Käesoleva töö tulemustest võib välja lugeda, et kõik arvutatud tulemused viitavad pigem madalale inimeste jaotumise tasemele Massey ja Dentoni (1993) väite kohaselt ruumiüksuste lõikes haridusgruppide järgi.
Erinevuse indeksite põhjal avaldub, et kõige enam eraldunud on kõrgharitud võrreldes teiste haridusgruppidega. Kõige vähem eraldunud haridusgrupiks on keskharidusgrupp. Mis tähendab seda, et kõige ebaühtlasemalt on jaotunud nii kõrg- kui ka põhiharidusega inimesed.
Võrreldes aastaid 2000 ja 2011 on näitajad 2011. aastaks vähenenud, mis tähendab seda, et ruumiline jaotus on natukene ühtlustunud. Marcińczak (2012) leidis samuti oma uurimuses, et segregatsiooni tase on kõrgem kõrgharidusega inimeste seas ning kõige vähem eraldunud on keskharidusega inimesed.
Segregatsiooni indeksi põhjal on ülejäänud populatsiooniga võrreldes enam segregeerunud kõrgharidusega inimesed kõigis uuritud linnades ja kõige madalam segregeerituse tase on keskharitute seas ning nende kahe vahele jäävad põhiharidusega inimesed. Kõik trendid on langenud 2011 aastaks, mis tähendab ühtlustumist ülejäänud haridusgruppidega. Viljandis, kus on võrreldes nende nelja linnaga kõige rohkem elanikke, jääb pigem keskmiste väärtustega vahemikku ja keskmise rahvaarvuga Rakveres on segregatsiooni tase kõige kõrgem. Sarnaselt Kratovitš (2013) tulemustele võib selgelt eristada kõrgharidusega inimeste kõrgemat segregatsiooni taset. Nii Tallinnas kui ka Kuressaares, Rakveres, Viljandis ja Võrus on kõige enam segregeerunud kõrgharidusega inimesed. Ära saab märkida ka indeksite väärtuste langused 2011. aastal Tallinnas ja antud töö uuritavates linnades.
Modifitseeritud isolatsiooni indeksite tulemustest on märgata kõikides linnades 2011. aastal isolatsiooni vähenemist. Erandiks on Võru linn, kus 2011. aastal on põhi- ja kõrgharidusega inimeste seas märgata eraldatuse kasvu. Lisaks kasvas ka Rakveres 2011. aastal kõrgharidustega inimeste isolatsioon. Üldiselt on kõrgharitud inimesed on kõige enam ruumiliselt isoleeritud, kuid neile järgneb kohe põhiharduse grupp, vahe on väga väike.
Võrreldes keskharitutega, kes on selgelt kõige vähem eraldatud. Kuressaare inimesed on kõige vähem eraldatud, kõige enam aga Rakvere inimesed, millele järgneb kohe Võru väga väikese vahega. Viljandi jääb keskmiste väärtuste vahemikku.
Kõikide linnade koondumiskaartidelt on näha ootuspäraselt üldine madal koondumisaste, mis on 2000. aastal veidi kõrgem kui 2011. aastal, mis peaks tähendama seda, et inimesed
35 erinevatest haridusgruppidest on rohkem segunenud ja ei koondu ainult ühte kohta. Samas näitavad need tulemused postsotsialistliku paradoksi olemasolu. Sarnaselt Sýkora (2007) uuringu tulemustele ilmneb ka Eesti linnades segregatsiooni tasemete langus uuritavatel aastatel (2000 ja 2011). Sýkora (2007) täheldas eraldatuse langust Prahas perioodil 1991-2001. Kuigi säilib ka kõrgeid koonduvuspiikondi on huvitav tõdeda, et kõrged koonduvused on pigem linna äärtes ja eramajapiirkonnad on kõige enam sotsiaalselt diferentseeritud, kuid kesklinn ja siselinn ei paista kummalgi aastal silma ühegi haridusgrupi koondumise poolest paneelelamupiirkondades. Jätkub trend, mis näitab, et kõige madalam koondumine on keskharitud inimeste seas. Võrus on kõrgharitud kõige enam koondunud, aga seda 2000.
aastal ainult, 2011. aastal on koonduvus jällegi suhteliselt madal. Viljandis on võrreldes teiste haridusgruppidega põhiharidusega inimeste koonduvus kõige kõrgem. Sarnaselt Viljandile on Rakvere põhiharidusega inimeste puhul näha, et võrreldes teiste haridusgruppidega on nendel kõrgeid ja keskmisi koonduvusi rohkem, aga üldine koonduvus on siiski madal. Seos majandusliku jõukuse ja kõrge segregatsiooni vahel, selgitamaks Rakvere kõrgemat koondumist, puudub. Rakvere rahvaarv ja majanduslik jõukus on pigem keskmise positsiooniga. Sarnaselt Viljandile ja Rakverele on Kuressaares ka kõige enam koondunud põhiharidusega inimesed.
Võrreldes koondumiskaartide tulemusi indeksite tulemustega näitavad indeksid koonduvuse vähenemist, kuid asukoha kaartidelt paistab inimeste segregeeritus aga püsivat, mis on aga erinev Kratovitš (2013) tulemustest, kus kaardid näitasid segregatsiooni tõusu. 2011. aastal indeksite kohaselt kahaneb erinevate haridusgruppide koonduvus, kuid kaardid näitavad, et kõrge koonduvusega piirkonnad püsivad või lihtsalt muudavad asukohta linnas. Ühtse trendina aga võib koonduvuskaartidelt välja lugeda, et kõrged koonduvused paigutuvad linna äärde ja eramajade piirkonda.
36
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida segregatsiooni erinevusi haridusgruppide vahel Kuressaares, Rakveres, Viljandis ja Võrus. Näha, kas kõrgharitud on rohkem segregeerunud võrreldus põhihariduse gruppidega ning kuidas paigutuvad segregeeritud inimesed linnapildis.
Indeksite arvutustest tuli välja, et kõige vähem segregeeritud olid keskharitud ning kõrgharitud olid kõige enam. Erinevuse indeksite tulemustest selgus, et kõige ebaühtlasemalt linnas on jaotunud kõrgharitud. Segregatsiooni indeks näitab, et segregatsiooni tase on kõige kõrgem nii kõrg- kui ka põhiharitute seas. Sarnane trend jätkub ka modifitseeritud indeksi tulemuste puhul, kus keskharitud on kõige väiksema isolatsiooni määraga.
Asukoha koefitsientide abil moodustati asukohakaardid, millest joonistusid välja segregatsiooni erinevused linnade lõikes. Linnapildis paigutusid kõrge segregatsiooniga kõikides haridusgruppides alad linna äärde eramajade piirkondadesse. Erinevate haridusgruppide vahel mingeid olulisis erinevusi välja pole tuua, põhiharidusega inimesed ei ole oluliselt vähem segregeeritud kui kõrgharidusega. Pigem esineb koonduvusega alasid kõikides haridusgruppides. Võrreldes Tallinnaga, kus segregatsiooni tasemed on langenud, on asukohakaartide kohaselt nii Kuressaares, Rakveres, Viljandis kui ka Võrus segregatsiooni tasemed aastate võrdluses püsinud, ei ole näha langust.
Teiseks uuriti, kuidas on nimetatud linnades muutunud segregatsiooni mustrid. Näha, kas segregatsiooni tase on tõusnud või kahanenud. Avaldus, et pigem on aastaks 2011 segregatsiooni tasemed vähesel määral langenud, seda kõikides haridusgruppides. Aastate võrdluses ei ole märgata olulist vähenemist koondumises. Erinevalt asukoha koefitsiendi tulemustest on indeksite väärtustes selgelt näha eraldatuse taseme langust 2011. aastal nii antud töö uuritavates linnades kui ka Tallinnas. Vahe uuritud maakonnakeskuste ja Tallinna vahel seisneb selles, et Tallinna linna ala on suurem, seega saab esineda rohkem kõrge eraldatusega alasid, kui Kuressaares, Rakveres, Viljandis või Võrus.
Üldise trendina võiks välja tuua, et mida kõrgem haridus, seda suurem eraldatuse määr.
Keskharidus on madalaima segregatsiooni tasemega, põhiharidus jääb keskmiste väärtuste vahemikku. Lisaks 2011. aastal võib märgata segregatsiooni vähenemist võrreldes 2000.
aastaga. Kõikide linnade indeksite tulemused jäävad alla 0,3, mis tähendab Massey ja Dentoni (1993) väite järgi seda, et kõik väärtused on väga madalad. Mis näitab seda, et segregatsiooni
37 tase uuritud linnades on väga madala. Seost majandusliku jõukuse ja segregatsiooni tasemete vahel ei õnnestunud tuvastada.
Uurimistööd saaks edasi arendada nii, et lisada uuritavasse piirkonda veel teisigi Eesti maakonnakeskusi. Hiljem saaks kõiki linnu omavahel võrrelda, mis annaks ülevaate Eesti maakonnakeskuste segregatsiooni mustritest, kuhu inimesed on koondunud ja kui kõrget segregatsiooni esineb.
38
Educational Segregation in Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Võru in 2000 and 2011
Laura Jürioja Summary
Modern society is characterized by increasing diversification. Population in contemporary cities is not homogenous so we may encounter a variety of persons at city level. They can be distinguished from the rest of the population by skin colour, religion, education level or ethnicity. Occurrence of one above-mentioned factors in a specific area is an identification of segregation. In this specific, restricted area the under- or overrepresentation of some sort of a social group can be observed.
The goal of this thesis is to investigate the location of persons in urban space of Kuressaare, Rakvere, Viljandi and Võru by educational indicators and to measure and describe the segregation differences in these cities based on education levels of inhabitants. To achieve this goal author first compiled the theoretical framework that gives an overview of segregation in Central and Eastern Europe.
Secondly the thesis presents the results based on analysis of the data from official Estonian Population and Housing Census which took place in 2000 and 2011. Those results are in collation to ascertain how segregation patterns are changed in comparison to these years. The outcome in the form of tables and location maps which are used for the analysis were calculated using indices. For assessing the segregation in given urban areas author used the results of calculation of three indexes and one quotient. Those three indexes are the index of dissimilarity, the index of segregation and the modified index of isolation. The index of dissimilarity observes the distribution between separate educational levels. The segregation index characterizes the location of groups with different education levels in specific places in comparison with other population. And finally, the modified index of isolation describes the rates of concentration and isolation of respective educational groups. To illustrate spatial patterns of concentration author used location quotient to spatially illustrate the patterns of concentration of the examined population.
The results of the survey revealed, that people with secondary education are the least segregated and by contrast people with higher education are the most. Last-mentioned are also
39 the most unevenly distributed at city level as shown by the calculated index of dissimilarity.
Similar tendency is noticeable in the case of the modified index of isolation which showed that people with secondary education are the least isolated. According to the observed location maps segregation occurs in every educational level and none of the groups can be specifically presented as most concentrated.
In general persons with higher educational level tend to be more segregated. People with secondary education are the least segregated and segregation within people with basic education is within the average value of indicator. Comparing years 2000 and 2011 the segregation decrease based on education can be noticed. In all four cities surveyed indicators of indexes are above 0,3. Mentioned value means by Massey and Denton (1993) that those indicators are very low and the segregation level in surveyed cities does not have significant importance.
40
Tänuavaldused
Tänan juhendaja Anneli Kährikut, kes oli kannatlik ja toetas väga heade nõuannetega. Lisaks tänaksin Kiira Mõisjat, kelle käest sain ArcGisi kasutamise osas. Veel tänaksin kaastudengit Kalju Kratovitši, kes oli suureks abiks indeksite mõistmisel ja arvutamisel.
41
Kirjanduse loetelu
Brown, L. A., Chung, S.-Y., 2006. Spatial Segregation, Segregation Indices and the Geographical Perspective. Population, Space and Place 12, 125–143.
Colini, L., Czischke, D., Güntner, S., Tosics, I., Ramsden, P., 2013. Toby Johnson (Eds). Construction in Daugavpils, Latvia. Annals of the Association of American Geographers 100(1), 112-136.
Gregory, D., Johnston, R., Pratt, G., Watts, M. J., & Whatmore, S. (Eds.), 2011. The dictionary of human geography. A John Wiley & Sons, Ltd., Publication.
Johnston, R., Poulsen, M., Forrest, F., 2007. Ethnic and racial Segregation in U.S.
Metropolitan Areas, 1980-2000: The Dimensions of Segregation Revisited. Urban Affairs Review 42(4), 479-504.
Kaplan, D. H., Woodhouse K., 2005. Research in Ethnic Segregation II: Measurements, Categories and Meanings. Urban Geography 26(8), 737-745.
Kontuly, T., Tammaru, T., 2006. Population Subgroups Responsible for New Urbanization and Suburbanization in Estonia. European Urban and Regional Studies 13(4), 319–336.
Kratovitš, K., 2013. Rahvastiku hariduslik segregatsioon Tallinnas ja Tallinna tagamaal aastatel 2000 ja 2011. Bakalaureusetöö inimgeograafias. Tartu Ülikooli Geograafia osakond.
Kulu, H., Billari, F., 2004. Multilevel Analysis of Internal Migration in a Transitional Country: The Case of Estonia. Regional Studies 38(6), 679-696.
Kährik, A., Tammaru, T., 2010. Soviet prefabricated panel housing estates: Areas of continued social mix or decline? The case of Tallinn. Housing Studies 25, 201–219.
42 Marcińczak, S., Musterd, S., Stepniakof, M., 2011. Where the grass is greener: social segregation in three major Polish cities at the beginning. European Urban and Regional Studies 19(4), 383-403.
Marcińczak, S., 2012. The evolution of spatial patterns of residential segregation in Central European Cities: The Łodz´ Functional Urban Region from mature socialism to maure post-socialism. Cities 29(5), 300-309.
Marksoo, A. 1995. Estonian Urban System in Transition, in M. Palomäki and J. Karunaratne (eds). Urban Development and Urban Life, 179–192. Vaasa: University of Vaasa Press.
Marksoo, A., 1999. Restructuring of urban and rural settlement in Estonia, in Frank Carter and Wieslaw Maik (eds). Shock-Shift in an Enlarged Europe: The Geography of Socio-economic Change in East-Central Europe after 1989. Aldershot: Avebury, forthcoming.
Marksoo, A., 2005. Linnastumine ja ränne nõukogude perioodil. H. Kulu & T. Tammaru (Toim.). Asustus ja ränne Eestis: Uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks, 59-81. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus.
Massey, D.S., Denton, N.A., 1988. The Dimension of Residential Segregation. Social Forces 67(2), 281-315.
Massey, D. S., & Denton, N. A., 1993. American apartheid: Segregation and the making of the underclass. Cambridge, MA: Harvard University Press.
Musterd, S., 2005. Social and ethnic segregation in europe: Levels, causes, and effects.
Journal Of Urban affairs 27(3), 331–348.
Peach, C., 1996. Good segregation, bad segregation. Planning Perspectives 11(4), 379-398.
Raagmaa, G., Kliimask, J., 2005. Elamuehituse lained asustussüsteemis. Kulu, H., Tammaru, T. (Toim.). Asustus ja ränne Eestis: uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks, 82-116. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus.
Riigi Teataja 1999. Eesti Vabariigi haridusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/968165 - Viimati külastatud 24.05.2015.
43 Ruoppila, S., Kährik, A., 2003. Socio-economic residential differentiation in post-socialist Tallinn. Journal of Housing and the Built Environment 18, 49-73.
Simpson, L., Peach, C., 2009. Measurement and Analysis of Segregation, Integration and Diversity. Editorial Introduction. Journal of Ethnic and Migration Studies, 35(9), 1377-1380.
Statistikaamet 2015. Statistika andmebaas http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp.
Viimati külastatud 24.05.2015.
Statistikaamet 2015a. Viljandi maakond http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond - Viimati külastatud 24.05.2015.
Statistikaamet 2015b. Lääne-Viru maakond http://www.stat.ee/ppe-laane-viru-maakond - Viimati külastatud 24.05.2015.
Statistikaamet 2015c. Saare maakond http://www.stat.ee/ppe-saare-maakond - Viimati külastatud 24.05.2015.
Statistikaamet 2015d. Võru maakond http://www.stat.ee/ppe-voru-maakond - Viimati külastatud 24.05.2015.
Statistikaamet 2015e. Haridusnäitajad http://www.stat.ee/65333?parent_id=32784 – Viimati külastatud 24.05.2015.
Sýkora, L., 2007. The Czech case study – Social inequalities in urban areas and their relationship with competitiveness in the Czech Republic. In: Szirmai V (ed.) Social Inequalities in Urban Areas and Globalisation: The Case of Central Europe. Pécs: Centre for Regional Studies of Hungarian Academy of Science, 77–104.
Sýkora, L., 2009. New socio-spatial formations: Places of residential segregation and separation in Czechia. Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie 100, 417–435.
Tammaru, T., 2001. Eesti linnade mõjualad ja pendelränne. Lõpparuanne. Tartu Ülikool/
Rahvastikministri Büroo, Tallinn 203 lk. Käsikiri.
Tammaru, T., Kährik, A.,Mägi, K., Novák, J. and Leetmaa, K. (2015, in press). The ‘market experiment’: Changes in socio-economic segregation in the inherited bi-ethnic context in Tallinn. In East Meets West: New Perspectives on Socio-Economic Segregation in European Capital Cities“ (eds. T. Tammaru, S. Marcińczak, M. van Ham, S. Musterd).
44 Tammaru, T., Van Ham, M., Leetmaa, K., Kährik, A., Kamenik, K., 2013. The Ethnic Dimensions of Suburbanisation in Estonia. Journal of Ethnic and Migration Studies 39(5) 845-862.
Van Kempen, R., Özüekren, S., 1998. Ethnic Segregation in Cities: New Forms and Explanations in a Dynamic World. Urban Studies 35(10), 1631-1656.
Winkler, R., Klaas, R., 2012. Residential segregation by age in the United States. Journal of Maps 8(4), 374-378.
45 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
Mina, Laura Jürioja,
(autori nimi)
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
Kuressaare, Rakvere,Viljandi, Võru hariduslik segregatsioon aastatel 2000 ja 2011, (lõputöö pealkiri)
mille juhendaja on Anneli Kährik,
(juhendaja nimi)
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Tartus, 25.05.2015