V. Eesti NSV SM-i/RJM-i BVVO aruandlus ja statistika aastail 1944-1947
1. Aruandluskorraldus
Ajavahemikul 1944.-1947.a. julgeolekuorganite poolt koostatud erinevate aruannete ja teatiste ning nendes sisalduvate statistiliste näitajate hulk on segadusttekitavalt suur. Erinevad nõudmised, mida SM-i ja RJM-i dokumentatsioonile esitati, muutusid aja jooksul kiiresti ning tõid tihti kaasa arusaamatusi, mida võimendas veelgi ministeeriumide allaasutuste ebapädev ja sageli hooletu töökorraldus. Siiski ei saa julgeoleku poolt koostatud aruandeid nõukogudevastase põrandaalusega peetava võitluse kohta lugeda täiesti kasutuskõlbmatuteks või ebaobjektiivseteks. Unustada ei tohi tõsiasja, et kõik sellised dokumendid olid koostatud rangelt sisemiseks kasutamiseks julgeolekuorganites ning klassifitseeritud kui täiesti salajased. Eesti arhiivides säilitatavad nõukogude repressiivorganite tegevust kajastavad materjalid on autentsed ja sellelt seisukohalt lähtudes võib neid nimetada ka usaldusväärseteks.446 Näitena sobivad siinkohal praegu ametlikus ajalookirjutuses käibelolevad 1941.a. ja 1949.a. Eestist Venemaale küüditatute arvud ja nimekirjad, mis peamises osas tuginevad just repressiivorganite endi poolt koostatud ja kasutatud materjalidele.
SM-i ja RJM-i ettekanded ja uurimistoimikud olid aluseks ka Eesti Represseeritute Registri Büroole andmete kogumisel poliitiliste arreteerimiste kohta Eestis 1940.-1988.a. ning ka 1944.-1978.a. langenud ja hukkunud metsavendade auraamatu autoritele. Langenud metsavendade nimekirja koostamisel oli üheks peamiseks infoallikaks just ERAF-i fond nr. 131 (RJK eriteadete materjalid), mis on ka käesoleva uurimuse olulisimaks lähtekohaks.
Eesti NSV SM-i ja BVVO teatiste massiivses hulgas orienteerumisel leiab märkimisväärset abi NSVL SM-i (SARK-i) BVV Peavalitsuse (kuni 1945.a.
BVVO) määrustest ja direktiividest, mis olid aluseks vabariiklike struktuuriüksuste aruandluse korraldamisel. Eesti NSV SM-i ja RJK arhiivimaterjalide hulgas ei ole
446 Väljas, P. Mõningatest, lk. 134.
säilinud vastavate dokumentide terviklikku kogu, kuid peamised muudatused dokumentatsiooni vormistamisel on siiski jälgitavad.
NSVL SARK-i BVVO ülema A. Leontjevi direktiiv A. Resevile, mis esimesena määratleb Eesti NSV SARK-i BVVO aruandluse korra, kannab kuupäeva 3. november 1944.a.447 Alates 1. novembrist tuli NSVL SARK-i BVVO-le läkitada ettekanded kohaliku BVVO tegevusest iga 5 päeva tagant.
Statistiliste andmete kõrval tuli esitada ka väljavõtted bandede ja nõukogudevastaste organisatsioonide juhtide ülekuulamisprotokollidest, koopiad vastupanuliikumise käskkirjadest, lendlehtedest, instruktsioonidest ja muudest operatiivset huvi pakkuvatest materjalidest. Lisaks 5 päeva aruannetele tuli Moskvasse saata BVVO tegevuse kuuaruanded vastavalt NSVL SARK-i BVVO 10. veebruari 1944.a. direktiivile nr. 35/557. Kuuaruande juurde kuulusid tabelid osakonna töö statistiliste näitajatega. A. Leontjevi direktiivis toonitatakse, et 5 päeva ja kuuaruannetes esitatav informatsioon ei tohi lahkneda. 1944.a. oktoobrikuu aruannet nõuti Eesti NSV SARK-i BVVO-lt 15. novembriks.
BVVO 1945.a. oktoobri 5 päeva aruannetele lisatud adressaatide nimekirjast selgub, et Moskvasse BVV Peavalisuse ülemale A. Leontjevile läkitatud aruannetest edastati koopiad ka EK(b)P KK sekretärile N. Karotammele, ÜK(b)P KK Eesti büroo aseesimehele G. Perovile, Eesti NSV RKN esimehele A. Veimerile, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissarile B. Kummile ning 10. kaardiväe staabile ja “Smeršile”.448
Ukraina, Valgevene, Leedu, Läti ja Eesti NSV SARK-i BVVO-de 1946.a.
aruandluskord kinnitati NSVL SARK-i BVV Peavalitsuse ülema A. Leontjevi määrusega 35/s/1479 26. detsembrist 1945.a. Liiduvabariikide BVVO-de aruanded NSVL SARK-i BVV Peavalitsusele jagunesid 1946.a. 6-ks alaliigiks:
1) operatiivteadaanded;
2) informatiivteadaanded (5 päeva aruanded);
3) eriteadaanded tähtsamatest sündmustest;
4) eriteadaanded ja -ettekanded üksikküsimustes;
5) statistilised andmed banditismivastase võitluse kohta (kuuaruanded);
447 ERAF, f. 131, n. 1, s. 1, l. 1. 1944.a. aruandluse näidisskeemid vt. ERAF, f. 131, n. 1, s. 2, l. 1-5.
448 ERAF, f. 131, n. 1, s. 9. 1945.a. novemrist-detsembrist on BVVO ettekannete adressaatide seas ka ÜK(b)P KK Eesti büroo liige ja NSVL SARK-i ja RJRK-i volinik Eesti NSV-s kindralleitnant N. Gorlinski.
6) andmed kohalike formeeringute töötulemuste ja olukorra kohta.
Operatiivaruanded tuli esitada telegraafi või telefoni teel iga päeva kohta sellele järgneva päeva kella 12.00-ks ja need pidid olema koostatud täpselt etteantud vormi järgi. Täita tuli ainult vajalikud lahtrid. Informatiivteadaanded, mida BVVO teabevahetuses Moskvaga on nimetatud ka kõige tähtsamateks teabeallikateks, tuli koostada ja posti teel ära saata iga viie päeva järel, seega vastavalt iga kalendrikuu 5., 10., 15., 20., 25. ja 30.-31. kuupäevaks.
Informatiivteadaandele pidi määruse järgi lisama väljavõtteid ülekuulamisprotokollidest, tõlkeid konfiskeeritud nõukogudevastastest lendlehtedest, kirjandusest ja dokumentidest. Põhjalikumad eriteadaanded tähtsamatest sündmustest tuli täiendavalt koostada vorm nr. 3 järgi vaid Ukraina ja Valgevene NSV SARK-i BVVO töötajatel, ülejäänud BVVO osakonnad pidid üksikjuhtumitest täpsemalt aru andma vormi nr. 4 alusel ning eeskätt agentuuri tööülesannete ja nende täitmise, samuti üksikute olulisemate juhtumite, nende juurdlusprotsesside ja lahendamiste kohta. Statistilised andmed banditismivastase võitluse kohta tuli NSVL BVV Peavalitsusele saata kord kuus, 15. kuupäevaks.
Nõudmisel tuli esitada ka üksikasjalisemad andmed BVVO maakondlike allosakondade töötulemuste, läbiviidud operatsioonide ja agentuuri kohta.
26. detsembri määrusele olid lisatud näidisskeemid, kuidas üht või teist teadannet saabuval 1946.a. vormistada. Seejuures oli toonitatud, et skeemidest tuleb rangelt kinni pidada, kuna Moskvas BVV Peavalitsuses koondatakse nii Ukraina, Valgevene, Leedu, Läti kui ka Eesti NSV SARK-i BVVO aruanded ja ilma ühtse süsteemita on need kasutud ning nende põhjal tõeste järelduste tegemine banditismi hetkeseisu kohta võimatu.
Võrdluses Eesti NSV SARK-i BVVO poolt 1945.a. esitatud aruannetega kerkivad nimetatud skeemide lähemal vaatlusel esile mitmed uued huvipakkuvad erijooned. Kuigi juba 1945.a. Eesti SARK-i maakonnaosakondadest laekuvates banditismivastast võitlust puudutavates aruannetes eristati bandiitlikke gruppe nõukogudevastase põrandaaluse tegelastest ning nende poolt loodud ühendustest, liideti kõik vastupanugrupid Tallinnas koostatud koondaruannetes NSVL SARK-i BVV Peavalitsusele ja Eesti NSV EK(b)P KK-le kokku “bandiitlikeks ja mässulisteks gruppideks”. 26. detsembri 1945.a. määrusele lisatud skeemides viimatinimetatud mõistet enam ei leidu. Skeemi nr. 2 järgi tuli 1946.a. hakata
koostama informatiivteadaandeid, kus tehti juba selgelt vahet läbiviidud operatsioonide käigus likvideeritud “nõukogudevastaste organisatsioonide ja gruppide” ning “bandiitlike gruppide” osas. 1946.a. likvideeritavad, st. tapetud, arreteeritud ja legaliseeritud tuli uue aruandluse järgi jaotada 10 erineva kategooria vahel:
1) nõukogudevastaste organisatsioonide ja gruppide liikmed;
2) bandiidid;
3) bandiitide varjajad ja toetajad;
4) välisluure agendid;
5) terroristid;
6) diversandid;
7) sakslaste käsilased, toetajad;
8) Punaarmee desertöörid;
9) Punaarmee teenistusest kõrvalehoidjad;
10) isikud, kes kuuluvad filtreerimisele.
Kindlasti ei olnud arreteeritute lahterdamine kõigisse etteantud kategooriatesse alati lihtne ning sageli võimalikki. 1946.a. Eesti NSV SARK-i (SM-i) BVVO aruannetes puuduvad andmed tabatud terroristide või diversantide kohta, toimunud terrori- ning diversiooniaktid on liidetud bandiitide kontosse.
Kui 1946.a. BVVO aruannetes eristatakse esmakordselt salajasi nõukogudevastaseid organisatsioone ja metsavendade salkasid, on tähelepanuväärne ka teine oluline muudatus. Määrusega 35/s/1479 kaasnes nõue 1946.a. aruannetes rangepiiriliselt eristada teistest neid metsavendade gruppe, kes omavad sidet põrandaaluse nõukogudevastase liikumisega, metsavendade gruppidest, kellel see puudub. Sama nõue kehtis ka arvelolevate ja likvideeritavate üksikbandiitide kohta:
bandiidid bandiitlikud grupid
- side nõukogudevastase põrandaalusega olemas
bandiitlikud grupid - side nõukogudevastase
põrandaalusega puudub üksikbandiidid
- side nõukogudevastase põrandaalusega olemas
üksikbandiidid - side nõukogudevastase
põrandaalusega puudub
Sisuliselt tähendas selline liigitus metsavendade salkade jaotamist poliitilisteks ja apoliitilisteks ehk terroristlikeks ja bandiitlik-röövellikeks, nagu neid hiljem 1946.a. BVVO aruannetes nimetatakse. Kohati jääb ebaselgeks, millised tunnused eristasid vastupanuliikumisega mitteseotud röövbandet tavalisest kuritegelikust grupeeringust, kuid samas on ilmne, et seda siiski tehti. Eesti NSV BVVO kirjavahetuse hulgas oma maakondlike allosakondadega võib kohata mitmeid meeldetuletusi, et banditismiilminguid ei klassifitseeritaks valesti (nt. terroriakti röövimisena) ega lahterdataks nende alla tavalisi kriminaalkuritegusid (nt. poevargusi).449 Siinkohal tuleb meeles pidada, et nõukogudevastastest- ja röövbandedest eraldi käsitles nõukogude võim veel harilikke kuritegelikke (kriminaalseid) gruppe, millega pidi tegelema miilits ning
see muutis olukorra aruandluses veelgi keerukamaks. Ainuüksi 1945.a.
1. jaanuariks oli miilits Eesti NSV-s kahjutuks teinud 42 kuritegelikku gruppi 122 liikmega ning registreerinud 368 kuritegu.450 Samaks kuupäevaks oli BVVO mäletatavasti tabanud vaid 14 bandet 104 osalisega.
Moskvas väljatöötatud uue aruandluskorra abil loodeti saada täpsemat informatsiooni ja selgemat ülevaadet Eestis ja teistes NSV Liidu poolt okupeeritud riikides toimuvast. Segadused SARK-i ja RJRK-i ühisoperatsioonide ja viimaste kohta käiva dokumentatsiooniga olid 1946.a. alguseks aruandluse üldpilti tunduvalt hägustanud.
Koos 1947.a. saabumisega hakkas BVVO-s kehtima uus aruandluskord.
Vastavalt NSVL SM-i BVV Peavalitsuse määrusele nr. 7/s/1274 16. detsembrist 1946.a. pidid Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene ja Moldaavia NSV ning Kaliningradi oblasti BVVO-de aruanded jagunema nelja alaliiki:451
1) operatiivteadaanded;
2) kuuaruanded;
3) 10 päeva ehk dekaadi aruanded;
4) eriteadaanded ja -ettekanded üksikküsimustes.
449 ERAF, f. 131, n. 1, s. 40, l. 1-24.
450 O. Siimonlatser. Alati avangardis, lk. 225.
451 ERAF, f. 131, n. 1, s. 79, l. 1-12p. Moldaavia NSV-le ja Kaliningradi oblastile ei laienenud kohustus edastada BVV Peavalitsusele statistilisi kuuaruandeid.
Suurimaks muudatuseks uues aruandluskorras oli 5 päeva ettekannete asendumine 10 päeva ettekannetega. Viimased tuli esitada maakondade lõikes esimese dekaadi kohta iga kuu 13. kuupäevaks, teise dekaadi kohta 23. ja kolmanda dekaadi kohta 3. kuupäevaks. Vormilt samaks jäid kuuaruanded ja ettekanded üksikküsimustes. Kuuaruannete laekumise tähtajaks oli aruandlusperioodile järgneva kuu 10. kuupäev, igapäevased operatiivteadaanded tuli telefoni või telegraafi teel Moskvasse edastada järgmise päeva kella 12.00-ks.
Kui 1946.a. tuli BVVO-l nende poolt likvideeritud isikud jaotada 10 kategooria vahel, siis 1947.a. reglement nõudis tapetute, arreteeritute ja legaliseeritute lahterdamist 18 erinevaks alaliigiks:
1) banditismi organiseerivate nõukogudevastaste organisatsioonide ja gruppide liikmed;
2) banditismi organiseerivate nõukogudevastaste organisatsioonide ja gruppidega seotud bandiidid;
3) piiri tagant tulnud bandede liikmed;
4) spioonid;
5) diversandid;
6) terroristid;
7) kurjategijate (punktid 1-6) varjajad ja toetajad;
8) kodumaa reeturid;
9) sakslaste käsilased ja toetajad;
10) muu nõukogudevastane element, mida pole loetletud punktides 1-9;
11) röövbandiidid;
12) röövbandiitide varjajad ja toetajad;
13) seadusevastaselt relva omavad inimesed;
14) salakaubavedajad ja kontrabandistid;
15) emigreerumisele meelestatud inimesed;
16) Nõukogude armee desertöörid;
17) Nõukogude armee teenistusest kõrvalehoidjad;
18) muu kriminaalne element.
Lisaks andemetele osakonna poolt likvideeritute kohta tuli igapäevastes operatiivteadaannetes anda üksikasjalik ülevaade kuritegelikult elemendilt ja elanikkonnalt konfiskeeritud ning sõjaväljadelt üles korjatud relvastuse ja laskemoona kohta. Kolmandaks tuli teadaannetes esitada “meie” ehk nõukogude poole kaotused välioperatsioonides ja muude agentuur-operatiivsete ettevõtmiste käigus. Metsavendade poolt tapetud ja haavatud tuli jaotada 10 erineva kategooria vahel:
1) SM-i töötajad;
2) miilitsatöötajad;
3) RJM-i töötajad;
4) sisevägede ohvitserid;
5) sisevägede rea- ja seersantide koosseisu sõdurid;
6) Nõukogude armee ohvitserid;
7) Nõukogude armee rea- ja seersantide koosseisu sõdurid;
8) hävituspataljonide võitlejad;
9) nõukogude ja parteiaktiiv;
10) teised operatsioonides osalenud isikud.
Järgnevalt tuli operatiivteadaandesse märkida registreeritud banditismiilmingud ja tähtsamad välioperatsioonid, samuti nende käigus tapetute, haavatute ja röövitute arv. Ülevaade tuli anda operatsioonide või banditismiilmingute käigus kuritegelike gruppide kätte sattunud relvastusest.
BVVO kuuaruanne sarnanes oma ülesehituselt suuresti eelpoolkirjeldatud igapäevaste operatiivteadetega, sisaldades üldjoontes samu andmeid. Tähelepanu väärib siiski nõue likvideeritute statistikas eraldi välja tuua nõukogudevastaste organisatsioonide, gruppide ja bandede juhid, mida varasemates ettekannetes Moskvale ei tehtud.
Kümne päeva aruandes BVV Peavalitsusele tuli maakondade (oblastite) kaupa esitada banditismiilmingute, banditismiilmingute ohvrite, nõukogudevastaste organisatsioonide ja bandede tapetud, arreteeritud ja end üles andnud liikmete arv.
Kõik nõutud andmed tuli edastada lühivormis, näiteks a 1, b 2, c ei ole, d 5 jne.452
452 BVVO 1947.a. dekaadiaruanne vt. ERAF, f. 131, n. 1, s. 81, l. 48-49, 102.
RJK eriteadete fondis nr. 131 ei moodusta Eesti NSV BVVO ettekanded Moskvasse NSVL BVV Peavalitsusele kaugeltki mitte suurimat osa. Selge ülekaal kuulub siin Eesti NSV SM-i (alates 1947.a. RJM-i) maakonnaosakondade kirjavahetusele, ettekannetele, eriteadaannetele ja erinevatele infokokkuvõtetele.
Siiski allus ka ministeeriumi maakondlike allasutuste aruandlus küllaltki täpselt Moskva direktiividele. Arhiivimaterjali hulgas on esindatud nii maakonnaosakondade igapäevased operatiivteadaanded, 5 ja 10 päeva aruanded kui ka kuuaruanded ning neile lisatud statistilised näitajad. Tõsi, arhivaalide seast võib leida ka mitmeid etteantud skeemidest väljapoole jäävaid aruandetüüpe, kuid enamasti on nende päritolu tagamaaks maakonnaosakondade vilets töö või õigeaegselt esitamata jäänud ettekanded.
2. Eestis likvideeritud vastupanugruppide ja -organisatsioonide statistika