Ametialased süüteod

Esimesena analüüsib autor kohtunike ametialaseid süütegusid, mille ta on jaganud kolme kategooriasse: mõistliku aja ja ettenähtud tähtaja nõude rikkumine; eksimine kohtulahendi või muu kohtudokumendi koostamisel ja muud ametialased süüteod. Jooniselt nr 4 nähtub, et mõistliku aja ja ettenähtud tähtaja nõude rikkumine moodustab lausa 43% kõikidest kohtunike ametialastest süütegudest. Tunduvalt väiksema osa moodustab 11%-iga eksimine kohtulahendi või muu kohtudokumendi koostamisel. Ülejäänud 46% ametialastest süütegudest moodustavad muud süüteod, kuhu on hõlmatud kõik need, mis eelnevate punktide alla ei käi. Sellest järeldub, nagu eelnevaltki välja toodud, et oma ametialastes kohustustes eksivad kohtunikud enim mõistliku aja, arvestades ettenähtud tähtaega, kinnipidamise nõudes.

56%  

17%  

27%  

Distsiplinaarsüüdistuse  alus  

Ametikohustuste   mittekohane  täitmine   Ametikohustuste  täitmata   jätmine  

Vääritu  tegu  

Joonis 4.

Järgnevalt toob autor kategooriate kaupa välja kõik erinevad ametialased süüteod, milles kohtunikke analüüsitaval perioodil süüdistatud on. Siinkohal peab autor vajalikuks selgitada, et kuna paljudes distsiplinaarsüüdistustes heideti kohtunikule ette rohkem kui ühte rikkumist, käsitleb autor selguse huvides kõiki kohtunikele süüks pandud tegusid eraldi. Näiteks juhul, kui kohtunik sai süüdistuse ametikohustuse täitmata jätmises, mis seisnes puhkuselt tähtaegselt naasmata jätmises, pärast enesetaanduse tegemist tsiviilasja üleandmata jätmises ning menetlustoimingute tähtaegselt tegemata jätmises, siis ongi need järgnevas loetelus selguse ja parema ülevaate huvides eraldi välja toodud. Lisaks olgu märgitud, et järgnevas loetelus esitatud rikkumiste järjekord ei ole kronoloogiline.

1. Mõistliku aja ja ettenähtud tähtaja nõude rikkumine:

a) Ei teinud menetlustoiminguid mõistliku aja jooksul;

b) Ei teinud menetlustoiminguid ettenähtud tähtaja jooksul;

c) Ei lahendanud asja/kaebust mõistliku aja jooksul;

d) Ei koostanud, teinud teatavaks või kuulutanud välja kohtuotsust või selle tervikteksti ettenähtud tähtaja jooksul;

e) Ei koostanud kohtu tervikotsust mõistliku aja jooksul;

f) Viivitas menetlusse võtmisega.

43%  

11%  

46%  

Ametialased  süüteod  

Mõistliku  aja  ja  ettenähtud   tähtaja  nõude  rikkumine  

Eksimine  kohtulahendi  või   muu  kohtudokumendi   koostamisel  

Muud  ametialased  süüteod  

2. Eksimine kohtulahendi või kohtudokumendi koostamisel:

a) Koostas kohtumääruse resolutiivosa tagantjärgi;

b) Allkirjastas kohtuistungi protokolli, mis kajastas fiktiivset kohtuistungit;

c) Allkirjastas kohtumääruse või kohtuistungi protokolli, mis ei kajastanud tegelikke asjaolusid;

d) Väljus kohtuotsuse koostamisel ja selle vormistamisel menetluse piiridest ja rikkus jämedalt ausa kohtupidamise põhimõtteid;

e) Kinnitas kriminaalasjas ebaseadusliku kokkuleppe, takistas kassatsioonkaebuse esitamist ning muutis kriminaalasjas korduvalt kohtuotsust.

Täpsustuseks tuleb siinkohal märkida, et autorile ei ole teada, kas mõne eelpool viidatud rikkumise puhul menetleti kohtuniku suhtes ka kriminaalasja, kuna distsiplinaarkolleegiumi lahenditest seda ei nähtu.

3. Muu:

a) Rikkus kohtuotsuse teatavakstegemise korda;

b) Rikkus erapooletuse nõuet;

c) Kohaldas sundtoomist ilma aluseta;

d) Kohaldas vahi alla võtmist ilma seadusliku aluseta;

e) Karistas ühe süüteo toimepanemise eest mitu korda;

f) Jättis kaebuse käiguta ilma, et ta oleks andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis põhjustas selle, et kaebaja jäi õigusliku kaitseta;

g) Tõlgendas seadust teisti ja ei arvestanud Riigikohtu praktikat;

h) Ei järginud oma töös seadusi ega Riigikohtu poolt kujundatud ühtset kohtupraktikat;

i) Jättis kohtuotsuse väljakuulutamise aja teatamata;

j) Jättis puhkuselt tähtaegselt naasmata;

k) Jättis pärast enesetaanduse tegemist tsiviilasja üle andmata;

l) Keeldus põhjendamatult õigusemõistmisest;

m) Ei täitnud enesetäiendamise kohustust;

n) Taandas istungil kaitsja ilma tema osavõtuta, kuigi tema istungilt puudumise tingis see, et kohus ei olnud talle kutset kätte toimetanud;

o) Käitus ebaadekvaatselt, mis lõi võimaluse hinnata kohtu tegevust omavolina, millega kahjustas oluliselt sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmise autoriteeti;

p) Jättis määruskaebuse(d) menetlemata;

q) Peatas tagaseljaotsusega kohtuotsuse täitmise;

r) Rikkus süüdimõistetu kaitseõigust sellega, et lahkus kohtusaalist enne seda, kui pidi

esinema süüdimõistetu kaitsja ja ei kuulanud ära kaitsja seisukohti.

Eelnevast loetelust peab autor vajalikuks täpsemalt analüüsida Riigikohtu praktika mittejärgimist kui distsiplinaarrikkumist. Ühes vastavas distsiplinaarsüüdistuses heideti kohtunikule ette, et kuivõrd 2009. a lõpuks oli Riigikohtu poolt kujundatud selge kohtupraktika, millest juhinduda vangla direktori poolt kehtestatud aktide vaidlustamisel halduskohtus, tõlgendas kohtunik kinnipeetava kaebuse menetlusse võtmata jätmisel seadust Riigikohtu praktikast erinevalt. Lisaks oldi seisukohal, et kuivõrd kohtunikul on õigus, tuginedes oma südametunnistusele ja siseveendumusele, tõlgendada õigusnormi ja langetada otsus erinevalt Riigikohtu praktikast, eeldab see aga põhjendamiskohustuse järgimist, mis tähendab, et kohus peab viitama Riigikohtu praktikale ja selgitama, miks kalduti praktikast kõrvale, kuid antud juhul seda ei tehtud. Ühes seisukohas aga leiti, et antud juhul ei olnud tegemist eksimusega selgelt sõnastatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu, sest kui tõlgendada asjakohaseid norme, võib jõuda ka teistsugusele järeldusele kui on jõutud Riigikohtu praktikas. Distsiplinaarkolleegium leidis, et kohtuniku sõltumatuse tagamiseks peab olema välistatud tema distsiplinaarne mõjutamine selle eest, et ta tõlgendas õigust oma siseveendumuse kohaselt ja erinevalt ükskõik kelle arusaamast. Lisaks nõustus kolleegium, et antud juhul ei ole tegemist selgelt sõnastatud ja üheselt mõistetava õigusnormiga, sest kui tõlgendada asjakohaseid norme, võib jõuda ka teistsugusele järeldusele kui jõuti Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas üld- ja üksikakti määratlemisel. Kolleegium leidis, et kohtunik tõlgendas õigusnormi oma siseveendumuse kohaselt ning kohtuniku distsiplinaarsüüteoks ei ole asjaolu, et ta ei viidanud kohtumääruses Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele, milles oli avaldatud tema seisukohale vastupidine seisukoht. Lisaks leidis kolleegium, et kohtuniku väidetav eksimus ei takistanud kinnipeetava juurdepääsu õigusemõistmisele ja ei toonud kaasa kinnipeetava põhiõiguste rikkumist. Eeltoodu põhjal leidis distsiplinaarkolleegium, et kohtunik ei ole distsiplinaarsüüdistuses märgitud rikkumist toime pannud ja tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.¹⁶¹ Teises taolises distsiplinaarasjas süüdistati kohtunikku selles, et ta ei täida oma töös seadusi ega järgi Riigikohtu poolt kujundatud ühtset kohtupraktikat, mille tulemusel teeb massiliselt ebaseaduslikke otsuseid, mis annavad alust rääkida juba ebaseadusliku kohtupraktika juurutamisest. Ka antud asjas ei leidnud distsiplinaarkolleegium, et kohtunik oleks distsiplinaarsüüteo toime pannud.¹⁶² Seega saab järeldada, et kuivõrd Riigikohtu praktika mittejärgmist on kohtunikele distsiplinaarkorras ette heidetud, ei ole distsiplinaarkolleegium ainult Riigikohtu praktikast kõrvalekaldumist siiski rikkumiseks pidanud.

161 Distsiplinaarkolleegiumi lahend asjas nr 3-8-11-2-10

162 Distsiplinaarkolleegiumi lahend asjas nr 9-13-13-3

Kokkuvõtlikult nähtub eelnevatest loeteludest, et kohtunike ametialased süüteod tulenevad üldjuhul menetlusnormide rikkumisest. Lisaks näitab see seda, et rikkumised erinevad oma olemuselt üpris suuresti, mis omakorda kinnitab autori poolt eelnevalt välja toodud seisukohta, et distsiplinaarrikkumiste detailseid määratlusi ei ole võimalik seaduse tasandil reguleerida.