2. Uurimus ettevõtjate suhtumisest erivajadustega inimeste töölevõtmisesse
2.5 Arutelu, järeldused ja ettepanekud
Autor toob oma töö negatiivseks pooleks välja andmete kogumise läbi kvantitatiivse meetodi. Autor arvas, et ei tule ettevõtete intervjueerimisega toime, kuna puuduvad eelnevad intervjueerimise kogemused ja seetõttu otsustas kvantitatiivse meetodi kasuks.
Autor arvas, et lihtsam on teha intervjuud erivajadustega inimestega, kuid hiljem pidi tuginedes eelnevatele tehtud intervjuudele tunnistama, et oleks saanud hakkama ka tööandjatega. Parema ülevaate saamiseks erivajadustega inimeste kogemustest tööturul oleks saanud, kui autor oleks läbi viinud veel mõne inimesega intervjuu, kuid arvas, et esindatud on erinevaid inimesi - nii koondatud, nägemispuudega töötav massöör, rohke töökogemusega puudega inimene, kui ka äsja tööle saanud turva valdkonnas töötav noormees.
Küsimustele vastanute seas oli nii osaühinguid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, kui ka talusid ning vastused on võib olla vähem usaldatavad, kui oleks saanud need isiklikus kontaktis läbi intervjuude. Autor jäi ka kahtlema RIK-i poolt antud kontaktandmete üle, kuna paljud ei vastanud ning autor sai ka e-kirju asutustelt, et tegevus on lõpetatud.
Vaadates vastajate asutuse struktuuri suurust, siis tundub, et 57 vastanu seas oli ainult üks tööandja, kus töötab 50-249 töötajat. Tuginedes autori teadmistele on Vändra piirkonnas selliseid suuremaid ettevõtteid rohkem kui üks, seega autor arvab, et on puudu mõned olulised arvamused just suurematelt tööandjatelt, kelle tegevusvaldkond on tootmine. Vastajate vähesus võib olla tingitud sellest, et teema ei ole tööandjatele meelepärane, ei paku huvi, kogemused puuduvad, teema on võõras või ei soovita sel teemal lihtsalt oma arvamust avaldada. Autor arvab, et kui ta oleks teinud ettevõtetega intervjuud, oleks ta saanud valida just piirkonna aktiivsemad ning suuremad tööandjad ning nende vastused oleksid olnud täpsemad selle töö raames.
48
Planeeritavas töövõimereformis soovitakse võimalikult palju seniseid töövõimetus-pensionäre tööle aidata. Autori arvates võib see kaasa tuua just väikeses piirkonnas probleeme, sest piirkonnas pole nii palju töökohti, et inimesed leiaksid tööd. Samuti arvab autor, et kohalikul omavalitsusel tekib juurde toimetulekutoetusi taotlevaid kliente.
Uurimusest selgus, et tööandjatele piisab negatiivsest töökogemusest töötajaga ning tema jaoks ongi erivajadustega inimesed kõik mittesuutelised tööd tegema. Antud sihtgrupile olenevalt erivajadusest tuleb anda aega kohaneda sest nagu meile kõigile võtab uute olukordadega leppimine aega, mõnele rohkem teisele vähem. Tööandjatest on vale kiirustada ja loota, et kui nädala ajaga ei suudeta ära õppida teatud tööd, siis töötajast asja ei saa. Selle kõige teadvustamisega ja tööandjate nõustamisega peaks tegelema. Samuti pole respondentide hulgas oluliselt neid, kellel oleks kogemusi erivajadustega inimeste tööle võtmisega.
Uurides tööandjate ootusi arvasid respondendid ülekaalukalt, et nende jaoks on tähtis teada, milline on nende töötajate tervislik seisund. Samas ei ole neil õigus oma alluva käest uurida nende tervise kohta, vaid töötaja võib seda omaalgatusel ja soovil ise teha.
Üks kohalikest omavalitsustest oli arvamusel, et selline käitumine, kui töötaja ise vabast tahtest oma tööandjale räägib oma tervislikust olukorrast on see ainult positiivne näitaja nende omavahelistes suhetes tulevikus kuna töötaja ei varja oma tööandja eest midagi.
Tundub, et tööandjad ei ole piisavalt teadlikud Eesti Töötukassa poolt pakutavatest teenustest. Seega pakuks autor Töötukassale välja läheneda ettevõtetele personaalselt ning tutvustada pakutavaid teenuseid. Võib olla vähendaks see tööandjate hirmu ning suurendaks asutuste soovi pakkuda tööd erivajadustega inimestele.
Tegelikult ootas autor oma uurimusest, et leidub rohkem neid ettevõtteid, kes on valmis reaalselt pakkuma erivajadustega inimestele kasvõi lihtsamaid töid, näiteks koristamine, valvetöö või toodete pakendamine.
Vaatamata sellele, et väidetakse, et tööandjad ei tee vahet töötajatel ning nende jaoks on põhiline, et töötaja oskaks oma tööd teha hästi, siis julgeb autor siiski siinkohal vastu väita. Ühiskonnas on puuetega inimeste diskrimineerimine keelatud, kuid kahjuks
49
leidub neid ettevõtjaid, kes vaatamata kõigele sellist käitumist endale lubavad. Leidub selliseid tööandjaid, kes tunnetavad oma võimu ning arvavad, et võivad oma alamaid solvata. See kõik aga jätab jälje inimesele endale ning tekitab inimeses ala-väärsustunnet.
Ettepanekutena kohalikele omavalitustele tooks autor välja soovituse teha koostööd Töötukassa ja teiste infoallikatega, et olla paremini kursus sihtgruppi kuuluvate inimeste töölevõtmisel kehtivate soodustustega.
Veel üheks oluliseks ettepanekuks kohalikele omavalitsustele oleks välja töötada olemasolev tunnustus piirkonna ettevõtetele, kes on jäänud silma erivajadustega inimeste palkamisel. Autor arvab, et just mõnele ettevõttele piirkonnas annaks see juurde motivatsiooni ning julgust võtta tööle või proovist pakkuda tööd erivajadustega inimestele. Näiteks on antud piirkonnas kohalikud omavalitsused eeskujuks, sest on võtnud tööle enda juurde erivajadustega inimesi. Kahjuks tööandjad seda ei tea, kuna pakkusid välja, et oodatakse avaliku sektori poolset eeskuju. Aga kuna erivajadus ei paista alati välja, siis ega tööandjad ei saagi teada, et kohalikes omavalitsustes või nende allasutustes töötavad juba praegu erivajadustega inimesed.
Töötukassale teeb autor ettepaneku avalikustada töötute nimekirjad kohalikele omavalitsustele. Kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul tänu varasemalt avalikele töötute nimekirjadele, aitas see kohalikke omavalitsusi leida potentsiaalseid töötajaid, kui oli tekkinud selleks vastav vajadus.
Autori soovitus edaspidiseks oleks uurida just piirkonna suurimate tööandjate arvamusi tehes asutustega intervjuud ning pakkuda välja ettepanek prooviperioodiks tööle võtta mõned erivajadustega inimesed ning hiljem prooviperioodi lõppedes uurida, kuidas oldi rahul tööga, kvaliteediga ning töötajaga.
50
KOKKUVÕTE
Antud diplomitöös on uuritud erivajadustega inimeste tööle rakendamise võimalusi Vändra piirkonna tööturu osapoolte näitel. Olenemata sellest, et puuetega inimestel on sissetulekuks pension, oleks inimese elu majanduslikult parem, kui ta leiaks võimaluse tööd teha. Samuti on kahaneva rahvaarvuga vaja hoida iga kätepaari. Eelkõige on tegemist siiski humanistliku arusaamaga inimeste väärikusest. Erivajadustega inimeste arv ühiskonnas on kasvanud ning planeeritakse töövõimereformi, tänu millele peaks suurenema erivajadustega inimeste töötajate arv tööturul. Samuti on tööandjatele mõeldud Töötukassa poolt mitmeid teenuseid seoses erivajadusega inimese palkamisel, näiteks töökoha kohandamine.
Uurimusküsimustele leiti vastused läbi uurimuse ning eesmärk sai täidetud.
Tööandjatel on tekkinud eelarvamused ning kartused puuetega inimeste palkamise ees.
Inimesed ise on arvamusel, et neil tehakse vahet ja tööturul eelistatakse tervet inimest.
Intervjuudest erivajadustega inimestega toodi välja, et puudega inimesel on raske tööd leida ning töö leitakse läbi tutvuste.
Vändra piirkonnas on vähe ettevõtteid, kes oleksid valmis pakkuma erivajadustega inimestele tööd, kuid ometi leidub neid tööandjaid, kes oleksid valmis pakkuma prooviperioodi. Uurimusest selgus, et tööandjatel on olnud vähe kokkupuuteid just puuetega inimestega ning mõni ootab neilt lühikese aja jooksul palju. Erivajadustega inimesed ise tõid välja, et nad tunnetavad seda, kuidas neil tehakse vahet ning ka seda, et puudega inimesel on raske tööd leida. Töö leitakse peamiselt siiski tutvuste kaudu.
Käesolevast uurimusest selgus, et tööandjate teadmised Töötukassa poolt pakutavatest teenustest on keskmised, on neid kes ei tea, kuid on huvitatud ning on neid, kes on võimalustest teadlikud.
51
Erivajadustega inimeste palkamine toob tööandjale kaasa kindlasti mitmeid riske, millest suurimateks hinnati just organiseerimist ja vastutust, töö täpsust ning kvaliteeti ja tööõnnetuste suuremat riski. Märgiti ära ka kaastöötajate negatiivne suhtumine, kuid mitte ükski asutustest ei arvanud, et nende töötajad võtaksid erivajadustega inimese enda kollektiivi vastu halvasti.
Nii ettevõtjad, kui ka autor ise on arvamusel, et avalik sektor võiks olla eeskujuks erivajadustega inimeste tööle võtmisel ning antud piirkonnas on see eeskuju mõlema piirkonna omavalitsuse poolt täiesti olemas. Kuna käesolev teema on hetkel saanud järjest aktuaalsemaks, on autor positiivsel seisukohal omavalitsuste suhtumise pärast, et nad on valmis aitama, kui tööandja peaks seda abi soovima.
Autor loodab, et Töötukassa suudab teha end veel nähtavamaks ka teistele tööandjatele piirkonnas, kes pole varasemalt kohal käinud ettevõtjate päeval ning kokkupuutunud Töötukassa teenuste vajalikkusega.
Uurimuse tulemused pakuvad huvi piirkonna kohalikele omavalitsustele, Töötukassale, Vändra Sotsiaalmajale, Vändra kodule ja Vihtra Päevakeskusele, samuti teistelegi erivajadustega inimestega tegelevate organisatsioonidega.
Autor teeb seoses oma uurimusega ettepaneku Töötukassale rohkem end tutvustada ettevõtetele just personaalselt, mis aitaks suurendada tööandjate teadmisi seoses neile pakutavate teenuste ja soodustustega. Miks mitte kasutada siinjuures võimalikke otseseid kontakte ning kasutada selleks kas telefonituge või e-posti võimalusi?! Samuti oleks hea avalikustada töötute nimekirjad kohalikele omavalitsustele.
Ettepanekutena kohalikele omavalitustele tooks autor välja teha koostööd Töötukassa ja teiste infoallikatega, et olla paremini kursis sihtgruppi kuuluvate inimeste töölevõtmisel kehtivate soodustustega. Veel üheks oluliseks ettepanekuks omavalitsustele oleks välja mõelda tunnustus piirkonna ettevõtetele, mis annaks juurde motivatsiooni ja julgust võtta tööle või proovida pakkuda tööd erivajadustega inimestele.
Edaspidi võiks uurida lähemalt piirkonna suurimaid tööandjaid alevis ja vallas ning paluda prooviperioodil tööle võtta mõned erivajadustega inimesed.
52
VIIDATUD ALLIKAD
Abi erivajadusega inimese tööle võtmisel. Eesti töötukassa.
[http://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/abi-erivajadusega-inimese-toole-votmisel] 21.03.2014.
Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks. Eesti Töötukassa.
[http://www.tootukassa.ee/content/teenused/abi-erivajadusega-inimestele-ja-nende-toolevotmiseks] 21.03.2014.
Adrian D.Ward. 1993. A new view. Printed in Scotland by Bell&Bain Ltd.
Eesti Vabariigi Põhiseadus 1992. – Riigi Teataja I osa, 1992, nr 25, art 349.
Elenurm, T., Ermos, L. 2008. Puudega inimese värbamine – soovitused tööandjale. – Erivajadusega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 25-27.
Erihoolekandeteenused. Sotsiaalkindlustusamet.
[http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/erihoolekanne/] 30.03.2014.
Erihoolekandeteenused-Töötamise toetamise teenus. Sotsiaalministeerium.
[http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele/sotsiaalteenused-puudega-inimesele/erihoolekanne.html] 31.03.2014.
Hanga, K. 2008. Puuetega inimesed tööturul. – Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 10-11.
Hanga, K. 2013. Erivajadusega töötaja töökeskkonnas. – Personali Praktik, nr 22, lk 11-12.
Hanga, K. 2013. Puudega inimeste töövõimet toetavad meetmed. – Personali Praktik, nr 23, lk 13-14.
53
Haukanõmm, M. 2012. Riiklikud sotsiaalteenused puudega inimestele. Heade praktikate kogumik. Toimetanud Hanga, K., Voog, H. Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda, lk 27-32.
Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta.
Isikuandmete kaitse seadus.2007. – Riigi Teataja I osa, 2007, nr 24, art 127.
Kangro, T. 2013. Riik plaanib reformi, mis vähendaks töövõimetuspensionäride hulka. – Puutepunkt, lk 4.
Kartau, K. 2013. Puuetega inimeste võimalused tööturul Pärnu linna ettevõtete näitel.
Pärnu Kolledž sotsiaaltöö korraldus. (Diplomitöö)
Kohaliku omavalitsuse teenused ja toetused. Eesti Töötukassa.
[http://www.tootukassa.ee/content/teenused/kohaliku-omavalitsuse-teenused-ja-toetused] 27.03.2014.
Laherand, M. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn.
Linkgreim, I-G. 2013. MTÜ: erivajadustega inimeste palkamisel on ka eeliseid. [ http://uudised.err.ee/v/eesti/5a3995fc-cee1-4a29-a77c-6759d0bf0b8d ] 02.04.2014.
Lättemäe, S. 2014. Taavi Rõivas: Ettevõtjad ootavad puudega töötajaid! – Maaleht, 16.01.2014, lk 8.
Maksusoodustused. Eesti Töötukassa. [http://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-partnerile/maksusoodustused ] 21.03.2014.
Martin, A. 2008. Puuetega inimestele mõeldud tööturuteenused praktikas. – Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 16.
Medar, M. 2002. Sotsiaalteenused – kellele, miks ja kuidas? Pärnu.
Miks on vaja töövõimereformi. Sotsiaalministeerium. [http://toovoime.sm.ee/uus-toeoevoime-toetamise-suesteem.html] 31.03.2014.
MTÜ Abikäsi. [http://abikasi.ee/] 30.03.2014.
54
Nael, M., 2013. Koda: puuetega inimeste töölesaamist mõjutab enim haridus.
[http://uudised.err.ee/v/eesti/438ab781-c0c3-49f6-855b-6c664471b099] 4.04.2014.
Niit, K-K., 2013. Millega arvestada puudega inimesi palgates. – Personali Praktik, nr 22, lk 40-41.
Niitra, S., 2013. Puudega inimese tööle saamine sõltub tööandja eelnevast kogemusest.
[http://tarbija24.postimees.ee/2093472/puudega-inimese-toole-saamine-soltub-tooandja-eelnevast-kogemusest] 30.03.2014.
Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes 2002. – Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 145, art 2120.
Oliver, M. 1996. Understanding disability. From Theory to Practice. PALGRAVE.
Oliver, M., Sapey, B. 1999. Social work with disabled people. Second edition.
PALGRAVE.
Pahkla Camphilli küla. [http://www.pahklack.org/] 14.05.2014.
Palmet, L. 2008. Tulevikutrendid erivajadustega inimeste tööhõives. – Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 32-34.
Puudega inimesed. Sotsiaalministeerium. [ http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele.html] 21.04.2014.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus 1999. – Riigi Teataja I osa, 1999, nr 16, art 273.
Puuetega inimeste tööhõive läbi tööturuteenuste ja hoolekandeteenuste.
Sotsiaalministeerium.
[http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/Sotsiaalhoolekanne /Regionaalseminar/Puuetega_inimeste_oiguste_toogrupp.pdf] 21.04.2014.
55
Puuetega inimeste õiguste konventsioon. Sotsiaalministeerium.
[http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestel e/1._Puuetega_inimeste_oiguste_konventsioon__eesti.pdf] 04.04.2014.
Puuetega inimestele haridus kättesaadavamaks. MTÜ Think Eesti.
[http://www.think.ee/?doc=11] 04.04.2014.
Rahvaarv. Vändra vald.
[http://vandravald.ee/client/default.asp?wa_id=708&wa_object_id=1&wa_id_key=]
16.05.2014.
Rahvastik. Vändra alev. [http://vandra.ee/index.php?p=63] 27.03.2013.
Rahvusvaheliste praktikate analüüs tööandja tegevuste kohta terviseseisundist tingitud piiratud töövõimeta töötajate tööl hoidmiseks ja nende töökohta säilitamiseks. 2013 [http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/uurimus_koos_ESF_te avitusega.pdf] 16.05.2014.
Rannastu, K. 2005. Sotsiaalhooldus. Tallinn: Ilo.
Rehabilitatsiooniteenus. Sotsiaalkindlustusamet.
[http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/] 30.03.2014.
Remi, K-J. 2008. Tööandjate ootused, vajadused ja kogemused. – Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 3.
Roulstone, A. 2014. Disabled people, work and welfare. - Disabling Barriers – Enabling Environments. SAGE Publication, pp. 237-242.
Siplane, A. 2002. Puudega inimene tööturul. Tallinn.
Sotsiaalhoolekande seadus 1995. - Riigi Teataja I osa, 1995, nr 21, art 323.
Sotsiaalkindlustusameti soodustused ja hüvitised. Eesti Töötukassa.
[http://www.tootukassa.ee/content/sotsiaalkindlustusameti-soodustused-ja-huvitised ] 21.03.2013.
56
Swain, J., French, S. 2014. International Perspectives on Disability. – Disabling Barriers – Enabling Environments. SAGE Publication, pp 46.
Tampere, H., Martin, A., 2008. Tööturuamet toetab tööandjat puudega inimese töölevõtmisel. - Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja! OÜ Lege Artis, lk 14.
Toetatud töölerakendumise teenuse arendamine. Astangu. [http://www.astangu.ee/meie- keskusest/uudised/artikkel/a/projekt-toetatud-toolerakendumise-teenuse-arendamiseks-erivajadustega-inimestele.html] 21.04.2014.
Töövõimereform. Sotsiaalministeerium. [http://toovoime.sm.ee/avaleht.html]
31.03.2014.
Töövõimetuse hindamine, asendussissetuleku võimaldamine ja tööalane rehabilitatsioon Eestis ja viies Euroopa Liidu riigis. 2012. Uuringuaruanne. Praxis.
[http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Praxis_T
%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imetus_Eestis___5_EL_Riigis_v1.2_01.pdf] 16.05.2014.
Viita-Neuhaus, A. 2013. Sotsiaaltöötajal on vaim ja võim aidata töövõimetut. – Sotsiaaltöö ajakiri, nr 4, lk 24-30.
57