TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond
Kultuurikorralduse õppekava
Eila Poom
EMAKEELEPÄEV „MITMEKEELNE ANDRUS KIVIRÄHK“ NÕMME KULTUURIKESKUSES
Loov-praktiline lõputöö
Juhendaja: Jana Karilaid, MA Kaitsmisele lubatud:
Viljandi 2013
2 SISUKORD
SISSEJUHATUS ... 4
1. ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST ... 5
1.1 Ajalugu ja areng ... 6
1.2 Organisatsiooni struktuur ... 7
1.3 Eesmärk, missioon ja tulevikuplaanid ... 8
1.4 Rahastamine ... 10
1.5 Olulisemad tegevused... 11
2. KORRALDUSTÖÖ ANALÜÜS ... 13
2.1 Kohalik kultuurisituatsioon ... 14
2.2 Nõmme Kultuurikeskuse emakeelepäevade ajalugu ... 16
2.3 Sündmuse eesmärk ja tegevused ... 18
2.4 Sündmuse korraldusmeeskond ... 19
2.5 Ettevalmistus ja tegevuste kirjeldus ... 22
2.6 Sihtgrupp ja huvigrupp ... 24
2.7 Sündmuse majanduslik ja sotsiaalne mõju ... 27
2.8 Turundus ... 30
2.9 Rahastamine ja eelarve ... 32
2.10 Külastatavus ... 34
3. ENESEREFLEKSIOON ... 35
KOKKUVÕTE ... 37
3
KASUTATUD KIRJANDUS ... 38
LISAD ... 40
Lisa 1 Emakeelepäevade (2005 – 2013 a.) andmed ... 40
Lisa 2 Tegevuskava ... 41
Lisa 3 Rahataotlus Kultuuriministeeriumi Eesti Kirjanduse toetusprogrammile ... 43
Lisa 4 Kiri Kultuuriministeeriumi nõunikult Asta Trummelilt ... 46
Lisa 5 Emakeelepäeva eelarve ning lõplikud tulud ja kulud ... 47
Lisa 6 Sponsorlustaotlus kirjastusele Varrak... 48
Lisa 7 Küsimused Andrus Kivirähkile emakeelepäeval ... 50
Lisa 8 Emakeelepäeva plakat ... 52
Lisa 9 Artikkel ajalehes Nõmme Sõnumid ... 53
SUMMARY ... 54
4 SISSEJUHATUS
Valisin oma loov-praktiliseks lõputööks Nõmme Kultuurikeskuses iga-aastaselt peetava emakeelepäeva korraldamise. Korraldatud kirjandusõhtu pealkirjaks sai „Mitmekeelne Andrus Kivirähk“. Sündmus leidis aset 15. märtsi õhtul kell 19.00 kui kirjandushuviliste ette astusid Andrus Kivirähk ja Jaanus Vaiksoo. Üks eesti populaarseim kirjanik (Andrus Kivirähk) ja kirjandusteadlane ja kirjandusõppejõud (Jaanus Vaiksoo) õhtujuhiks ja usutlejaks.
Nõmme Kultuurikeskus (edaspidi NKK) on üks värvikaima ajalooga kultuurikeskuseid Tallinnas, mis asutati 15. oktoobril 1945. Kultuurikeskus pakub huvitegevust ja kultuurielamusi laiale publikule, kuid lisaks pakuvad nende ruumides huvitegevust ka mitmed MTÜ-d ning organisatsioonid.
Minu korraldustöö hõlmas emakeelepäeva kontseptsiooni ehk üldkujutluse (Võõrsõnastik 2005 sub kontseptsioon) välja mõtlemist, esinejate leidmist, rahastuse leidmist, sündmuse reklaami teostamist, selle läbiviimist ning sellele järgnevat analüüsi. Sündmuse eesmärgiks on pakkuda publikule võimalust tähistada emakeelepäeva kirjanduse valdkonnas tegutsevate loomeinimeste või nende loomingut esitavate kollektiividega nagu seda on Nõmmel tähistatud varem juba kümnel korral.
Käesolev töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimene peatükk annab ülevaate Nõmme Kultuurikeskusest selle ajaloo ja arengu, eesmärgi, missiooni ja tulevikuplaanide, eelarve ja rahastamise ning olulisemate tegevuste kaudu. Teises peatükis keskendun Nõmme Kultuurikeskuse emakeelepäeva korraldustöö analüüsile, kirjeldades sündmuse eesmärki, tegevusi, ning ettevalmistust. Kirjeldan kohalikku kultuurisituatsiooni, emakeelepäevade pidamise ajalugu Kultuurikeskuses ning sündmuse huvi- ja sihtgruppi. Kolmandas peatükis põhjendan ma enda lõputöö valikut ning analüüsin iseenda tööd ja tulemusi.
5 1. ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST
Nõmme Kultuurikeskus on Tallinna linna ametiasutuse hallatav asutus, mille katusorganisatsiooniks on Nõmme Linnaosa Valitsus. Asutuse ametlik nimetus on Nõmme Kultuurikeskus. Selle asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress Turu plats 2, 11614 Tallinn. Nõmme Kultuurikeskus on Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatav, kes on asutuse valduses oleva linnavara valitseja.
Kultuurikeskust juhib juhataja, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. (Nõmme Kultuurikeskuse põhimäärus, 2002) Nõmme Kultuurikeskuse peamine lava asub suures saalis, mis mahutab 160 inimest. Suure saali kõrval on Väike saal, mida kasutatakse põhiliselt aeroobika ja kõhutantsutundideks, kuid ka selle ruumi võib esinemisteks ümber seada. Kultuurikeskuse kolmandal korrusel oli 1998. aasta alguses vaid pööning, kuid peale katusealuse väljaehitamist sai Kultuurikeskus endale veel juurde ühe väga hubase ja hea akustikaga ruumi – Kammersaali. Kammersaalis viiakse põhiliselt läbi luule- ja kirjandusõhtuid, kuid sinna mahub ka andma väikese publikuarvuga kontserte.
NKK põhimääruses on määratud, et Kultuurikeskuse põhitegevuseks on rahvuskultuuri arendamine, taidluse arendamine ja huvialaringide töö korraldamine ning kultuuriliste ja meelelahutuslike ürituste, seminaride, festivalide, koolitusprogrammide korraldamine elanikkonna kõigile vanusegruppidele. Põhieesmärkide saavutamiseks täidab asutus järgmisi ülesandeid: korraldab elanike vaba aja sisustamist; korraldab huvialaringide tööd, festivale, seminare ja koolitusprogramme; korraldab kunstinäitusi; loob kontakte teiste taidluskollektiivide ja kultuuriasutustega ja korraldab kultuurivahetust; kirjastab ja levitab asutuse põhitegevusega seotud trükiseid ning osutab oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid, pakub toitlustus- ja olmeteenuseid. (Nõmme Kultuurikeskuse põhimäärus, 2002)
Kultuurikeskuses toimus 2012 aastal 215 avalikku üritust, mida külastas 14 257 inimest. Sinna hulka kuulusid ka sündmused, mille jaoks üürisid ruume teised organisatsioonid.
6 1.1 Ajalugu ja areng
NKK ajaloost saab kõige paremini aimu raamatust „Nõmme Kultuurikeskus“ (Tarma, Nooni 2005), kus on selle ajalugu, arengut ja tegevust kirjeldatud. Nõmme Kultuurikeskus asutati 15. oktoobril 1945. aastal ja selle nimetuseks pandi Tallinna kultuurimaja Nõmmel. Kultuurimaja esimeseks direktoriks määrati Olvi Kännu. Kuuekümne viie aasta jooksul on Kultuurikeskusel olnud 13 erinevat direktorit. Praegu juhib seda maja Maie Tarma-Kibin, kes on ametis olnud aastast 1995.
NKK hoone ehitati 1924. aastal kinohooneks, kuid ta vahetas aasate jooksul korduvalt nii nimesid kui ka omanikke. 1945. aastast alates oli ta nimi Tallinna kultuurimaja Nõmmel, 1948. aastal muudeti nimetus Nõmme Kultuurimajaks.1990. aastal pandi ta nimeks Nõmme Rahvamaja ja alates aastast 1995 tegutseb ta Nõmme Kultuurikeskuse nime all.
Aasta peale asutamist tegutses Kultuurimaja ruumides juba 5 ringi 132 liikmega. 70-aastate alguses tegutses selles majas juba 16 taidlusringi, millest mõned olid tuntud ka väljapool Eestit. 1984. aastal tegutses Nõmme Rahvamajas 13 täiskasvanutele ning kuus noortele mõeldud ringi.
Nõmme Kultuurimaja huvitegevuse üheks kõige tugevamaks küljeks algusajast kuni 90-aastateni oli näitemäng. Tuntuks sai Kultuurikeskuse draamaring „Hottentotid", mis tegutses aastatel 1945–1990.
Tegutsemisaja jooksul valmis lavastajate käe all vähemalt 77 lavastust. Läbi kultuurimaja draamaringi on tuule tiibadesse saanud kauaaegne Paul Pinna Rahvateatri peanäitejuht Valter Luts ja selles teatris tööd jätkanud Väino Niine, Jaak Uukkivi ja teised.
Sellest majast on ka alguse saanud üks Eesti kõige vanim siiani tegutsev puhkpilliorkester Horre Zeiger BigBand, kes tähistab 2014 aastal juba oma kuuekümnendat sünnipäeva. Kooslus pidi küll vahepeal oma tegevuse kultuurikeskuses lõpetama, kuid orkester leidis oma tee taas koju 2003.
aastal. Orkestri asutaja ja juht Horre Zeiger, kes oli BigBandi ainuke juht selle loomisajast alates suri aga 2013 aasta algul ning uueks juhiks sai Tiit Varts.
Hooajal 2012/2013 tegutseb Nõmme Kultuurikeskuse majas 16 laste- ja noorte huviringi ja 21 täiskasvanute huviringi. Lisaks pakuvad nende ruumides huvitegevust paljud MTÜ-d ja organisatsioonid. Ruume kasutatakse lisaks kontserttegevusele ka tantsutundide, ansambli proovide, kaalujälgijate kohtumiste, loengute ja seminaride läbiviimiseks.
7 1.2 Organisatsiooni struktuur
Kultuurikeskuses töötab hetkel 26 töötajat, nende hulgas osalise koormusega ringijuhid. NKK juhatajaks on juba pikki aastaid olnud Maie Tarma-Kibin, kellele alluvad otseselt juhiabi (Liina Amon – hetkel lapsehoolduspuhkusel), infospetsialist (Meeli Kerdt), haldusjuht (Tõnu Toomara) ja kunstiline juht (Anu Liho). Haldusjuhi käe all töötavad helitehnik, valgustehnik, garderoobihoidja ja valvetöötajad. Kunstilise juhi käe all töötavad kunstnik ja ringijuhid.
Kogu NKK juhtkond töötab seal juba pikaajalise staažiga – direktor 18 aastat, infospetsialist 14 aastat, haldusjuht 12 aastat ja kunstiline juht 11 aastat.
NKK-s on struktuuri poolest tegu meeskonnaorganisatsiooniga. Meeskonnaorganisatsiooni kirjeldab Aino Siimon (2004, lk 207-209) Thommeni (2002) kaudu meeskonnana, mille ülesandering lahendatakse isikute grupi poolt ühiselt, kaugeleulatuvalt ja autonoomselt. Tegutsetakse olemasolevate struktuuriorganisatsioonide (nt liiniorganisatsiooni) täiustamise huvides. Selle organisatsioonitüübi eelisteks võib lugeda tekkivat sünergiat, motivatsiooni ja meeskonnaliikmete enesearendamisvõimalusi.
Kultuurikeskuses on küll töö osakondadena ära jaotatud kuid igapäevaselt tehakse oma eesmärkide saavutamiseks väga tihedat koostööd. Kuna tegemist on niivõrd väikese organisatsiooniga siis on omavaheline tihe koostöö ja suhtlus loomulik, olenemata sellest, mis üksuse all ametlikult ollakse.
8 1.3 Eesmärk, missioon ja tulevikuplaanid
Eesmärk:
„Peaeesmärk on ajaliselt pikemas perspektiivis käsitletav üldisem kavandatud tegevuste lõpptulemus. Peaeesmärgi põhjal koostatakse organisatsiooni kõigile allüksustele ja juhtimistasanditele alleesmärgid. Selliselt koostatuna toetavad funktsionaalsete osakondade eesmärgid ettevõtte peaeesmärgi saavutamist.“ (Alas 2005, lk 37)
NKK seab omale uued eesmärgid igal aastal, kuid üldeesmärk on siiski igal aastal sama. 2012 aasta tegevuse aruandes on kirjas, et Kultuurikeskuse peamine ülesanne on vastavalt oma põhimäärusele hea seista rahvakultuuri arendamise eest, korraldada huvialaringide tegevust ja pakkuda elanikkonnale kultuurilisi ja meelelahutuslikke üritusi. Nende eesmärk on läbi huvitegevuse tõsta elanike elukvaliteeti ja võimaldada eneseteostust loomingulistes valdkondades. Seoses eelarveliste vahendite nappusega on oluline ülesanne hoida eelkõige töös kõik huviringid, sest ainult järjepidev tegevus annab resultaati. (Nõmme Kultuurikeskuse tegevusaruanne 2012. aastal)
Missioon:
„Nõmme Kultuurikeskus on linnaosa vaimse, kultuurilise ja sotsiaalse suhtluse keskus, mis on avatud kõikidele kodanikele. Kultuurikeskuse missioon on tõsta linnaosa elanike elukvaliteeti läbi vaimse ja kultuurilise arengu. Pakkuda võimalust eneseteostuseks ja vaimseks täiustumiseks väga paljudes valdkondades rahvakultuurist kuni kujutava kunstini. Väärtustada oma kodukohta ja kodumaad, tema ajalugu ning kultuurilugu ja tutvustada maailma teiste rahvaste kultuuri ja kombeid.“ (Nõmme Kultuurikeskuse arengukava 2009-2015, 2009)
Tulevikuplaanid:
Praegune Nõmme Kultuurikeskus on kogu oma 60 tegevusaasta vältel võidelnud remondirahade ja ruumikitsikusega. 1940. aastate lõpus oli kultuurimaja kasutada saal, lava, fuajee, väike garderoob lava all ja üks kontoriruum – see kõik kokku vaid ligi viiskümmend ruutmeetrit. Ruumipuudus ja ebasanitaarne ruumide olukord häiris ringide tööd: need lagunesid sageli ja stabiilsust oli raske tagada. Seda maja on väga mitmeid kordi remonditud ja laiendatud, kuid taidlusringide arvu pidev suurenemine vajab ka maja suurendamist. Praeguses seisus olev maja valmis aastal 2002.
9 Kõige suurem tulevikuplaan ongi NKK maja juurdeehitus müügis olevale kõrvalkrundile. Praegune maja on Kultuurikeskuse tegevuste jaoks taas kitsaks jäänud. Ruumid on tihti broneeritud hommikust kuni hiliste õhtutundideni ning kontserttegevus on kuudeks ette planeeritud nii, et midagi lisanduda ei saa. Ka kultuurikeskuse visiooni osaks on: „Kultuurikeskuse arengut kõige enam piirav tingimus – ruumiprobleem – on lahendatud avara juurdeehituse näol või uue maja kasutuselevõtuga. Avaneb võimalus uute huviringide avamiseks. Avarad kunstistuudio ruumid võimaldavad kõrvuti joonistamise ja maalimisega tegeleda ka graafika ja keraamikaga. Galeriis saame eksponeerida nii oma stuudiote kui ka professionaalsete kunstnike näitusi. Saalide tehniline varustus ei piira meid artistide valikul ja heas korras klahvpillid võimaldavad anda kõrgetasemelisi kontserte.“ (Nõmme Kultuurikeskuse arengukava 2009-2015, 2009)
Juba aastast 2007 on probleemist teadlik ka Nõmme Linnaosa Valitsus. Ka Nõmme linnaosa arengukavas 2008-2012 olid välja toodud tegevused, mis seda probleemi puudutavad: „Lahenduse leidmine Nõmme Kultuurikeskuse ruumiprobleemile Nõmme keskuses“ ja „Nõmme Kultuurikeskuse tehnilise inventari kaasajastamine“ (2008, lk 96). Tehnilise inventari olukord on praeguseks paranenud kuid maja laiendamiseks ei ole Tallinna linnaeelarvest siiamaani raha eraldatud, kuigi arengukava periood on juba läbi.
Nõmme Kultuurikeskuse arengukavas 2009-2015 on välja toodud ka soovitavad arengusuunad.
Konkreetsed tegevussuunad nii üksikutele kollektiividele kui ka kollektiivide ühendustele rahvakultuuri edasiarendamiseks, viisid kuidas on soov viia ellu elukestva õppe programme, huviringide arvukas osavõtt ja kõrge kunstiline tase, mitmekesised suunad avalike ürituste korraldamisel ning töökorralduse parendamine läbi koolitamiste ja põhjalikuma ettevalmistuse.
Üldiselt ongi NKK kõige suuremaks vajaduseks praegu suurem maja, sest tegevust praeguses seisukorras olevas hoones enam laiendada ei saa ning kunstilise taseme hoidmine on raskendatud, kui hoone ei võimalda paindlikkust huvitegevuse aegade ja ruumide osas.
10 1.4 Rahastamine
„Paljud ettevõtted kasutavad „traditsioonilist“ eelarvestamist – see on eelarve, mis katab üheaastase perioodi ja esindab prognoose, mis eelarvetsükli ajal ei muutu“ (Eelarve... 2010, lk 22). Niimoodi määratakse ka Nõmme Kultuurikeskusele aasta alguses ette aastaeelarve, mis on oma olemuselt liiga jäik sest ei võimalda muutusi eelarveaasta lõpu poole.
NKK saab oma rahastuse Nõmme Linnaosa Valitsuselt ning kogueelarve on viimastel aastatel püsinud ligikaudu sama – u. 223 500 eurot. Sellest ligi kolmandik on omatulukohustus, mille Kultuurikeskus peab huviringide osalustasude, ruumide üürimise ja kontserttegevuse piletituluga ise teenima.
NKK 2012 aasta tegevusaruanne näitab, et aastal 2012 oli Kultuurikeskuse eelarve 223 480 eurot, millest personalikuludeks oli ette nähtud 120 326 eurot. Omatulu eelarve oli 63 700 eurot, mis täideti 92.1 % ulatuses. Kultuurikeskus aga väidab, et kehtestatud omatulu eelarve ei ole proportsioonis nende ruumide võimalustega. Üks 160-kohaline saal ja 6 väikest ruumi huvitegevuseks ei too sisse sellist summat vaatamata sellele, et töötatakse 7 päeva nädalas varahommikust hilisõhtuni. Eelarveliste vahendite kokkuhoiuks võttis kogu kollektiiv suvel 1 nädala palgata puhkust. (Nõmme Kultuurikeskuse tegevuse aruanne 2012. aastal)
Kultuurikeskus esitab lisaks linna rahastusele veel ka rahataotlusi lisarahastuseks, avalike ürituste läbiviimiseks. Rahataotlusi on esitatud Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule, Rahvuskultuuri Fondi, Keskkonna Investeeringute Keskusele, Kultuuriministeeriumile ja erinevatele Nõmme ettevõtetele.
11 1.5 Olulisemad tegevused
Sellel kultuuriorganisatsioonil on oma kuuekümne viie tegutsemisaasta jooksul kujunenud välja päris mitmesuguseid sündmuste ja võistluste traditsioone: noorte lauluvõistlus “Kevadekuulutaja”, emakeelepäeva tähistavad kontserdid, NKK sünnipäeva tähistamine, laste jõuluetendused ja ka suvised ühised väljasõidud. Nõmme kultuurikeskuse aasta tippsündmused on veel muidugi kontsertsari Nõmme Kevad ja jazzmuusikute võistlus Nõmme Jazz.
Nõmme Kevad on Nõmme linnaosa traditsiooniline kevadfestival, mis kestab alati kolm päeva.
Nende päevade jooksul toimub sündmusi igale maitsele olenemata vanusest. Selle ajal toimub kontserte, etendusi, näitusi ja ka spordiüritusi Nõmme erinevates paikades ning kõik sündmused on publikule tasuta. Selle aasta Nõmme Kevade lõpusündmuseks on vabaõhuetendus „Von Glehni unistus“, mille on kirjutanud Jaanus Vaiksoo ja lavastanud Mart Kampus. Suurlavastusest võtab osa üle 200 NKK huviringides osaleja ning etenduse tarbeks õpitakse ära ka spetsiaalselt Nõmmele kirjutatud laul.
Nõmme Jazz toob igal kevadel kokku palju jazzmuusikuid tervest Euroopast. Selle raames leiab aset Noorte Jazzartistide konkurss, mis on juba 13-aastase traditsiooniga võistlus. Konkurss annab rahvusvahelistele jazzitalentidele võimaluse arendada oma rahvusvahelist karjääri ja luua tutvusi teiste muusikutega.
Alati tähistatakse suurte kontsertidega ka NKK sünnipäeva oktoobri kolmandal nädalal. Aastal 2012 tähistati sünnipäeva kolm päeva järjest huviringide ülesastumistega, mis oli publikule tasuta. 2011 aastal peeti rongkäik läbi Nõmme, peatustega erinevates kohtades lühikeste esituste tarbeks. Ning aastal 2010 tähistati maja 65. sünnipäeva suurejoonelise kontserdiga Estonia kontserdisaalis.
Oluliseks traditsiooniks on saanud ka laste lauluvõistlus Kevadekuulutaja, mis on eelvooruks linna lauluvõistlusele ja Laulukarussellile. Ning oluliseks osaks jõuluajast on laste jõuluetendused, mille broneeringuid müüakse ettevõtetele ja koolidele ning alati antakse ka avalik etendus, kuhu on oodatud kõik huvilised.
12 Lisaks tähistab NKK traditsiooniliselt järgmisi tähtpäevi: vabariigi aastapäev, emakeelepäev, emadepäev, 2. jõulupüha kontsert, advendikontsert (alati Nõmme Rahu Kirikus), maja lasteringide jõulupidu, aastavahetus.
13 2. KORRALDUSTÖÖ ANALÜÜS
Emakeelepäeva tähistatakse Nõmme Kultuurikeskuses juba üheteistkümnendat aastat järjest. Seda on aastate jooksul tähistatud NKK kooseisude esinemiste, etenduste ja ka kirjanike esinema kutsumisega. Sellel aastal tähistati seda päeva Andrus Kivirähki ja Jaanus Vaiksooga kirjandusõhtul, mille nimeks sai „Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ ning mis toimus 15. märtsil kell 19.00 NKK suures saalis. Sündmus oli kogu publikule tasuta. Korraldusmeeskond koosnes minust ning Nõmme Kultuurikeskuse töötajatest.
Pealkiri „Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ sündis minu ja kirjandusteadlase Jaanus Vaiksoo kohtumisest, kui me arutlesime emakeelepäeva teema üle. Sündmuse pealkiri peegeldab Andrus Kivirähki teoste mitmetasandilisust ning mitmeti mõistmist erinevate lugejate jaoks. Kivirähki kirjutamisstiil suudab huvitavat sisu pakkuda nii lugejatele, kes loevad ainult sõnu, nägemata seal taga suuremat tähendust, kui ka neile, kes lähevad teksti süviti sisse, nähes seal taga ka suuremat pilti ja Kivirähki enda väärtushinnanguid.
14 2.1 Kohalik kultuurisituatsioon
Nõmme kohaliku kultuurielu põhiliseks korraldajaks on juba pikka aega olnud just Nõmme Kultuurikeskus. Selle maja ruumides toimub aktiivne huvitegevus sihtgruppidele eelkooliealistest kuni pensionärideni välja. Kultuurikeskus üürib oma ruume välja ettevõtetele, kes soovivad seal oma sündmust teha, üüritakse ruume välja teistele korraldajatele ning tuuakse publiku ette etendusi, lavastusi, kontserte ja nišipidusid.
Kultuurikeskuse ümbruses tegutsevad ka teised ettevõtted, mis pakuvad vahel publikule sama suunitlusega kultuurisündmusi.
MTÜ Von Glehni teater on ettevõte, mis tegutseb NKK vastasmajas asutuses nimega Von Glehni Pubi. Selle ruumides ja ka samas majas asuvates endise Nõmme Kino ruumides tegeletakse paaril õhtul kuus kontserttegevusega. Kuid MTÜ sooviks on hakata seal etendama hoopis teatrietendusi, mis on Nõmmel veel täitmata valdkond. Ilmselt pakubki nende praegune kontserttegevus Kultuurikeskusele kõige suuremat konkurentsi, kuid siiski ei vähenda veel publiku arvu märkimisväärselt.
Teiseks suuremaks konkurendiks on Nõmme piirkonnas asuvad seitse kooli, mis pakuvad igasugust huvitegevust just koolilastele, mis vähendab ilmselt rahva arvu NKK huviringides. Konkurendiks on ka läheduses asuv Nõmme Muuseum, mille ruume on viimasel ajal oma kontserttegevuseks kasutama hakanud Eesti Jazzliit. Need kontserdid sobiks muidu ideaalselt ka NKK kammersaali.
Juba kaugemal asetsev konkurent on Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) suur saal, mida üüritakse välja suuremate kontsertide korraldamiseks. Kuna aga NKK ja TTÜ asuvad üksteisele üsna lähedal, siis kahtlemata jagatakse osaliselt ka sihtgruppi. Veel kaugemal asetsev Kultuurikeskus Kaja on NKK-le konkurendiks tantsuõhtute korraldamisel. Kuna nende sündmuste sihtgrupp on kahel linnaosal (Nõmme ja Mustamäe) kahtlemata sama, siis peavad mõlemad majad vaatama, et tantsuõhtud ei satuks samale päevale.
Ning kahtlemata on kõige suuremateks konkurentideks kõikvõimalikud meelelahutusasutused Tallinna kesklinnas, mis pakuvad publikule võimalust sarnaseks kultuuritegevuseks nagu NKK-s.
15
„Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ sobis Nõmmele sellel päeval just emakeelepäeva pärast. Publik on 11 aastaga jõudnud ära harjuda, et seda päeva Kultuurikeskuses alati tähistatakse, olgu see siis muusikaga, etendustega või kirjandusõhtuga. Kohtumine Kivirähkiga ei toimunud küll õigel emakeelepäeval, kuid seda parem oli see publikule. Reedesel õhtul läheb inimene parema meelega välja. Ka koolilastel oli ilmselt õige emakeelepäev koolis tihedalt sisustatud ning see lõi hea eelduse järgmisel päeval tulla vaatama üht praeguse aja Eesti populaarseimat kirjanikku.
15. märtsil oli NKK sündmuse ainukeseks konkurendiks vastasmajas näidatav filmilinastus, mis oli aga meie sündmuse algusajaks lõppenud. Kahtlemata toimus erinevat kultuuritegevust ka muudes kohtades Nõmme ümber, kuid teisi kirjanikke Nõmme piirkonnas üles ei astunud.
16 2.2 Nõmme Kultuurikeskuse emakeelepäevade ajalugu
Nõmme Kultuurikeskuses on nende üheteistkümne aasta jooksul emakeelepäevadel esinenud väga mitmed erinevad artistid ja kirjanikud (vt Lisa 1). On kasutatud enda majas tegutsevaid koosseise, et seda päeva tähistada ning on kutsutud kirjamehi-jutumehi ka väljastpoolt.
Kultuurikeskuses alaliselt tegutsevatest kooseisudest on emakeelepäevadel esinenud Noorte Draamastuudio kahel korral (aastatel 2008 ja 2011). Draamastuudio juhendajaks on näitleja ja näitlemise õpetaja Mart Kampus. Nõmme Kultuurikeskuse koduleheküljel on kirjeldatud, et stuudio laiemaks eesmärgiks on äratada õpilastes püsivamat huvi teatrikunsti ja nüüdistantsu vastu.
Sisuliseks suunaks on võetud loovuslik-aktiivsete töövormide rakendamine lavakunsti kaasaegseid mõjuvahendeid kasutades; peaülesandeks loova eneseväljendusvõime arendamine, aidates leida teed eneseavastamiseni, avatuseni, esinemisjulguseni. Aastal 2008 tähistati emakeelepäeva stuudio etendusega „Pompeenia“ saksa autori Ingeborg von Zadow noorsoonäidendi alusel, kus oli pealtvaatajaid 82 ning kolm aastat hiljem (aastal 2011) esineti luulekavaga „Ristpistes“, mis toetus suures osas Artur Alliksaare loomingule ja mille lavastajateks olid Mart Kampus ja Ave Tuumalu.
Emakeelepäevadele on NKK koosseisudest esinema palutud veel erinevaid koore (aastatel 2004 ja 2006). Aastal 2006 leidis aset kultuurikeskuses tegutsevate koosseisude suur kontsert-etendus, kus osalesid nii muusika- kui ka tantsukollektiivid ning mille lavastajaks oli taaskord Mart Kampus.
Sellel aastal toimus lisaks kontserdile veel Nõmme koolide seas jutuvõistlus, mida korraldas just NKK.
Kirjanikest on NKK-s esinemas käinud Enn Vetemaa (2003), Margus Konnula e. Contra (2005 ja 2009), Aapo Ilves (2005 ja 2009), Jan Rahman (2005), Olavi Ruitlane (2005 ja 2009), Jaan Pulk (2005), Leelo Tungal (2007), Andra Teede, Jaak Urmet e. Wimberg, Piret Jaaks, Priit Salumaa, Veiko Märks, Ardi Ringvee (2009), Jürgen Rooste, Tõnu Timm e. Tõun (2010), Vladislav Koržets (koos Riho Sibulaga 2012), Jaanus Vaiksoo ja Andrus Kivirähk (2013).
Nagu eelnevast loetelust näha, on esinemas käinud väga erinevate valdkondade inimesi–
luuletajaid, kirjanikke, ajakirjanikke, kirjandusteadlasi ja muusikuid. Paaril korral on käidud esitlemas oma uusi raamatuid (aastatel 2005 ja 2007). Ning mitmel korral on lavale kokku pandud
17 huvitavaid kooslusi kirjanikest (2005, 2009, 2010, 2012 ja 2013). Kõige suurema kooslusega kahtlemata 2009 aastal toimunud „Pidu katku ajal“, mis koosnes Tartu NAK-i (Tartu Noorte Autorite Koondis) liikmetest.
Kuid publiku arvu poolest lööb koosluse Kivirähk-Vaiksoo tulemuse üle vaid kooslus Koržets-Sibul (vt Lisa 1).
Seega on emakeelepäevad küllalti variatiivsed olnud. On lavastatud etendusi ja kokku pandud kavasid kirjanike loomingut aluseks võttes; on esitatud laule, mis on kirjutatud kuulsate kirjanike sõnadele ning on kohal käinud ka palju erinevaid kirjamehi- ja naisi.
Publiku külastatavuse kohta ei saa otseselt mingeid jooni välja tõmmata, mis publikule atraktiivsem olla võiks. On olnud edukaid esinemisi nii majasiseste kollektiividega kui ka majja kutsutud kirjanikega. Kindel on aga see, et NKK jätkab huvitavate inimeste majja toomist ja paneb ka ise kokku etendusi või kontserte, millega koos on hea publikul emakeelepäeva tähistada.
Foto emakeelepäevast Nõmme Kultuurikeskuses 15.03.2013 Autor: Eila Poom
18 2.3 Sündmuse eesmärk ja tegevused
Emakeelepäeva tähistamise eesmärgiks on meenutada eestlastele oma keele säilitamise tähtsust ja kaitsmise olulisust. Selleaastase emakeelepäeva peaesineja Andrus Kivirähk on oma Eesti Päevalehe veerus kirjutanud: „Eesti Vabariigi mõte on ju tegelikult tagada eesti keele ja kultuuri säilimine. See on põhiline, kõike muud - rikast elu, põhilisi poliitilisi vabadusi – võiksime me nautida ka mõne teise riigi koosseisus“ (Andrus Kivirähk 2012) Tema mõtted lähevad kokku üldise eesmärgiga, mille pärast Eestis juba ametlikult 15 aastat emakeelepäeva peetakse. Traditsioon algas 1999. aastal, kui emakeelepäeva hakati Meinhard Laksi eestvedamisel pidama 14. märtsil – luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
Nõmme Kultuurikeskuses on emakeelepäeva tähistatud juba aastast 2003. Organisatsiooni eesmärgiks on emakeelepäevadel tuua publiku ette erinevaid kirjanikke või nende loomingut esitavaid koosseise, et meenutada ka Nõmme elanikele eesti keele olulisust ja näidata seda kirjasõna kaudu.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks 2013 aasta emakeelepäeval:
1. jätkata emakeelepäevade tähistamise traditsiooni Nõmme Kultuurikeskuses;
2. tuua esinema publikut huvitav esineja ja pakkuda vestlust huvitaval teemal;
3. tuua info publikuni intervjueerija abiga;
4. tutvustada publikule lähemalt üht Eesti kirjanikku ning tema kirjastiili ning eesti keele kasutust;
5. pakkuda külalistele võimalust kirjanikult ise küsimusi küsida.
Need tegevused said emakeelepäeva tähistamise jaoks täidetud ja tundus, et publik oli sündmusega rahul.
19 2.4 Sündmuse korraldusmeeskond
„Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ korraldusmeeskond koosnes põhiliselt kolmest inimesest. Otseselt puutus korraldusega NKK töötajatest kokku 2 inimest – kunstiline juht ning infospetsialist.
Kaudselt oli sündmuse korraldusega seotud veel 5 inimest – NKK direktor, infolaua töötaja, helitehnik, valgustehnik ning kirjanik Jaanus Vaiksoo (vt Lisa 2). Kuna olin pea kõigi meeskonna liikmetega juba ammu tuttav, siis oli nendega lihtne suhelda ja ühist asja koos ajada.
Meeskonna moodustamine
Meeskonna moodustamisel mulle NKK-s eriti valikuvabadust ei antud, mitte et ma kurdaks. Kuna korraldusliku poolega tegeleb seal igapäevaselt kunstiline juht Anu Liho, siis oli selge, et paremaks käeks sündmuse korraldamisel on just tema. Teiseks põhilisse projektimeeskonda kuuluvaks inimeseks oli infospetsialist Meeli Kerdt. Kuna mõlemad NKK-s töötavad meeskonna liikmed korraldavad sündmusi oma igapäevatööna siis olid nad mulle meeskonna liikmetena asendamatud.
Perensi projektirühma moodustamise ajendi järgi liigitus meie meeskond institutsionaalselt koostatud projektirühmaks, mis moodustatakse ettevõtte ees seisvatest ülesannetest (strateegilistest eesmärkidest) lähtuvalt. (Perens 2001, lk 29)
Sündmuse korraldamisega otseselt mitte kokku puutuvasse meeskonna ossa kuulusid enamuses kultuurikeskuse töötajad, keda ma taaskord ise välja valida ei saanud (ühe erandiga), kuid kasulik selle juures oli see, et kõik neist teadsid oma tööülesandeid väga täpselt. Selleks üheks erandiks, kelle ma meeskonda siiski valida sain oli Jaanus Vaiksoo. Tema sai esmalt välja valitud esinejaks, kuid ma olen väga rahul, et sain ta ekspertarvamust kasutada ka korraldustöös.
Ülesannete jagunemine
Meeskonnas jagunesid ülesanded üsna loogiliselt. Minu tööülesannete (vt Tabel 1) hulka kuulusid algusest peale kogu sündmuse välja mõtlemine ja pea kõik korralduslikud tegevused. Anu Liho (NKK kunstiline juht) oli kogu korraldamise ajal mulle kui paremaks käeks ja nõuandjaks ning tema tööülesanded olid enamuses seotud NKK majaga. Meeli Kerdt (NKK infospetsialist) tegi valmis sündmuse plakati ning haldas infot kultuurikeskuse portaalides. Jaanus Vaiksoo põhiliseks
20 ülesandeks, olles koos Andrus Kivirähkiga esinejaks, oli õhtu läbiviimine, mis tähendas küsimuste koostamist õhtu teema toetamiseks (vt Lisa 7).
Tabel 1 Ülesannete jagunemine meeskonnas
Nimi Tööülesanded
Eila Poom kontseptsiooni välja mõtlemine
esinejate leidmine eelarve koostamine
rahataotluse kirjutamine Kultuuriministeeriumi programmi sponsorlustaotluse kirjutamine Varrakule + läbirääkimine turunduse planeerimine + läbiviimine
meenete ostmine esinejatele järelvalve sündmuse päeval
Anu Liho ruumide broneerimine + töötajate kohalolek
esinejate sisse juhatamine + tänamine sündmuse päeval reklaami ülespanek NKK-s
Meeli Kerdt plakatite kujundamine + printimine
NKK portaalidesse reklaami lisamine
Jaanus Vaiksoo küsimuste koostamine sündmuse läbiviimiseks artikli kirjutamine Nõmme Sõnumitesse õhtu juhtimine
Kaudsemalt kuulusid meeskonda veel Heikki Tikas (helitehnik), Siim Soop (valgus- ja lavatehnik), Mart Männil (valvetöötaja) ning kultuurikeskuse direktor Maie Tarma-Kibin, kellelt sain mina oma volitused ning kes allkirjastas Kultuuriministeeriumi projektitaotluse.
Suhtlus meeskonna siseselt laabus hästi. Perens loetleb oma raamatus, et projektis osalejate head koostööd võivad kahjustada pinged, mida kõige sagedamini põhjustavad liiga erinevad hierarhiaastmed, liiga suured ealised erinevused, erinev töörütm ja autoritaarse või kooperatiivse juhtimisega harjunud rühmaliikmed (Perens 2001, lk 44). Meeskonna siseselt olin mina kõige
21 noorem liige, ning enamus teisi minust ligi 30 aastat vanemad, omavahel juba pikka aega koos töötanud kolleegid, millega seoses ma arvasin, et minu erinevus meeskonnast võib tööd segada Kuid kokku saades tundus, et ealised ja töörütmi erinevused ühtlustusid ning minu juhtimine selle sündmuse korraldamisel sobis ka neile.
22 2.5 Ettevalmistus ja tegevuste kirjeldus
Emakeelepäeva ettevalmistamine algas Nõmme Kultuurikeskuses detsembris 2012. Algselt oli selle sisustamist soovitud pakkuda kultuurikeskuses töötavale lavastajale ja Noorte Draamastuudio juhendajale Mart Kampusele. Draamastuudio tööaeg kulus sellel ajal aga uue lavastuse jaoks proovide tegemisele ning see, et korraldamine minu ülesandeks jäi oli neile pigem kergendus.
Korraldustöö tegevus algas idee välja mõtlemisest (vt Lisa 2) , mida sellel päeval lavale tuua. Sündis idee tuua esinema Eesti üks praeguse aja menukaim kirjanik Andrus Kivirähk. Sirbis kirjutati juba aastal 2007, et Andrus Kivirähk on praeguseks juba tunnustatud kirjanik ja dramaturg, kelle nimi iseenesest raamatuid ja teatripileteid müüb. Ta on tänapäeva Eesti kirjandusklassik, kes paljude meelest siinse rahva olemust sõnadesse oskab valada, ning ega sellele just kerge vastu vaielda olegi – müügiedu kõneleb enda eest. (Auri J? [pseudonüüm], 2007) Peale seda kirjutist Sirbis on Kivirähki sulest ilmunud veel mitu uut teost, mis on ta menu veelgi suurendanud ning teinud ta ülipopulaarseks ka laste seas: „Kaka ja kevad“ ja „Jumala lood“ (2009) , „Vombat“ (2011),
„Kevadine Luts“ ja „Lood“ (2012) ja „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“ (2013).
Helistasin kirjanikule detsembri lõpus ning talle meeldis mõte tulla sellel kirjanikele väga tihedal nädalal oma lugejatega Nõmmele kohtuma. Väljavõte Kivirähki öeldust emakeelepäeval:
„Kutseid emakeelepäeva paiku märtsis sajab kaela rohkem, kui jõuab käia, aga see on ju puhas rõõm käia lugejatega kohtumas, sest kui sind ei loeta, mis kirjanik sa siis ikka oled. See on ju väga piinlik olukord kui inimene ütleb, et „Tere, ma olen kirjanik see ja see“ ja siis vaadatakse kulm kortsus, et „Mida sa siis ka kirjutanud oled?“. Kirjaniku ametinimetus on midagi sellist, mida keegi teine sulle annab, mitte midagi, mis sa ise endale võtad.“
Kirjaniku kõrvale oli lavale vaja veel õhtujuhti/küsitlejat ning selleks palusin meiega liituma Jaanus Vaiksoo – Nõmmel elav kirjanik ja kirjandusõppejõud, kes on juba mõnda aega NKK-ga koostööd teinud. Aastast 2000, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu“, kuulub ta tänapäeva populaarsemate lastekirjanike hulka ning emakeelepäeval (14. märtsil) võitis Jaanus Vaiksoo 2012. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali laste- ja noorsookirjanduse aastaauhinna oma luulekoguga „Supipotikarneval“.
23 Emakeelepäevale kutsusin esinema väikese muusikalise vahepalaga ka kolm muusikut (Vivi ja Viveli Maar ning Liina Kuill), kes õpivad praegu Georg Otsa nimelise muusikakooli viimasel kursusel. Vivi ja Viveli on just Nõmmelt oma muusikaõpinguid alustanud ja aastaid NKK-s laulnud neiud, kes esitasid emakeelepäeval 3 eesti keelset laulu eesti autoritelt:
1. Matise laul filmist „Verekivi“ – Kustas Kikerpuu, Kalju Kass 2. Kel on laulud laulda – Rein Rannap, Hando Runnel, esitaja Ruja 3. Öö valge on õnn – Tõnis Mägi, Ernst Enno
Emakeelepäeva jaoks soovisin lisarahastust saada Kultuuriministeeriumi Eesti kirjanduse toetusprogrammist (vt ptk 2.9), mille jaoks kirjutasin rahataotluse Kultuuriministeeriumi Eesti Kirjanduse toetusprogrammi (vt Lisa 3), mille tähtaeg oli 14. jaanuar 2013. Projektitaotluse keelelise osa vaatas üle Jaanus Vaiksoo ning allkirjastas ning ära saatis NKK direktor Maie Tarma-Kibin.
Kuid rahastust meie projekt kahjuks ei saanud.
Peale Kultuuriministeeriumi uudist emakeelepäeva kärbitud eelarve NKK-poolsete kulude vähendamiseks, esitasin märtsi alguses sponsorlustaotluse Kirjastusele Varrak (vt Lisa 6), et nad toetaksid sündmust 80 euroga (Jaanus Vaiksoo töötasu). Omalt poolt pakkusime Varrakule võimalust tulla oma müügiletiga kahel päeval (14.-15. märts) Kultuurikeskuse fuajeesse raamatuid müüma. Sündmuse lõpuks tõi sponsoreerimine Varrakule suuremat kasu kui meile, sest raamatuid osteti palju ning kohtumise lõpuks osteti letil olevad Kivirähki teosed viimseni ära.
Turunduse planeerimine algas juba jaanuaris (vt Lisa 2), kui esitasin hinnapäringud plakatite printimiseks ning taotluse tasuta raadioreklaamiks ERR-i raadiotesse. Eelarve kärbete tõttu pidime aga kahjuks raadioreklaamist loobuma ning plakatid printisime välja Kultuurikeskuses. Plakatid vedasin ma laiali Nõmme piirkonnas asuvatesse koolidesse, raamatukogudesse, Nõmme turule, kohvikutesse ja Nõmme muuseumi. Reklaamiks kontakteerusin ka Nõmme Sõnumitega artikli ilmutamiseks, mis jõudis lehes nõmmelaste koju 8. märtsil. Emakeelepäeva reklaam sai lisatud ka erinevatesse internetiportaalidesse – NKK kodulehekülg, Facebook, kultuurikava.ee ja kultuur.info.
Sündmuse päevaks olid pea kõik vajalikud tegevused juba tehtud. Seadsime õhtuks valmis vaid saali asetuse ning lava, ostsin meened esinejatele ning võtsin vastu ja juhendasin esinejaid toimumise käigust. Kohtumine algas täpselt planeeritud kellaajal (19.00) ning lõppes pika järjekorraga Kivirähkilt autogrammide küsimiseks kell 20.30.
24 2.6 Sihtgrupp ja huvigrupp
Emakeelepäeva sihtgruppi sooviksin ma kirjeldada toetudes Bonita Kolbi (2005, lk 36) kirjeldatud Abercrombie ja Longhursti (1998) meediakasutuse mudelile, kus inimesi grupeeriti nende poolt valitud massiteabevahendi jälgimise osalusmäära põhjal. Gruppide suhe meediasse on esitatud järgnevalt:
tarbija: kerge ja üldistatud meediakasutus;
fänn: kasutus keskendub spetsiaalsetele tähtesinejatele ja programmidele;
kummardaja: tugev, spetsialiseeritud kasutus koos kaasneva seltskondliku tegevusega;
entusiast: tõsine huvi meediavormi kui terviku vastu, millega kaasneb struktureeritud tegevus;
väikeprodutsent: meediavormi amatöörprodutsent.
Emakeelepäevale olid ülalmainitud gruppidest oodatud kõik, vähemalt Nõmme piirkonna inimestest. Selleaastase emakeelepäeva sihtgrupiks on eelkõige Nõmmel elav Kivirähki-huviline, kuid kuulama on oodatud kõik huvilised, vaatamata elukohast. Nõmme elanike seas (seisuga 01.01.2013 elab Nõmmel 39 049 inimest) leidub kahtlemata kõikidesse Abercombie ja Longhursti gruppidesse kuuluvaid inimesi. Ilmselt siiski oli publiku seas Nõmme piirkonnast kõige enam tarbijaid, kes ei keskendu vaid ühele meediavormile või sisule ning kelle valik baseerub ilmselt mugavusel ja maksumusel ning ka arvestatav hulk fänne, kes on nimelt kiindunud mõnesse programmi staari ja kasutavad meediat sagedamini ja selgemini fokuseeritult (Ibid, lk 36-37).
Kuid lisaks Nõmme elanikele olid kirjandusõhtule oodatud ka väljaspool linnaosa elavad fännid, kummardajad, entusiastid ja väikeprodutsendid, kes lähtuvalt oma huvi suurusest suutsid kahtlemata leida infot sündmuse kohta. Nendele gruppidele oli planeeritud laialdasem reklaam, mis jõuab ka Nõmme piirkonnast väljapoole.
„Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ oli suunatud igas vanuses kirjandushuvilistele, kes on kokku puutunud Kivirähki teostega, olgu need siis vanemad inimesed või lapsed. Kuna kirjanik kirjutab väga erinevaid teoseid siis võib vaid eeldada, et neid loevad ka väga erinevad inimesed alates lastest kuni vanuriteni.
25 Andrus Kivirähk peab aga oma väga oluliseks sihtgrupiks just lapsi. Väljavõte Kivirähki öeldust emakeelepäeval:
„Mulle ei ole mahult vahet kas ma kirjutan romaani või lasteraamatut. Lasteraamat on ju tegelikult olulisem. Kui hakkad mõtlema, et millised raamatud sulle mällu jäävad siis minul on küll meeles pigem Lindgren. Need raamatud, mida sa varakult loed, need kinnistuvad. Hiljem ma olen lugenud palju raamatuid, aga need ei ole
pealuusse jäänud. Lasteraamat on väga tähtis.“
Ning see, et lapsed on tema oluliseks sihtgrupiks, oli näha ka kohtumisel saalis. Publikust umbes 25% olid lapsed ja neid võib liigitada fänni või kummardaja grupi alla. Huvi just lasteraamatute vastu oli näha ka Varraku müügiletil, millelt esimestena läbi müüdi Kivirähki raamatud „Kaka ja kevad“ (2009) ja „Sirli, Siim ja saladused“ (1999). Need raamatud ongi tekitanud lastes huvi Kivirähki vastu.
Huvigrupina võtan ma erinevaid rühmitusi, kes vahetult või kaudselt tunnevad huvi sündmuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada (Mauring 2001, lk 56). Sõltuvalt vastastikusest mõjust võib neid jaotada kolme kategooriasse:
1. need, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega;
2. need, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole;
3. need, kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole.
Emakeelepäeva huvigrupi esimesse kategooriasse kuuluvad NKK töötajad ise, kes on huvitatud ettevõtte heast käekäigust ning lapsevanemad, kellega jagab NKK huvi pakkuda lastele kultuurset- ja huvitegevust. Emakeelepäeva sündmuse puhul võib esimesse kategooriasse liigitada ka Kirjastuse Varrak, kelle tegevusest olime meie huvitatud sponsoreerimise tõttu ja kes oli ise huvitatud publiku hulgast, et rohkem raamatuid müüa. Teise kategooriasse kuuluvad reklaamikanalid ja eelkõige
Foto emakeelepäevast Nõmme Kultuurikeskuses 15.03.2013. Andrus Kivirähk lugemas lastejuttu raamatust „Kaka ja kevad“
Autor:Eila Poom
26 Nõmme Sõnumid, mille info peaks NKK tegevusi võimalikult positiivselt kajastama. Teiseks huvigrupiks on Nõmme piirkonna koolid, kes võivad lastes ja noortes luua mingi arvamuse või hoiaku ning loodetavasti on see positiivne. Kolmandasse kategooriasse kuulub kohvik KuKo, mis on ühendatud NKK majaga ja huvi seisneb nende rahalises käibes, mis paratamatult sõltub NKK sündmuste toimumistest ja publiku hulgast. Lisaks kuuluvad kolmandasse kategooriasse Nõmme Linnaosa Valitsus, kelle nõudmistele NKK allub ja Eesti Politsei, kes on huvitatud noorte vaba aja veetmise võimalustest, mis on seadustega kooskõlas.
27 2.7 Sündmuse majanduslik ja sotsiaalne mõju
„Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ majandusliku mõju mõõdan ma sündmuse eelarve ning tulude- kulude analüüsimisega. Mõjude hindamine on aga keeruline tegevus, sest iial ei saa välistada mõne teise aspekti mõju, mis võib samal ajal toimuda. Kuid analüüsides sündmuse eelarvet saab siiski teha mõningaid üldistusi, mis aitavad teada saada, kas sündmusel üldse on mingi mõju.
Sündmuse plaanitud eelarve suuruseks oli 269.6 €, kuid tegelikult kujunes eelarve loobumiste ja sponsoreerimisega 116.9 € suuruseks. Sündmuse suurimaks kuluüksuseks oli Jaanus Vaiksoo töötasu (80 €) ning reklaamplakatite trükk (27.4 €). Kui aga vaadata sündmuse korraldaja ajalist panust, töötasu saamata (ei ole NKK töötaja), siis peaks sündmuse eelarve olema töötasu võrra suurem.
Sündmuse majanduslikeks mõjudeks NKK-s võibki siis lugeda maja otsesed kulutused korraldamiseks, mis moodustasid ligi 32% sündmuse tegelikust eelarvest. Arvestades, et see väljaminek moodustas NKK aastaeelarvest vähem kui 0.02% siis võib öelda, et mõju ei olnud organisatsioonile väga suur. Majanduslikku mõju avaldas ka Kirjastuse Varrak sponsoreerimine, mis tõi 68% sündmuse eelarvest. Peale seda võib ka loota, et Varrak soovib tihemini oma müügiletiga Kultuurikeskuse ruumidesse müüma tulla, nähes, et seal on ostujõuline publik.
Majanduslik mõju suuremas plaanis, ehk Nõmmele ja Tallinna linnale oli väga väike. Konkreetselt emakeelepäev NKK põhilisele rahastajale Nõmme Linnaosa Valitsusele majanduslikku mõju ei avaldanud, sest sündmus on vaid üks rida organisatsiooni aastaeelarvest, mis on neile eraldatud juba ammu. Nõmme kohalikele ettevõtetele sündmus samuti suurt majanduslikku mõju ei avaldanud, sest ainukesed kulutused olid lilled ja meened esinejatele, mille summad ei olnud nii märkimisväärselt suured, et ettevõtted oleksid mingit majanduslikku mõju tundnud.
Suuremat majanduslikku mõju võis emakeelepäeva sündmusest tunda Kultuurikeskusega ühes majas tegutsev Kohvik KuKo, kus publik enne ja peale sündmust einestas ja kohvi jõi. Kuid samas tunneb kohvik mõju iga NKK sündmuse ajal ja võiks öelda, et suur osa nende regulaarsest sissetulekust tulebki sündmuste ajal.
28 Kõige suuremat majanduslikku mõju avaldas „Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ kohe kindlasti Kirjastusele Varrak, kelle majanduslik kasu meie sponsoreerimisest ületas mitmekordselt selle summa, millega nad sündmust toetasid. Varrak müüs kahe päeva jooksul väga palju raamatuid, millest suur osa oli Kivirähki raamatuid, mis müüdi sündmuse eel ja järel. Ning sellega seoses võis negatiivset majanduslikku mõju tunda kõrvalmajas tegutsev raamatukauplus Nõmme Raamat.
Seega võib öelda, et „Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ majanduslik mõju ei olnud väga suur. Mõju oleks märgatavam, kui sündmus oleks olnud publikule piletiga, kuid ilmselt tänu sellele olid suuremad sotsiaalsed mõjud.
Sotsiaalsete mõjude analüüsi lähtepunktiks on võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud organisatsiooni tasandil ja linnaosa ning linna tasandil. Mõjud on välja toodud peamiselt põhinedes isiklikule kogemusele olles juba väga pikaajaliselt tegev NKK-s, ning oletustele, kuidas võiks sündmus mõjuda linnale ja linnaosale.
Organisatsiooni tasandi negatiivsed mõjud:
vähene publikuhuvi;
liiga suur publiku huvi;
huvi vähenemine aastatega;
NKK huvitegevuse häirimine sündmuse ajal.
Organisatsiooni tasandi positiivsed mõjud:
sündmuse hea maine organisatsioonile;
väärtusliku traditsiooni säilitamine;
publiku positiivne tähelepanu NKK-le;
kultuurielu elavnemine;
positiivsed emotsioonid;
positiivne tähelepanu Nõmme Sõnumite poolt;
võimalik edasine koostöö esinejatega;
võimalik edasine koostöö kirjastusega Varrak;
töötajate silmapiiri avardumine kirjanduse vallas.
29 Linnaosa ja linna tasandi negatiivsed mõjud:
teistel kirjandusega seotud kultuurisündmustel on publikut vähem.
Linnaosa ja linna tasandi positiivsed mõjud:
võimalik suurem kirjandushuviliste arv;
kultuurielu elavnemine;
kirjanikele esinemisvõimaluste pakkumine;
muusikutele esinemisvõimaluse pakkumine;
organisatsioonide koostöö tihenemine;
positiivsed emotsioonid;
kohaliku publiku silmapiiri avardumine;
õpilaste teadlikkuse tõus.
Sotsiaalsetes mõjudes kaalusid positiivsed mõjud kindlasti üle negatiivsed nii organisatsiooni kui ka linnaosa ja linna tasandil, alustades traditsiooni säilitamisest kuni kohaliku publiku silmapiiri avardumiseni.
30 2.8 Turundus
Bonita Kolb kirjutab (2005, lk 54), et turundus tähendab kaupade ja teenuste atraktiivsemaks muutmist ja seejärel potentsiaalsete klientide teavitamist nende kättesaadavusest ning turunduspraktika võtab lihtsalt aluseks inimese käitumise ja planeerib vastavalt sellele kontseptsiooni ja teostuse. Nõmme piirkonnas on NKK juba aru saanud, kuidas tema sihtgrupp põhiliselt sündmuste infot omandab ning seda teadmist toetab ka Kolb (Ibid, lk 224), kirjutades, et reklaamija peab teadma, millist raadiojaama, ajalehte, ajakirja jm sihtrühma liikmed eelistavad ja milline aeg on neile teabe vastuvõtuks parim.
Sellega seoses teab Nõmme Kultuurikeskus, et tema regulaarne publik on harjunud infot toimuvate sündmuste kohta saama kõige lihtsamal viisil – see tuleb neile koju kätte. Ja Nõmme Sõnumid oligi selle jaoks parimaks partneriks oma sündmuse reklaamimiseks. Kuna mõlemad on Nõmme Linnaosa allasutused siis on igasugune reklaam lehes tasuta ja artiklid sündmuse kohta tervitatavad.
Nõmme Sõnumid jõuab linnaosas kümnesse tuhandesse majapidamisse tasuta ning on tasuta võtmiseks ka mitmetes kohtades Nõmmel. Sündmuse kohta kirjutas artikli (vt Lisa 9) Nõmme Sõnumitesse emakeelepäeva esineja ja õhtujuht Jaanus Vaiksoo, mis oli kahtlemata tõhusaimaks reklaamiks sündmusele.
Publik on harjunud infot toimuvate sündmuste kohta saama ka Kultuurikeskuse välisfassaadilt, mille seinal on suured reklaamkastid. Ning kuna NKK asub linnaosa keskel, kus ristuvad kaks suurt teed ning lähedal asuvad kauplused, turg ning erinevad sotsiaalasutused, siis jalutab sealt eest läbi väga suur hulk potentsiaalset publikut, kelle pilk tõesti ka jääb reklaamidele pidama.
Emakeelepäeva turunduseks oli mul plaan kasutada:
1. ERR kultuuriteated, 2. plakatid,
3. artikkel ja reklaam Nõmme Sõnumites, 4. infoportaalid.
NKK põhimääruses on kirjas, et selle tegevuse põhieesmärgiks on Nõmme linnaosa elanike vaba aja veetmise, kultuuri- ja huvialategevuse korraldamine (Nõmme Kultuurikeskuse põhimäärus, 2002).
Selle tõttu on põhiline osa reklaamist suunatud just Nõmme publikule, kuid info erinevates
31 portaalides ning ERR-i raadioreklaam olid mõeldud selleks, et pakkuda võimalust sündmust näha ka teistel Kivirähki-entusiastidel. Nagu kirjutab Kolb: „Väikese organisatsiooni reklaamsõnumit võidakse mitte kuulda, kui see edastatakse üldiselt, aga seda kuuldakse, kui see on suunatud sihtgrupile“ (2005, lk 90). Seda arvestades oli plaanis teha raadioreklaam pöördumisena sellele sihtgrupi osale, kes on rohkem kui lihtsalt tarbija (vt ptk 2.6).
Peale rahataotluse mitterahuldamist pidin aga eelarves kärpeid tegema, mille tõttu, me ei salvestanud raadioreklaami ning printisime plakatid väljavalitud trükikoja asemel Kultuurikeskuses.
Plakati kujunduse tegi NKK infospetsialist Meeli Kerdt, ja välja printisime me plakateid 14 tk suuruses A3 ning üks A0 plakat maja ette kasti. Laiali sai need jaotatud ligi kolm nädalat enne sündmust Nõmme koolidesse, poodidesse, kohvikutesse, turule ja raamatukogudesse ehk siis kohtadesse, kuhu Nõmme kultuuritarbija enim satub.
Sündmuse info sai veebruari lõpus üles pandud ka infoportaalidesse kultuurikava.ee ja kultuur.info.
Tegin sündmuse ka populaarsesse portaali Facebook, mille abiga saab sündmustele kutsuda ka inimesi, kes muidu NKK reklaame ei juhtu nägema. Reklaam lisati ka NKK Facebooki lehele, kus jõudis see kõigi Kultuurikeskusega seal portaalis seotud olevate inimesteni, kes ei pruugi Nõmmel elada, ning NKK kodulehele infona ning bännerina.
Sündmuse reklaami oli tagasi vaadates aga vähe. Oleks pidanud kasutama veel rohkem ja agressiivsemaid kanaleid, mis oleks ehk paremini publikuni jõudnud. Soovitaksin NKK-l järgmiste selliste sündmuste korral saata teated toimumisest välja piirkonna koolide Eesti keele ja kirjanduse õpetajatele, kes inspireeriksid õpilaste osa sihtgrupist kirjanikke kuulama tulema.
32 2.9 Rahastamine ja eelarve
Emakeelepäevaks lootsime omafinantseeringule lisaks rahastust saada Kultuuriministeeriumi Eesti kirjanduse toetusprogrammist, mille rahataotluse tähtaeg oli 14. jaanuar 2013. Programmi kirjelduses Kultuuriministeeriumi kodulehel on kirjas, et programmi eesmärk on eesti sõnakunsti arenguks soodsate tingimuste loomine, rahvusvaheliselt oluliste väärtteoste kättesaadavaks tegemine, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Meile sobivalt toetati programmist Eesti kirjanike esinemisi raamatukogudes ja koolides ning kohtumisi lugejatega. (Kultuuriministeerium 2012)
Toetusprogrammi kirjutasin mina NKK nimel projekti (vt Lisa 3), mille kogueelarve oli 269,6 € ning sellest oli 155 eurot (57,5% eelarvest) omafinantseering. Programmist taotletav summa oli 114,6 eurot. Kuid 22. veebruaril saime peale enda järelpärimist vastuse (vt Lisa 4), et meie projekti ei olnud võimalik eelarveliste vahendite nappuste tõttu toetada. Sellel hetkel hindasime me oma hetkeolukorda ja panime paika edasise tegevuskava, mis tähendas oma rahaliste võimaluste ümberhindamist ja prioriteetide kitsendamist ehk eelarve muutmist.
„Eelarve on osakonna või organisatsiooni finantsplaan. See kujutab strateegilisi plaane mõõdetavate kulude ja oodatavate tuludena mingi kindla aja jooksul.“ (Eelarve... 2010, lk 12)
Vähendasime emakeelepäeva eelarvet ( vt Lisa 5) tugevasti, kuna arvestasime juba, et peamegi vaid omafinantseeringule toetuma. Eelarve ridadest sai maha tõmmatud muusikute töötasu (110€ - esinejad nõustusid tasuta esinema) ja raadioreklaami salvestamine (25€), mille tulemusel vähenes võimalus jõuda Nõmmest väljaspool elava sihtgrupi osani. Plakatite trükkimise kulusid vähendasime me sellega, et printisime reklaamplakatid välja kultuurikeskuses ning esinejate meenete kulu vähendasime uue lahenduse leidmisega – ananassid kirjanikele ning potilill muusikutele.
Kultuurikeskuse kulutuste vähendamiseks otsisin ma aga veel võimalusi, kuni leidsin Kirjastuse Varrak, mis on andnud välja ka mitu Andrus Kivirähki raamatut. Kirjutasin kirjastusele sponsorlustaotluse (vt Lisa 6) Jaanus Vaiksoo töötasu (80 €) katmiseks ning Varrak oli sellise sponsoreerimisega nõus.
33 Varraku sponsoreerimine oli kasulik mõlemale poolele, nii NKK-le kui Varrakule. „Kui kultuuriorganisatsioon valib sellise ettevõtte, mis on potentsiaalse sihtsegmendi seas populaarne, võib see aidata tal positsioneerida oma kultuuritoodet nii, et ta saab tarbijate teadvuses tekkivatest assotsiatsioonidest kasu. Täpselt samamoodi nagu ettevõte saab kasu ligipääsust kultuuriorganisatsiooni publikule, on kasud sees ka kultuuriorganisatsioonil: ta võib saada ligipääsu ettevõtte klientidele ja ka ettevõtte töötajatele.“ (Kolb 2005, lk 154) Organisatsioon sai kasu Varraku rahastamisest ja võimaliku tihedama koostöö näol, mis võib edaspidi NKK-le tähendada tulu ruumi üüri näol ning Varrak ligipääsu näol ühise sihtgrupini ning teadmisena, et Nõmme piirkonnas on maksujõuline klientuur.
Emakeelepäeva lõplik eelarve oli kokku 116.9 eurot, millest kultuurikeskus kattis 27.4 eurot (23.4%
sündmuse kogueelarvest) ja sponsor 76.6%. Seega vähenes emakeelepäeva algne eelarve lõpuks 56.7 protsendi võrra.
34 2.10 Külastatavus
Sellel aastal külastas emakeelepäeva tähistaval sündmusel Kultuurikeskust ligi 120 inimest, kelle hulgas oli nii vanureid, täiskasvanuid kui ka lapsi. Laste osakaal sündmusel oli umbes 25%.
Võrreldes eelmiste aastate publikuhuviga (vt Lisa 1) oli 2013 aasta emakeelepäeval külastatavus suurem, kui nii mõnelgi teisel aastal, kuid jäi siiski alla 2006 ja 2012 aastate publikuhuvile (160 inimest).
Minu publiku külastatavuse eesmärgiks Kivirähkiga kohtumisel oli 160 inimest, mida ma kahjuks ei saavutanud. Ma oleks ilmselt pidanud turundusele agressiivsemalt lähenema Nõmme piirkonnas ja sündmust reklaamima ka laiemalt, et jõuda Kivirähki aktiivsete lugejateni.
35 3. ENESEREFLEKSIOON
Oma lõputöö tegemiseks läksin ma võimalust küsima just Nõmme Kultuurikeskusesse selle pärast, et olin seal 2012 aasta talvel praktikal. Juba praktika tegemise ajal öeldi mulle kultuurikeskuse juhtkonnast, et võin ka lõputöö tegemiseks sinna pöörduda. Kuna ma tunnen enamusi selles organisatsioonis töötavaid inimesi juba aastaid siis teadsin, et mul on olemas kindel seljatagune, kuid ega mulle selle pärast mingeid järeleandmisi ei tehta.
Mul oli kohe alguses hea meel, kui mind avasüli vastu võeti ja töö tegemiseks mitmeid erinevaid võimalusi pakuti. Valisin korraldamiseks just selle sündmuse, millel ei olnud eelnevalt mitte mingit kontseptsiooni paika pandud ning mulle anti vabad käed 2013. aasta emakeelepäeva tähistava sündmuse korraldamiseks.
Kuna selle tähtpäeva pidamise traditsioon oli juba 10 aastat pikk ja eelmistel aastatel on külastajate arv olnud üpris hüplikult ebapüsiv siis lootsin sellel aastal tuua saali umbes sama palju inimesi, nagu 2012. aastal (160 inimest). Eesmärgist jäi publikut veidi puudu, kuid vaadates üldiselt NKK emakeelepäevade ajalugu (vt Lisa 1), võib öelda, et läks paremini, kui nii mõnelgi teisel aastal.
Sündmuse korraldamise ajal tuli ette ka raskemaid momente, mille lahendamiseks pidin üle mõtlema, et kuidas edasi liikuda. Kõige raskemaks hetkeks oli ilmselt tagasiside Kultuuriministeeriumilt sündmuse mitte rahastamise uudisega. Algusest peale oli minu sooviks korraldada sündmus NKK jaoks võimalikult väikeste kulutustega, kuigi tavaliselt NKK selle sündmuse jaoks välist abi ei palu. Sellel hetkel pidin ma eelarve ümber arvutama ja nii mõnegi kulurea ära jätma.
Üldiselt tundsin ma end korraldamise käigus hästi. Kuna mu meeskond oli väike, laabus suhtlus omavahel üpris hästi ning meie töötempod ühtlustusid. Ka esinejad mõtlesid asja toimumise jaoks aktiivselt kaasa ning nendega mingeid suhtlemise tõrkeid ei esinenud.
36 Kui ma senini olen tundnud end kõige kindlamalt turunduse vallas siis sellel korral oli tunne vastupidine. Ma tundsin, et neid tegevusi tehes, mis ma tegin publikuni jõudmiseks, ei puutu ma potentsiaalse publikuga kokku või ei jõua nendeni piisaval määral. Ning see tunne peegeldus ka selles, et saal ei täitunud publikuga nii, et kõiki toole oleks vaja läinud. Nõmme Kultuurikeskusel on aja jooksul välja kujunenud oma kindlad turunduskanalid, mida alati kasutatakse ja kust oskab otsida ja mida usaldab ka Nõmme rahvas. Kuid mina NKK asemel otsiks võimalusi veel agressiivsemateks meetoditeks, et jõuda ka publikuni kes ei oska ise kultuuritegevust otsida.
Lõpuks jäin ma rahulikuks siis, kui kõik esinejad olid kultuurikeskuse uksest sisse astunud ning publikut aina juurde tuli. Tulevikule mõeldes võiksin ma öelda, et ma ei pea vajalikuks saada suureks kontserdikorraldajaks. Kujutaksin end pigem ette väiksema asula või linnaosa kultuurikeskuse kunstilise juhina, kes puutub kokku kõikide valdkondadega ning saab kõiki asju nullist alustada, nagu mina Nõmme Kultuurikeskuses emakeelepäevaga tegin.
37 KOKKUVÕTE
Nõmme Kultuurikeskus on Tallinnas asuv Nõmme piirkonna kultuurielu ja huvitegevust elavdav organisatsioon, kus tegutseb praegusel ajal 37 noortele ja täiskasvanutele mõeldud huviringi. Aasta jooksul toimub Kultuurikeskuses umbes 215 sündmust ja nendel käib ligi 14 300 külastajat. Sellel aastal tähistab Kultuurikeskus oma 68. sünnipäeva.
„Mitmekeelne Andrus Kivirähk“ toimus NKK suures saalis 15. märtsil 2013 ja sellega tähistati Kultuurikeskuses juba üheteistkümnendat korda emakeelepäeva. Emakeelepäeva on Eestis peetud juba 15 aastat, kui seda traditsiooni hakati Meinhard Laksi eestvedamisel tähistama 14. märtsil.
Selleks toodi sellel aastal Kultuurikeskusesse kirjandushuvilise publikuga kohtuma üks Eesti populaarseim kirjanik Andrus Kivirähk. Õhtujuhiks ja usutlejaks oli Nõmmel elav kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo.
Emakeelepäeva eesmärk meenutada eestlastele oma keele säilitamise tähtsust ja kaitsmise olulisust kirjasõna kaudu, sai Andrus Kivirähki loomingu abil täidetud. Sündmuse külastajate arv oli 120 inimest, kellest 25% olid lapsed, kes on Kivirähki väga oluliseks sihtgrupiks. Nõmme Kultuurikeskuse ootused publiku hulga suhtes said täidetud.
Oma tööperioodi jooksul Nõmme Kultuurikeskuses õppisin ma väga palju kultuurikeskuse kui organisatsiooni tööst. Selle abil sain juurde julgust samas valdkonnas tööd jätkata. Mul on hea meel, et mulle anti võimalus lüüa kaasa Kultuurikeskuse kultuuriprogrammi loomises ja loodan, et saan ka tulevikus selles kaasa lüüa.
38 KASUTATUD KIRJANDUS
Alas, L. 2005. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim.
Eelarve koostamine. 2010. Toim Feldmann, M. Tallinn: AS Äripäev.
Kivirähk, A. 2012. Andrus Kivirähk: Eesti riik ehk Eesti muuseum.
http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-eesti-riik-ehk-eesti-muuseum.d?id=64285885, (24.aprill 2013).
Kolb, B. M. 2005. Kultuuriturundus. Tartu: AS Atlex
Kultuuriministeerium. 2012. http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x59x777x1919, (25.aprill 2013).
Mauring, T. 2001. Turunduse alused I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Nõmme Kultuurikeskuse juhatus. 2009. Nõmme Kultuurikeskuse arengukava 2009-2015.
http://www.nommekultuur.ee/avalik.id=1789, (01.mai 2013).
Nõmme Kultuurikeskuse kodulehekülg. www.nommekultuur.ee, (06.mai 2013).
Nõmme Kultuurikeskuse tegevuse aruanne 2012. aastal.
http://www.nommekultuur.ee/avalik.id=3452, (04.mai 2013).
Nõmme Linnaosa arengukava 2008-2012, 2008.
Perens, A. 2001. Projektijuhtimine. Tallinn: Külim.
Siimon, A. 2004. Organisatsiooniõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
39 Auri J? [pseudonüüm]. 2007. Andrus Kivirähk must valgel.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2570:andrus-kivir-hk-must- valgel&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3185, (01.mai 2013).
Tallinna Linnavalitsus. 2002. Nõmme Kultuurikeskuse põhimäärus.
http://www.nommekultuur.ee/avalik.id=77, (01.mai 2013).
Tarma, M ja Nooni J. 2005. Nõmme Kultuurikeskus. Tallinn.
Võõrsõnastik. 2005. Toim Kull, R., Mägi, R. Tallinn: Tea Kirjastus.
Õunapuu, L. 2010. Üliõpilaste kirjalikud tööd. Metoodiline juhend magistritöö, seminaritöö, lõputööde, referaadi ja essee koostamiseks ning vormistamiseks. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
40 LISAD
Lisa 1 Emakeelepäevade (2005 – 2013 a.) andmed
Aasta Nimetus Kirjeldus Külastajate arv
2003 „Kloonid ja näkid“ Hermanni stiilis pidu, kohtumine Enn Vetemaaga. 60 inimest 2004 Emakeelepäev laulu ja
tantsuga Esinejateks NKK koosseisud 80 inimest
2005 „Võromaa dessant. Viie Pääle“
Külas võrokeelsed kirjanikud Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman,
Olavi Ruitlane ja Pulga Jaan. 80 inimest
2006 Etendus „Kus me lähme
vasta ööda...“ NKK ringide kontsert-etendus Mart Kampuse lavastuses 160 inimest 2007 Kohtumine Leelo
Tunglaga
Tutvustatakse uut raamatut „Seltsimees laps“, Tungla tekstidele
laule esitab neidudeansambel. 50 inimest
2008 Etendus „Pompeenia“ Etendus noortele kahe inimese armastuses, lavastaja Mart
Kampus. 82 inimest
2009 „Pidu katku ajal“
Külas on Tartu Noorte Autorite Klubi – Contra, Andra Teede, Wimberg, Aapo Ilves, Piret Jaaks, Priit Salumaa, Veiko Märks, Olavi Ruitlane ja Ardi Ringvee.
85 inimest
2010 „Lauluallikas külmas
põhjatuules“ Külas on Jürgen Rooste ja Tõun 85 inimest
2011 Draamaringi luulekava
„Ristpistes“
Luulekava toetuv suures osas Alliksaare tekstidele, lavastajad
Mart Kampus ja Ave Tuumalu 68 inimest
2012 „Meeles ja keeles“ Külas on Vladislav Koržets ja Riho Sibul. 160 inimest 2013 „Mitmekeelne Andrus
Kivirähk“ Külas on Andrus Kivirähk ja Jaanus Vaiksoo. 120 inimest
41 Lisa 2 Tegevuskava
Tegevus Millal?/Tähtaeg Vastutaja Kommentaar
Kontseptsiooni mõtlemine 21.12.2012 Eila/Anu
- kontakt Jaanus Vaiksooga 27.12.2012 Eila
- kontakt Andrus Kivirähkiga 28.12.2012 Eila
- õhtu teema mõtlemine 11.01.2013 Eila koos Jaanus Vaiksooga
- muusikalise vahepala esinejate leidmine 11. jaanuar Eila V1ivi ja Viveli Maar +Liina Kuill
- muusikute kava koos 05. märts Eila Vivi/Viveli
- Kivirähki raamatute leidmine lavale 11.-15. märts Eila 7 raamatut Kultuuriministeeriumi projekt
- projekti kirjutamine 11.-13. jaanuar Eila
- projekti esitamine Kultuuriministeeriumile 14. jaanuar Maie Vajab digitaalset allkirjastamist
Sponsorlus
- sponsorlustaotlus Varrakule 06. märts Eila
- Varraku sisseseadmine fuajeesse 14. märts Eila lahkuvad 15. kell 21.00 Turundus
ERR kultuuriteade
- taotlus 05. veebruar Eila
- teate koostamine 18. veebruar Eila
- salvestamine 25. veebruar Eila/Heikki jäi ära (Heikki – NKK
helitehnik)
- teade ERR serverisse 28. veebruar Eila jäi ära
- kultuuriteade ERR raadiote eetris 5.-15- märts Eila jäi ära Plakatid
- hinnapäringud 11. jaanuar Eila
- plakati kujundus 11. veebruar Meeli
- plakatite jaotusplaan 18. veebruar Eila
- plakatite printimine 22. veebruar Eila/Meeli NKK-s
- plakatite laialivedu 25.-26. veebruar Eila/Anu
- Varrakule ette reklaamplakati kujundus +
printimine 11. märts Meeli ette al. 11.03, Varrak
toob kaasa oma Artikkel
- kontakt Nõmme Sõnumitega 25. veebruar Eila
