Eelarve täitmise aruandlus

Eelarve tähtsuse tõttu on KOV-de aruandluses olulisel kohal eelarve täitmise aruanne.

Eelarve täitmise aruanne on eelarve ja tegelike tulude ning kulude võrdlus. Eestis on KOV-des eelarve täitmise aruanne kohustuslik. Eelarve täitmise aruande peab esitama igakuiselt rahandusministeeriumile ja maavalitsusele (Kohaliku omavalitsuse üksuse jooksva aruandluse kord §2) ning eelarve täitmise aruanne peab sisalduma ka volikogu poolt kinnitatud majandusaasta aruandes (Valla- ja linnaeelarve seadus §26 lg 3;

raamatupidamise seadus §41). Rahandusministeeriumile esitatavas kuuaruandes näi-datakse kassapõhiselt eelarvelised ja tegelikud tulud, kulud ja finantseerimistehingud.

Eelarve ja eelarve täitmine näidatakse kuuaruandes aasta algusest. (Kohaliku omavalit-suse ükomavalit-suse jooksva aruandluse kord §1 lg 1) Töö autori arvates seab kuuaruanne eel-arvestamisele mitmed piirangud. Nimelt tuleb kuuaruandes tulud, kulud ja finantsee-rimistehingud liigendada kindlaks määratud detailsusega. See aga tekitab vastuolu valla- ja linnaeelarve seadusega, s.t. et kuigi valla- ja linnaeelarve seaduse järgi otsustab eelarve detailsuse valla- või linnavolikogu, tuleb eelarvestamisel siiski arvestada ka kuuaruande detailsuse astet. Lihtsama kuuaruande koostamise huvides saab eelarve olla detailsem kui kuuaruanne, kuid mitte üldisem. Lisaks ei ühti kuuaruandes toodud eel-arve liigendus rahandusministri kehtestatud eeleel-arveklassifikaatoriga. Kuuaruandes on tegevusalade liigendus detailsem kui rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaa-toris, samuti on kuuaruandes detailsemad mõned sisujärgsed kulud. Näiteks

rahandus-ministri kehtestatud klassifikaatoris on maksu-, riigilõivu- ja trahvikulu jaoks üks klassi-fikaator, kuuaruandes on eraldi klassifikaatorid käibemaksukulu, maamaksukulu, muu-de maksumuu-de kulu, riigilõivukulu ja trahvikulu jaoks. Aastaaruanmuu-de koosseisu kuuluva eelarve täitmise aruande kohta puuduvad seadusandlusest tulenevad nõuded, mistõttu võib järeldada, et iga KOV koostab selle endale sobivas vormis.

Eelarve täitmise aruandeid kasutatakse ka tulude ja kulude kontrollimiseks ja hinda-miseks. Sellisel juhul on eelarve täitmise aruanded tavaliselt joonisel 3 olevas vormis.

Kulu Eelarve Täitmine

(tegelik kulu)

Eelarve ja täitmise vahe

Täitmise %

Palgad

Bürootarbed

jne.

Joonis 3. Eelarve täitmise aruanne (allikas: Schaeffer 2004: 23)

Eelarve ja tegelike kulude vahe näitab, kui palju saab veel jooksval eelarveaastal kulu-tusi teha. Eelarve ja tegelike tulude vahe näitab, palju on veel eelarvestatud tulusid lae-kumata. Kui tegelikud tulud on suuremad eelarvestatud tuludest, on tegemist tulude üle-laekumisega. Tulude laekumisest sõltub ka kulutuste tegemine. Kui tegelikud tulud on väiksemad kui eelarvelised tulud, saab kulusid teha vähem kui eelarves näidatud.

Suurem tulude laekumine võrreldes eelarvega võimaldab teha eelarves näidatust rohkem kulusid. Kui tuluplaani dünaamika viitab ilmsele alalaekumisele aasta lõpus, tuleb koos-tada negatiivne lisaeelarve; kui eelarve täitmise analüüs näitab tulude ülelaekumist ja kulude kokkuhoidu, koostatakse positiivne lisaeelarve (Kohalike omavalitsuste … 2002:

79).

Joonisel 3 olev eelarve täitmise aruanne ei ole siiski ainuke võimalik aruande vorm.

Granofi (2001: 90) andmetel on mitmetes riikides kasutusele võetud eelarve täitmise aruanded, kus tegelikke tulemusi võrreldakse nii algse kui ka korrigeeritud eelarvega.

See on Granofi (2001: 90) hinnangul vajalik, kuna mõned valitsused kohendavad lõpliku eelarve vastavaks tegelikele tuludele ja kuludele ning seetõttu ei ole eelarves-tatud ja tegelikes summades olulisi erinevusi. Tulemuspõhise eelarvestamise korral näidatakse eelarve täitmise aruannetes lisaks eelarvelistele ja tegelikele summadele ka

eelarvelised ja tegelikud tulemused. Soome kohalikes omavalitsustes sisaldavad eelarve täitmise aruanded lisaks eelarvelistele ja tegelikele kuludele ja tuludele püstitatud eesmärke ja nende täitmist (Näsi 1999b: 17). Uus-Meremaa KOV-des on kohustuslik näidata aastaaruandes eelarvestatud ja saavutatud tulemuste võrdlus (Pallot 2001: 648).

Paremaks tulude ja kulude kontrollimiseks ja hindamiseks on otstarbekas eelarve täit-misi jälgida kuude ja kvartalite lõikes. Selleks tuleb aastaeelarve teisendada kuu- või kvartalieelarveks. Kõige lihtsam võimalus kuu- või kvartalieelarve saamiseks on jagada aastaeelarve vastavalt 12-ga või 4-ga. Selle meetodi puudus on asjaolu, et kõik tulud ja kulud ei jaotu aasta jooksul ühtlaselt. Gross et al. (2000: 447) pakub kuu- ja kvartali-eelarvete saamiseks välja meetodi, mille korral jooksva aasta eelarvelised tulud ja kulud jaotatakse kuude või kvartalite vahel eelmise aasta proportsioone arvestades. Näiteks ühe kuu eelarve saamiseks arvutatakse välja, mitu protsenti moodustasid eelmisel aastal iga kuu tulud ja kulud kogu aasta tuludest ja kuludest ning nende protsentide põhjal arvutatakse jooksva aasta eelarvelised tulud ja kulud ühe kuu kohta. Gross et al. (2000:

447) hinnangul ei saa antud meetodiga siiski alati õigeid tulemusi, näiteks kui eelmisel aastal on olnud mõnes kuus suured ühekordsed tulud. Eelarve täitmise aruandes tuleks kuu- või kvartalieelarvete kasutamisel eelarve ja eelarve täitmine näidata aasta algusest ja ühe kuu või kvartali kohta.

Plaaniliste ja tegelike kulude erinevuste hindamisel tuleks vaadata, millest need erine-vused on tekkinud. Eelarvestatud ja tegelike kulude vahelised hälbed jagunevad (Lääts, Peets 1999: 114):

• hinnahälbed, mis tulenevad erinevustest eelarvestatud ja tegeliku sisendi hinna vahel;

• mahu ehk koguselised hälbed, mis tulenevad erinevustest eelarvestatud ja tegeliku mahu vahel.

Kombineeritud efekti korral ei saa täpselt kindlaks määrata, kas plaaniliste ja tegelike kulude erinevus on põhjustatud kõrgemast hinnast või suuremast mahust. Arvutuste lihtsustamiseks loetakse kombineeritud efekt tavaliselt hinnahälbe hulka. (Anthony, Young 1988: 670) Erinevuste põhjusi iseloomustab joonis 4, kus on toodud näide palgakulude kohta.

Joonis 4. Eelarvelise ja tegeliku kulu erinevuse põhjused (allikas: Anthony, Young 1988: 668-670)

Tulude ja kulude analüüsimiseks saab lisaks eelarve täitmise aruandele kasutada ka eri-nevate eelarvete võrdlemist. Eelarveid saab võrrelda eelmiste aastatega või teiste KOV-dega. Kuna eelarvemahud on erinevatel eelarvetel erinevad, tuleb võrdlemisel kasutada suhtarve. Näiteks võib võrrelda mingit liiki kulude osakaalu kogu eelarves. Kohalike omavalitsuste käsiraamatu (2002: 80) koostajate hinnangul on eelarvete võrdlemisel teiste KOV-dega oluline andmete võrreldavus. Näiteks võrreldakse sageli valitsemis-kulude osakaalu kogu eelarvest. Sellisel juhul tuleks enne võrdlemist uurida, kas võrrel-davas KOV-s on samasugune juhtimisstruktuur. Näiteks võib linna- või vallavalitsuse töötaja palgakulu olla nii valitsemiskulude eelarves kui ka konkreetse alavaldkonna eel-arves, millega antud töötaja tegeleb. (Kohalike omavalitsuste … 2002: 80)

Eelnevat kokku võttes saab järeldada, et eelarve täitmise aruanded võimaldavad hinnata, kui palju kulutusi on eelarveaastal veel võimalik teha ning kas tulude ülelaekumise või alalaekumise tõttu tuleks koostada lisaeelarve. Paremaks tulude ja kulude analüüsi-miseks on otstarbekas eelarve täitmise aruannet täiendada, näiteks teisendades aasta-eelarve kuu- või kvartaliaasta-eelarveks.

töötunnid

tunnitasu

eelarveline palgakulu kõrgemast palgast tulenev lisakulu

enamatest

töötundidest tulenev lisakulu

kombineeritud efekt

2. EELARVESTAMINE JA SELLE TÄIUSTAMISE