Eesti põllumaade turu analüüs - EESTI PÕLLUMAADE TURG JA ÜHTSE PINDALATOETUSE ROLL SELLE

2. EESTI PÕLLUMAADE TURG JA ÜHTSE PINDALATOETUSE ROLL SELLE

2.1. Eesti põllumaade turu analüüs

Põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks kasutatakse maatulundusmaad.

Maakatastriseaduse §2 lõike 11 kohaselt jaguneb maatulundusmaa kõlvikuteks, mis on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikulise koosseisu poolest jaguneb maatulundusmaa järgmiselt: haritav maa, looduslik rohumaa, õuemaa, metsamaa ning muu maa. Lisaks loetakse maatulundusmaa hulka ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.

(Katastriüksuse sihtotstarvete... 2015) Haritav maa on kultuurtaimede viljelemiseks kasutatav või varem kasutatud söötmaa. Enam levinud alaliigiks on põllumaa.

Maakatastriseaduse järgi on põllumaa mineraalmuldadel paiknev regulaarselt haritav põllukultuuride viljelemiseks kasutatav maa. Samuti kuuluvad haritava maa alla puuviljaaiad, puukoolid ja püsirohumaad.

Põllumajandusmaad defineeritakse erinevalt. PRIA defineerib põllumajandusmaad Euroopa Ühenduse määruse 73/2009 artikli 2 järgi kui viljelusmaad, püsirohumaad või püsikultuuride all olevat maa-ala. Statistikaamet defineerib põllumajandusmaad järgmiselt: vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) (Põllumajandus arvudes 2011... 2012).

Seega kasutatakse terminit "põllumajandusmaa" üldisemalt põllumajandustegevuseks kasutatavast maast rääkides.

Järgnevalt vaadeldakse milline on põllumajandusmaa ja sealhulgas ka põllumaa pindalade dünaamika Eestis alates 1992. aastast kuni 2013. aastani. Töö edaspidises analüüsis kasutatakse põllumajandusmaa ja põllumaa kogupindalast rääkides terminit põllumajandusmaa ja põllumaa suurus. Kuna maade kaardistamine enne Eesti taasiseseisvumist ei olnud korrektne, siis on alates 1992. aastast võimalik saada ülevaadet kui suur on põllumajandusmaa ja põllumaa suurus Eestis. Põllumajandusmaa ja põllumaa suuruste muutumist aastatel 1992-2013 kajastab järgmine joonis.

Joonis 7. Põllumajandusmaa ja põllumaa suurus Eestis aastatel 1992-2013, tuhandetes hektarites (autori koostatud FAOSTAT, Statistikaamet andmetel)

Jooniselt 7 on näha, et põllumajandusmaa suurus on kõikuv aastate lõikes. Aastal 1992 oli põllumajandusmaad 1374 tuh ha, sealhulgas põllumaad 1115 tuh ha. Aastatel 1992-1995 on nii põllumajandusmaa kui ka põllumaa suurus vähenenud. Põllumajandusmaa suurus on 1995. aastal 991 tuh ha ehk 383 tuh ha vähem kui esimesel vaadeldaval aastal. Põllumaa vähenes 241 tuh ha võrra. 1996-1998 a. on nii põllumajandusmaa kui ka põllumaa puhul näha suuruse kasvu. 1996. a oli põllumajandusmaad 1005 tuhat ha, aastal 1997 1023 tuh ha ning 1998. a 1043 tuh ha ning põllumaad vastavalt 884, 888 ja 887 tuh ha. Alates 1999. a on põllumaa suuruse puhul näha langust kuni aastani 2004.

1999. a oli põllumaad 859 tuh ha ning aastaks 2004 langes põllumaa suurus 518 tuh ha peale, mis on analüüsitava perioodi vähim väärtus ehk põllumaa hulk vähenes 341 tuh ha võrra. Põllumajandusmaa langus kestis 1999-2002, mil põllumajandusmaa vähenes 303 tuh ha. 2002. aastal oli põllumajandusmaa hulk vaadeldaval perioodil kõige väiksem, suuruses 698 tuh ha. Aastaks 2003 tõusis põllumajandusmaa suurus 829 tuh ha peale ja 2004. aastaks langes 770 tuh ha peale. Alates 2005 aastast on põllumajandusmaa suurus tõusva trendiga. Põllumaa puhul võib samuti märgata tõusutrendi, kui välja arvata aasta 2006, mil põllumaa suurus oli 558 tuh ha. Aastaks 2013 oli Eesti põllumajandusmaad umbes 966 tuh ha ning põllumaad 632 tuh ha.

Kuigi alates 2004. aastast võib näha põllumaa suuruse tõusutrendi, on kogu vaadeldava perioodi lõikes põllumaa suurus siiski oluliselt vähenenud võrreldes vaadeldava perioodi algusega. Põhjuseid põllumaa vähenemiseks võib olla mitmeid. Üheks põhjuseks võib olla maareform, mille tagajärjel tekkisid killustatud ja väiksed põllud eri omanike vahel, mida oli tulutu harida (Maasikamäe et al 2014a; Kukk et al 2009). Kuna maatükid jäeti harimata, siis jäid need sööti või võsastusid, mis omakorda tähendas põllumaade kasutuselt välja arvamist (Kukk et al 2009).

Põllumaade vähenemine võib olla tingitud ka põllumaade muutmisest metsamaaks.

Metsastamist võiks kaaluda väheviljakade muldadega aladel, liigniisketel aladel või viljaka maa kaitseks erosiooni eest (Asi et al 2004). Põllumaade muutumine metsamaaks oli levinud 1990ndatel aastatel eelkõige Lõuna-Eestis. Viimastel aastatel on hakanud levima vastupidine trend muuta mets põllumaaks, kuna viimane on metsamaast tootlikum. (Metsamaad... 2015) Majandusekspert Jaan Õmblus leiab, et

selle taga on põllumaade kokkuostust tulenenud põllumaa defitsiit, mistõttu hakati noori metsasid maha võtma, et neid põllumaadena serveerida (Põllumaa himustajad... 2015).

Põhjuseks, miks põllumaa suurus on vähenenud, võib olla ka kinnisvara arendamine.

Põllumajandusmaad on kasutusest välja läinud nii teede- kui ka elamuehituse tõttu.

Maakatastri andmetel on viimase kümne aastaga suurenenud elamumaa pind 50 500 hektarilt 80 000 hektarini ehk 30 000 hektari võrra. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti sõnul elamupinna suurenemisest rohkem kui ühe kolmandiku (12 tuh ha) moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine. Lisaks on läinud sadu hektareid väärtuslikku põllumaad alatiseks kasutusest välja teedeehituse käigus. (Riik tahab... 2015) Kuna põllumajandusmaa on toidutootmiseks oluline ressurss ja selle kasutusotstarvet ei tohiks ilma põhjalikult kaalutlemata muuta, siis valmistatakse Põllumajandusministeeriumis ette maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Sellega defineeritakse põllumajandusmaa mõiste ning selle kasutus vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Maasikamäe kaasautoritega on aga arvamusel, et põllumaa vähenemine ei ole toimunud elamumaade rajamise arvelt põllumaade asemele (Maasikamäe et al 2013). Eelneva põhjal võib öelda, et on mitmeid põhjuseid, miks Eestis põllumaa suurus on vaadeldaval perioodil vähenenud.

Kuigi vaadeldaval perioodil on põllumaade suurus vähenenud, siis tuleviku suhtes võib oodata põllumaa hulga suurenemist Eestis põllumajandusega tegelemiseks sobivate klimaatiliste tingimuste tõttu. Eestis toimunud rahvusvahelise toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkusele keskenduval konverentsil Agroforum Mare Balticul toodi välja, et tootmine rohkematele inimestele odavama hinnaga ei saa jätkuda piiratud veeressursside, energia ja selle hinna kasvu ja kliima soojenemise tõttu, mis vähendab maailmas põllumajanduseks sobiva maa hulka ja sellele probleemile peaksid tähelepanu pöörama nii arenevad kui ka EL arenenud riigid. Konverentsil esinenud dr Harald von Witzke Humboldti Ülikoolist juhtis tähelepanu olemasolevate ressursside paremat ärakasutamise olulisusele ning ei soovitanud suures mahus uute maade kasutuselevõttu.

(Agroforum:... 2015) Linner ja Messing on arvamusel, et just klimaatiliste tingimuste sobivuse tõttu põllumajanduslikuks tegevuseks võib oodata põllumaa tähtsuse ja suuruse kasvu Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis (Linner, Messing 2012). Maasikamäe et al on arvamusel, et põllumaa inimese kohta on tulevikus vähenemas ning

olemasolevat põllumaad tuleks kasutada efektiivsemalt muutmata selle kasutusotstarvet (Maasikamäe et al 2014b) Põllumaa osatähtsuse suurenemist prognoosib Põllumajandusministeerium, mis on kajastatud joonisel 8.

Jooniselt 8 võib näha, et Põllumajandusministeeriumi prognooside kohaselt toimub viljapuu- ja marjaaedade, põllumaa, loodusliku püsirohumaa ja põllumajandustootmises mittekasutava niidetava maa suuruse kasv 2020. aastaks. Viljapuu- ja marjaaedade osatähtsuse puhul ei prognoosita suurt kasvu. Põllumajandusministeerium prognoosib viljapuu- ja marjaaedade puhul kasvu 6,8 tuhande hektari pealt 8,75 tuhande hektari peale. Suuremat kasvu prognoositakse loodusliku püsirohumaa ja põllumaa puhul.

Loodusliku püsirohumaa puhul prognoositakse kaheksa aastaga kasvu 191,5 tuhandelt hektarilt 207 tuhande hektari peale. Suurim osatähtsuse kasv leiab aset põllumaa puhul, kus 2020. aastaks prognoositakse 620 tuhande hektarilt kasvu 681 tuhande hektarile.

Joonis 8. Kasutatava põllumajandusmaa visioon aastani 2020, hektarites (Põllumajandusmaa väärtus ja kasutamise... 2015)

Selleks, et saada paremat ülevaadet kuidas on põllumaa suurus muutunud Eestis pärast Euroopa Liiduga liitumist, vaadeldakse järgnevalt põllumaade suuruse muutust maakondade lõikes aastatel 2004-2013. Selleks on koostatud joonis 9.

Joonis 9. Põllumaa suuruse dünaamika aastatel 2004-2013 maakondade lõikes, tuhandetes hektarites (autori koostatud Statistikaameti andmetel)

Joonis 9 on illustreerimaks kuidas maakondade lõikes on vaadeldaval perioodil põllumaa suurus muutunud ning millistes maakondades on kõige rohkem põllumaad kasutusel. Täpsed suurused põllumaa suuruse kohta on välja toodud lisas 2. Jooniselt võib näha, et kõige enam on põllumaad Lääne-Viru maakonnas. Vaadeldaval perioodil on põllumaa suurus kasvava trendiga Tartus, olles vaadeldava perioodi lõpuks suuruselt teisel kohas maakondade lõikes. Tõusutrendi võib näha ka Ida-Viru maakonna puhul.

Jõgeva, Järva ja Viljandi maakonnas on samuti keskmisest rohkem põllumaad.

Keskmisest vähem põllumaad on Saare ja Lääne maakonnas. Kõige vähem on põllumaad Hiiu maakonnas ning selle maakonna puhul võib näha ka põllumaa suuruse langustrendi. Harju ja Lääne maakonna puhul on vaadeldaval perioodil põllumaa suurus olnud kõige stabiilsem. Võru maakonna puhul võib märgata, et sealne põllumajandusmaa suurus kõigub aastate lõikes suures ulatuses.

Kokkuvõttes võib öelda, et alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandusmaa ja põllumaa suurus olnud stabiilsem võrreldes liitumisele eelneva perioodiga. Teisalt on põllumaa osakaal põllumajandusmaast vähenenud võrreldes perioodiga enne Euroopa Liitu astumist. Kuna põllumaa suurus Eestis on vähenenud, muudab see põllumaa defitsiitsemaks ning maa kui madala riskitasemega investeeringu puhul võib oodata selle turuhindade tõusu. Järgnevalt vaadeldakse milline on Eesti

põllumaade aasta keskmine turuhind aastatel 1997-2014. Perioodi pikkuseks on valitud 18 aastat, kuna Maa-ameti andmebaasis on hindade ja tehingute kohta andmed saadaval alates 1997. aastast. Põllumaade hinna dünaamikast ülevaatlikuma pildi saamiseks on koostatud joonis 10.

Joonis 10. Eesti põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 1997-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Jooniselt 10 on näha, et alates 1997. aastast kuni vaadeldava perioodi lõpuni on põllumaa keskmine turuhind Eestis tõusnud. Eranditeks on aastad 2009 ja 2010, mil on põllumaade hinnad vähenenud. Aastal 1997 oli põllumaa hinnaks 294,52 eurot. Aastal, mil Eesti liitus EL-iga, oli keskmine põllumaa hind 457,27 eurot. Võib näha, et pärast EL-iga liitumist on hindade aastased juurdekasvud suuremad kui perioodil enne EL-iga liitumist. Aastal 2009 oli põllumaa keskmine hind võrreldes 2008. aastaga vähenenud 975,58 euro pealt 969,78 euro peale. 2010. aastal vähenes hind veelgi, olles peaaegu 2007. aasta tasemel. Alates 2011. aastast on keskmised hinnad kasvutrendiga. 2014.

aastal oli Eesti keskmine põllumaa turuhind 1892,52 eurot. Maakler Katrin Annus

väidab, et põllumaa hinna tõus jätkub seni kuni põllumajandustoetuste ühikumäär jätkab tõusmist ning kuni püsib suur põllumajandusmaa hinnalõhe Eesti ja teiste riikide vahel (Maakler Katrin...2015). Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus leiab, et 2014. aasta hinnaralli on tingitud ootustest, et põllumaa hind tõuseb Taani või Rootsi tasemele ja hind peaks edaspidi langema või stabiliseeruma mõistlikul tasemel. Vastasel korral väheneb ostuvõimeliste põllumeeste hulk suures mahus. Seega on põllumaa pakkumine suurem kui nõudlus, mis peaks langetama hinda. Maaomanikud kardavad suurt hinna langust ja rendimaksete võlgu jäämist, mistõttu võib suureneda huvi maatükk maha müüa (Kas osta põllumaad...2015).

Joonis 11. Eesti põllumaaga tehtud tehingute arv tükkides ja maa pindalad hektarites aastatel 1997-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Kui vaadelda põllumaaga tehtavate keskmist tehingute arvu joonisel 11, siis võib näha, et enne EL-iga liitumist aastatel 2000 ja 2001 tehti rohkem tehinguid põllumaa soetamiseks. Seejärel vähenes põllumaaga keskmiselt tehtavate tehingute arv ja ka tehingute maht. 2002. aastal tehti 129 tehingut keskmise mahuga 2 898 ha. Alates 2003.

aastast tehingute mahud ja tehingute arv suurenesid. EL-iga liitumisest alates on keskmine tehingute arv hüppeliselt kasvanud, samuti on seda teinud keskmine tehingute maht. 2004-2006 aasta oli keskmine tehingu maht 8,5-9,5 tuh ha. Tehinguid tehti keskmiselt vahemikus 600-722. 2007. aastast hakkas tehingute sooritamise aktiivsus vähenema, samuti vähenesid ka tehingute mahud. 2010. aastast hakkasid põllumaaga

tehingute tegemise aktiivsus ning tehingute mahud suurenema. Aastaks 2011 suurenes nii keskmine tehingute arv kui ka tehingute maht võrreldes 2010. aastaga kaks korda.

2012. aastal vähenes tehingute maht mõnevõrra nagu ka tehingute arv. Kõige enam tehti tehinguid põllumaaga aastal 2013, mil keskmine tehingute arv oli 1539 ning keskmine tehingute maht 17 555 ha. Viimasel vaadeldaval aastal oli tehingute maht keskmiselt 14 112 ha ning keskmine tehingute arv 1041.

Selleks, et saada paremat ülevaadet turuhindade varieeruvusest ja dünaamikast, vaadeldakse põllumaade aasta keskmisi turuhindasid Eesti maakondade lõikes.

Maakondade lõikes võetakse vaatluse alla aastad 2004-2014.

Joonis 12. Harjumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Harju maakonna põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes on kajastatud joonisel 12. Harjumaa põllumaade keskmine turuhind oli esimesel vaadeldaval aastal 683 eurot, mis on ka vaadeldava perioodi väikseim suurus Harju maakonnas. Eesti maakondade lõikes on 2004. aastal kõige kõrgem aasta keskmine põllumaade turuhind Harjumaal.

2005. ja 2006. aastal tõusid Harju maakonna põllumaade aasta keskmised turuhinnad olles vastavalt väärtustega 856 ja 1007 eurot. 2005. ja 2006. aastal on Harjumaa keskmine turuhind maakondade lõikes kõige kõrgem. 2007. aastal toimus põllumaade aasta keskmise turuhinna langus 262 euro võrra. Sel aastal oli Harju maakonna keskmine turuhind Eesti maakondade lõikes teisel kohal madalaimate hulgas. Aasta

keskmise turuhinna kasv toimus aastani 2010, mil see langes võrreldes aastaga 2009 8 euro võrra hektarilt. 2011. aastal toimus aasta keskmise turuhinna tõus 1329 euro peale hektari kohta. 2012. aastal toimus jällegi aasta keskmise turuhinna langus umbes 20 euro võrra. 2013. aastaks oli aasta keskmine turuhind teinud vaadeldava perioodi suurima tõusu suurusega 360 eurot võrreldes aastaga 2012. 2014. aastal oli aasta keskmine turuhind suurima väärtusega vaadeldaval perioodil summas 1924 eurot hektari kohta.

Joonis 13. Hiiumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Hiiumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastate 2004-2014 kohta on kajastatud joonisel 13. Jooniselt võib näha, et Hiiu maakonnas on vaadeldaval perioodil põllumaade kõige madalam aasta keskmine turuhind 2005. aastal summas 270 eurot hektari kohta. See on Eesti maakondade lõikes kõige madalam keskmine turuhind 2005.

aastal. 2004. aastal oli aasta keskmine turuhind 333 eurot hektari kohta. 2006., 2007.ja 2008. aastal toimus aasta keskmiste turuhindade kasv. 2007. ja 2008. aastal oli Hiiumaal taas Eesti maakondadest madalaim põllumaa keskmine turuhind. 2009. aastal toimus järsk langus umbes poole võrra ehk 2009. aastaks oli põllumaade aasta keskmine turuhind 2006. aasta tasemel. Ka 2009. aastal oli Hiiumaa keskmine turuhind kõige madalam maakondade lõikes. 2010. aastaks tõusis aasta keskmine turuhind 664 euro peale hektarilt ning aastaga vähenes see 17 euro võrra 2011. aastaks. Aastal 2011, mil Hiiumaa keskmine turuhind oli 647, oli Hiiumaal kõige madalam keskmine turuhind

maakondade lõikes. 2012. aastaks tõusis aasta keskmine turuhind veidi vähem kui kaks korda olles väärtusega 1019 eurot hektari kohta. 2013. aastal oli põllumaa keskmine turuhind 1135 eurot, mis oli maakondade lõikes 2013. aastal kõige madalam. 2014.

aastaks toimus vaadeldava perioodi suurim tõus 406 euro võrra. 2014. aastal on ka vaadeldava perioodi madalaim turuhind Hiiu maakonnas.

Joonis 14. Ida-Virumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Ida-Virumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad on kajastatud joonisel 14.

Jooniselt võib näha, et Ida-Virumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad on küllaltki kõikuvad vaadeldava perioodi lõikes. Aastal 2004. oli põllumaa keskmine turuhind 456 eurot hektari kohta, aastaga kukkus näitaja 20 euro võrra. 2006. aastaks oli aasta keskmine põllumaa turuhind kasvanud 500 euroni hektari kohta, mis on Eesti maakondade lõikes teisel kohal odavaimate keskmiste turuhindade seas. 2007. aastaks oli aasta keskmine turuhind kasvanud üle kahe korra. 2007. aastal oli keskmine turuhind 1039 eurot hektari kohta, mis oli Eesti maakondade lõikes kõige kõrgem põllumaade keskmine turuhind vaadeldaval aastal. 2009. aastal toimus aasta keskmises turuhinnas väike langus võrreldes 2008. aastaga. Kui 2008. aastal oli aasta keskmine turuhind 992 eurot hektari kohta, siis 2009. aastaks oli see kukkunud 584 euro peale hektarilt, mis on vaadeldava perioodi suurim muutus aastates turuhindades. Lisaks oli 2009. aasta lõikes Ida-Viru maakonna keskmine turuhind madalaimate hulgas. 2010. aastast alates on

põllumaa aasta keskmine turuhind tõusnud kuni vaadeldava perioodi lõpuni. Aastal 2010 on põllumaa aasta keskmine turuhind väärtusega 628 eurot hektari kohta. 2011.

aastaks suureneb keskmine turuhind üle 300 euro hektari kohta. 2012. aastal on aasta keskmine turuhind väärtusega 1161 eurot hektari kohta ning 2013. aastal on aasta keskmine turuhind 1448 eurot hektari kohta. Kõige kõrgem turuhind on 2014. aastal suuruses 1605 eurot hektarilt. Võrreldes 2004. aastaga on vaatlusalusel perioodi lõpuks toimunud kolmekordne turuhinna kasv.

Joonis 15. Jõgevamaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Jõgevamaa põllumaade aasta keskmine turuhindade dünaamika aastate 2004-2014 kohta on kajastatud joonisel 15. Jooniselt võib näha, et Jõgeva maakonnas on aasta keskmine turuhind pidevalt kasvanud, kui välja arvata aastad 2009 ja 2010. Kõige väiksem aasta keskmine turuhind oli aastal 2004 väärtusega 378 eurot hektari kohta. 2005. aastaks oli see tõusnud ligi 100 euro võrra. 2006. aastal oli aasta keskmine turuhind 691 eurot hektari kohta, mis on ligi kaks korda kõrgem kui perioodi alguses. 2007. aastaks oli aasta keskmine turuhind tõusnud 951 euro peale. 2008. aastal oli põllumaa hektari hind 1094 eurot. 2009. aastal toimus langus võrreldes 2008. aastaga 217 euro võrra hektari kohta. 2010. aastast alates hakkas aasta keskmine põllumaade turuhind taas tõusma.

2010. aastal oli põllumaa turuhind 1091 eurot hektari kohta, mis on selle aasta kõige kõrgem keskmine turuhind Eesti maakondade lõikes. 2011. aastaks kasvas aastane turuhind ligi poole võrra 2010. aastasest turuhinnast. 2011. aastal oli Jõgeva maakonna

põllumaade keskmine turuhind kõige kõrgem Eesti maakondade seas, suuruses 1550 eurot hektari kohta. 2011. ja 2012. aasta vahel toimus väiksem kasv kui aastatel 2010-2011. 2012. aastaks oli aastane turuhind kasvanud 1586 euro peale hektari kohta, mis oli jällegi maakondade lõikes kõige kõrgem keskmine turuhind. 2013. aastal oli aasta keskmine põllumaa turuhind 1845 eurot hektari kohta ehk 259 euro võrra kõrgem aastane turuhind kui seda oli 2012. aastal. 2014. aastal oli Jõgevamaa põllumaa aasta keskmine turuhind vaadeldava perioodi kõrgeim väärtuses 1878 eurot hektari kohta.

Vaadeldava perioodi jooksul tõusis Jõgevamaal aasta keskmine turuhind ligi viis korda

Joonis 16. Järvamaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Järvamaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad aastate 2004-2014 lõikes on kujutatud joonisel 16. 2004. aastal on Järvamaa aasta keskmine turuhind 527 eurot hektari kohta. 2005. aastaks toimub aasta keskmise turuhinna langus 519 euro peale hektari kohta. 2006. aastaks toimus turuhinna tõus 644 euro peale ning 2007. aastaks oli aastane turuhind tõusnud 943 euro peale hektari kohta ehk 2007. aastal oli peaaegu kaks korda kõrgem turuhind kui esimesel vaadeldaval aastal. 2008. aastaks oli aasta keskmine turuhind langenud 845 euro peale ning aastateks 2009. ja 2010. oli see kukkunud 2006. aasta tasemele. 2009. aastal oli põllumaa aasta keskmine turuhind 657 eurot ning 2010. aastal 665 eurot hektari kohta. 2011. aastaks kasvas aasta keskmine turuhind Järva maakonnas 826 euro peale hektari kohta. 2012. aastaks toimus ühe

aastaga Järvamaa põllumaade aasta keskmise turuhinna ligi kahekordne kasv. 2012.

aastal oli põllumaa aasta keskmine turuhind 1551 eurot hektari kohta ning see oli suuruselt teisel kohal kõrgeimate keskmiste turuhindade seas maakondade lõikes. 2013.

aastal toimus keskmiste turuhindade langus. 2013. aastal oli turuhind 1364 eurot hektari kohta. Viimaseks vaadeldavaks aastaks kasvas aasta keskmine turuhind aastaga rohkem kui 500 euro võrra, mis on vaadeldava perioodi kõige suurem muutus aastaste keskmiste turuhindade lõikes Järvamaal. 2014. aastaks oli keskmine turuhind tõusnud 1909 euro peale, olles 2004. aastaga võrreldes kasvanud veidi vähem kui neli korda.

Joonis 17. Läänemaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Aasta keskmised turuhinnad aastate 2004-2014 kohta Läänemaal on välja toodud joonisel 17. Jooniselt võib näha, et Lääne maakonnas on aasta keskmised turuhinnad küllaltki kõikuvad. Aastatel 2004- 2007 toimub turuhindade tõus, millele järgneb turuhindade langus aastatel 2008-2010, pärast mida toimub taas aasta keskmiste turuhindade tõus vaadeldava perioodi lõpuni. Aastal 2004 oli põllumaa aasta keskmine turuhind 329 eurot hektari kohta. See on Eesti maakondade lõikes suuruselt teine odavaimaim keskmine turuhind 2004. aastal. 2005. aastaks oli see tõusnud 126 euro võrra, olles väärtusega 455 eurot hektari kohta. Võrreldes eelneva aastaga tõusis 2006.

aastaks aasta keskmine turuhind 160 euro võrra, olles 2006. aastal 615 eurot hektari kohta. 2007. aastaks oli turuhind tõusnud 841 euro peale ehk suurenenud 225 eurot

aastaga. 2008. aastal kukkus aasta keskmine truuhind 20 euro võrra. 2009. aastaks oli turuhind langenud 747 euro peale hektari kohta ning 2010. aastaks toimus suurim langus 142 euro võrra. 2010. aastal oli aasta keskmine põllumaa hind Läänemaal 605 eurot hektari kohta, mis oli vaadeldaval aastal Eesti maakondade lõikes kõige madalam keskmine turuhind. 2011. aastaks oli Läänemaal toimunud aasta keskmise turuhinna tõus. Sel aastal oli aasta keskmine turuhind 838 eurot hektari kohta. 2012. aastaks tõusis keskmine turuhind 928 euro peale, mis oli maakondade lõikes vaadeldaval aastal kõige madalam keskmine turuhind. Aastaga tõusis Läänemaa põllumaa aasta keskmine turuhind 500 euro võrra ehk aastaks 2013. oli keskmine turuhind tõusnud 1428 euro peale hektarilt. Ligi 300 eurone tõus toimus ka aastate 2013 ja 2014 vahel, mille tulemusel 2014. aastaks oli aasta keskmine turuhind tõusnud 1724 euro peale hektari kohta. Vaatlusaluse perioodi lõpuks võrreldes perioodi algusaastaga tõusis Läänemaal aasta keskmine põllumaa turuhind 5,2 korda.

Joonis 18. Lääne-Virumaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Lääne-Virumaa aasta keskmised turuhinnad aastatel 2004-2014 on kajastatud joonisel 18. Lääne-Viru maakonna puhul võib näha, et aasta keskmised turuhinnad on kasvavad, kui välja arvata aasta 2010. 2004. aastal on põllumaa aasta keskmine turuhind 356 eurot hektari kohta. 2005. aastaks on keskmine turuhind tõusnud 403 euro peale, mis on Eesti maakondade lõikes teisel kohal madalaimate turuhindade seas. Aastaga kasvas aasta keskmine turuhind ligi 150 euro võrra, olles 2006. aastal 652 eurot hektari kohta. 2007.

aastal oli aasta keskmine põllumaa turuhind 789 eurot, 2008. aastal 944 eurot. Väiksem aastane kasv toimus aastatel 2008-2009, mille tulemusel 2009. aastal oli turuhind 960 eurot hektari kohta. 2010. aastaks oli toimunud aasta keskmise turuhinna langus, mis väljendub aasta keskmise turuhinna väärtuses 892, mis on väiksem 2009. aasta keskmisest turuhinnast. 2011. aastaks kasvab turuhind ligi 330 euro võrra, olles väärtusega 1223 eurot hektari kohta. 2012. aastal on põllumaa aasta keskmine turuhind Lääne-Virumaal 1325 eurot hektari kohta. 2013. aastaks toimub vaadeldavas maakonnas aastate 2004-2014 lõikes kõige suurem keskmise turuhinna kasv. 2012.

aasta 1325 euro pealt toimub kasv 2013. aastaks 1716 euro peale. 2014. aastal on vaadeldava perioodi kõrgeim turuhind summas 2035 eurot hektari kohta. Lääne-Viru maakonnas on aastast 2004 aastaks 2014 aasta keskmine turuhind kasvanud 5,7 korda.

Joonis 19. Põlvamaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad eurodes aastatel 2004-2014 (autori koostatud Maa-ameti andmetel)

Põlvamaa põllumaade aasta keskmised turuhinnad on kujutatud joonisel 19. Põlva maakonna puhul on näha, et keskmised turuhinnad on küll kasvava trendiga, kuid kohati kõikuvad. 2004. aastal on Põlvamaal põllumaade aasta keskmine turuhind 472 eurot hektari kohta. 2005. aastaks oli aasta keskmine turuhind langenud 444 euro peale.

Alates 2006. aastast kuni aastani 2009 toimus Põlva maakonnas põllumaade aasta keskmise turuhinna tõus. 2006. aasta väärtuse 648 eurot pealt tõusis keskmine turuhind 2009. aastaks 1189 euro peale hektari kohta ehk ligi kaks korda. 2009. aastal oli Põlvamaa põllumaade keskmine turuhind teisel kohal kõige kõrgemate keskmiste

turuhindade seas Eesti maakondade lõikes. 2010. aastaks langes keskmine turuhind 991 euro peale. 2011. aastast alates hakkas aasta keskmine turuhind taas tõusma. 2011.

aastal oli turuhind 1235 eurot ning 2012. aastal 1312 eurot hektari kohta. 2013. aastaks

Im Dokument EUROOPA LIIDU PÕLLUMAJANDUSTOETUSTE ROLL PÕLLUMAA TURUHINDADE KUJUNEMISEL EESTIS (Seite 40-67)