Õpilaste ja õpetajate arvutialane pädevus

Küsimused võimaldasid vastajate pädevusi mitmel moel mõõta. Nii õpi-laste kui ka õpetajate küsimustikus paluti kolmepalliskaalal hinnata, mil määral nad enda arvates tuleksid toime erinevate arvutipõhiste ülesanne-tega. Nende tunnuste põhjal koostati enesehinnangulised indeksid. Õpi-laste küsimustikus sisaldus lisaks ka valikvastustega testi osa, kus tuli vali-da õige vastusevariant. Nende tunnuste põhjal koostati õpilaste tegelike pädevuste indeksid.

Õpilaste tegelik IKT-alane pädevus

Selleks, et hinnata õpilaste arvutialaseid teadmisi ja oskusi, konstrueeriti va-likvastustega küsimused, võttes aluseks riikliku tasemetöö pädevused. Kõik kognitiivsed küsimused jagati 3 kategooriasse.

1. Teoreetilised baasteadmised arvutitest, 9 küsimust 2000. a ja 10 küsi-must 2004. a, nt „Mille jaoks on arvutil protsessor?”, „Milline järgneva-test kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni?”.

2. Rakenduslikud teadmised tarkvarast, 16 küsimust 2000. a ja 9 küsi-must 2004. a, nt „Mis otstarbel kasutatakse tarkvarapakette Netscape Navigator ja Internet Explorer?”.

3. Kasutamisoskused, 6 küsimust 2000. a ja 12 küsimust 2004. a, nt „Milli-sel ikoonil tuleks hiirega klõpsata uue alamkataloogi loomiseks?”.

Seejärel arvutati iga kategooria jaoks summaindeksid ning ka koondin-deks kõigi testi küsimuste alusel. Võrreldes kahe küsitluse koondinkoondin-dekseid (joonis 2.3.1), ilmneb selge progress. Kui 2000. aastal oli indeksi keskväärtu-seks .32, siis 2004. aastal .50. Vastuste hajuvus on jäänud enam-vähem sa-maks, kuid olulisem ongi just teadmiste taseme tõus. Tase on kasvanud ka osaindeksite lõikes, kusjuures kõige kiiremini on arenenud tarkvara raken-damist puudutavad teadmised. Need muutused kajastuvad ülevaatlikult ta-belis 2.3.1.

Joonis 2.3.1. Õpilaste jagunemine teadmiste ja oskuste koondindeksi taseme järgi. Õpilaste küsitlus (%), 0 – indeksi madalaim väärtus, 1 – indeksi kõr-geim väärtus

Tabel 2.3.1. Õpilaste IKT-alased pädevused. Summaindeksid

2000. a õpilased 2004. a õpilased 40

35 30 25 20 15 10 5 0

0 0,03–0,25 0,26–0,50 0,51–0,75 0,78–0,99 1

vahe 18 15 19 12

2000 2004

.32 .35 .29 .37 Koondindeks

Teoreetilised teadmised arvutitest Rakenduslikud teadmised tarkvarast Kasutusoskused

.50 .52 .48 .49

Kõigi kolme valdkondliku indeksi puhul on aastatega vähenenud kõige nõrgemate (st madala indeksiväärtusega) õpilaste osa. Eriti silmatorkav on see teoreetiliste teadmiste osas. Kui 2000. aastal jäi enamiku õpilaste saavu-tustase .00–.30 vahele, siis 2004. a oli enimlevinud indeksiväärtused vahemi-kus .25–.55. Tarkvara-alaste rakenduslike teadmiste ja kasutusosvahemi-kuste puhul on jaotus samuti muutunud normaalsemaks, teisiti öeldes tähendab see, et

Levinud arvamuse kohaselt teavad poisid arvutiasjandusest rohkem kui tüdrukud, seepärast vaadakem, kas uurimus seda kinnitab ning kas nelja aastaga on midagi selles osas muutunud.

Joonis 2.3.2 tõendab, et poiste teadmiste tase on tõepoolest kõrgem, kuid tüdrukute areng on olnud kiirem. Samas on kõrgema indeksiväärtusega vas-tajate hulgas endiselt poisid arvestatavas ülekaalus. Tüdrukute teoreetiliste teadmiste tase on tõusnud ja ühtlustunud, kuid poiste edumaa on teooriakü-simustes säilinud kindlamini kui oskuste osas.

Vanusegruppide lõikes on XI klassi õpilaste teadmised kõikides kategoo-riates kõrgemad kui VIII klassis, nõnda oli see ka esimese küsitluse ajal. Sa-mas on rakenduslikud teadmised tarkvarast mõlemal vanusegrupil, vaata-mata taseme tõusule, ikka madalamad teoreetilistest teadmistest ja praktilis-test oskuspraktilis-test.

2000. a tüdrukud 2000. a poisid 2004. a tüdrukud 2004. a poisid 50

45 40 35 30 25 20 15 10 5

0 0 0,03–0,25 0,26–0,50 0,51–0,75 0,78–0,99 1

Joonis 2.3.2. Tüdrukute ja poiste teadmiste koondindeksite võrdlus. Õpilaste küsitlus (%), 0 – indeksi madalaim väärtus, 1 – indeksi kõrgeim väärtus

2000. a tüdrukud 2000. a poisid 2004. a tüdrukud 2004. a poisid 1,00

0,90 0,80 0,70 0,60 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0,00

üldoskused arvutigraafika ja multimeedia

tabelarvutus internet e-mail tekstitöötlus

Õpilaste hinnang oma arvutialasele pädevusele

Lisaks õpilaste tegelikele teadmistele arvutist uurisime laste endi hinnangut, mida nad enda arvates on võimelised arvutiga tegema. 2000. a küsimustikus oli 39 väidet ja 2004. a 35 väidet, need olid grupeeritud kaheksasse tegevus-valdkonda (nt tekstitöötlus, multimeedia, tabelarvutus, e-post). Vastajatel tuli iga väite puhul otsustada, kas ta oskab seda operatsiooni sooritada, ei oska või ei tea. Andmete kirjeldamiseks kasutasime jällegi summaindeksit.

Kui jätta kõrvale arvutimängud, siis tunnevad õpilased end kõige kindla-malt tekstitöötluses (joonis 2.3.3). Kõige tagasihoidlikumaks peetakse oma oskusi arvutigraafika ja multimeedia alal, üpris kriitilised on õpilased ka Exceli kasutamise oskuste suhtes.

Joonis 2.3.3. Õpilaste hinnang oma toimetulekule erinevate ülesannetega.

Õpilaste küsitlus, summaindeksid

Analoogiliselt Soome infotehnoloogia uurimusega (Hakkarainen, 2000. 18) on ka Eesti poiste hinnang oma oskustele kõrgem kui tüdrukutel. Tüdrukud on kriitilisemad just üldoskuste osas. Siiski on tüdrukute hinnang oma oskus-tele nelja aastaga paranenud ning nende indeksiväärtused lähenevad poiste omadele. Eriti paistab see tendents silma tekstitöötlust ja e-posti puudutavates oskustes, kus sooline diferents on tänaseks sootuks kadunud.

30

25

20

% 15

10

5

0 indeks

0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 õppeprotsessi indeks 2000. a õppeprotsessi indeks 2004. a

üldoskuste indeks 2000. a üldoskuste indeks 2004. a

Õpetajate hinnang oma arvutialasele pädevusele

Õpetajate arvutialaste oskuste analüüsimiseks kasutasime nende endi hin-nanguid, mis ei pruugi ühtida oskuste tegeliku tasemega. Vastajatel tuli 3-palliskaalal märkida, kas neil on vastavad oskused, kas nad saavad enam-vähem hakkama või ei saa. Õpilaste küsimustikuga sarnast valikvastustega teadmiste-oskuste testi õpetajate jaoks ei koostatud. 19 arvutialast teadmist ja oskust jagati kahte kategooriasse:

1. Kümme üldist arvuti ja standardtarkvara kasutamise oskust (nt oskan kasutada hiirt, klaviatuuri, printerit; oskan kasutada tekstitöötlusprog-rammi Word);

2. Üheksa oskust rakendada arvutit õppeprotsessis (nt tean, millised minu ainetundidesse sobivad programmid on meie koolis olemas või tasuta internetis saadaval; oskan koostada tööjuhise iseseisvaks tööks arvutil).

Mõlemas kategoorias arvutasime summaindeksi.

Põhitulemusi kahe küsitluse ja kahe indeksi arvestuses näitab joonis 2.3.4.

Üldiste oskuste tase osutus kõrgeks, samuti näitavad mõlemad küsitlusaas-tad sarnast trendi. Umbes veerand õpetajatest tuleks enda arvates toime kõi-gi pakutud ülesannetega, umbes kolmandik aga kolmveerandiga ülesanne-test. Õpetajaid, kes pidasid isegi elementaarseid arvutikasutamise oskusi endale üle jõu käivaks, oli uuritute seas alla 1%.

Joonis 2.3.4. Õpetajate hinnang oma arvutialasele pädevusele. Õpetajate kü-sitlus, summaindeksite sagedusjaotus. 0 – indeksi madalaim väärtus, 1 – in-deksi kõrgeim väärtus

Teise indeksi osas, mis mõõdab spetsiifiliselt arvuti kasutamisoskusi õp-peprotsessis, on nelja aastaga toimunud palju suuremad muutused. Madala indeksiväärtusega, st madalate IKT-alaste kutseoskustega õpetajate osa on väga oluliselt kahanenud ning sama palju on lisandunud õpetajaid, kes hin-davad oma oskusi heaks. Kui neli aastat tagasi tulnuks kõigi pakutud üles-annetega enda arvates toime 10%, siin täna juba 26%. Neid, kellele arvuti kaasamine oma aine õpetamisse käiks täiesti ülejõu, on jäänud vaid 2% vara-sema 17% asemel.

Oskuste taset on mõjutanud koolitus, kusjuures olulist rolli mängis selle kestus. Need õpetajad, kes polnud viimasel kahel õppeaastal üldse arvuti-kursustel käinud või oli nende koolitus kestnud alla viie tunni, olid mada-laimate indeksitega. Vahepealne koolituse maht (6–30 tundi) tõstab küll pädevusindeksit, kuid oluliselt tõstab arvutikasutamisoskust üle 40-tunni-ne koolitus.

Niisiis peaks küsitluse põhjal olema õpetajatel piisavalt oskusi rakendada IKT-d õppeprotsessis. Kas see ka tõesti nii on, selgub raporti järgmises osas.