka asjaolu, et liikmed teevad „sotsiaaltööd laiemas mõttes“.
ET4: „Ja et ühtekuuluvustunnet eksole ju et kui kuulud sinna organisatsiooni et see nagu ühendab paremaid, aktiivsemaid sotsiaaltöötajaid.
Kuuluvustunne on inimestele ka hästi oluline et teised samasugust tööd tegevad inimesed on su kõrval, kellega ma saan nagu kolleeg kolleegiga rääkida või mille kaudu silmaringi avaldada või vahest ka siukseid fun-üritusi koos läbi teha ja muud lobitööd seal juures.“
Arendusgrupid, kovisioon
Mitmed respondendid rääkisid sotsiaaltöötajate vajadusest oma tööasju arutada. ESTA-s on üks kord proovitud teha kovisiooni gruppe teemavaldkondade kaupa. Liikmetele saadeti välja meil, mis kutsus üles soovijatel endast teada andma, soovi avaldas vaid üks inimene.
ET6: „et tulevad puuetega inimestega spetsialistid ja teine valdkond lastekaitse spetsialistid, et oleks ühest valdkonnast, neil on rohkem omavahel arutada eksole.
Ja Eike on siiski väljaõppinud inimene, ta oleks ise seda hakanud tegema. Aga ei olnud soovijaid. Aga võibolla nüüd on inimesed saanud targemaks ja mõistavad sellise asja vajadust rohkem, et võibolla nüüd oleks rohkem tahtjaid.“
Nimetati veel koolitusi, ühisüritusi – ühisüritused annavad positiivset emotsiooni, motiveerivad. Mainiti ka informatsiooni jagamist liikmete meililisti kaudu selle kohta, mis toimub valdkonnas (seadusemuudatused, koolitused, tööpakkumised jm).
56