Eesti Mereinstituut liitus TUga UNIVERSITAS TARTU ENSIS

Volltext

(1)19. ja a n u a r 2001 TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT. UNIVERSITAS. — «* —- — : м ш и в .. TARTU ENSIS TASUTA. NR. 2 (2039). • •. Eesti Mereinstituut liitus TUga misel, eriti ihtüoloogia ja kalan duse magistri-ja doktoriõppes.. Prof Toomas Saat TÜ Mereinstituudi direktor. Koostöö Tartu Ülikooliga. Aasta algul sai Tallinnas seni keskkonnaministeeriu mi haldusalas olnud Eesti Mereinstituudist Tartu Üli kooli Mereinstituut (TÜMEI). Põhimõttelise otsuse integ reerida mereinstituut kõrgkoo liga tegi EV Valitsus juba 1999. aasta lõpus. Vahepealne aeg ku lus liitumise ettevalmistami seks. Instituudi juhtkond pidas eelläbirääkimisi lisaks Tartu Üli koolile ka Tallinna Tehnikaüli kooli ja Tallinna Pedagoogikaüli kooliga. Arenguperspektiive arutasime ka TA presidendiga.. Ülikooli struktuuriüksustest on seni kõige tihedam koostöö bioloogia-geograafiateaduskonna zooloogia ja hüdrobioloogia ins tituudiga. Olen kahel korral va litud selle instituudi hüdrobio loogia korraliseks professoriks. Instituudis olen loonud kalandusuuringute rühma, mis tegeleb nii rannikumere kui ka Peipsi järve kalandusuuringutega ja see on sisuliselt juba liitunud mereinstituudiga. Loo dan jätkuvale tihedale koostöö le mitte ainult bioloogia-geograafiateaduskonnaga, vaid ka teistega, eriti füüsika-keemiateaduskonnaga.. Liitumise eellugu Instituudi teadusnõukogu pi das otstarbekaks integratsiooni Tartu Ülikooliga. Direktorina olen selle otsusega väga rahul. Vaatamata sellele, et instituudi mitmed töötajad on tegevad Tallinna kõrgkoolide (Pedagoo gikaülikool, Euroülikool, Mere akadeemia) õppejõuna ja kolm isegi dekaanina, oleme siiski kõik seitse filosoofiadoktorit saanud viimase 3-4 aasta jook sul Tartu Ülikoolist; lisaks mitu teadusmagistrit. Kindlasti jä t kub koostöö Tallinna kõrgkooli dega. Loodetavasti suudame olla ka integreerivaks lüliks TÜ ja Tallinna kõrgkoolide vahel. Ühinemise eesmärgid Tartu Ülikooliga liitumise ees märk on tugevdada kompetent si Eesti elu tähtsa koostisosa mere uurimisel ja vastavate rakendusotsuste tegemisel ning luua mereinstituudi arenguks kindel teaduslik tagapõhi. Eriti oluliseks pean senisest tihedamat osalemist kaadri et tevalmistamisel. Instituudi üks olulisi probleeme on olnud al gusest peale teatav vastuolu alusja rakendusuuringute va hel. Instituut moodustati 1992. aastal peamiselt alusuuringute-. Professor Rein Veidemanni essee kirjanik Jaan Kaplinskist LK 3. Mida saab õppida Voroneži Ülikoolis LK 2. Arvamus M iks arstidel säilib 6aastane põhiõpe LK 2. Ü lik o o li-ja TÜ seaduse muudatus LK 4. Probleemid. See kalateadlaste püütud lõhe ei ole pannile panemiseks. MARKUS VETEMAA. ga tegelenud merefüüsika ja modelleerimise rühmadest ning peamiselt rakendusuurin gutele orienteeritud kalandusuuringute ja sellega seotud merebioloogia rühmadest. Viimas tel aastatel on siiski ilmne alusja rakendusuuringute integrat sioon. Ka tulevikus jääb insti tuudile ülioluliseks tegelemine rakendusuuringutega, sh mereseirega. Instituudi ligi 20-miljonilisest eelarvest moodustab rakendusuuringute finantsee rimine (sh rahvusvaheliste projektide raames) ligikaudu poole. Instituudi põhisuunad TÜMEI teadustegevuse põhi suunad on vee-ökosüsteemide, eriti Läänemere ökosüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja dünaamika uurimine ning ökosüsteemis toimuvate abiootiliste ja biootiliste protsesside põhjuste selgitamine. Arendustegevuses ja raken-. TARTU Ü LIK O O LI Tallinn, Viljandi mnt 18B. M E R E IN S TITU U T. Eesti Mereinstituut asutati 1992. aastal ja oli seni keskkonnaministeeriumi haldusalas Instituudis töötab ca 90 inimest Tegutseb on 4 sektorit: kalandusuuringud, merebioloogia, meresüsteemide modelleerimine, merefüüsika, lisandumas on mereseire Välibaasid on Pärnus ja Saaremaal Kodulehekülg: www.sea.ee dusuuringutes on peatähelepa nu veekeskkonna, eriti Lääne mere keskkonna ja elustiku, sealhulgas kalavarude seisundi hindamine ja prognoos eesmär giga koostada soovitused nende haldamiseks ja säästlikuks ka sutamiseks. Samuti tegeleme Läänemere vee ja vee-elustiku riikliku seirega, keskkonnaeks pertiisidega, osaleme seadus loomes ja riiklike arenguprog rammide koostamisel, nõustame valitsusasutusi jne. Instituut esindab ka Eesti Va bariiki Rahvusvahelises Mere. U N IVER SITA S. TA RTUENSISE. uurimise Nõukogus ja Valitsus tevahelises Okeanograafia Ko mitees. Samuti teeme rahvus vahelistest konventsioonidest ja lepetest tulenevaid ekspert ülesandeid ja uuringuid ning osaleme muude mereuuringu te ja -seirega seotud rahvusva heliste teadusorganisatsiooni de ja -ühenduste töös. Meie üleanne on ka üldsuse teavitami ne. Nii iseseisvalt kui koos TÜ struktuuriüksuste ning teiste kõrgkoolidega osaleme üliõpi laste ja kraadiõppurite õpeta. Peamised lahendamist vajavad probleemid on praegu ruumid ja uurimislaeva puudumine. Mereinstituut paikneb Tallin nas neljas üksteisest kaugel asuvas hoones renditud pinda del. Lisaks kõrgetele rendihindadele segab see instituudi kui terviku tegevust. Kolme hoone omanikud on ka teatanud soo vist rendileping lähiajal lõpeta da või vähendada renditava pinna suurust. Seetõttu on üli oluline juba lähikuudel oma maja saamine. Tartus on ruumiprobleem la henemas. Mereinstituudi raha dega on renoveeritud Vanemui se 46A hoone I korrus. See hoo ne jääb koos naabruses asuva garaažiga instituudi käsutusse. Viimasel ajal oleme ajakohastanud ka välibaasi Saaremaal. Pärast Eestile liiga kuluka uurimislaeva Livonia äramüü mist pole meil uurimislaeva, mis on oluliselt piiranud rah vusvahelist koostööd ja mereseiret ning kalandusuuringuid. Eesti majandusvööndis operee riva uurimislaeva saamine on mereuuringute jätkumiseks ülioluline.. K USITLUS. ••. Kuidas Tartu Ülikooli üliõpilased eksameid teevad? Anu Vabamäe. Edith Kuusk. Marko Lepik. Antti Perli. Saale Prints. keemia 4. aasta üliõpilane. avaliku halduse 4. aasta üliõpilane. õigusteaduskonna 4. aasta üliõpilane. vene ja slaavi filoloogia aasta üliõpilane. Kas eksamikord Tartus ja USAs on väga erinev? Konkreetselt Duke’i Ülikoolis, kus eelmisel õppeaastal viibisin, oli eksameid lihtsalt vähem ja need kõik tuli sooritada umbes 7 päeva jooksul, mis oli üsna kumav. USAs on tihti tavaks, et semestris, kui selles ülikoolis on parajasti kasutusel semestritesüsteem, õpib tudeng keskmi selt nelja ainet. See võimaldab ennast pisut segasena tunda vaid nädala, kuid seda tundu valt suuremate ainemahtude juures. Tartus aga pakutakse võima lust inimliku võimekuse piire avastada tervelt kuu aega, nii et siin on sess tunduvalt emotsio naalsem elamus - hulluks min nakse jupphaaval korraga. Eksamite vorm ei erinenud oluliselt siinsest.. Kas pooldate suulisi või kir jalikke eksameid? Olen alati pooldanud suulisi eksameid - need võimaldavad dialoogi kujunemist õppejõu ja tudengi vahel. Õppejõud saab parema ülevaate tudengi tead mistest, tudeng omakorda õp pejõu poolt soovitavast. Õigus teaduskonnas toimub ca 90% eksamitest kirjalikult - õppe jõudude ajanappuse või lihtsalt mugavuse tõttu. Ja seoses eksa mitega tahaksin, et õppejõud tuleks kohale ning et ta huvi tuks tudengitest. Spikerdamise suhtes arvan, et see jääb igaühe enda süda metunnistusele, mis vahendite ga ta eksamitulemuse saavutab. Meil, eriti noorematel kursus tel, mõistetakse spikerdajad kaastudengite poolt hukka, kuid ikkagi spikerdatakse.. Kas sel talvel on palju eksa meid? Päris palju, koguni kuus. Need on kohustuslikud eksa mid. Eelmisel aastal oli just vas tupidi, eksameid polnud, tuli teha arvestusi. Lähen funktsionaalse morfo loogia eksamile prof Irina Külmoja juurde. See on päris raske eksam. Materjal on küll väga huvitav. Kirjaliku osa tegime ära eelmisel nädalal, selle vastus oli B-C vahel. Tänane vastamine sõltub sel lest, kas saan В või C. Tahan muidugi paremat hinnet ja mit te spikerdamisega. See pole mul kombeks, püüan ise haldcama saada. Veel on teha mitu eksamit, sealhulgas lääne-euroopa kir jandus, milleks palju, palju kir jandust peab läbi lugema.. Kuidas keemikud eksameid teevad? Enamik eksameid on olnud kirjalikud, kuid viimasel ajal koosneb eksam kirjalikust ja suulisest osast. Suuliselt saab kirjalikku osa täiendada, pa randada või toimub lihtsalt meeldiv arutlus. Kirjalik eksam on lühem, mistõttu kaasneb ka väiksem pinge ja väsimus. Kord lahkus õppejõud arva tavasti solvununa ja vihasena eksamiruumist, kuna tema ka hekordsele palvele kõik mater jalid laualt ära panna, ei rea geerinud keegi. Mõne minuti olime teadmises, et eksam jääb ära, siis hakkasime tegutsema. Eksamiküsimusi ma ei ostaks. Spikerdamiskunsti ei valda, aga ma pole ka sõge vastane. Täiesti negatiivselt suhtun sellesse, kui õppejõu selja taga eksamipilet ära vahetatakse.. TANA LEHES. 2. .. õigusteaduskonna 4. aasta üliõpilane. Millisena tahaksite näha õp pejõudu eksamil? Heas tujus, seda nii kirjalikul kui suulisel eksamil. Õppimine on kahepoolne protsess ja selle tulemuste kontroll saab toimu da ka siis, kui mõlemad pooled on avatult meelestatud. Ei usu, et tudeng peaks kannatama õp pejõu halva enesetunde või ilma tõttu, mis õppejõul tuju rikkus. Soovin eksamil anda endast parimat ja meeldiks, kui õppe jõud seda minult ka eeldaks. Pahuralt auditooriumi ette il muv õppejõud tekitab vaid tun de, et ta ei eeldagi tudengilt eriliselt head vastust. See on nagu pluss-miinus skaala: nullist on palju kergem positiivsuse poolele jõuda siis, kui seda alustada skaala mii nuspoolelt.. U U D ISED. TEMPUSe lõpukonverents Täna toimub TÜ Ajaloo Muu seumis ELi kõrgharidusprogrammi TEMPUS lõpukonve rents. EL on TEMPUSe programmi kaudu abistanud Eesti kõrgha ridust 8 aasta jooksul, toetades seda 12,1 müjoni euroga. TEMPUSe programmis on osalenud kõik Eesti avalikõiguslikud ülikoolid. Eesti TEMPUSe Keskuse di rektori Kersti Lepajõe sõnul on programm lisaks ainelisele abile andnud mõõdetamatu koge mustepagasi, mis on hea eeldus koostööks uutes ELi haridus programmides. Konverentsi avab kell 12 ha ridusminister Tõnis Lukas, järgneb TÜ rektori Jaak Aaviksoo tervitus. TEMPUSe programmist TÜs peab ettekande TÜ prorektor prof Hele Everaus.. Üliõpilaslehe uus peatoim etaja on Anu Mõistlik Üliõpilaslehe uue peatoimetaja na töötab TÜ ajakirjanduse eri ala 3. aasta üliõpilane Anu Mõistlik (pildil). Anu Mõistliku sõnul jätkab ÜL üldjoontes väljakujunenud suunda. “Eelmisel aastal sai ÜList üsna tähtis infoandja eri kõrgkoolide ja linnade tudengi tele. Kavatseme samamoodi jät kata, kirjutades nii olulistest sündmustest hariduspoliitikas kui ka üliõpilaste elust. Samuti loodan, et kunagi õnnestub ka mahtu suurendada, kuid seni paneme rohkem rõhku kvali teedile,” lausus Anu Mõistlik. ÜLi tiraaž on 10 000. Toime tus töötab Tallinnas ja Tartus..

(2) 2. U NIVER SITA S TARTUENSIS. 19. jaanuar 2001. • • UU D ISED. Usuteaduskonna dekaani valimine Usuteaduskonna dekaani vali mine toimub esmaspäeval, 22. jaanuaril. Praegune dekaan prof Tarmo Kulmar esitas kan didaadiks praktilise usuteadu se professori Tõnu Lehtsaare, kes andis 16. jaanuaril kandi deerimiseks nõusoleku. Prof Lehtsaar töötas usutea duskonna dekaanina ka 1996. aastal.. Riigi teaduspree mia kandidaadid Riigi 200 000 krooni suurusele teaduspreemiale pikaajalise tu lemusliku teadus- ja arendus töö eest kandideerivad füüsikamatemaatikadoktor Karl Reba ne ja ajaloodoktor Ea Jansen. Nad kandideerisid ka eelmisel aastal samale preemiale, kuid siis anti see Endel Lippmaale. EV aastapäeval antakse välja ka kaheksa 100 000 krooni suurust aastapreemiat eelneva nelja aasta jooksul avaldatud parimate teadustööde eest eri nevates teadusvaldkondades. TÜ esitatud kandidaadid olid avaldatud eelmise nädala UTs.. Konverents Eesti kirikuloost 19. ja 20. jaanuaril toimub TÜs rahvusvaheline konverents “Eesti kirikulugu möödunud aastatuhandel”. Konverentsi esimene osa on pühendatud 700 aasta möödu misele dominiiklaste jõudmi sest Tartusse. Teine päev on pühendatud Eesti luterlikule uusajale, rõhuga 20. sajandi ki rikulool. Lisaks Eesti teadlastele esine vad ettekannetega külalised Saksamaalt, Šotimaalt, Itaaliast ja Soomest. Ettekanded avalda takse kogumikus, mille ilmu mist on lubanud toetada PõhjaElbe kirik. Täna kell 10 aulas algav kon verents jätkab 1996. aastal toi munud Eesti-Soome ühiskon verentsi “Eesti kirikulugu” tra ditsiooni. Eesti Kirikuloo Seltsi esimehe Riho Altnurme sõnul püütakse anda ülevaadet Eesti kirikuloo uurimise seisust. “Konverentsi sihiks on koonda da kirikuloolasi nii teoloogide kui ajaloolaste seast ja võimal dada neile kontakte sama tee maga tegelejatega välismaalt,” ütles Riho Altnurme.. Üliõpilased korraldasid Tartus m eeleavalduse Esmaspäeval kogunes Tartu Raekoja platsile ligi 3000 ini mest, enamikus noored, kes avaldasid meelt rongiliikluse säilimise ja bussipiletite odav nemise eest. Võeti vastu pöördumine EV Valitsuse poole, milles nõutakse möödunud aastal Tartus kehti nud pensionäride, õpilaste ja üliõpilaste kuupiletite hindade säilimist. Soovitakse ka vaba konkurentsi tekkimist kaugbussiliinide firmade vahel. TÜ Üliõpilasesinduse esime he Marek Hermi sõnul Tartu Ülikooli esindust korraldajate hulgas ei olnud. “Korraldasime sügissemestril kohtumise Tartu linnapea Andrus Ansipiga, kes selgitas meile põhjalikult bussi piletihindade tõusu Tartu lin nas,” ütles Herm. Meeleavalduse korraldasid Tartu Õpilasomavalitsuse Liit, Eesti Paremtsentristlik Noorte foorum ja Tartu kõrgkoolide üli õpilaskonnad.. i. Voroneži Ülikooliga tasub tutvuda Liis Keerberg TÜ õigusteaduskonna 4. aasta üliõpilane. Praegusajal käib enamik üli õpilasi õppimas lühemat või pikemat aega Skandinaaviamaades, Lääne-Euroopas, Ameerikas jm, Venemaal hoopis vähe. Tahangi UT lu gejale veidi vene elu-olu tut vustada. Tartu ja Voroneži ülikooli va hel on sõlmitud üliõpilasvahe tuse leping, mida mõlemalt poolt on jõudsasti ka täidetud. Mina käisin Voroneži Ülikoolis õppimas koos kahe slaavi filo loogia eriala üliõpilasega. Vübisin seal koguni kaks semestrit. Voroneži linn Voroneži linn asub Kesk-Venemaal, 600 km Moskvast lõuna pool, küllalt lähedal Ukraina pii rile. Linnas elab poolteist miljo nit inimest, kelle rahvuslik kuu luvus on enamjaolt vene oma. Ent lõunapnrkonnana ja ar mastatud pensionipõlvepidamise piirkonnana on ta eneses se imanud küllalt palju muudki koloriiti, mägilastest vietnam lasteni. Voronež on vana, auväärt linn, kuigi esmapilgul näikse olevat tegu sajandi keskpaigas rajatud tööstuslinnaga. See on tingitud Teise maailmasõja to hututest purustustest, kus sakslaste ja venelaste vahelises võitluses sai kannatada 92% linnast. Esmakordselt on Voroneži aga mainitud Vene letopissides 1177. aastal. Linnana kujunes ta välja 16. sajandi lõpus, kui Voronežist sai kaitsekindlus ta tarlaste sissetungi vastu. Voroneži Ülikool Ülikoolilinna staatusesse jõudis Voronež aastal 1918, kui rinde eest vaiju toimetatud Tartu Üli kooli professuuri ja varade baa sil asutatigi selle piirkonna üks olulisimaid hariduskeskusi. Välistudengeid hakati Voronežis vastu võtma pärast Teist maailmasõda, kui suhted säädunud ja välispoliitilised priori teedid paigas. Valdavalt oli tegu Nõukogude Liidule sõbralikest. laiali, erinevad teaduskonnad oma korpustes. Valdav osa on siiski kontsentreeritud kesklin na piirkonda, mis trajektooril Engelsi ühikas - ülikool tähen dab ca 10 - 15-minutist jalgsikäiku. Internetiühendus on erine valt automaadipangandusest linnas olemas, seda nii ülikooli hästi komplekteeritud arvuti klasside (Sorose abiga) kui ka erinevate tasuliste I-punktidena linnas.. riikidest pärit üliõpilastega Sak sa DVst, Hiinast, Indiast, Pakis tanist, Süüriast jm. Ent sekka juhtus ka läänepoolset rahvast, ameeriklasi ja prantslasi, samu ti läänesakslasi. Nüüd demokraatlikuma Ve nemaa ajal on läbikäimine jälle taastatud ja Voronežis võib ko hata inimesi igast ilmakandist. Mitmed Aafrika tudengid on meediast kuuldu ja ajalooõpikuist loetu põhjal koguni arva nud, et tulevad ühte maailma megariiki ja arvestanud tingi mustega а la Oxford. Ent reaal sus on neile näkku naernud, vene moodi raudhammastega naeratust. Teaduskondi on 15. Need on bioloogia-, geoloogia-, ajaloo-, matemaatika-, geograafia- ja geoökoloogia-, žumalistika, ar vutiteaduste-, rakendusmate maatika-ja mehaanika-, täiend õppe-, farmaatsia-, keemia-, füüsika-, filoloogia-, filosoofiapsühholoogia, romaani-germaani-keelte, majandus- ning õigusteaduskond.. Raamatukogu Raamatukogundus on aga üks ülikoolisüsteemi nõrgemaid lü lisid. Tavatudeng peab elavas järjekorras, sooviavaldus nä pus, ootama, seejuures tuleb soov mõnel pool esitada kolmes eksemplaris (!) mõnikord tund, mõnikord kaks ning alati pole positiivne vastus garanteeri tud. Samuti võib raamatu saa mise lootustele kriipsu peale tõmmata tunniajane pererõv raamatukogutöötajate kohvi paus. Ent meile oli lugu lihtsam, kuna kuulusime priviligeeritute, st stažööride kategooriasse ja saime vajaliku kirjanduse vä hema ajakuluga kätte.. Ühiselamud Kesklinna ühikad asuvad kau nis rohelises kohas, Fr Engelsi tänaval endise kadettide kor puse maa-alal. Kapitaalremonti pole nad küll 70ndatest aasta test saadik näinud, ent seisavad püsti sellegipoolest. Elamistingimused pole luk suslikud ja aeg-ajalt tuleb vasta kuti seista igasugu kummaliste asjadega, ent immuunsus häiri va suhtes tekib üsna pea - olgu see siis kõrvaltoas aktüvset su guelu elav araablane või poole kolme ajal öösel su ukse taga hüppenööriharjutusi tegev hüna kogukond. Tõsi, igaks juhuks tuleks kaasa varuda kõrvakitti. Majutusega tegelevad kuveidi päritolu dr Abbas, samuti hr Petunin ja veel mõned tegela sed. TUbade jaotamine käib printsiibil - kel on raha, saab paremaid palu, kel mitte, see lepib sellega, mis antakse. Üldiselt tuleb sanitaarremont igaühel endal teha ja talvel ak nad toppida. Neegrid seda tööd ei mõista. Nende eest topivad venelased. Raha eest ja niisama. Stipendiumid. Voronejji linn on täis Teises maailmasõjas langenute mälestusmärke. is ik lik a r h iiv muidu. Eesti tudengitele oli majutus tasuta, kuna meie olime n-ö riiklikku liini pidi ehk süs üliõpi lasvahetuse lepingu alusel õp pijad. Selliseid on seal, tõsi küll, Euroopa poolelt üsna vähe. Ta valiselt tullakse kas stipendiumiprogrammide kaudu või oma valitsuse kulul. Loomulikult ei takista see kedagi raha välja käimast või korterit üürimast. Ühikas on lahti kella 23ni, sisse pääseb studentšeskaja et tenäitamisel. Pärast ühteteist saab muidugi ka sisse, hea luni mise või sõbraliku näo eest. Pea le tavavalvurite on olemas veel arhannikud - laigulistes kum minuiadega mehed. Nagu elu on näidanud, on nad täitsa omal kohal, sest araablased, ve nelased ja mustanahalised koos. VORONEŽI ÜLIK O O L Asutatud 1918 Tartu Ülikooli baasil. Voroneži Ülikoolis on 15 teaduskonda. Kodulehekülg: www.vsu.ru. moodustavad küllalt plahvatus ohtliku pundi. Sellest pundist on üliõpilasi ca 70%. Ülejäänud on illegaalid, keda 500 rubla eest kuus ühikatubades majutatakse. Aeg ajalt küll käib passikontroll maju puistamas, aga sellest ol lakse komandandi kaudu tava liselt aegsasti informeeritud. Mõneks ajaks minnakse siis liht salt n-ö madratsitele, ja kui kära vaibub, kolitakse tagasi. Õppehooned on linna peal. Stipendiumide osas oli meie olukord vene üliõpilastega võr reldes suisa kuninglik. Saime 800 rubla kuus, mis võrdub sealsetes akadeemilistes palga numbrites dotsendi kuupalga ga. Lisan veel, et professor tee nib kuus keskmiselt 1200 rubla ja tavaüliõpilase stipp kõigub 150 - 300ni. Palkade ja stipendiumide oma inimestele välja maksmise ga on lood nagu on. Kui raha tuleb, saab tasuda, kui ei, siis mitte. Akadeemiline pere on küll püüdnud haridusministee riumile ja teistele kõrgetele ametkondadele end kuulda vaks teha, ent see on mõttetu üritus. Moskvast ollakse liiga kaugel, aga rahaküsimustes kõik ainult sellest sõltubki. Et mitte nälga jääda, käivad ka õppejõud, nagu muugi rah vas nädalalõppudel linnaäärse tes datsarajoonides oma aedviljapeenardel.. ARVAMUS. Arstide põhiõpe säilib kuueaastasena. Meediakonverentsi põhiteemaks on avalik-õiguslik ringhääling Eestis Varje Sootak. Toomas Asser TÜ neurokirurgia professor, arstiteaduskonna dekaan. Kui kavandatava reformi põ hieesmärgid on muuta üli kooliharidusega spetsialisti koolitus 5-aastaseks, siis arsti põhiõpe on juba praegu 6 aastat. Vaatamata ühtse õppetasemete süsteemi rakendamisele jäävad eranditeks Euroopa Lii du reguleeritud või kutsele orienteeritud erialad. Need on arstid, hambaarstid ja farmat seudid. Erinõuded on ka TÜs mitteõpetatavatel erialadel, nagu põetajad, ämmaeman dad, veterinaarkirurgid ja arhi tektid. Nimetatud rangelt reguleeri tud kutseerialadel peavad ole ma tagatud Euroopa Lüdus ühtselt mõistetavad nõuded, millest ka kinni peetakse. Sel lest lähtudes säilib 6-aastane arsti põhiõpe, mis koos järgne va internatuuriga annab üld arsti kutse. Iseseisvaks arstli-. SAMAL TEEMAL: Andres Toode “5+4 tuleb kindlasti”, UT nr 1, 12. jaan 2001. kuks tegevuseks vajalikud os kused ja kogemused omanda takse sellele järgneva 3-5-aastase kestusega residentuuris. Arstiteaduskond kaalub või malusi töötada välja kord, mis võimaldaks 3-aastase prekliiniliste ainete läbimise järel jätkata soovijatel õpinguid magistriõp pes mõnes lähedases teadus valdkonnas. Tõsi küll, selleks peab olema konkreetsemalt määratletud aga saadava hari duse sisu ja koht tööturul. Kogu õppekava eesmärk on Euroopa tasemel arstide ja arstiteadlaste koolitamine. Laien dada tahame interdistsipli naarse õppe võimalusi ning doktoriõppe valikuvõimalusi ja suurendada vastuvõttu. UT ootab jätkuvalt nii õppejõu dude kui üliõpilaste arvamusi uue õppesüsteemi kohta.. ». Täna toimub Eesti Rahvus raamatukogus konverents “Avalik-õiguslik meedia Eestis: kogemused ja pers pektiivid”. Konverentsi avab kell 10 Ees ti Meediakoolituse Liidu juhatu se esimees Hagi Šein. Kultuuri minister Signe Kivi kõneleb see järel avalik-õiguslikust mee diast tänases Eestis. Edasi järgneb töö paneelides. Esimeses on teemaks avalik teenus ringhäälingus, teises avalik-õiguslik ringhääling ja rahvuskultuur, kolmandas kä sitletakse avalik-õigusliku ring häälingu rahastamisvõimalusi. Teise paneeli korraldaja, TÜ ajakirjanduse ja kommunikat siooni osakonna lektor Maarja Lõhmus (pildil) ütles UTle, et konverents on mõeldud Eesti elektroonilise meedia saadete ja tekstide funktsioonide, kvali teedi ja finantseerimise aruta miseks. “Esimest korda osale vad selles ka meie osakonna üliõpilased, kes on aastaid ana-. lüüsinud saateid ja programme ning teevad sellest omad kok kuvõtted,” märkis Lõhmus. Kokkuvõtted on avaldatud sel nädalal ilmunud raamatus “Avalik-õiguslik ringhääling Eestis”. Konverentsil tutvusta takse ka osakonna väljaannet “Fakt. Sõna. Püt 13”. Kui Maaija Lõhmuse sõnul oli televaatamisele kuluv aeg 1980ndatel 2 tundi, siis praegu on see vähemalt 4 tundi päe vas; raadiot kuulatakse päevas. keskmiselt 3 1 (BMF Gallup Me dia). “Seega kogusummas vee detakse elektroonilise meedia ga keskmiselt vähemalt 7 tundi päevas; raadiole ja televisiooni le kuluv ajahulk on samas suu rusjärgus tööle (õppimisele) ja magamisele kuluva ajaga.” Kasvanud on ka meediakana lite hulk: kui 1980ndatel oli Eestis ainult üks oma telekanal ja üks raadiojaam kolme prog rammiga, siis nüüd toodab ainuüksi Eestis teleprogrammi neli jaama, raadiojaamade arv küünib aga üle 30, lisandunud on avatus maailma meediaka nalitele, satelliitkanalid ning in ternet. Eesti meedia mentaal ses keskkonnas on näha intel lektuaalse ressursi reaalset nappust. Konverentsil on kavas asuta da Eesti Meediaüliõpilaste Liit ja antakse kätte meediaauhind. Ürituse korraldavad kultuu riministeerium, TÜ ajakirjan duse ja kommunikatsiooni osa kond, Concordia Ülikooli meediateaduskond ja Eesti Meediakoolitajate Liit.. (.

(3) 19. jaanuar 2001. Linnapea Andrus Ansip oli AMSi eksamitules Tullio llomets TÜ AMSi esimees. Akadeemilise Muinsuskait se Seltsi (AMS) aastapäeval läbis Tartu linnapea Andrus Ansip edukalt muinsuskait se eksami. Tänavuse aastapäeva külali seks oli Tartu linnapea Andrus Ansip, kelle esinemine oli pü hendatud peamiselt kolmele Tartu linna muinsuskaitse sei sukohalt olulistele objektidele. Need olid Tartu kalmistud, Jaani kirik ja Toomkiriku vare med. Linnapea esinemine oli nende objektide kohta väga üle vaatlik ja sisukas, vajalikul kriiti lisel ja analüüsival tasemel. Aastapäevakoosolekul on keskseks sündmuseks mingis avaliku elu valdkonnas silma paistva ametiisiku osalemine ning esinemine seltsi liikmeid huvitavate teemade, peamiselt kultuuripärandi kaitse ja rah vuskultuuri ning sellega seon duva kohta. Ilmtingimata kontrollitakse külalise muinsuskaitsealaseid teadmisi ja seisukohti. Kõrge kvalifikatsiooniga aka deemiline eksamineerija (sel korral fiiüsikadotsent Matti. Laan) esitab viis küsimust, vaja duse korral lisaküsimuse tema akadeemilise hariduse alalt. Lõpuks saab külalisesineja diplomi, et ta on katsumise edu kalt läbinud ja et tal on piisavaid teadmisi ning arusaamist, toe tamaks muinsuskaitse ideid ja tegemisi. Seltsi liikmed jäid linnapea eksamiküsimustele vastamise sisukuse ning esinemisega väga rahule. Akadeemiline Muinsuskaitse Selts asutati 23. septembril 1987. aastal keemiahoone ringauditooriumis. Asutamiskoosolek oli rahva rohke ja ägedate sõnavõttude ga, sest eesseisva Eesti Muin suskaitse Seltsi asutamiskoos oleku pidamise TÜ aulas ja üld se Tartus keelustasid direktiivorganid. Selts registreeriti 29. sep tembril 1987. AMSi allorgani satsioonina asutati 11. jaanua ril 1989 vilistlasklubi, et elavda da seltsi tegevust. Järgneval perioodil saigi vi listlasklubi seltsi elu edasivii jaks. Aastaid tegutseb ta AMSi õigustes ning tema nimel ja kuulub Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosseisu.. Mida õpetab meile Jaan Kaplinski? Rein Veidemann, TÜ eesti kirjanduse prof. Kirjanik Jaan Kaplinski saab 22. jaanuaril 60aastaseks. Aastakümnete vältel on ta pidevalt olnud seotud aima mater'\ga, viimati TÜ vaba de kunstide professorina. “Karm ja samas siiski leebe naeratusega isakuju, nii on ta ennast kinnistanud laiemasse mällu just viimasel ajal. / — / Tema vaatering on avar ja kos mopoliitne - nii on tal üht-teist öelda kaugemategi maailmanurkade kohta. Igasugu kinnis ideed, fanatismid ja fundamen talismid on talle vastukarva, müstiline ja esoteeriline jama näib teda ärritavat, instinktide kultusele paistab ta eelistavat mõistust. Ehkki ta vahel oma didaktikaga ära tüütab (me või me ju vabalt kujutleda lugema tagi, mis Kaplinski selle või teise asja kohta arvab), on meil selli seid suurekaliibrilisi vabamõtle jaid ju ainult tema üksi...” Nii on iseloomustanud oma kaaspõlvlast enam kui kolme aasta eest Mati Unt, otsides Jaan Kaplinski esseekogu “Või maluste võimalikkus” arvustu ses vastust küsimusele “Mis on “kaplinskilikkus?” Ja nagu too dud repliigist ning kogu arutlu sest endast (Postimees, 24. ok toober 1997) selgub, on just vabamõtlejast õpetaja see vorm, millesse hiliskeskikka jõudnud Kaplinski olemus mahutub. Iga suur looja on õpetaja. Eksamineeritav, TÜ keemiaharidusega Tartu linnapea Andrus Ansip (vasakul) ning akadeemiline eksamineeri ja, TÜ füüsikuharidusega dots Matti Laan. a n d re s jo a la 2 00. lM. ISEST. Prof Minding rajas Tartu diferentsiaalgeomeetria koolkonna Ela Martis TÜ Ajaloo Muuseumi direktor. Keiserliku Tartu Ülikooli üks silmapaistvamaid õppejõu de oli matemaatikaprofes sor Ernst Ferdinand Adolf Minding (23. i 1806 Kalisz 13.V 1885 Tartu). 40 aastat kuulus ta tradit sioone edasikandva jõuna professorkonna tuumikusse. Saanud hariduse Saksamaa ülikoolides oli ta 1830 - 1843 Berliini Ülikoolis matemaatika eradotsent. 1843. aastal sai E. Mindigust Tartu Ülikooli raken dusmatemaatika professor. Juba Berliinis avaldas ta mit meid matemaatika klassikasse kuuluvaid uurimusi. Tartus laienes tunduvalt tema teadus like huvide ring. 1845. aastal esitas ta esmakordselt elliptiliste funktsioonide teooria. Prof Minding oli diferentsiaalgeomeetria silmapaistvamaid arendajaid XIX sajandil, kuid ta avaldas ka töid algebra, dife rentsiaalvõrrandite teooria ja teoreetilise mehhaanika alalt. Monograafia diferentsiaalvõr. UNIVERSBTAS TARTUENSIS. Tegelikult on iga suur looja üht lasi õpetaja, mis ei kehti aga ümberpöördult: iga õpetaja ei pruugi olla sugugi looja, ena masti piisab ka vahendamisest ja süsteemihoiust. Stiilide ja voolude murdekohad kunstide, sh kirjanduse ajaloos kujutavad endast akadeemilises termino loogias väljendatult kursuste või astmete vahetust. Nende taga omakorda on aga kindel loojaisik või rühmitus. Zola õpe tas oma eksperimentaalse ro maaniga naturalismi, moder nistliku luule juurde juhatas meid Baudelaire, nii nagu mo dernistliku romaani õpetaja teks kujunesid Marcel Proust, James Joyce ja Franz Kafka. Eestis endas on kohta nii NoorEesti paatosel ja eksperimendil, Tammsaare eepilis-filosoofilisel elukujutusel kui ka arbujate vaimuaristokratismil. Põrkumine tõeluse para doksaalsusega. Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kok ku võttes on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu “Kirjutatud” jä relsõnas osutanud, kuidas Kap linski on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise fi guurina täiuseni viies, et seejä rel eemalduda ja naasta luulerandite integreerimisest sai eelsesse, “keele enese algse ja 1861. aastal Demidovi pree paratamatu metafoorsuse” mia. Ligi 30 aasta vältel õpetas juurde. Juba ühes oma kuulsai ta agronoomiaõpilastele prakti mas essees “Mis on luu list geodeesiat. le?” (Looming 1975, nr 12) väi E. Minding oli Peterburi TA dab ta luule olevat argikeele ko korrespondentliige (1864) ja hal kõrguva metakeele, mis aga auliige (1879). Prof Minding ei toimi argikeele vastanduse viis Tartu Ülikooli matemaatikana, vaid omamoodi süvendaja teaduse kõrgele tasemele, te na. Mõlemad, nii argikeel kui mast sai alguse Tartu diferentluulekeel, on tõelusega elavas siaalgeomeetria koolkond. kontaktis, mida Kaplinski mee E. F. A. Minding on maetud lest ei suuda aga “metafoorTartu Raadi kalmistule.. 3. UUDISED. EV lippu Tartus haldab ülikool Eile kiitis Tartu linnavalitsuse istung heaks Eesti Vabariigi lipu haldamise koostöölepingu Tar tu Ülikooliga. Aselinnapea Hannes Astok ütles UTle, et Tähetornis lehvi vat lippu hakkab haldama seal töötav AHHAA-teaduskeskus. “Hoolitseme, et seni linna hal duses olnud sini-must-valge lehviks pausideta kogu ööpäe va,” lubas AHHAA projektijuht Tiiu Sild.. AHHAA-keskus korraldab lastele teaduspäevi. Miks inimene põgeneb vabaduse eest, mida on meeleheit likult taga nõudnud, mõtiskleb Jaan Kaplinski. AIN PROTSIN / POSTIMEES. JAAN K A PLIN SK I. (22. JAAN. 1941). 1964 - lõpetas TÜ prantsuse filoloogina 1964-1972 - TÜ arvutuskeskuse ja sotsioloogialabori vanemlaborant 1968-1970 - eesti keele kateedri aspirant 1974-1980 - Tallinna Botaanikaaia teadur 1980 - üks 40 kirja autoreid 1980-1983 - Ugala teatri kirjandusala juhataja 1983-1988-TÜ väliskirjanduse kateedri laborant 1992-1995 - Riigikogu liige 2000 - TÜ vabade kunstide professor Kirjutanud 14 luulekogu, 4 näidendit, 8 proosakogu (ilukirjandus, esseistika, reisikirjad, publitsistika) metafoori pärast”- luuletamine. Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri - mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika prim um m obildt. Sel leks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu va hetu tajumine. Elu ja tõde ühi nevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning kokkupuude elutõega on selle paradoksaalsuse avastamine, mis võib olla koguni traumaatili ne. Põhiküsimus on selles, “kui das paradokse vältimata nen dega hakkama saada” (J. Kap linski, “Usk on uskmatus”, Tal linn, Vagabund, 1998, lk 73), kuidas hullumata elada teadmi ses, et must võib olla valge ja kaks korda kaks võib olla ka viis. Argimõistus- ja käitumine üle tab selle unustuses (milleks isi ku tasandil võivad olla nii töönarkomaania, meelemürgid kui tarbimisuim) või religioonis, millega kollektiivselt unustust kompenseeritakse. Kogu eel mist sajandit on Kaplinski nime tanud unustuse sajandiks. Ja Lääne tsivilisatsiooni progressimüüt on põgenemine iseenda paradoksaalsuse eest. Kaplinski suhe elutõega raja neb valgustatud skepsisel, mida ta tunnistab enesele kõige lähe dasemaks (“Usk on uskmatus”, lk 69). See tähendab loobumist kindlast usust (jumalasse, mammonasse, rahasse, turu mehhanismi, ideoloogiatesse,. \. filosoofilistesse doktriinidesse) ja “hoidmist tõe poole tõe enda pärast” (“Usk on uskmatus”, lk 63). Aga isegi selles poolehoius ei tohiks Kaplinski meelest välti da tunnistamast, et ei teata vas tuseid. Kaplinskile endale näi teks jääb mõistatuseks, miks ka hekümnendal sajandil, aatomija bioloogiasajandil on “inimene osutunud nii vastuvõtlikuks manipulatsioonidele, püüdnud nii meeleheitlikult põgeneda vabaduse eest, mida ta samas meeleheitlikult on taga nõud nud ja mille pärast palju verd ja pisaraid valanud” (“Usk on usk matus”, lk.38). Janu algpuhtuse järele Tünnistagem kasvõi tänast Ees tit silmas pidades, et see üha süvenev võõrandumine võib aeg-ajalt provotseerida lausa apokalüptlisi järeldusi. Kaplinski ei tea vastust. Kui das saab aga olla õpetaja, kes jätab küsimusele vastamata? Saab küll. Kui võetakse koos õpilasega imestada asjade üle, milleni mõistus hetkel ei ulatu. Maailma imelikkuse tunne on see, mis annab inimelulegi mõt te, elule, mille paradoksaalsus seisneb ühtaegu enese taasloo mises ja hävitamises. Jaan Kaplinski õpetajasõnum on nagu Gautama-looski: käia läbi kogu kogemus, veenduda selles, et miski pole see ega tei ne ja virguda siis teadmises, et elu teeb elavaks janu algpuhtu se ja ürgühtsuse järele.. Teisipäeval toimus AHHAAkeskuses teaduspäev Haljala 8. ja 9. klassi õpilastele. 50 koolinoort kuulas vanas anatoomikumis teadusajaloo loengut, uudistas keemiateatrit ja tutvus Tähetorni ning planetaariumiga. AHHAA-keskuse projektijuhi Tiiu Silla sõnul on teaduskesku se vastu huvi paljudel Eesti koo lidel. “Järgmisena on teaduspäeva tellinud Otepää Kesk kool. Pühapäeval külastasid meid riialased. Tõenäoliselt teadvustavad nad siinseid või malusi ka Läti õpilastele - seal pole praegu ühtki tegutsevat planetaariumi,” rääkis Tiiu Sild. Eduka arendustöö ning Tartu linna ja ülikooli koostöö arenda mise eest määrati teaduskesku sele AHHAA 2000. aasta det sembris TÜ Raefondi preemia.. Doktoriväitekiri Eesti kirikuloost TÜ usuteaduskonna teadur Riho Altnurme kaitses eelmise aasta lõpus doktoriväitekirja “Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja nõukogude riik 19441949”, mis on esimene Tartus kaitstud doktoritöö Eesti kiriku loost. Töös uuriti Eesti Evangeeliu mi Luteriusu Kiriku ja Nõuko gude riigi suhteid. Oluliseim küsimus oli, mil määral suutis kirik säilitada iseseisvust ja mil määral oli kiriku tegevus alluta tud riigi eesmärkidele. Töös kir jeldati riigi kirikuvastaseid akt sioone ning kiriku reaktsioone neile, samuti vahendeid, mille ga ühiskonda mõjutati, milline oli kiriku osa põrandaaluses vastupanus ja kuidas algas koostöö nõukogude võimuorga nitega. Riho Altmäele anti doctor theologiae kraad.. E. S. Valtmani karikatuurid TÜ Raamatukogus TÜ Raamatukogu kohvikufuajees on teisipäevast avatud Edmund S. Valtmani karikatuurinäitus. E. S. Valtman on sündinud 1914. aastal Tallinnas. Ta olnud ajalehtede Eesti Sõna ja Maa Sõna kaastööline. 1944. aastal emigreerus ta Saksamaale, 1949. aastast elab USAs. 1951. aastast töötab Valtman toimeta jana Hartford Times’i juures. 1962. aastal anti Valtmanile väljapaistvate loominguliste saavutuste eest poliitilise kari katuuri alal Pulitzeri auhind. Ta on pälvinud teisigi rahvusvahe lisi auhindu. 1946. aastast on ta korralda nud karikatuurinäitusi Stutt gardis, Oldenburgis, Amsterda mis, Washingtonis, Tokios jm. Näitus oli vaadata Eesti Rah vusraamatukogus, Tartusse jääb see 4. veebruarini..

(4) 4. UNIVER SITA S TARTUENSIS. 19. jaanuar 2001. Õ N N ITLEM E. Jaan Kõrgesaar 50 17. jaanuaril tähistas eripeda googika osakonnajuhataja prof Jaan Kõrgesaar oma 50. sünni päeva. Tegemist on väga silma paistva mehega eesti eripeda googide hulgas. Sündinud tun tud pedagoogide peres Richard Kleisi tütrepojana, oli kindlusta tud mitmekülgne kodune kas vatus, sh keelteoskus. Jaan Kõr gesaar on üks vähestest, kes õppis Tartu Ülikoolis eripeda googikat individuaalse õppeka va järgi. Ülikoolikaaslased tule tavad siiani meelde tema arut lusoskust seminaridel, ka kee rulistes situatsioonides säilivat huumorimeelt, klaverimängu loengute vaheaegadel ja kursu se koosviibimistel. Eripedagoogika osakonna lõ petamise järel töötas ta kõrgkoolipedagoogika laboris, hil jem eripedagoogika õppejõuna. 1992. aastast on ta samas häl vikupedagoogika professor ja osakonnajuhataja. Vahepeal jõudis ta kaitsta kandidaadiväi tekirja (1981) ning kahel korral täiendada end USAs Oregoni Ülikoolis. Tänu paljudele kontaktidele ja suurele lugemusele orientee rub Jaan Kõrgesaar suurepära selt nii ida kui lääne eripeda googilise mõtte arengus ja on suutnud tänapäeva teooriad “maale tuua”. Laiahaardelised on ka Jaan Kõrgesaare teadus-. huvid: erivajadustega laste kommunikatsioon, käitumishäl bed, eripedagoogika ja õpetaja koolituse areng ning haridus korraldus, üliõpilaste vaimne tervis. Praktiliseks väljundiks on tema osalemine Eesti hari duskorralduses ja seadusand luses, paljude rahvusvaheliste projektide juhtimine, uue eri pedagoogika õppekava raken damine, õpetajate täienduskoo lituse korraldamine jne. Loodame, et Jaan Kõrgesaar jõuab edaspidi publitseerida veel palju mõtteid, kontrollida ja rakendada praktikas mit meid teooriaid, säilitada huu morimeele ja rahuliku suhtlemismalli. Jaan Kõrgesaare endine õp pejõud ja praegune kolleeg Karl Karlep. Sirje Mark 55 Õnnitleme särava mõistuse ja sooja südamega kolleegi! Kolleegid ülikooli üldosakonnast 60 Jaan Kaplinski, professor - 22. jaanuar Ljubov Makrujeva, koristaja - 25. jaanuar. Muudeti ülikooli- ja Tartu Ülikooli seadust ••. Kristel Siimula TÜ jurist õppekorralduse alal. 17. jaanuaril võttis Riigikogu 46 poolthäälega vastu üli kooliseaduse ja Tartu Üli kooli seaduse muutmise seaduse. Seaduses täpsustatakse Tar tu Ülikooli, haridusministeeriu mi ja sotsiaalministeeriumi õigusi ja kohustusi residentuuri korraldamisel, riikliku residen tuuri tellimuse esitamise ja resi dentuuri rahastamise korda ning arst-residentide õiguslik ku staatust. Olulisemaid muutusi, mis seaduse jõustumine kaasa toob, on residentide õigusliku staatu se muutumine. Alates 2001/ 2002. õppeaastast residen tuuri vastu võetud isikud ei ole enam üliõpilased ning neile ei maksta stipendiumi. 2001/ 2002. õppeaastast residen tuuri vastu võetud isikute kohta kasutatakse terminit “arst-resident”. Seadusega on residentuuri. UNIVERSITAS TARTUENSIS TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT Tellimise indeks 00892 Ilmub reedeti. Tiraaž 3000. baasasutustele pandud kohus tus sõlmida arst-residentidega töölepingud, mistõttu on arstresidentidel töötajate sotsiaal sed garantiid. Enne 2001/2002. õppeaas tat residentuuri immatrikulee ritud residendid jäävad üliõpilasteks ning seoses sellega jät katakse neile ka stipendiumide maksmist. Residentuuri lõpetanule an nab ülikool residentuuri lõpeta mist tõendava tunnistuse. Kuni ei ole määratud vastavat kutsekvalifikatsiooni omistavat orga nit, jätkab Tartu Ülikool eriarsti kutsekvalifikatsiooni tõendava te kutsetunnistuste väljasta mist. Residentuuri korraldamine on pandud ülesandeks Tartu Ülikoolile, kellele eraldatakse selleks riigieelarvest raha. Sel lest rahast peab ülikool katma koolitusega seotud kulud, resi dentuuri korraldamisega seo tud kulud, residentuuri baasasutuse korralduskulud ning arst-residendi töötasu.. TOIMETUS V?.stutav väljaandja Andres Toode Tegevtoimetaja Varje Sootak Infotoimetaja Leane Morits Küljendaja Kristjan Kaljund. TEATED. KAITSMISED. 25. jaanuaril kell 17.30 toimub vi listlaskogu Tartu koondise kok kusaamine ülikooli vanas kohvi kus. Info: Sirje Mark, 375 606.. TÜ majandusteaduskonna äri juhtimise magistriõppe magistriprojektide kaitsmine 25. jaanua ril Narva mnt. 4 aud. B202. 9.00 Kersti Kaljulaid, Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimis süsteemi täiustamine. Juhenda ja: dots T. Haldma, oponent: S. Kalnin knd (maj). 9.40 Tiiu Sõnajalg, Kuluarvestussüsteemi täiustamine Lindegaard Eesti ASis. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: V. Jär ve knd (maj). 10.20 Andrus Hiiepuu, Ettevõtte situatsiooni analüüs ja uue stra teegia väljaarendamine. Juhen daja: dots A. Siimon, oponent: A. Reiljan knd (maj). 11.00 Peeter Luikme, Aktsia hin da prognoosiva mudeli koosta mine suhtarvude baasil. Juhen daja: prof V. Raudsepp, opo nent: P. Sander MA (maj). 11.40 Veiko Meos, Kaubakredii di väljastamise otsuseks vajaliku avaliku majandusinformatsiooni allikad Eestis ja nende kasuta mise võimalused ettevõttes. Ju hendaja: prof J. Sepp, oponent: N. Ivanova knd (maj). 12.50 Lembit Raag, Sisekontrolli süsteemi loomine keskkonna ministeeriumi valitsemisalas. Ju hendaja: prof J. Reiljan, opo nent: U. Silberg MA (maj). 13.30 Innar Rohtla, Töösoorituse hindamine ja tasustamissüsteem AS Eesti Telefon Helistamiskeskuses. Juhendaja: dots K. Türk, oponent: A. Siimon knd (maj). 14.10 Ebbe Liiva, Sponsorluse roll ettevõtte edustamistegevu-. NorFa (Nordisk Forskerutdanningsakademi / Nordic Academy for Advanced Study) vanem nõunik Hedvig Buene tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogrammi NorFa TÜ nõukogu saalis 7. veebruaril kell 14. Osaleda soovijatel palume registreerida Sirje Üpruse juures (sirje.uprus@ut.ee, tel 375615). NorFa programmist Baltimaade le saab taotleda järgmisi toetusi: * külalisprofessorite kutsumine Põhjamaadest Baltimaade üli koolidesse, taotluste esitamise tähtaeg: 1. märts, * teadusuuringutega (doktoran did) seotud koolituskursused Baltimaades, taotluste esitamise tähtaeg: 1. mai, * planeerimiskoosolekud, eel projektid, * osalemine NorFa koostöövõr gustike tegevuses ja NorFa kur sustel. NorFa programmidega saab tut vuda lähemalt koduleheküljel: www.norfa.no. Lähem teave: Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, Raekoja plats 8, 51004 Tartu, tel 433 944, e-post: madis@nmr.ee. Kammerkoor CAMERATA UNIVERSITATIS ootab endi sek ka bassihäälega laulumehi 22. ja 24. jaanuaril kell 18 ülikooli pea hoone auditooriumis 138.. FRIEDRICH. 26. jaanuaril Narva mnt. 4 aud. B202 9.00 Olga Luštšik, Drafting the Prudential Requirements for Es tonian Investment Firms and Bringing them into Line with European Union Regulations. Juhendaja: prof M. Sõrg, opo nent: P. Sander MA (maj). 9.40 Anneli Puusild, Margitoote tarbijaväärtus ja selle mõõtmine Hansapanga näitel. Juhendaja: prof M. Miljan, oponent: N. Roo se knd (füüs-mat). 10.20 Erki Kilu, Elukindiustusportfelli hindamine ülevõtmisel. Polaris-Elu juhtum. Juhendaja: prof V. Raudsepp, oponent: L. Šorikova knd (maj). 11.00 Reet Hääl, Kuluarvestuse reorganiseerimine Tallinna Keraamikatehas AS-is. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: V. Jär ve knd (maj). 11.40 Epp Vengerfeldt, Siseauditi täiustamine Tartu Ülikoolis. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: S. Kalnin knd (maj). 12.50 Ivo Kuldmäe, Tasakaalus tatud mõõtmismudel kui stratee gilise controllingu meetod kindlustusettevõttes. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: S. Kalnin knd (maj). 13.30 Aivar Rauam, Controllingusüsteemi juurutamine Tallinna. IN FO R M IIN. PU K SOO PAEV. Teisipäeval, 23. jaanuaril kell 11 algab Tartu Ülikooli Raamatu kogu konverentsisaalis Friedrich Puksoo päev “Raamatuko gud eesti raamatu hoidjana”. Tehakse ülevaade Fr. Puksoo auhinnale esitatud töödest ja antakse kätte auhind. Ettekanded: • “Vanema eesti raamatu leidumus raamatukogudes”, Tiina Aasmann, Tü.u Reimo; • “Kolmest haruldasest eesti trükisest Arhiivraamatukogus”, Heino Räim; • “Eestikeelne teaduskirjandus TÜ Raamatukogus”, Elna Hansson; • “Välis-eesti kirjandus: miks ja kellele?”, Elle Tarik; • “Sada aastat eestlase raamatukogu”, Piret Lotman; • “Raamatuvarade säilitamise võimalikkusest Eestis”, Mari Süner; • “Raamatuhoiu mured ja rõõmud”, Kersti Jalas; • “ Mitu eksemplari ühte raamatut on vaja?”, Peeter Olesk. Kl 13 esitletakse Ene-Lille Jaansoni koostatud raamatut ‘Tartu Ülikooli trükikoda 1632-1710”. Mälestushetkeks Puksoo kalmul väljub buss raamatukogu juurest (Akadeemia tn) kell 16.15. Info: Urve Tõnnov, tel 375 747, urvet@ utlib.ee.. IN TE L L E K T IK A. ses Eesti ettevõtete näidetel. Ju hendaja: lektor N. Roose, opo nent: M. Miljan knd (maj). 14.50 Evi Ilves-Schalk, Ettevõtte väärtuse määramine DCF 2- ja 3-faasiliste mudelite alusel. Ju hendaja: prof V. Raudsepp, oponent: N. Ivanova knd (maj).. 2001. M aa ilm a k a u b a n d u s k e s k u s e kontsernis. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: V. Järve knd (maj). 14.10 Ksenia Lukkanen, Ettevõt tesisese kuluarvestuse süsteemi täiustamine ASis Ühinenud Meie reid. Juhendaja: dots T. Haldma, oponent: Jüri Lehtsaar knd (maj) (EPMÜ). 14.50 Mart Lee, Tallinna Maail makaubanduskeskuse Kinnisva ra AS ettevõttesisese arvestus süsteemi täiustamine. Juhenda ja: dots T. Haldma, oponent: S. Kalnin knd (maj). 15.30 Tiit Kolk, Tootlikkuse tõst mine tootenomenklatuuri lihtsus tamise abil kaasaegses saetöös tuses (AS Toftan näitel). Juhen daja: dots T. Haldma, oponent: A. Reiljan knd (maj).. SPORT Tartu Ülikooli avavõistlused ker gejõustikus toimuvad kolmapäe val, 24. jaanuaril TÜ hallis. Ajakava: 18 teivas N + M, 55m tj M; 18.10 kuul N; 18.20 50m tj N; 18.40 50m M; 18.55 50m N; 19.00 kuul M; 19.10 50m F M; 19.15 50m F N; 19.30 1000m N; 19.40 1500m M; 19.50 150m N; 20 150m M. Võistluste peakohtunik on Rein Aule. Info: TÜ Spordikeskus, tel 375 370.. KINOS ILLUSIOON Fantaasia 2000. Kell 12 (R, L, P), 13.30 Kadunud 60. sekundiga. Kell 15, 17, 19, 21. OOTAB. KUSIM USI. Ülikooli raamatukogu korraldab Intellektika messil taas infoot singu võistluse INFORMIIN. Informiini eesmärk on tutvusta da laiemalt ülikooli allüksusi ja anda võistlejatele infootsingu kogemusi. Erinevalt möödunud aastast pole sel aastal eelvoo ru. Sihtgrupina peame silmas nii tudengeid kui magistrantedoktorante. Informiin on messi esimesel päeval, 16. veebrua ril ja eelregistreerimisega. Eelregistreerimise kuupäevad ja võistlustingimused teatame hiljem. Meiliaadressil informiin@ utlib. ee ootame ülikooli allüksustelt ja osakondadelt küsimusi hiljemalt 31. jaanuariks (k.a). Palu me saata 6 (või enam) küsimust, mille hulgast raamatukogu võistluskomisjon teeb valiku. Küsimused koostada nii, et 3 eeldavad boksides oleva materjali kasutamist ja 3 internetis orienteerumist. Iga küsimuse juurde peab kuuluma vastus ja otsingutee. Lisainfo: Kalli Kukk, tel 375 750, kalli@ utlib.ee. Möödunud korral olid osakonnad ja allüksused end tutvusta vate küsimuste koostamisel meeldivalt leidlikud ja koostööaltid, samasugust koostöövalmidust ootame selgi aastal. Kalli Kukk TÜRi avalike suhete spetsialist. TU R A AM ATUPO O D SOOVITA B. 16. ja 17. veebruaril Tartu messikeskuses. • Rohkem kui 20 kõrgkooli õppe-ja teadustöö, sisseastumis tingimused, kraadi-ja koostööprogrammid, üliõpilasvahe tus • Teadus- ja arendusasutused • Raamatukogud, kirjastused, õppevahendite pakkujad • Kesk-ja Lõuna-Eesti ameti-ja üldhariduskoolid, õpilasvahe tus Tartu Ülikooli ekspositsioon: • teadustulemused, uuendused õppetöös • ülikooli raamatukogu ja Informiin • kolledžid ja avatud ülikool • Ahhaa-keskuse uhiuus peegellabürint • ajaloomuuseum hoiatab aidsi eest • äsja ülikooliga liitunud: Tartu Ülikooli Mereinstituut • jpm huvitavat 25. jaanuariks ootame teabe talitusse esitluste ja messiürituste korraldamise soove ning näitusemööbli tellimusi. Järgmine TÜ ekspositsiooni ettevalmistajate koosolek on 25. jaanuaril kell 10 nõukogu saalis. Lähem info: 375 509, leeni@ ut.ee, w w w .hot.ee/intellektika, www.ut.ee/intellektika. Leeni Uba Teabetalitus. Toimetuse aadress: Ülikooli 18, Tartu 50090 Tel: 07 375 680,051 42 300 E-post: ajaleht@ut.ee Faks: 07375440 http://www.ut.ee/ajaleht Trükk: o/ü Greif. REKLAAMI HINNAD 1/2 lk (194 x 268 mm) 1/4 lk (131 x 194 mm) 1/8 lk (92x131 mm) 1/12 lk (92 x 64 mm) 1/24 lk (44 x 64 mm). 2700,1500.800,500.250.-. Erich Fromm “Omada või olla?”. Tõlkinud Ilmar Palli, kirjastus Mondo, 200 lk. Erich Frommi (1900-1980) võib täie õigusega arvata möö dunud aastasaja kõige silma paistvamate mõjutajate hulka. Tema teosed on mänginud olu list rolli niihästi psühhoanalüü si kui ka 20. sajandi sotsiaal psühholoogia ja sotsioloogia edendamises. Frommi osa on raske üle hinnata ka zen-budismi tutvustajana ja väärtustaja na Lääne lugejatele. Käesolevas teoses selgitab Fromm, miks omav elulaad viib maailma psühholoogilise ja ökoloogilise kaose piirile. Raa matus antakse detailne sot siaalmajandusliku arengu kava, mis autori meelest võiks inim konna päästa katastroofist. Teo ses tuleb eredalt esile autori anne analüüsida tõsiseid ja kee-. Kujundus 20% hinnast Logo ja/või foto kasutamine Reklaamteksti rida Kuulutuse rida Korduvreklaami 10% odavam. 50.10.5.-. lil lllllll atiii olla? rukaid probleeme kaasahaara valt, lihtsas keeles. Autor juhib lugeja tähelepa nu tema ees seisvale kahele va likule: kas otsida õnne ja heaolu endast väljapool või leida elu mõte ja tasakaal iseendas ning inimajaloo traditsiooniliste tõ dede sünteesis. TÜ raamatupood asub Tartus, Ülikooli 11. Avatud E-R 9-19, L 10-16. Ülikooli liikmetele kuulutused ja reklaam 20% odavam. Ülikooli struktuuriüksuste tasuliste teenuste kuulutamine ja reklaam 20% odavam. Riiklike haridusasutuste kuulutu sed tasuta..

(5) 26. ja a n u a r 2001. TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT. UNIVERSITAS. TARTUENSIS. NR. 3 (2040). TASUTA. Haridusteaduskond peagi tulekul Varje Sootak 1. juulil avab TÜs uksed uus teaduskond kas haridusteaduskonna (HT) või mõne muu samasisulise nime all. Rektor prof Jaak Aaviksoo peab HT loomise üheks lähte aluseks õpetaja rolli muutumist infoühiskonnas. “Õpetaja pole enam peamiselt infovaldaja, kes kõike teab ja kõiki õpetab, nagu oleme üldiselt harjunud. Igasugust informatsiooni on ühiskonnas piisavalt ning haridusoskused ei tähenda enam mitte info valdamist, vaid selle mõtestamist ja suutlikkust sel les orienteeruda. Nii on senine hariduse paradigma väga tuge va surve alla sattunud.” Aaviksoo rõhutab ka seda, et üha enam on hakatud aru saa ma õppimisoskuste kujunemi sest/kujundamisest varases lapsepõlves. “Paljud meist on kogenud, et murdeeaks on koo lisüsteem suutnud laste loomu liku uudishimu lõplikult ära tappa,” märkis Aaviksoo. Samuti hakkab rektori sõnul muutuma ettekujutus - mida nooremad lapsed, seda vähem haritud inimesed neid õpetada võivad. “Vajame õpetajaid, kes suudavad lastes välja arendada pideva õppimise soovija tarvili sed õpioskused.” Haridusteaduskonna struktuur Eesti hariduspoliitika on rektori sõnul võtnud suuna sellele, et õpetajate ettevalmistus koon dub ülikoolidesse. ”Siit ei tohi aga teha järeldust, et see peaks olema ka rohkem erialakeskne, küll aga seda, et see peab põhi nema teaduslikul kogemusel ja teaduslikul tööl. HT asutajadekaan prof Too mas Tenno märgib, et teadus kondadega arutades on selgu nud seegi, et siiani ei ole TÜs piisavalt tegeldud kõrgkoolipedagoogika, hariduspoliitika, ha ridustehnoloogia ja haridusinnovaatikaga, mis võiksid HT struktuuris oma koha leida.. Õpetajate Seminar ühineb Tartu Ülikooliga EV Valitsuse 23. jaanuari istun gil esitas haridusminister Tõnis Lukas eelnõu Tartu Õpetajate Seminari (TÕS) ühinemiseks TÜga. Valitsus andis ühinemi seks loa. Rakenduskõrgkooli seaduse kohaselt on valitsusel õigus ha ridusministri ettepanekul luba da rakenduskõrgkoolil ühineda avalik-õigusliku ülikooliga, kui rakenduskõrgkooli ülesandeid on otstarbekam täita ülikooli asutusena. Ministeerium põhjendab ühi nemist õpetajate koolituse uute raamnõuetega - tulevased õpe tajad peaksid saama magistritasemele vastava hariduse. Põhjusena märgitakse ka TÕSi õppejõudude mittevasta vust kõrgharidusstandardiga kehtestatud kvalifikatsiooni nõuetele. Ühinemisel jätkavad semina ri üliõpilased oma õpinguid ning saavad TÜ diplomi.. Haridusteaduskonna asutajadekaan prof Toomas Tenno rõhutab, et uus teaduskond sünnib koostöös kõigi teaduskondadega. OVE MAIDLA / POSTIMEES Ka eripedagoogika osakonna juhataja prof Jaan Kõrgesaar leiab, et kindlasti on uue struk tuuri ülesanne arendada vasta vat uurimistööd ning arendus tegevust. Kuna Tallinna Pedagoogika ülikool arendab õpetajakoolitu se kõrval prioriteetsena sotsiaal-hum anitaarteaduslikke erialasid, on rektori sõnul TÜl suurem võimalus, aga ka ko hustus õpetajate ettevalmistu sega varasemast tõsisemalt te gelda. Väga oluliseks peab rek tor integratsiooni Tartu Õpeta jate Seminariga, mille ühinemi se TÜga EV Valitsus teisipäeval heaks kiitis. Rektor Aaviksoo meenutab, et Tartu Ülikooli Õpetajate Instituut on tegutse nud juba keiserliku ülikooli tei sel tegevusaastal 1803, mis hil jem reorganiseeriti ülikooli pedagoogilis-filosoofiliseks se minariks. Rektori sõnul ei saa õpetajaid ette valmistada jätkuvalt ainult teaduskondades ka seepärast, et pedagoogiline pool vajab tõ sist tugevdamist. “TÜs on silma paistvaid pedagoogikateadlasi, kuid nende peatähelepanu on suunatud teistele probleemide-. JAAK AAVIKSO O TÜ rektor. Õpetajate ettevalm istus peab ülikoolis põhinem a teaduslikul kogemusel ja teaduslikul tööl. le ja seetõttu pole nad seni suutnud uue haridusparadigma juurutamisega silma pais ta.” Filosoofiateaduskonna de kaan prof Birute Klaas loodab HT loomisega õpetajate kvali teedi paranemist ja eelkõige õpetajana töötamise motiveeri tuse suurenemist. Prof Klaasi arvates ei saa ka siiamaani TÜ produktsioonile halba kvaliteeti ette heita. “Minuni ei ole jõud nud mingisuguseid andmeid meie lõpetajate erialateadmiste puudujääkide kohta.” HT kujunemisest Praegu tegeldakse gümnaasiu miõpetajate erialase õpetami sega kuues teaduskonnas: filo soofia-, bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia-, matemaati ka-, kehakultuuri- ja sotsiaal. teaduskonna bakalaureuseõp pes. Õpetajakutse saab oman dada aastases õpetajakoolitu ses pärast bakalaureuseõpet. Põhikooli loodusteaduste õpe tajaks õpitakse bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskonna diplomiõppes. TÜ Narva Kolledž valmistab ette põhikoolide õpetajaid vene õp pekeelega koolidele. Kindlasti tulevad HT koossei su filosoofiateaduskonna peda googika ja sotsiaalteaduskonna eripedagoogika osakond. HT asutajadekaani Tenno sõ nul lähtutakse uue struktuuri planeerimisel eelkõige loodava teaduskonna integreerivast, st teaduskondi ühendavast rollist. “Kuna õpetajakoolitus toi mub praegu suurel määral tea duskondades, oleme kohtunud juba filosoofia-, matemaatika-ja. sotsiaalteaduskonna esindaja tega ning arutanud, milliseid suundi oleks vaja välja arenda da ja millele senisest suuremat tähelepanu pöörata.” Prof Jaan Kõrgesaare arvates selgub läbirääkimistel, millisel määral kuuluvad uude struk tuuri ainemetoodikud. “Mõnel gi juhul võib osutuda otstarbe kamaks säilitada tugev side pi gem ainevaldkonnaga. Mõnes valdkonnas polegi struktuure, pole isikuidki, kes ainemetoodi kat akadeemiliselt kannaksid.” Prof Klaas märgib, et kindlasti on vaja õpetajate ettevalmistu sel suurendada õppetoolides töötavate ainedidaktikute osa. “Tülevaste õpetajate kvaliteet ei tõuse kindlasti, kui paigutame kõik didaktikud uude teadus konda. Pigem näeksin neid kui silda HT ja erialateaduskondade vahel, kuid rõhuasetus “aine”jääks alles koos didaktiku kuuluvusega ainet õpetavasse õppetooli-osakonda.” Klaas arvab, et uue teadus konna loomisega peaks vastu tust õpetajate erialase etteval mistuse eest kandma ikkagi erialateaduskond. “Omaette küsi mus on aga tulevaste õpetajate kutseks ettevalmistus. Siin on HT1 arenguruumi piisavalt.” Prof Tenno rõhutab, et nõu pidamised teaduskondadega jätkuvad ning et haridustea duskond sünnib koostöös kõigi teaduskondadega, võttes ar vesse pikaajalist õpetajakoolitu se kogemust ülikoolis. “Nii TÜ kui kogu Eesti hari duselu arengu seisukohast on uue teaduskonna kohustus asuda väärikalt esindama Tartu Ülikooli hariduskeskusena Ees tis ja väljaspool Eestit, olla hari dusega seonduvate uute idee de ja suundade keskuseks ning tagada õpetajakoolituse ja hari dusega tegelevate teadussuun dade areng rahvusvaheliselt arvestataval tasemel.” Haridusteaduskonna loomise põhialused ja tegevuse ajakava esitatakse rektorile 15. veeb ruariks.. Usuteaduskonna dekaan on prof Tõnu Lehtsaar Andres Toode Varje Sootak Esmaspäeval valis TÜ usu teaduskonna nõukogu vali miskogu dekaaniks praktili se usuteaduse professori Tõnu Lehtsaare (pildil). Tõnu Lehtsaar oli TÜ usutea duskonna dekaan ka 1996. aas tal. Küsimusele, millise arengu on teaduskond vahepeal läbi teinud, vastas ta, et usuteadus kond on arenenud kiiresti ja stabiilselt. “1998. aastal läbisid meie õppekavad edukalt rah vusvahelise akrediteerimise. Üha paremini toimivad magistri- ja doktoriõpe. Möödunud aasta lõpus kaitsti kaks doktori kraadi, mitu väitekiija on valmi mas. Kolm meie õppejõudu on kaitsnud doktorikraadi võõrsil. Valitud on kolm professorit.” Prof Lehtsaar märgib, et kon kursid õppejõu kohale muutu vad üha enam sisulisemaks ning on tõenäoline, et mõne. PROF TONU LEHTSAAR (SUND. 1960). 1983 - lõpetas TÜ sotsiaalpsühholoogia eriala 1990 - kaitses pedagoogikakandidaadi kraadi 1993 - lõpetas Kõrgema Usuteadusliku Seminari põhikursuse 1999 - kaitses doktorikraadi 1983-1986 - TÜ psühholoogia osakonna tööstuspsühholoogia labori nooremteadur 1986-1991 - TÜ rakenduspsühholoogia labori juhataja 1991-2000 TÜ usuteaduskonna dotsent 1996 - TÜ usuteaduskonna dekaan 2000 - valiti TÜ praktilise usuteaduse professoriks. aasta pärast on lektori kohale pääsemiseks vaja doktorikraa di. Ta toonitab ka seda, et oma vahelised suhted usuteadus konnas on ääretult meeldivad. Kardinaalseid muudatusi uuel dekaanil kavas ei ole. “Minu mõlemad dekaaniajad järgnevad tugevatele dekaani dele. Prof Kalle Kasemaa käivi tas väga oskuslikult usuteadus konna, alustades tühjalt kohalt.. Viimased kolm aastat on olnud stabiilse arengu aeg prof Tarmo Kulmari juhtimisel. “Ma ei ka vanda kardinaalseid m uudatu si. Tahaks lasta inimestel rahuli kult tööd teha.” Teaduskonna arengukava järgi on Lehtsaare sõnul pea rõhk õppetoolide väljaarenda misel. “Näen dekaanina oma peaülesannet selles, et luua tin gimused heaks õppe- ja teadus tööks kõigis õppetoolides. ”Lähemad tööplaanid on seotud võimaliku uue õppekavaga.”. Prof Lehtsaar lausus, et mõle mad dekaaniajad algasid finantsraskustega. ”Lähemal tut vumisel tunduvad need üha tõ sisemad olevat, seepärast püüan leida lisafinantseerimise võimalusi.” Dekaan soovib ka juhtimist tulemusrikkamaks muuta ning edendada rahvusvahelist suht lemist. Lehtsaar leiab ka, et tea duskonna potentsiaali arvesta des võiksid nad enam kaasa rääkida ja tegutseda ühiskonda puudutavates küsimustes.. TANA LEHES. Arvamus Professorid J ü ri Talvet ja Rein V eidem ann ülikooliharidusest LK 3. Tarkvara litsentsimisest LK 2. Miks loodi haldusdirektori büroo LK 2. Tartu Ülikooli ja Eesti Põlluma jandusülikooli rektorite kokkulepe LK 2. U U D ISED. Täna on TÜ nõukogu istung Tänasel TÜ nõukogu istungil on kavas matemaatikateaduskond ümber nimetada matemaatikainform aatikateaduskonnaks, samuti nimetatakse ümber mitu õppetooli ja Kääriku spor dibaas. Kinnitatakse nõukogu kevad semestri tööplaan ja kehakul tuuriteaduskonna põhimäärus. Meedia ja kommunikatsiooni korralise professori kohale kan dideerib vanemteadur, psüh holoogiakandidaat Peeter Viha lemm. Emeriitprofessoriks on kavas nimetada professorid Raul Tal vik ja Ants Tiiulmets.. Maailm a teadusajaloolased kogunevad Tartus 30. ja 31. jaanuaril toimub Tar tus 20. Balti teadusajaloo kon verents. Esinduslikul konverentsil osalevad teadusajaloolased ko gu maailmast, teiste hulgas Jaa panist, Kreekast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Lätist, Lee dust ja Venemaalt. Konverents algab 30. jaanua ril kell 10.30 TÜ Ajaloo Muu seumis. Konverentsi peateemaks on teadusajalugu, koostöö, uued ideed ja innovatsioon. Kavas on sümpoosion balti saksa teaduskontaktidest Ida regioonis 19. sajandil. Eraldi peatutakse Baltimaa de kõrghariduse ümberkorral damise kavadel ja nendega seonduvatel probleemidel, kõneks tuleb ka klassikalise üli kooli retseptsioon. Konverentsi teesid avalda takse eraldi kogumikus. Konverentsi korraldab Tea dusajaloo ja -filosoofia Balti As sotsiatsioon koos Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tal linna Tehnikaülikooli ja Eesti Põllimajandusülikooliga. Üritu se peakorraldaja on akadeemik professor Karl Siilivask. Täpsem info: Sirje Tamul, tel: 375 657 või Eesti TA kodulehe küljelt www.akadeernia.ee..