Õppus Zapad 2017

Zapadi puhul on tegemist sõjalise õppusega, mida Venemaa korraldab iga nelja aasta tagant Venemaa Lääne-sõjalises piirkonnas, mille ala ulatub Koola poolsaarest kuni Valgevene ja Ukrainani, hõlmates ka eriliselt militaliseeritud Kaliningradi Oblastit (Stoicescu 2017: 1). Peale NSV Liidu kokkuvarisemist on Venemaa korraldanud õppusi Zapad lisaks 2017. aastale ka 1999., 2009. ja 2013. aastal (Suhhankin 2017). Zapad 2017 kestis ametlike andmete järgi 14.-20.

septembrini 2017 ning toimus Valgevene territooriumi kuues militaarõppe tsoonis, kuhu oli kaasatud ka õhuvägi ning osa õppusest viidi läbi Venemaa enda territooriumil, sealhulgas Kaliningradi Oblastis ja Läänemerel (Stoicescu 2017: 2).

12

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu (2017: 5) toob välja, et lisaks Zapad 2017 ametlike õppuse kuupäevadele (14.-20. september 2017), toimusid täiendavalt kaks olulist Zapad 2017 õppustega seotud sõjaväetreeningut peaaegu samaaegselt juba 15. augustist:

logistikatreening Venemaa ja Valgevene vägede treeningkohta jõudmiseks ning 1. Tankiarmee ulatuslik õppus Moskvas, Nižni-Novgorodis, Smolenskis ja Ivanovo oblastis. Viimase kohta Venemaa Kaitseministeerium küll eitas seotust Zapad 2017 õppustega, kuid 1. Tankiarmee osalemist õppustel kinnitas siiski Valgevene kaitseministri selgesõnaline vastavasisuline info enne õppuste algust 20. märtsil ning Valgevene OSCE-le (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) õppuste kohta antud teave (Stoicescu 2017: 5).

Kuigi Valgevene kaasamist Venemaa suurõppusel võib näha ühelt poolt Venemaa-Valgevene ühtsuse ja ühtekuuluvuse demonstratsioonina, ei pruugi nende kahe riigi omavahelised suhted tegelikkuses nii üksmeelsed olla (Suhhankin 2017).

Hoolimata aspektist, et Valgevenet ning Venemaad seob omavahel pikaajaline sõjaline koostöö, püüab Valgevene hoida tasakaalu oma suveräänsuse ja Venemaaga koostöö vahel, samuti luua koostööd ka teiste riikidega (peale oma lähinaabrite ka nt Hiina, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa, Balti riikide ja USA-ga), mis on aga tekitanud kahe riigi omavahelistes suhetes pingeid (Bilana ja McClintok 2017).

Zapad 2017 Venemaa ja Valgevene ametlikult deklareeritud eesmärgina on välja toodud

„Valgevene Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni võimaluste kontrollimine liidu sõjalise julgeoleku tagamiseks, (ning nende) valmidus võimaliku sõjalise agressiooni tõrjumiseks“, mille jaoks soovisid Venemaa ja Valgevene kontrollida väerühmade valmisolekut; harjutada ühiseid maismaa-, õhu-, mere- ja spetsoperatsioone, juhtimis- ja koostalitusvõimet kui ka katsetada uut tüüpi relvastust ja varustust (Stoicescu 2017: 2).

Zapad 2017 Venemaa ja Valgevene ühisõppuste ametlik stsenaarium oli harjutada kaitseoperatsioone Venemaad ründavate kolme väljamõeldud riigi (Lubeenia, Vesbaaria, Veišnooria) vastu (Suhhankin 2017) ning nende õppuste eesmärk oli Venemaa ja Valgevene väitel rangelt kaitseotstarbelise ning terrorismivastase stsenaariumiga, mis ei seostunud ühegi tegeliku piirkonnaga (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017).

13

Venemaa Kaitseministeeriumi andmetel osales Zapad 2017 õppusel kokku 12 700 Venemaa ja Valgevene sõjaväelast, seejuures 10 200 Valgevene territooriumil (kellest 2000 isikut olid Venemaa sõdurid) ja 2500 sõjaväelast Venemaa territooriumil ning õppustesse oli kaasatud ligikaudselt 70 lennukit ja 680 ühikut sõjaväe varustust (mille hulgas oli 250 tanki ja 200 raketi- ning suurtükiväe süsteemi) (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017).

NATO andmetel oli Zapad 2017 osalejate arv märksa suurem, kui Venemaa Kaitseministeeriumi poolt deklareeritud andmetel, jäädes vahemikku 60 000 – 70 000 sõdurit ning samuti oli ka Venemaa Kaitseministeeriumi igapäevane aruandlus NATO hinnangul vastuolus Zapad 2017 ulatuse ning ametliku versiooniga (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017). Seetõttu ületas nii Zapad 2017 õppuste suurus kui ka geograafiline ulatus NATO hinnangul Venemaa poolt avaldatud andmeid, mis tekitas NATO-s Venemaa õppuste läbipaistvuse osas kahtlusi (NATO-Russian relations: the facts 2018).

Sõjaliste õppuste läbipaistvus on aga kontrollimatu sõjalise eskalatsiooni ärahoidmiseks võtmetähtsusega (Jankowski ja Kowalik 2017). Seetõttu tuleb OSCE reeglite järgi OSCE liikmetel (sealhulgas Venemaal) läbipaistvuse eesmärgil järgida Viini konventsiooni eeskirju ning kutsuda õppustele OSCE välisvaatlejad juhul, kui õppusel osaleb rohkem, kui 13 000 sõjaväelast (NATO-Russian relations: the facts 2018).

Hoolimata asjaolust, et Valgevene kutsus Zapad 2017 õppusi vaatlema ligikaudu 80 vaatlejat (sealhulgas Eesti esindajad), ei kutsunud Venemaa oma territooriumil toimuvatele paralleelsetele õppustele ühtegi NATO-riikidest pärit esindajat, mistõttu Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu hinnangul loob Venemaa püüe näidata avalikkusele, et kogu Zapad 2017 õppus toimub Valgevene territooriumil ning on vaatlemisele avatud, avatusest tegelikkuses valeillusiooni (Stoicescu 2017: 4-5).

Valgevene käiku, saata õppuse Zapad 2017 vaatlemise kutse mitmetele rahvusvahelistele organisatsioonide esindajatele, on nähtud ka kui märki Valgevene soovist takistada Venemaal Valgevenesse seadmeid või vägesid maha jätta (Bilana ja McClintok 2017).

Samaaegselt ametlikult välja kuulutatud Zapad 2017 õppustega Lääne sõjalises piirkonnas, toimusid NATO andmetel tegelikkuses ka teistes sõjaväelistes piirkondades mitmed sõjalised õppused, mis hõlmasid õhuväe kaitseoperatsioone, kontinentidevahelist ballistiliste rakettide

14

katsetamist, Mereväe lahinguid Venemaa Barentsi, Balti, Musta mere ja Vaikse ookeani vetes, maavägede ning CBRN (Chemical, biological, radiological and nuclear defense, eesti keeles:

keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohutuse kaitse) üksuse tegevust, vaenlase rünnaku poolt kahjustatud raudtee remonti ning Põhja-laevastiku (Arktika) sõjalise piirkonna õppusi (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017).

Seetõttu kujutasid NATO hinnangul tegelikult kõik need Septembris 2017 läbiviidud sõjalised tegevused koos ühte suurt strateegilist õppust, mille olemus, ulatus ja intensiivsus vastab strateegilisele operatsioonide süsteemile, mida Venemaa saaks kasutada konfliktis NATO-ga, koondades oma sõjalist tegevust Lääne strateegilisele suunale. Millest tulenevalt leiab NATO, et Zapadi õppust tuleks vaadata kontekstis kõigi nende Venemaal toimunud samaaegsete õppustega (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017).

Ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Gabriel White’i sõnul ei piirdunud vastavalt avalikult kättesaadavatele materjalidele Venemaa kaitseharjutused Läänemere piirkonnas vaid Zapad 2017 ametlike toimumiskuupäevadega (14.-20. september 2017), vaid kaitseharjutusi viidi läbi ka suvel ja sügisel, pärast 20. septembrit ning need näitasid, et Venemaa, eriti selle merevägi, on Läänemere regioonis nii oma tehnilise võimekuse kui ka enesekindluse poolest aina tugevnev jõud (White 2017).

Lisaks eelnevatele õppuste läbipaistvust tõstatavatele küsimustele, on avaldanud Läänele poliitilist survet Venemaa poolt alates 2013. aastast korraldatud nn välkõppused (snap exercises), mida Venemaa korraldas 2013. aastal neli, 2014. aastal kaheksa, 2015. aastal 20, ja 2016. aastal 11 korda ning mis olid tegelikkuses oma ulatuselt ja suuruselt samas klassis või isegi suuremad, kui iga-aastased planeeritavad strateegilised õppused (Jankowski ja Kowalik 2017).

Kahtluseid Venemaa vähesest läbipaistvusest suurendab NATO hinnangul lisaks ka Venemaapoolne varasem stabiilsuse ja julgeoleku õõnestamine seoses oma osaluse katkestamisega Euroopa Tavarelvastuse Piiramise lepingus (CFE) 2007. aastal ning sõjalised agressioonid Gruusia vastu 2008. aastal ja Ukraina vastu 2014. aastal (Zapad 2017 and Euro-Atlantic security 2017).

Seetõttu kujutavad Venemaa sõjalised õppused Lääne piirkondlikule stabiilsusele ohtu nii poliitilisest kui ka sõjalisest aspektist (Jankowski ja Kowalik 2017).

15