LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM UUENEMISE TEEL EHK KOOLIST JA MEEDIAST Õppida — tähendab otsida, avastada, kogeda, järeldada ning siis liikuda edasi uute avastuste

poole. Otsimas ja ellujäämise võimalusi avastamas on ka Lähte Ühisgümnaasium. Tänavu 45.

aastapäeva tähistav Lähte kool rajati lagedale viljapõllule, kuid kaugeltki mitte tühjale vaimupõllule.

Nii lükkasid B. G. Forseliuse kasvandikud hariduselu liikuma ka Lähtelt mõne versta kaugusel Äksis, kus 1688. aastal tegutsenud "mittesaksa" koolis õppis kohaliku köstri käe all 7 last. Peale Põhjasõda jätkati 1730. aastal samas juba kihelkonnakoolina. 19. sajandil küla- ja mõisakoolide võrgu laienemisega elavnes hariduselu ka Äksi kihelkonnas. 1834. aastaks oli siinmail rajatud juba 10 külakooli. 19.—20. sajandi vahetuseks kujunesid suuremateks koolideks Orge, Maramaa ja Lellatse, mis jäid piirkonna edukamateks ka Eesti Vabariigi päevil.

Koolist

1954. aastal, Suure Nõukogudemaa „sulaaja" algul, eraldati Äksi külanõukogu põllumaadest krunt Lähte kooli rajamiseks. 1. septembril 1959 alustati pidulikult õppetööd. Direktor Ants Valdmaa käe all alustas tööd 12 õpetajat ning koolipinki istus 200 õpilast. Enamik õpilasi tuli üle ümberkaudsetest väikekoolidest Kukulinnas, Maramaal, Orgel, Kärknas, Vedul ja Õvil. Nende koolide õigusjärglaseks tulebki tolleaegset Lähte Keskkooli pidada. 1963. aastal lõpetas Lähte Keskkooli esimene 9 õpilasega lend.

Edasi kool aina kasvas nii oma mahult kui võimalustelt. 1967. aastal valmis juurdeehitus, kus esialgu asusid tegutsema põhikooli klassid, hiljem kolisid sinna algklassid. 1975. aastal rajati internaadihoone, milles leidsid koha ka kunstiklass ning tütarlaste kodunduse ja tööõpetuse klass.

1985. aastal laiendati sportimisvõimalusi - valmis spordihall.

Eesti taasiseseisvumine tõi ootusi-lootusi uute võimaluste osas ka koolipere hinge, kuid peagi võis täheldada kasvavat konkurentsi haridusmaastikul. Selgus, et turumajanduse oludes on väiksemad maakoolid tõenäoliselt määratud hukule. Analüüsinud Lähte kooli püsimajäämise võimalusi, jõudis tollane kooli juhtkond seisukohale, et oma põhikooli lõpetajatest keskkooliklasside kahte paralleeli õpilasi ei jagu. Otsustati avada oma uksed ka teiste maakondade noortele.

Kuna ilma eripärata kool kaugemalt tulijaid kohale meelitada ei suuda, tuli välja töötada uus omanäoline õppekava, mis jätaks valikuvõimalusi nii reaal- kui ka humanitaarkalduvustega põhikoolilõpetajatele. Mitmed koolimeedia üritused näitasid noorte huvi selle valdkonna vastu ja nii otsustatigi humanitaarsuunas meediaainete kasuks. Reaalklassi eripära pidid kandma majandusõpetus, tehniline joonestamine ning autoõpetus. Tagamaks kaugemalt õppima saabuvate noorte majutamist, teostati amortiseerunud internaadihoones põhjalik "euroremont" Ühe katuse all leidsid koha värsked gümnaasiumi koduklassid ning õpilaskodu 14 toaga. 1998. aastal käivituski gümnaasiumiastmes diferentseeritud õpe. Kõrvuti meie põhikooli lõpetanutega läbisid sisseastumiskatsed esimesed mujalt saabunud noored, kes 2001. aasta kevadel esimese lennuna uuenenud gümnaasiumi lõpetasid. Tänaseks on kool saavutanud juba mõningase tuntuse üle vabariigi ning konkurss gümnaasiumiklassidesse sisseastumisel ulatub 3-4 inimeseni ühele õpikohale. Õpilaste arv koolis on aga kasvanud 550-ni.

2001. aasta tõi rõõmu siinsele spordirahvale - valmis uus spordihall, mille avaraid võimalusi saavad kasutada ka kõik Lähte kooli õppurid. Talveperioodil peibutavad spordihuvilisi valgustatud tipptasemel suusarajad ümber kauni Palalinna paisjärve.

2003. aastal tunnistati Lähte Ühisgümnaasium poliitikute poolt üheks jätkusuutlikumaks kooliks Eestis. Tunnustav hinnang sai rahalise kinnituse 21. sajandi kooli projekti kaudu, et juubeliaastat tähistav kool saaks täielikult renoveerida oma hooned ning sisustuse.

Uus vorm toob kaasa kohustuse hoida ajakohasena ka sisu. Seetõttu tegeldakse Lähte koolis pidevalt metoodilise arendustööga ning õppekava uuendamisega. Üha enam tuleb tegutseda selle nimel, et tulevased gümnaasiumilõpetajad konkurentsivõimelistena ellu astuda suudaksid, edendada nii nende õpisuunale vastavaid ainealaseid teadmisi kui arendada läbilöögioskust ja positiivset ellusuhtumist.

Meediast

Üheks elus toimetuleku näitajaks on kindlasti orienteerumine meediamaailmas. Nii mõnegi, kes selleks valmis ei ole, võib valimatult n-ö uksest-aknast sisse tulvav infovoog jalust lüüa. Olgu see siis kollasest kõmust nõretav sõnumiteleht, väärtushinnangutega „allpool vööd" toimetav noortesaade raadioeetris, ekraani sõltuvust tekitav „seebivaht" teleekraanil või soodushinnaga poliitikuid kaela määriv postkastireklaam. Kõik see on suunatud mõjutama oma sihtgruppi, tahame seda või mitte. Seega on parem, kui me selleks ka valmis oleme.

Meediat on sageli tituleeritud neljandaks võimuks riigis. Mõelgem siis, kuidas seda võimu tegelikult kasutatakse. Küllap on meeldiv kogeda endas võimu ümbritseva elu muutmiseks. Näed viga laita, siis tule ja laida ning loodetavasti hakkavad asjad liikuma. Näed lagunevat kodutänavat või riigikogulase mõranevat kõlblustunnet, pista lugu lehte (veel parem telekasse) ja juba pannaksegi asi suure kella külge. Nii mõnigi valupunkt leiab oma lahenduse tänu ajakirjanduse survele. Selgub, et noorte hulgas seesugune võim „ruulib täiega" Tuleb vaid avasilmi ringi käia ning märgata elu enda ümber, kas on midagi, mida tahaks muuta. Nii on sündinud mitmete Lähte meediaklassi õpilaste lõputöödena ahastavad fotojutustused väljasuremisele määratud koduküladest, laastatud loodusest ning äärmuslikest kontrastidest sotsiaalselt kihistunud linnapildis.

Oleks vaid võimu olukorra parandamiseks.

Paraku on ajalugu näidanud, et mitte kõik ei oska omandatud võimuga edumeelselt toime tulla.

Mõnel rahvaesindajal hakkab võim pähe ja ta leiab, et probleemide lahendus peitub omaenese palga tõstmises. Teine aga ei tee märkamagi, et tema tegevuse tõttu saab keegi sügavalt haavatud või lausa jalust löödud. Sellelaadsetele neljanda võimu kuritarvitamistele tulebki varakult noorte tähelepanu juhtida.

Kindlasti saame aidata noortel mõista, kui kerge on ajakirjanduses ületada eetilist piiri vigade otsimises, süüdlaste väljaselgitamises ning õigluse nimel käima lükatud „nõiajahis" Ajakirjanik võib eneselegi märkamatult asuda karistaja rolli ning õigluse eest seisnud kirjasulg võib saada kättemaksurelvaks. Halvemal juhul võib ajakirjanik ise osutuda relvaks kellegi „karistavas" käes ning unustatakse, et tasakaalustuseks peavad sõna saama kõik osapooled. Karistusaktsiooniga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ei osata aga sageli ette aimata. Kuid sõnal on võimu - minna, hukutada ja mitte enam tagasi tulla.

Hukutada võib ka ükskõiksus. Kõrge vaatajareitingu nimel on eetriprogrammide juhid asunud hoolimatult ühiskonna moraali alustugesid õõnestama. Üha enam paisatakse eetrisse kultus- {loe julmus-)filme ning animavägivalda, kus rohkem hinnatakse toorest jõudu, mitte arukust. Jõudu ülistatakse ning võitjaid jäljendatakse. Märkamatult on vaguratest pisipõnnidest saamas julmurid, kes ekraanilt nähtut ise järele proovivad. Power on in. Võimukate päralt on maailm. Küsida tuleks aga, milline maailm? Kas sellist maailma me tahtsimegi? Kas tõesti peame rakendama meile antud neljandat võimu just sellisel viisil?

Kui võtaks selle võimu ja kuulutaks hoopis kõigile, et elu on elamist väärt, ka nõrgematel, kui neid aidata. Märgakem inimest, ka lihtsat ja madalapalgalist. Maaslamaja löömise asemel kutsugem üles talle hoopis abikätt ulatama. Rääkigem rohkem teemadel, et kaunis kodu on midagi enamat kui uhke villa ja mööbel või et seks on küll hea, kuid armastus on siiski üle kõige. Lapsed on tõesti meie tulevik, kuid nende tegemise asemel võiks neid hoopis rohkem armastusest sündida.

Eelistagem meediasõnas lõputule tarbimisele hoopis loomist ning tunnustagem rohkem elu eetilisi põhiväärtusi, vähem surudes peale labasust, seksi ja vägivalda. Küllap kestaks me maailm kauem ning meie tulevik tänaks meid.

NB! Vaata pilte Lähte Ühisgümnaasiumist kõrval, kaane siseküljel! »>

Triin Väinola intervjueerib EV Presidenti A. Rüütlit, 2002

Lähte gaidirühm (rühmajuht Maria Bulak) pärast K. J. Petersoni eeskujul sooritatud jalgsimatka Tartust Riiga, 2002

2003. aasta lend täis energiat suurteks tegudeks

Kairit Runovski intervjueerib Teeviida messil Siim Kallast, 2001

Esimese meedialennu lõpupäeva puude istutamine, 2001

Poola šlahta päev