Rohkem konkreetseid tegusid

Volltext

(1)K ßigi maade proletaarlased. Ühinege ?. PARTEI. Nr. 1 (354) Reede 10. jaanuar 1958. a. XI aastakäik Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni, rektoraadi, ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee häälekandja. Tarto Riikliku ü likc d i rektori fe & s h fo iv i n r . 1 C 2 3 25. detsembril 1957. а.. Õnnitlusi uueks aastaks. ELU. Rohkem konkreetseid tegusid (Mõtteid TRÜ partei-algorganisatsiooni viim aselt üldkoosolekult) On selge, et kommunistlik kasv a tus üliõpilaste keskel on la hu tam a tult seotud õppetöö protsessiga. Sel lepärast kõneleme ka tavaliselt õppeja kasvatustööst koos. Samal ajal ag a ei tohi unustada, et õppejõu kasvatuslik osa üliõpilaste keskel ei saa piirduda arnult loengute ja praktikumide läbiviimisega. PeaKs olema loomulik näha meie õppe jõude sõbralikult vestlemas üliõpi lastega loengu vaheajal või ühiseiamusj osa võtm as komsomolikoosoiekutest, kursuseõhtutest ja teistest üliõpilaste üritustest. Sa geli on võimalik üliõpilast p a re mini tundm a õppida, temale lähe neda ja talle ünes või teises küsi muses vanem a seltsimehena nõu anda ju st väljaspool otsest õppe töö protsessi. Peab aga kahjuks ütlema, et paljudel meie õppejõu dudel lonkab ju s t see osa k a s v a tu s tööst. Sellepärast oli kahtlemata õigustatud ülikooli parteibüroo poolt just õppetöö välise k a sv a tustöö probleemide panemine partei viimase üldkoosoleku päevakorda. 01.gu need sissejuhatavad read pühendatud neile «teoreetikuile», kes püüdsid koosolekul nulli peale viia õppevälise kasvatustöö o sa täh tsu st ja neile Arstiteaduskonna seltsimeestele, kes kaitsevad seisu kohta, nagu võiks õppejõud üli õpilaste ühiselamut külastada ainult siis, kui seal on midagi ko hutavat ja erakorralist juhtunud.. Tartu Riikliku Ülikooli rektorit ja kogu ülikooli kollektiivi tervitasid uue aasta saabumisel järgmised asutused ja isikud: Moskva ülikoofi rektor akadeem ik I. G. Petrovski, Leningradi ülikooli rektor prof. Aleksandrov, Valgevene ülikooli rektor Sevtšenko, Sorbonne’i ülikoo li professor E. Grillot, Lublini Marie Curie-Sklodowska ülikooli a n n a a lide toimetaja, Dnepropetrovski üli kooli rektor Kutsõi, NSV Liidu s a a t konna töötaja Rootsis E. L. Mikkelsaar, Lvovi Riiklik Ülikool, üleliidu line tööstusnäitus, NSV Liidu noor teorganisatsioonide juures asuv üli õpilaste nõukogu, Eesti Riiklik Kir jastus, Tallinna Riikliku K onserva tooriumi direktor prof. E. Kapp, ENSV TA Eksperimentaalse ja Klii nilise Meditsiini Instituut, Viktor Kingissepa nimelise Tallinna Riikli ku Akadeemilise D raam ateatri kol lektiiv, Eesti NSV Riiklik F ilh ar moonia, Riiklik Akadeemiline Mees koor, T artu Linna TSN Täitevkomi tee, Raadio ja Televisiooni Komitee Tartu stuudio, trükikoda «Tartu Kommunist», trükikoda «Pioneer», P O L IIT IN FO R M A T SIO O N ID E ST Tartu Uliõpilasmeeskoor, TRÜ rahvakunstiansam bel ja meie ülikooli JA K U R SU SE HOOLDAJATEST lõpetanud Ilves j a Avramenko SahPalju ja korduvalt on nendest, halinilt. juttu olnud varem ja üsna palju räägiti neist ka sel parteikoosole kul. On arusaadav, et poliitinforTänuavaldus matsioonid ei pea olema lihtsalt Tartu R iikliku Ülikooli ajalehtede materjalide ümberjutustamised õppejõu või üliõpilase Rektorile. Tartu Linna TSN Täitevkomitee poolt (nii n ag u nad paljudel ju h avaldab Teile, tänu Teile alluva M a tudel kippusid olema aasta-paar jandusteaduskonna õppejõudude ta g a s i). Kuid kahtlem ata on v a j a võimalik süstemaatiliselt poolt osutatud väärtusliku abi eest lik ja nagu Tartu Linna TSN Täitevkomitee läbi viia selliseid üritusi p artei plaanikomisjonile kohaliku m a ja n v astu tav ate nõukogude ja duse edasiarendam ise perspektiiv töötajate n ing tcotm isalaste ees plaani projekti koostamisel 1959 — rindlaste, leiutajate ja ratsion ali seerijate esinemised üliõpilaste 1965. aastaks. Ühtlasi avaldam e lootust, et TRÜ ees, rahvusvahelised ülevaated, koh õppejõudude ja täitevkomitee töö tumised vanade revolutsionääride taja te vahel kujuneb koostöö veelgi ga, küsimuste-vastuste õhtud, dis kussioonid ja vestlused üliõpilasi tihedamaks ja konkreetsemaks. huvitavates küsimustes jne. Kah /. VILTO K , aga kiputakse meil roh Tartu Linna TSN Täitevkomitee juks kem rääkim a sellistest üritus plaanikomisjoni esimees test kui neid tegelikult ellu viima. Sellepärast oli ka täiesti õige see kriitika, mille alla langesid need Autasustati parimaid, parteiorganisatsioonid (Matemaaspordis tika-Loodus- ja A rstiteaduskonna NSV Liidu Kõrgema Hariduse parteiorganisatsioonid), kes for ministri käskkirjaga nr. lcöo 21. maalsete poliitinformatsiocnide v a s detsembrist 1957 autasu stati rida tu võideldes jätsid üldse poliitilise meie kollektiivi liikmeid kõrgete re kasvatustöö ürituste läbiviimise sultaatide eest spordis 1957. aastal. unarusse. '■Nii premeeriti NSV Liidu korv Parteikoosolek nõudis ka te adu s pallinaiskonna liikmeid M. Otsat,. parteo rga nisatsio on ide lt E. Kitsingut ja A. Värki ning ker kondade tähelepanu osutam ist gejõustiklasi V. Maremäed j a L. suurema Keppi kinkidega 500 rubla v ä ä rt u kursusehoolda;ate töö juhtimisele Muidugi oleks ses. A ukirjadega au tasustati TRÜ ja suunamisele. dotsenti F. Kudu ja korvpallitreene väär mõelda, n a g u peaks kursuserit TRÜ v anem õpetajat E. N a a rit hooldaja olema ainukeseks k a s v a sat. tustöö teostajaks kursusel (kuigi. juhtiv ja organiseeriv osa kahtle m ata kuulub selles suhtes temale). Meie kasvatustööl saab olla posi tiivseid tulemusi ainult sellisel juftul, kui kogu meie õppejõudude kollektiiv sehest üksmeelselt osa võtab. Ülikooli rektoraadil tuleks rohkem õppejõudude käest nõuda, et nad täidaksid oma ülesandeid mitte ainult teadlaste ja lektorite na, vaid ka kasvatajatena. Paljud sõnavõtjad rõhutasid õigustatult, et õppejõudude kaadri valik ja kommunistlik kasvatus on o tsusta vaks lüliks kogu meie õppe- ja k a s vatustöö protsessis üliõpilastega.. 1957/58. õ.-а. talvise eksamisessiooni ettevalm istam iseks ja läbivii miseks Tartu Riiklikus Ülikoolis käsin: P A R TEIO RG AN ISA TSIOO NI 1. V astavalt õppeplaanidele ja NSVL KHM-i instruktiivkir j ale JU HTIV AST OSAST JA KOM nr. 1—98, 2. IX 1957. a. läbi viia talvine eksamisessioon järgmiselt: M U NISTIDE VASTUTUSE Ajaloo-Keeleteaduskonna kõigi osakondade kõigil kursustel 12. j a a T ÕSTMISEST nu arist kuni 9. veebruarini 1958*. a., Meil on teaduskondi ja o sakon Õ igusteaduskonna I, II, III kursusel 19. I — 8 . II 1958. а., IV kur di (õigu stead usk on d, kehakultuuri susel 24. XI — 'М. XII 1957. a„ osakond), kus parteiorganisatsioo M ajan du stead usko n na I, II, III ja IV kursusel 19. I — 8 . II 1958. a., i• •!$} I Liri i 1 nid juhivad süstemaatiliselt ja sihi M atem aatika-L oodusteaduskonna kõigi osakondade I, II, III, IV kindlalt teisi ühiskondlikke o rg a kursustel 20. I — 8. II 1958. a. ja V kursustel 6. I — 25. I 1958. a. nisatsioone ja abistavad d ekan aa A rstiteaduskonna raviosakonna I, IV ja V kursusel 17. I — 6 . II ti kommunistliku kasvatuse teo sta 1958. а., II kursusel 10. I — 6. II 1958. а., III kursusel 2-3. I — 9. II misel. Kahjuks aga pole kõik partei 1958. a.; stomatoloogiaosakonna I, IV kursusel 17. I — 6. II 1958. a., organisatsioonid täielikult kujune II kursusel ilO. I — 16. II 1958. а., III kursusel 23. I — 6 . II nud veel selliseks juhtivaks ja v a ja 1958. a.; farm aatsiao sako nn a I, II, III kursusel 17. I — 6. II 1958. a., likult abistavaks jõuks. Kuid ometi IV kursusel 20. I — 6 . II 1958. а., V kursusel 3. I — 23. I 1958. a.; on see kommunistliku kasvatuse kehakultuuriosakonna kõigil kursustel 10. I — 23. I 1958. a. edukuse üheks peamiseks ta g a t i Õppetöö aJgus kevadsemestril kõikjal 17. II 1958. a. (välja arvatud seks, kuivõrd konkreetselt ja asjali ke hakultuuriosakond). kult selle juhtim isega tegeleb te a M ä r k u s : kõigi teaduskondade viimaste kursuste osas toimub duskonna parteiorganisatsioon. eksamisessioon v a sta v a lt õppeplaanidele. Vajaduse Partei üldkoosolek oma otsuses korral võivad muudatusi selles osas teha dekaanid. nõuab, et teaduskondade partei 2. Teaduskondade dekaanidel (üleülikooliliste kateedrite j u h a t a organisatsioonid koos ülikooli parjatel) : teibürooga suunaksid kommuniste aj viia läbi k ateedriju hatajate nõupidamised, kus analüüsida üksik konkreetselt osa võtm a kom m unist asjalikult eelmiste eksamisessioonide tulemusi ja asetleidnud puudusi, likust ka svatusest kursustel, et tõs selleks et neid v ältida eelseisval sessioonil; tetaks nõudlikkust iga kommunisti b) arvestuste läbiviimise reguleerimise eesmärgil koostada koos vastu tema poolt teostatud töö suh metoodilise komisjoniga arvestuste läbiviimise graafik hiljemalt 1. I tes. 1958. а............................... Arvestuste graafiku koostamisel pidada silmas, et kõik kursusel See, kuidas iga kommunist prak ettenähtud arvestused ei kuhjuks eksamisessioonieelsetele päevadele, tiliselt töötab üliõpilaste keskel kusjuures õppeainetes, milles toimuvad seminarid ja praktikumid, on kui poliitiline ju h t ja kasvataja, lubatud arvestused läbi viia mitte p ä ra s t viimast seminari või prakti sellest sõltub ka suurel m ääral te kumi; õppeainetes, milles ei oie ette nähtud sem inare või praktikume, ma autoriteet. Arvame, et komkuid on ette nähtud arvestus, on arvestus lubatud läbi viia mitte munist-õppejõud, kellel on head p ärast viimast loengut. v teadmised oma erialal ja kes on c) juhtida k atee d riju h atajate ja õppejõudude tähelepanu arvestuste seejuures hea pedagoog, ei vaja läbiviimise metoodika küsimustele, pidades otstarbekaks, et õppeainetes, parteibüroolt mingit erilist abi mines toimusid seminarid ja praktiKumid, võetaks arvesse üliõpilase oma autoriteedi toetamiseks (n a vastuseid ja tema iseseisvat tööd kogu sem estri jooksul ning selle gu seda mõned sõnavõtjad nõud põhjal kantaks sisse arvestus nendele üliõpilastele, kelle töö kogu sid). semestri jooksul rahuldab; d) koos metoodilise komisjoniga koostada eksamisessiooni plaanid M Õ NED EST PU UD UJÄ Ä KID EST ja need eelnevalt läbi aruta da kursustel. Iga eksami ettevalm istam i Koosoleku käigus ilmnes, et seks näha ette vähemalt 3 päeva. Ühtlasi tutvusitada üliõpilasi (eriti küsimust ettevalm istav komisjon oli I kursuse üliõpilasi) kursuseeksamite põhim äärusega ja kehtivate ees töötanud pealiskaudselt, mistõttu kirjad ega ajutise töövõimetuse vorm istamise kohta. probleemi analüüs komisjoni poolt Eksamisessiooni plaanid esitada kinnitam iseks õppeprorektorile esitatud ettekandes ei olnud küllalt v ähem alt 2 n ä d a la t enne eksamisessiooni algust; sügav. Par_aku aga kippusid ka pal e) koos metoodilise komisjoniga organiseerida arv estuste ja eksa jud sõnavõtjad-kommunistid * kõne mite külastam ist nii nende teostamise metoodika kui ka hindam ise lema rohkem üldiselt kasvatustöö kogemuste ühtlustam ise eesmärgil. probleemidest j a hoidusid konkreet tk s a m ite k ü lastam ise plaan Koostada hiljem alt 10. I 1958. a. selt käsitlemast seda, kuidas n^d ise f) teha teatavak s kõigile üliõpilastele: ja teised kommunistid teostavad 1) et m itterahuldavate hinnete ümbertegem ine sessiooni ajal kommunistlikku k asv atust üliõpilas võib toim uda ainult üksikutel erandjuhtudel dekaani ette te keskel. panekul õppeprorektori loal, kui antud üliõpilane on kogu semestri hoolikalt töötanud ja kui on olemas reaalsed võim a Kahjuks oli ka FKP T^rtu lused eksami teistkordse sooritamise ettevalmistamiseks; Linnakomitee sekretäri sm. Kivi 2) et eksamisessioonil tekkinud akadeemilised võlgnevused tuleb maa ettekanne linna XIII partei likvideerida hiljemalt 3. märtsiks 1958. а. (välja arvatud konverentsi tulemustest vähe seo pikemaajalise haiguse puhul). tud poliitilise kasvatustöö küsi Üliõpilased, kes ei likvideeri tähtajaliselt akadeemilisi võlgnevusi, m ustega Tartu Riiklikus Ülikoolis. eksmatrikuleeritakse. 3) stipendiumi m ääram ise kord. Erilist tähelepanu ju htid a v a ja O. KUULI like dokumentide õigeaegsele esitamisele ja asjaolule, et v a stav alt määrusele saab rah u ld av a hinde puhul stipendiumi ainult üksikjuhtudel. TRÜ ÜHISELAMUTE SOTSIALISTLIKU VÕISTLUSE g) luua kateedrites vasta valt v ajadusele kuni sessiooni lõpuni TINGIMUSED 1 9 5 7 /5 8 . õ .-a. vajalikud tingim used üliõpilaste iseseisvaks tööks, kindlustades neid kirjanduse, programmide, näitlike õppevahendite ja konsultatsioonide Üliõpilaste ühiselam ute kultuuri tulem ustega peab asetsema ühisela komisjoni poolt võistluste tulemuste võimalusega. lise taseme tõstmiseks j a sisekorra mus kõigile nähtaval kohal. kokkuvõte. 3. Kateedrite ju h atajate l viia läbi kuni 30. detsembrini õppejõudude parandam iseks kuulutavad TRÜ Kontrolliga seoses olevaid küsi 8. P arim ad ühiselamud ja p ari nõupidamised kõigis eksamite ja arvestuste läbiviimise küsimustes. komsomoli- ja ametiühingukomitee musi ja avasta tud puudusi peab s a mad toad kuuluvad premeerimisele. 4,. T eaduskondade dekaanidel esitada hiljemalt 5 päeva jooksul välja sotsialistliku võistluse p are muti k ajas tam a ühiselamu seina ü h is elam u te vahelise võistluse p ärast eksamisessiooni lõppu õppeosakonnale materjalid üliõpilaste sti m ate toakollektiivide ja parem ate leht, osas: pendiumile määramiseks. Stipendiumi m ääram ise komisjonide koosole ühiselamute väljaselgitamiseks. 4. Komisjonide kontrollkäikude I koht — auhind radioola «Oktakute täh taja d te a ta d a aegsasti õppeosakonna ülemale, parteibüroo ja eesmärgiks ei tohi olla ainult p a s va». komsomolikomitee sekretäridele ja a/ü komitee esimehele. I siivne punktide arvestamine, vaid II koht — auhind radioola «Dau 6 . P earaam a tu k o g u ju h a ta ja l sm. Hiirel kehtestada lugemissaalide 1. Võistluste tulemuste selg ita aktiivne võitlus elamiskultuuri tõst gava». lahtioleku aeg 25. Х П 1 9 5 7 , a. kuni 10. II 1958. a. Pearaamatukogus mise ja sisekorra p arandam ise eest. III koht — auhind elektrigrammiseks moodustatakse: igal tööpäeval kella 8—22, laupäeviti kella 8—20, pühapäeviti kella 5. Kontrollimise objektiks ühis mofon «Smena». a) üldkomisjon ühiskondlike or 10— 16, õ pp eraam atukogus igal tööpäeval kella 8—23, laupäeviti kella Tubadevahelise võistluse osas ja ganisatsioonide ja administratsioo elam utes on ka ühisel kasutusel ole 8—20, pühapäeviti kella Л2— 18. ni esindajatest koosseisus 8— 10 lii vad ruumid. Nende korrasolekut gatakse auhindu parimatele tubade 6. Eksamisessiooni ajal keelan ulatuslike koosolekute ja muude hin natakse punkt 3 ettenähtud kor le igas ühiselamus. get; m assüriiuste läbiviimise üliõpilaste osavõtul ilma minu loata. 9. Tubade p arem usjärjestuse alu b) ühiselamutesisesed komisjonid ras. 7. Teaduskondade dekaanidel koos metoodiliste komisjonidega teos 6. ühiselam utevahelises võistlu sel jaotatak se ka juurdesoetatud v a koosseisus mitte alla kolm e liikme. tad a käskkirja täitm ise kontrolli v astav a te aduskonna ulatuses, õppe ses arvestatakse mitte üksnes tub a rustus ühiselamutes. 2. Uhiselamusisene komisjon de ja üld kasu tatavate ruumide kor osakonna ülemal kogu ülikooli ulatuses. 10. TRÜ ühiselam ute sotsialist kontrollib vähem alt kaks korda rasolekut vaid ka kõiki ühiselamus liku võistlusega võetakse osa ülelii /. S IL D M Ä E , kuus tubade korrasolekut ja puh korraldatavaid üritusi, samuti aga dulisest üliõpilaste ühiselamutevarektori aj. kt. tust. V õistlusalast kontrolli ei teos ka ühiselamukollektiivi nimel toi helisest sotsialistlikust võistlusest, tata kella 2*1—9. muvaid üritusi mille tingim used on avaldatud ELKNÜ Tartu lin n a XI konverentsi d elegaatid ele 3. Ig a kontrolli tulemused k an NSVL Kõrgema H ariduse Ministee ELKNÜ Tartu linna XI konve aulas, Riia tn. 60. II takse vastav asse tabelisse või g r a a riumi poolt. rentsi avamine toimub laupäeval, Delegaatide registreerimine algab fikusse viie- või sajapallilise hinde7. Kord semestris, s. o. 1. veeb TRÜ kom som olikom itee ja 18. jaa nu a ril 1958. a. kell 16 EPA kell 15, süsteemi kohaselt. Tabel kontrolli ruaril ja 1. aprillil teostatakse üld* am etiühingukom itee.

(2) •. •. T T Ä. J. T U ® ®. Parcndada üliõpilaste teaduslike toode Viimastel aastatel on kujunenud heaks traditsiooniks a v a ld a da trükis üliõpilaste paremaid konverentsija võistlustöid, mis on saanud üldise tu n n u s tuse ja mille av a ld a mine trükis võiks veelgi rohkem tõsta tad a uusi probleeme ühe või teise teadusharu h uv itav am ate küsi muste lahendamisel.. On vaieldam atu tõ siasi, et üliõpilastööde avaldam ine trükis on andnud suure panuse teadusliku töö tõugule üliõpilaste eneste h ul gas. Rida üliõpilasi— ÜTÜ liikmeid *— cn heade teaduslike töcde tõttu tuntud ka väljaspool meie õppe asutust. V a slavalt oma erialale te gelevad paljud üliõpilased aktiiv selt ka teiste teaduslike uurimis asutuste (TA Loodusuurijate Selts, TA instituudid. Eesti Geograafia Selts jt.) juures, avaldades vastavais v äljaandeis ka oma töid. E nam us neist teadusehuvilistest on esimesed kogemused teaduslikuks uurimistööks om an dan u d UTU rin gides. TRÜ UTU-s on 1.300 liiget. Seda arvu peetakse mitteküllaldaseks. SamuM peetakse tagasihoidlikuks üliõpilaste suunam ist ja ra k e n d a mist teaduslikule tööle. Viimane on muidugi õige ja selles csas kavatseb UTU uus nõukogu olu korda tublisti parandada. Möödunud õppeaastal valmis UTU ringides 494 tööd. See on küllalt austust ä ra tav arv, kui meenutame, et terves reas teistes kõrgem ates õppeasutustes pole isegi UTU liikmete arv ulatunud veel sellise arvuni. Tundub, nagu oleks olukord hea. Kuid nii see ei ole. Teha on veel palju. UTU ringides ei ole teadusliku töö küsimuste lahendamine vajali kul tasemel, mistõttu tööde kvali teet jä tab tihti soovida. Töö rin g i des on sageli üksluine, mitte kõiki liikmeid hõlmav. P eaaegu igas ringis on teatud ringkcnd, kes ei võta tööst ak'iivselt osa Pnle vaja liikmete arvu suurendada, vaid kõik ak iivselt tööle ra k e n d a da. Ringide koosolekuid k ü la s ta vad ju hendavad õppejõud juhusli kult. Vähe antakse suunavaid üles andeid ia t õ s ta t a lakse uusi prob leeme. Kursusetööst ei kasva alati teaduslik töö. J u h en d aja te poolt antakse vähe m e loodilisi teadmisi teadusliku töö viimistlemisel ja lõplikul vorm istamisel. Teaduslike О il 0 1 Ю II О М О Н О М О IIС Teaduslikel ringidel on mitm e suguseid tööstiile, mis võivad olla tingitud nii teaduse eriharude spet siifikast kui ka muudest teguritest (juhatuse töövõime, kujunenud t r a ditsioonid). Osa teadusharusid (füüsika, keemia, keeleteadused) lu-. giumi õigeaegse töö n ing valm is käsikirja trükkimiseks üleandmise. Senini pole ag a saad u d koostada probleemide lahendamisel ei läh isegi perspektiivplaani, sest väh e (geoloogia, taime tu ta alati selle seosest praktilise sed kateedrid eluga, kasulikkusest ra h v a m a ja n füsioloogia) teavad sügissemestril, m issugustest töödest kujunevad dusele. kevadeks võistlustööd. Võistlustöö Tuleb silmas pidada, et tead us de teostamisele tuleb eelkõige õppe like tööde teoreetiline plaan olgu jõududel endil suu nata üliõpilasi. reaalne, tihedalt seotud uuritava Kõigist neist ja veel teistestki probleemi ja rahv am ajan du slik ult puudustest, mida siin ei loetleta, prak+ilice kasulikkudega. Ringe ja on tingitud m itteregulaarne ja eri teaduslikke töid juhendavail õppe neva teadusalase sisuga «TRU jõududel tuleb pidevalt su un ata ia üliõpilaste teaduslike tööde vihi konfro!1ida töö teostajat, an da kute» ilmumine. meloodilisi teadmisi ja vajalikku Tehtud vigu tuleb p ara n d ad a ja nõuannet tööde lõplikul viimistle edaspidises töös arvestada. Käes misel. oleval ajal ongi päevakorral kahe Seni on osutunud viidete ja tsi uue teaduslike tööde vihiku ette taatid e kasutamisel teaduslike töö valmistamine. Selle koostamisele de vorm istamisel heaks eeskujuks tuleb kõigil ringidel ja ju h e n d a ja «Üliõpilase meelespea». Tuleks võt tel kaasa aidata. Tuleb kiiresti ta kaalumisele, kas mitte UTU liik selgitada 1957. a. kevadsemestril metele välja anda eribrošüür. mil les oleksid kõik vajalikud juhised.. kirjastamist. I N II S A T S II © О. Hiljuti toimus Riias teine tead u s lik nõupidamine, mis oli p ühenda tud aeroioonide füsioloogilise toime ja terapeutiüse rakendam ise k üsi mustele. Konverentsist oli o sa võ t jaid üleliidulises ulatuses, eriti Le ningradist, Moskvast, Riiast, Kislovodskist, P jatig orsk ist ja mujalt, sealhulgas ka Tartust. E ttekan nete ga esinesid füüsikud ja meedikud. Konverentsi 45-st ettekandest oli 9 T artust (dots. A. Mitt, van.-õp. J. Reinet, dots. P. Prüller, dots. E. Raudam, dots. E. Siirde, med. tead. kand. H. Vahter, assist. K. Tammera ja üliõpil. H. Tamm et ning k a a s autorid). F üüsikud kirjeldasid uusi apa raate, millega on võimalik produt seerida aeroioone ja neid kindlaks teha õhus. Arstid andsid ülevaate sellest, milles avaldub aeroioonide füsioloogiline toime ning ravi efek tiivsus.. TRU UTU nõukogu pole küllal dase tähelepanuga suhtunud p ari male üliõpilastööde trükiks etteval mistamisele. Rida töid on seisnud ringides kuude kauna lõplikult v orm istam ata. Osa töid? (1957. a. võistlustööd) r n valm inud v iim a sel kursusel. Üliõpilase lahkudes on nende tööde ettevalm istam ine trükiks raskendatud. Et trükis esi ta ta v a te tööde põhiosa valitakse ka tulevikus võistlustöödest, siis poleks paha, kui koos võistlustööga esitafakce ka trükivalmis lühi kokkuvõte (12— 14 lk.). UTU ig a-aastan e täosu statu d kirjastam isplaan on osa TRU kirjastam isplaanist. Plaani realiseerimi seks on vaja v a stav at eeltööd. UTU kirjastamisplaari tuleb järgn ev ak s õppeaastaks koos+ada juba eelmi se õppeaasta kevadsemestril, s. o. aial, millal on selgunud võistlus tööde tulemused. Selline kord tag ab üliõoilastöcde vihiku sisukama koostamise, materjalide viimistle mise, toimetaja ja toimetgskolleeD I I O I I O M O I I O M O M O l i O. des ringkondades diskussioonikoosolek teemal «Eesti-Vene poliitilised suhted 9—43. sai.», milles põhietteka nd ja Heldur Palli läks oma seisu kohtadega ju lg et loomingulist teed,. V iU L Z it astudes iseseisva põhjaliku allik materjalide tundmise baasil polemi seerima mitmete meie vanem ate ajaloolaste seisukohtadega. Suurt huvi. ä ra ta s kõige värskema statis tilise materjali alusel läbiviidud dis kussioon proletariaadi vaesumise üle tän ap ä ev a kapitalistlikes riiki des. Keemiahoone tulvil ring au di toorium kuulas M art Elleri ilmekat ja rikkalikult illustreeritud ettekan net E duard Viiralti loomingust. Ringi töö viimine massilise audi-. td d s tC iž is t bavad raskemini leida ringides kä sitlemiseks probleeme, mis võiksid tekitada huvi väljaspool antud kitsa tead u s ala g a tegelevaid üliõpilaste ringkondi. Kuid on teadusharusid (ajalugu, k irjand us), mis ju ba oma olemuse poolest on m ääratu d laia dele ringidele. Kuigi sulgumine oma kitsa eriala piiridesse ei ole teretulnud n ä h tu seks ühelegi teaduslikule ringile, siis oleks täiesti tau nita v selline ■töömeetod laia üldise profiiliga rin gile. Kahjuks h a rr a sta s veel kuni käesoleva õppeaastani põhiliselt sel list töömeetodit UTU kõige a v a ra ma profiiliga teaduslik ring — ajalooring. Kui ka ringi möödunud-aastase ju h atu se esimees Heldur Palli suutis oma isikliku entusiasm iga luua eeldused ringi töö kvalitatiiv seks muutmiseks, siis jäi ringi tege vus sobiva aktiivi puudumise ja sis sejuurdunud «nokitsemisstiili» t a kistava mõju tõttu ikka veel ajaloo teaduse jaoks lubam atult kitsastesse raamidesse. Analüüsides ajalooringi tegevust käesoleva õppeaasta esimese se mestri jooksul, tuleb täheldada olu lisi muutusi ringi tööstijlis. Kõige pealt on kadunud hallid kursuse töid refereerivad koosolekud. Nende asemele on asunud elavad (kohati tormilised) diskussioone tekitavad koosolekud, mille teemadeks on a alooteaduse aktuaalsed, ühiskondlik ku kõlapinda leidnud küsimused. Nii ära ta s üldist huvi üliõpilaste laia-. Ä E I R © ОО. Ü7 Ü. P I I d I I: T a rtu R iik lik u ü lik o o li fü ü s ik u te po olt k o n s tru e e ritu d o rlq in a a ls e 'e a p a ra a tic e k a su tam in e ra v i o ts ta rb e l V a b a r iik lik u T a rtu K liin ilis e H aig la k õ rv a -n in a -k u rg u osakonnas. R. H A N SEN I foto. esitatud parimad tööd, astuda kon takti nende autoritega ja tööd kõigi nõuete kohaselt vorm istatult (töö pikkus 12— 14 lk. trükis, autori allkirjaga v arustatult; ju h e n daja retsensiooni ja soovitusega trükis avaldamiseks; v ajad u s esi tad a lisamaterjalid (fotod, skeemid, tabelid); lõpul kirjanduse loetelu jne.) esitada TRU UTU nõukogule.. Aeroionisatsiooni küsimused hõl mavad meditsiinis ühte uuemat probleemi — elektrofüsioloogia valdkonda. Selle järgi on elusa o r ganismi eksisteerimiseks vajalik elektriline keskkond. Negatiivselt laetud õhumolekulid ehk aeroioonid avaldavad organismile kasulikku toimet, tõstes ainevahetust; positiiv sed laengud avaldav ad vastupidist. Üliõpilastööde kirjastamine aga kuju negu heaks stiimuliks te ad u s like probleemide edasisel uurimisel ja üliõpilaste teadusliku töö pro pageerimisel meie v a n as ülikoolis.. AVALDAME MÕTTEV AH ETU SE. K. K IR T , TRU UTU nõukogu kirjastamissektori ju h a ta ja D M O I I O M O M O I I O I I O M C. ja õiget reageerim ist m itm esugus tele auditooriumis tekkinud seisu kohtadele, mis mõnikord võivad olla ka ekslikud. Ringi juhatus peab samuti olema tugev teadusliku uuri mistöö metodoloogia küsimustes, sest lõpuks ой ju h a tu s p ä ra s t tööd. a j& io > o x in g ,is. tooriumi ette, terav atest teadusli kest probleemidest kinnihaaramine, osakonna üliõpilaste enamiku ak tiivse huvi tekkimine ringi töö v a s tu — see kõik on asetanud ringi juh atuse uutesse töötingimustesse. Kõigepealt osutus mitm ekordistunud töökoormuse ja vastutuse tõttu või matuks jätkata juba aastaid valit senud väära juhtim ispraktikat, mis asetas kõik juhtim israskused kuni pisiasjadega tegelemiseni juhatuse esimehe õlgadele. Sel a astal oleme püüdnud tõsta ju hatu se iga üksiku liikme vastu tust te m ale m ää ra tud kindla tööpiirkonna ülesannete täit mise eest. Ja senine tööpraktika näi tab, et juhatuse liikmed on mitte üksnes täitnud neile pandud kohus tused, vaid on esinenud korduvalt omapoolse initsiatiiviga. Siin on te gemist muidugi ka töötulemuste ta gasim õjuga. Rea ürituste õ nnestu mine ja üldise huvi tekkimine ringi töö vastu stimuleerib omalt poolt ju h atu st otsima veelgi parem aid tcovorme. Eriti heameel on märkida, et omapoolse alg atuseg a on esine nud ka mitmed ringi lihtliikmed. Nii tegi V kursuse üliõpilane R. Pullat ettepaneku viia läbi kevadse mestril koosolek teemal «Eesti a rs tid I maailm asõjas», milleks tal on kogutud juba rikkalik materjal. Kolme- ja enamatunniliste diskus sioonide läbiviimine rohkem kui 100-liikmelise auditooriumi ees nõuab juhatuselt kõrget teoreetiliste ja praktiliste teadm iste taset, kiiret. ju hendavat õppejõudu see esimene filter, millest käivad läbi koosoleku te ettekanded, konverentsija võist lustööd. Selleks et tõsta ju hatu se töövõi met teaduslik-metodoloogiliste küsi muste lahendamisel, ots ustas a ja looringi üldkoosolek sead a ,juhatu ses sisse erilise teadusliku konsul tandi koha. Üksmeelselt valiti selle le vastutusrikkale kohale V kursuse üliõpilane Heldur Palli, kes oma sü g a v a te teadm istega ajaloo kõige mitmekesisematelt aladelt ja vil jak a teadusliku tegevusega on võit nud õppejõudude ja üliõpilaste üldi se lugupidamise. Oluliseks muutuseks ajalooringi tööstiilis võib nim etada ka seda, et esmakordselt o m ring i liikmed h a k a nud pidevalt esinema Tartu ettevõ tete ja asutuste tö ötajate eeš. Nii on ju hatu se liige Tunne Sink esine nud juba kümmekond korda Tartu töötajate ees loengutega «Keelata aatomirelv» ja «Revolutsioonilise miilitsa tegevus Eestis 1917. a.». Edaspidi on kavas anda loeng Tartu ülikooli ia linna komso moli ajaloost. E ttek ann et valmistab ette 11-liikmeline üliõpilaste grupp dots K. Siilivase juhtimisel. Vaadeldes ajalooringi tööd pers pektiivis tuleb konstateerida, et on olemas kõik eeldused uue tööstiili — teravad probleemid, massiline audi toorium — edasiseks juurutamiseks. A. V A H E M E T S A , UTU ajalooringi juhatuse esimees. I N II. toimet. Kunstlikult negatiivsete või positiivsete ioonide hulka tõstes on seega võimalik m õjustada o rg a n is mi seisundit soovitud suunas. Seda asjaolu k asu tatak se ära m õningate haiguste ravimisel. Kliinilised tähelepanekud n ä ita vad, et negatiivsete ioonide sisse hingam ine avaldab head raviefekti kõrgenenud vererõhu puhul, ninanohu (oseena) ja kõhetuslike sei sundite puhul hingam isteede limas-. p w M e e m is t kestades ning b ronhiaal-astm a pu hul; samuti on kindlaks tehtud n e gatiivsete aeroioonide soodne toi me haav a paranemisele. Ka T artus on olnud võimalik vii mase 3 aa sta jooksul rake nd ada ravi negatiivsete aeroioonidega ni m etatud haiguste puhul. See on olnud võimalik meie ülikooli füü sikute van-õp. J. Reineti, dots. P. Prülieri, dots. A. Miti jt. abi tõttu. Nende poolt on konstrueeritud rida originaalseid apa raate ioonide te kitamiseks kunstlikult, nagu elektroefluviaalne aeroionisaator (koos konstruktor V. Kiisiga)/ termoionisaator. inhalaator-ionisaator, aerosoolionisaator, hapniku ionisaator jt. N im etatud a paraatide võimsus on palju suurem kui neil. mis on mujal kasutusel. N im etatud apa raate on kasutusel TRU kõrva-nina-kurguhaiguste, n ärvihaiguste ja kirurgiakateedrites, kus teostatakse eks perimentaalseid vaatlusi ja nende kateedrite kliinilistes b aasides k a suta takse ravi otstarbel m är g a ta v a eduga. Et soodustada füüsikute ja mee dikute koostööd tervishoiualaste kü simuste lahendamisel, oleks vaja T artu Riiklikus Ülikoolis luua aeroionisatsiooni-alane laboratoorium, mis tegeleks keskendatult nende tehniliste, füsioloogiliste ja ravialaste küsimuste uurimise ja lahen damisega. Olgu lõpuks m ärgitud veel seda, et van.-õp. J. Reineti, dots. P. Prülleri ja dots. A. Miti poolt konst rueeritud aeroionisaatoreid maini takse Suure Meditsiinilise Entsüklopeedia äsja ilmunud teises köites. Dotsent Б. Siirde KORRAS. Kuidas läbi viia konverentse Milleks on ÜTÜ keskorganid vajalikud üliõpilaste teaduslikele ringidele? Nad peavad looma või malusi üliõpilaste teaduslike tööde avaldam iseks ja populariseerimi seks ning organiseerima kogemuste vahetam ist ringide vahel. Selleks koostab ÜTÜ teaduslike ^tööde kogumikke ja korraldab teaduslikke konverentse. Missugusel m ääral täitis neid ülesandeid TRÜ ÜTÜ XI tea du s lik konverents 17.— 19. apr. 1957. a.? Konverents viidi läbi põhiliselt 18. aprillil; sel päeval õppetööd ei toimunud ja sektsioonide istun gid kestsid hommikust õhtuni. Selle mooduse p o o l t kõnelesid mõnedki argum endid. Esiteks oli vastaval komisjonil kam paania korras kergem konverentsi läbi viia. Teiseks võis üheks päevaks s aad a täielikku v ab astust õppe tööst. Töö tegelikku kulgu vaatlem e bioloogia alasektsiooni näite varal. 18. aprill, kell 10. Botaanikaauditoorium on puupüsti täis. Kuu latakse tähelepanelikult botaanikute ja külaliste ettekandeid. Viimased lahkuvad varsti koos saatjateg a: on ju v aja ka Tartu linna vaadata. Kell 13. Äsja lõppes esimene istung, kohe algab jä rgm ine. Kol mandik kuulajaskonda, peamiselt nooremad üliõpilased, lahkuvad väsinult. Zooloogide ettekannetele järg n ev aid pikki vaidlusi kuulavad vähem asjasse pühendatud tüdinult kella vaadates. Naaberauditooriumis peetakse nõu, missugusele esi nejale milline ra a m a t kinkida. Alasektsiooni ju h ataja leiab endale asendaja ja läheb lõunale. Istungi lõpuks hõreneb auditoorium tu n d u valt. Kell 18 toimunud taimefüsioloogide ja geneetikute istungist võttis osa ainult kümmekond üliõpilast ja õppejõudu — kõige v a stu p id a vamad. Siit leiame põhilised argum endid konverentsi ühepäevase kestvuse vastu. 1. ÜTÜ konverentsikomisjon ei. suuda ka parima tahtmise juures juhtida k orrag a 17 alasektsiooni tööd. 2. Istungid kujunesid v ä g a pik kadeks Näiteks peeti 18. aprillil füüsika alasektsioonis 10 ettek an net, bioloogia alasektsioonis 8 ette kannet, a rv es tam a ta külalisettekandeid. Sellistes tingim ustes on vä g a raske osa võtta kogu a la sektsiooni tööst, 3. Et kõik sektsioonid töötasid sam aaegselt, oli kogemuste vah e tam ine ringide vahel minimaalne. Et ka ettekannete teesid jäid trükkimata, võib lugeda TRÜ UTU XI teaduslikku konverentsi ainult formaalselt õnnestunuks. Tõsi küll, kanti ette kau gelt üle saja töö, kuulati külalisettekandeid jne. See kõik aga oleks võinud toimuda ka ringide töökoosolekute käigus. Kuidas viia läbi UTU järgm ine konverents, et ta täidaks eelmisest paremini oma ülesandeid? 1. Konverentsi a e g peaks olema pikem: umbes kaks nädalat. 2. Konverents tuleks läbi viia teaduskondade või UTU osak on da de kaupa, vältides paljude sekt sioonide (eriti lähedase tem aati kaga) paralleelset tööd. Plenaaristungid toimuksid siis iga sekt siooni töö lõpetamise puhul ja konverentsi lõpul. 3. Konverentsi organiseerimise ja läbiviimise raskus tuleks panna osakonnanõukogudele ja ringide juhatustele; UTU keskorganeile jää k s vaid kooskõlastav ja kont rolliv osa. 4. Vabu päevi konverentsiks po le vaja. Selle asemel võiks soovi ta d a isetegevusringidel ja ühis kondlikel organisatsioonidel piira ta oma üritusi konverentsi pä eva del. 5. Kui konverentsi a eg ja läbi viimise kord osutuvad õn nestu nuiks, tuleks nad muuta tr a d it sioonilisteks. 6. Võimalikult vara tuleks trü k kida ettekannete teesid ja konve rentsi kava. т. TIM M, zooloogiaringi liige.

(3) £ > ilfc m ö ö d u n u s s e 1» Üheks kõige rohkem levinud rahvatraditsiooniks on «õnnevala mine» uusaastaööl. Selle kaudu püütakse teada saad a tulevikku, kõike seda, mis sünnib järgmisel aastal. Tahtsime meiegi, üliõpila sed, näh a uusaastaööl oma ülikooli tulevikku ja selleks «õnne valada», kuid, oh häda, «õnnevalajate» hulk üietas selleks m ääratu d tina ko guse ja nii pidimegi sellest lõbust loobuma. Tulevikku a g a tahaks siiski teada. Järelikult tuleb selle teadasaam iseks kasutada teisi teid — v aadelda seda eilse ja tän ase n in g meie m ajandusm eeste tule vikukavade valgusel. Alustame eilsest ja tänasest. TRU teeb ise nii jooksvat kui ka kapitaalremonti, sam uti kapitaalehitust. Selleks kulutati 1955. a a s ta! 942 000 rubla, 1956. aastal 1 miljon 500 000 rubla, 1957. aastal 1 miljon 910 000 rubla. N agu siit näha, on ehitustöödeks kulutatud sum m ad igal a astal suurenenud üm m arguselt ‘/s miljoni võrra. 1958. a a s t a assigneeringud pole küll veel lõplikult kindlaks m ä ä r a tud, kuid kõigi eelduste kohaselt suurenevad nad veelgi. Seejuures on teostatud tööde m aht suurene nud veelgi kiiremini, sest suure osa möödunud aa sta suurima ehitus objekti — staadioni — ehitustöö dest tegid üliõpilased ja õppejõud ühiskondliku töö korras. Teisena tuleks nim etada kohvi kut, mis meil valm is sam uti möö dunud aastal. S amal ajal alustati Tiigi tän av a ühiselamu põhjalikku ümberehita mist. Möödunud aa stal jõuti ümber ehitada 1 tiib, kuid ka selle varal saab juba ettekujutuse sellest, mil liseks kujuneb see ühiselamu tule vikus. . . Koridorisüsteem kaotab tubadest. m S K m d iik u m a id. läbikäimise ja toad ehitatakse tu n duvalt väiksemad (3—4 inimesele). Keskkütte sisseehitamisega kaovad häiriv jahedus ja vingum ürgistusjuhud üliõpilaste toimikutest am b u latooriumis. Ette on n ähtud ka korralikud klubiruumid. See on kahtlem ata suur töö ja seda ei suudeta valm is teha ühe aastag a. Nende tööde teostamiseks ongi planeeritud 3—4 aa stat. Osalt oleneb n en de tööde teostamine sel lest, kui kiiresti valmib ülikooli. iu le v ih h u uus ühiselamu, mida ehitab T artu Üldehit.ustrust. Ümberehitustega Tiigi ühiselamus väheneb seal koh tade a rv tunduvalt ja kui ümber ehitus kiiresti lõpetada, ähvardaks meie ühiselamute fondi veel su u rem kohtade puudus kui seni. 1958. a a s ta plaanis on veel r a a matuhoidla ehitamine peahoonesse, botaanikaaia kasvuhoonete suurem korrastamine, õppehoone nr. 4 v a rustam ine keskküttega, terve rea hoonete katm ine uute katustega. H ak atak se välja kuiun d am a igati eeskujulikke õppekabinette, mis v a ru statakse uule seadm etega (peda googika, foneetika jt. kabinetid). Üliõpilaste elamis- ja õppimis tingim uste parandam ise kasuks räägib seegi asjaolu, et ühiselamud v aru stata kse reform põhjaga voo ditega, riidekappidega ja riiulitega. Seni on eriti suur puudus olnud just riidekappidest. H akatakse üm ber korraldam a valgustusseadmeid, niis õige mitmel pool on v a n a n e nud ega v asta kaasaja nõuetele. 1959. a astal saab ülikool endale klubi Tähe tä navas. Jätku v ad s t a a dioni viimistlustööd. Veel kaugem as perspektiivplaa-. Udo K a n g u r — usun, et seda nim e on kuuln u d peaaegu kõik m eie üliõpilased. Tem ast räägi takse ju nii palju: sportlased räägivad tem a st kui tu b list su u sa ta ja st, kom som olitõötajad kui suurepärasest osakonna sekre tärist, staadioni ehitajad kui trib üün im eistrist ja ku rsu seka a s lastele on ta heaks kursusevanem aks. Lõbus, vaim ukas või tõ sine ja m õtlik, selline on U. K angur, va sta v a lt olukorrale. «V ahva poiss,» ütlevad ku rsu se kaaslased. E sita n sm . K angrule endale m õned küsim used. «M issuguseid sa a vu tu si on teil om a erialal?» «Ei m ingisuguseid, m is vää riksid n im etam ist. M öödunud aastal õnn estu s m ul Tartu linna esivõ istlu stel suusatam ises väli а sõita I järk. N o TRU «tea tes» olen ka m õned korrad sõitnud.» «M issuguseid võistlusi peate kõige tähtsam aks?» u u d ish im u t sen edasi. «R aske vastata, m öödunud aastal K äärikul peetud E esti kõ rgem ate koolide esivõistlused olid päris pingsad. M eiega koos võistlesid veel P etro za vo d ski suusatajad. M ul tuli sõita esin d u sm eesko n n a s 4У\10 teatesõi d u s esim est vahetust. Oli plaa. ü itä p C ia S i nis tulla esim eseks, reaalsed või m alused selleks olid olem as, kuid P etrozavodski m eeskond . . . seda lüüa oli kaunis utoopiline üritus. Võtsin appi kavaluse, «han itasin» veidike. E nne tõusu sõitsin esim eseks, m inu järel oli II m eeskonna esindaja ja siis P etrozavodski mees. Tõusul m öödum isvõim alusi ei olnud. N ii kaua kui külaline mäe otsa sa i, olin m ina juba am m u tem a sil m ist m etsa vahele kadunud. N ii saim e juba esim eses vahetuses edum aa sisse, m eie teised hoid sid seda ja . . . tulim egi esim e seks.» O sakonna kom som olikoosolek . . . Udo K angur silm itseb tähe lepanelikult osavõtjaskonda, kas kõigil on ruum i rõivaste jaoks, kes puudub jne. A ga ega puudu jaid kehakultuurlastel polegi pal ju — d istsipliin on siin parem kui kuskil m ujal. «Ü likoolis iga tahes ei ole nii «kõva käega» sekretäri, kellel oleks selline m õju kui on K angrul. M ina vä hem alt pidasin teda E risalu kõr val parim aks,» lausub O. Kuuli. Ja õppetöös . . . «Siiani küll on olnud, aga eks oie aega veel läbigi põruda,» kostab U. K an. gur m inu küsim usele, kas tal se ni kõik hinded viied on olnud. P raegu on U. K angur K ääri kul pioneerilaagris, m is on orga niseeritud talvevaheajaks õpilas tele. A lles h ilju ti võisim e raa diost kuulda, kui lõbusalt elavad pioneerid — päevad täis igasu guseid m änge, võistlusi, m illel on tunda pea kõigil spordihõngu. S iin g i on suur osa sm. U. K angrul. Täna lõpeb lastel koolivahe aeg. Tartusse pöördub tagasi ka U. K angur j a . .. otse eksam itulle. Ü liõpilased, kes teist on aja puuduses, pöörduge kehakultuuriosakonna II I kursuse üliõpilase U. K angru poole, tem a aitab kindlasti! T. M U R U. nis on lasteaia ja lastesõime a s u tamine, Sangaste, lossi muutmine turism ibaasiks, Kääriku spordibaasi väljaehitamine jne. Häid kavatsusi on küll ja küll, kuid kaugemale me ei kavatsenud vaadata, piisab sellestki, et saada ettekujutus ehi tustegevuse homsest päevast üli koolis. E. UUK. MAJANDUSTEADUSTE-ALANE TEADUSLIK KONVERENTS Möödunud aasta 26.— 28. det sembrini toimus TRU-s Eesti NSV kõrgem ate õppeasutuste ja T ea duste Akadeemia M a jan d u sin s ti tuudi m a jand ustead uste-alane te a duslik konverents Konverentsil esinesid ettekan ne tega Tartu Riikliku Ülikooli, Tallin na Polütehnilise Instituudi, Eesti P õllum ajanduse Akadeemia, ENSV TA M ajandusinstituudi, Läti NSV TA M ajandusinstituudi, Leedu NSV TA M ajand usin stitu ud i ja A. A. Zdanovi nimelise Lenini or denit kandva Leningradi Riikli ku Ülikooli m ajandusteadlased. Kolme päeva jooksul kuulati ära p ä ra s t TRÜ rektori ENSV TA ak a deemiku prof. F. Klementi avasõna 13 m itm esugust teaduslikku et tekannet.. Konverentsist võtsid osa EKP Keskkomitee teaduse, kultuuri- ja kooliosakonna ju hataja, m a ja n d u s teaduste kand id aat sm. Inti, EKP Tartu Linnakomitee sekretärid Raid ja Kivimaa, TRU, E PA ning teiste asutuste ja ettevõtete m a j a n dusteadlased, õigusteadlased, filo soofid, ajaloolased ja teised. P ä ra s t ettekannete ärakuulamist toimusid läbirääkimised, millest võttis osa 9 teadlast. Sõnavõttudes avaldati mõtteid ja diskuteeriti ENSV TA korrespondeeriva liikme O. Sepre ettekande «P õllu m ajan duse näilik õitseng kodanlikus E es tis», L äti TA M ajandusinstituudi esindaja m aja nd ustea du ste k an d i daadi P. Dzerve ettekande «Nõu kogude võimu m ajanduslikud üritu sed Lätis aastatel 1917.— 1919.»,. TRU poliitilise ökonoomia kateedri dotsendi kt. m ajandusteaduste kandidaadi M. Bronšleini ette a n de «Kolhoositoodangu hinna k uju nemise poliitökonoomilised alused» ja teiste ettekannete üle. Konverentsi töö kokkuvõttes avaldati arvam ust, et konverentsi töö kulges edukalt ja oli viljakas. Konverentsil vaheta ti teadusliku töö alaseid kogemusi ja mõtteid, saadi andmeid paljude aktuaalsete m ajand ustead uste-alaste probleemimide koht?. Peeti vajalikuks, et konverentsil tehtud ettekanded tr ü kitaks eri kogumikuna. Soovitati, et TRU võtaks selle ülesande en dale. Lõpuks tunnistati vajalikuks, et selline konverents ei jääk s viim a seks, vaid muutuks traditsiooniks.. : э 11с э 1Ю П О м с э 1Ю ! Ю П О н с э 11с э и . с э п с э и с э п с э п с э п о и с э и с э и а п с э п о и с э п с э et kõige parem ini sai sellega h ak kama J a a n Saul, kelle Pepi ei olnud ain ult ühekülgselt aja surnukslööja, vaid vahetevahel tekkis v aata jal tunne, et Pepis «tõepoo lest on midagi» (n ag u ta ise ütleb). J a a n Sauli v aadates ei olnud vaja meelde tuletada, et ta pole proU i) к о м е. Noot) ei kasutan ud täiel m ääral ära võimalusi, mida pakkusid nen de osad. Eriti oleks tahtnud näha Ljubitsat kui naisüliõpilast energilisemana, elavamana. Raskena tu ndus N ata osa Mai Elmile, kelles oli liig nalju läbi paistvat kunstlikkust. Kui v ahest. © ем ки. E K S n tD lS E S *. эпопопопопеэисэпсэ Külaline M oskvast. tä m ä v t r -. fessionaalne näitleja, mistõttu mõ poleks aidan ud grimm, oleks või ne «möödalaskmise» võiks a n d e s nud ema tun du da tü trest n oore tada. Ta tundis en nast laval vabalt, mana. Episoodilistest osadest võiks m ä r ei langenud osast välja, tema mii mika ja pantomiimika olid oma kida E lm ar Uuki m üürsepana. See isetegevuslane on m än ginu d juba kohal. kõrvaltege Naisosaiistest jäi kõige ro h mitmetes näidendites kem meelde Reet Reiljan Lulana. lasena ja sellega hästi toime tulMitte sellepärast, et oli tegemist R eet R elja n L u lan a. karakterosaga, vaid et Reet andis tõetruult edasi «elupõletaja» tüübi. M än gida «Vanemuise» laval on S elleit nählub, et siingi õnnestu juba iseenesest suur julgustükk, sid parem ini negatiivsed k a n g ela sest see teater on üks vabariigi sed, n ag u see komöödiates p a h a parimaid ja on muutnud teatri tihti juhtub olema. Kuid saavutusi külastaja juba nõudlikuks. Kuidas on ka teiste tegelaste mängus. V anaisa Boga (Raimu Laubre) sai selle julgustükiga siis hakkama meie ülikooli draam aring, mängides oli küllalt tõetruu, kuigi vahest seal rumeenia näitekirjaniku Dra- natuke liig nooruslik. H ästi pidas välja D ragisa osas gutin Dobritšanini komöödiat «Kol Kalju Haan, kuigi oleks ta h t me ööbiku tä n a v 17»? nud näha, et tem as on midagi Ülikooli draam aringil on kahtle ka elavast inimesest, kes on või mata raskusi rep ertu aariga, sest meline välism aailmale reageerim a häid üliõpilasteemalisi näidendeid mitte ainult küsim usega «Mitme on ju vähe. Seekord langes valik tähega?» komöödiale, mida m ängides on v äga Liigset nooruslikkust võiks v a ahvatlev minna kergema vastupanu hest ette heita ka Virve Meeritsale teed, liigselt tegelasi karikeerida. Pola osas, Kuidas siis lahendasid oma osa Positiivsete tegelaste paar Miisa antu d näidendi tegelased? Tundub, (M ärt Liigant) ja Ljubitsa (Ellen M ä rt L iig a n t (M iisa). v am at anda. Lõpuks tuleb märkida, et lav as taja Haim Drui on meie noorte isetegevuslastega teinud ära tubli töö ja jääb vaid soovida, et see töö jätkuks. M. K U N IN G A S T. M U R U S A L U. ja. E llen. Noot. (L ju b its a ).. Neil päevil viibis Tartus NSV Liidu Teaduste Akadeemia Sinoloogia Instituudi (Moskvas) töö taja sm. A. N. Filoppov, kes insti tuudi ülesandel tutvus Balti liidu vabariikide kõrgem ate õppeasutuste ning teiste suuremate kultuuriasu tuste käsutuses olevate Hiinat puudutayate materjalidega. Olles tu t vunud Leedu NSV-s leiduva suure pärase hiina müntide koguga ning Läti Riiklikus Ülikoolis säilitatava suure sinoloogi P. Schmidt’i isik liku raam atu k o g u g a, tutvus sm. Filippov ka Tartu Riikliku Ülikooli P e ara am atuk og u hiina fondidega ja külastas orientalistika kabinetti. Sm. Filippov tutvus kabinetiga v ä ga põhjalikult, vestles kohalolevate üliõpilaste n m g õppejõududega ja ilmutas kõige vastu s ü g a v a t huvi. Ta väitis, et tal polnud üheski asja külastatud ülikoolis võimalik tähele panna hiina keele ja muude orientaalkeelte õpetamist, isegi mit te suures Kiievi ülikoolis. Lõpuks avaldas sm. Filippov soo vi, et tehtaks kaastööd ajakirjale «Советское Востоковедение» ning tuleval aa stal ilmuma hakkavale Sinoloogia Instituudi ajakirjale «Советское Китаеведение». P. N U R M E K U N D.

(4) Nr. 1 (354) Reedel, 10. faan u arll 1958. a:. TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL. Lk. 4. Kehtestati teaduslike tööde konkursi põhimäärus Järjekordseks tähelepanuks üli õpilaste teaduslike tööde tulemuste hindamisel on möödunud a a sta lõpul NSVL kõrgematele koolidele saadetud uudne kõrgema hariduse ministri käskkiri nr. 1141, millega kehtestatakse üliõpilaste parimate teaduslike tööde üleliidylise kon kursi põnimäärus. Üliõpilaste pari mate teaduslike tööde üleliidulise konkursi üheks eesm ärgiks on sp et sialistide ettevalm istam ise kvali teedi igakülgne tõstmine. Üleinduime konkurss viiakse läbi igai aabtai kuni 1. novemprini järgm istel alaael: matemaatika, ♦ iuusiKa, keemia ja keemume tehno loogia, Dioioogia, geoioogia-mineraiougia, poiiuinajanüüs, ajaiugu, m aja nu usiea aus, lüosoofia, luoloogia, geograafia, metallurgia, n au atö ö s iu s, turuatööstus, maeasja ndu s, masina te-emtus, laeva ehitus, lennuasjandus, energeetika, eiektrooniKa, raadiotenniKa ja eieAtrotennika, geodeesia, aerofoto ja kaardistamine, tekstiiltööstus, ker getööstus, toiduainete-toöstus, tsel luloosi- ja paberitööstus, õig ustea dus, pedagoogika, ra a m a tu k o g u n dus ja arnuvindus, arhitektuur, a r s titeadus, larm aatsia, veterinaaria, m e .sa nd us ja metsatööstus, kunsti teadus, ehitusaiad, ra u d te e tra n s port ja raudtee, sildade ja tu nn e lite eaitus, au to tran sp o rt ja au to teede, sildade ja tunnelite ehitus n in g veetransport. Üliõpilaste teaduslike tööde kon kurssi juhivad selleks m ääratud kõrgem ad koolid ja teaduslikud uurimisasutused. Konkursile võib esitada töid, mis on tehtud 2 aasta jooksul, avald a tu d trükis või heaka. kiidetud kõrgem a kooli õpetatud nõukogu poolt. Üliõpilaste pari mate teaduslike tööde autorite pre meerimiseks luuakse 50 medalit, kusjuures medaiite arv u teadu s ala d e järg i m äärab kindlaks igal aastal NbVL Kõrgema H ariduse Ministeeriumi metoodiline valitsus.. ^. KEHAKULTUUR JA SPORT. Naiste võimlemisest Tartu Riiklikus Ülikoolis. tuna või trükituna varjunim e all, kusjuures lisatud ümbrik peab si saldam a vajalikke andmeid autori kohta nin g viimane av ata k se alles p ärast konkursikomisjoni otsust. Medali annab väija NSVL K õrge ma H ariduse Ministeerium kon kursikomisjonide poolt esitatud protokollide ja a ru a n n e te alusel. Medali saanud üliõpilasele k a n ta k se kõrgema kooli lõpetamise puhui ka vastav m ärg e medali saamise kohta diplomi lisasse. Medali kao tamise puhul teda ei uuendata. Medal ise on ü m m a rg un e 25 mm läbimõõduga. Keskel on kujutatud reljeefselt kaks kuju: meesuiiöpilane — parem as kaes r a a m a t ning vasak to etaiud gloobusele — ja istuv naisüliõpilane rukkipeade kim buga. Kujude tagaloonil on kujutatud päikese kiiri. Kmgi ümber on tekst «Parim a teadusliku üliopiiastöö eest». te s p o o l nim etatud käskkirjaga on m ääratud n m g loetletud ka 30 NSV Liidu kõrgem at kooli ning teaduslikku uurimisasutust, keilele on an tud õigus ja ühtlasi kohus tus organiseerida üleliidulisi kõrge mate Koolide üliõpilaste parimate teaduslike tööde konkursse v a s t a valt erialade järgi. Nii om avaa oeda õigust Moskva, Leningradi, Kaasani, Harkovi, 'Ibilisi, V alge vene, Sverdlovski, Uraali, Gorki, Dnepropetrovski, Siberi, Kiievi, Taškendi jt. kõrgemad koolid. Meie Eesti NSV kõrgem ate kooli de rida üliõpiiasi on igal a astal saan ud NSVL Kõrgema H ariduse Ministeeriumi tu nn ustuse aukirjade näol oma teaduslike tööde eest, Kuid nüüd tuleb loota, et üleliidu• ine konkurss on järjekordseks tiivustajaks teaduslikku tööd h in d a vaile TRU üliõpilastele, kelle kõr gemaid töötulemusi võib kroonida üleliiduline tun nu stu s — medal.. h a rr a sta ja te arv on kasvanud aasta-aastalt. T ä h tsat osa sel le laienemisel ja a re n gul iseseisvaks spor dialaks on etendanud Leningradi kunstilise võimlemise treenerid. T artu Riiklikus Üli koolis on eksisteeri nud kunstiline võim lemine faAultatiivse distsipliinina juba 1949. a. alates .1956. a astal aga loodi TRU kehalise kasvatuse ja spordi kateedri juurde kunstilise võ.miemise osakond, mis või maldas naisüliõpilastel valida kohustusli ku kehalise kasvatuse raam ides erialaks esi mesel ja teisel ku rsu sel kunstilise võimle mise. Kunstilise võimle mise osakond oman M, T uka e sita m a s h a r ju tu s t p alliqa das suure po pu laar suse naisüliõpilaste Üleliidulise ühtse spordiklassifi- hulgas, 1956/57. õppeaastal kul katsiooni programmi järgi fikseeri ges õppetöö nim etatud osakon takse 46 spordiala, millega tegele nas põhiliselt kunstilise võim le vad noored Nõukogude Liidus. T a r mise klassifikatsiooni programmi tu Riiklikus Ülikoolis neid kõiki küll alusel, millele lisandusid abistavate ei viljelda, kuid pooled neist on siis distsipliinidena suusatam ine ia ker ki meie üliõpilaste poolt h a r r a s ta t a gejõustik. Arvestusliku nõudena tuli vad. Teame, et spordialasid, mille üliõpilastel neljanda semestri lõ ga tegelevad ainult mehed, on terve puks täita kunstilise võimlemise rida. Ainult naiste poolt h a r r a s ta t a klassifikatsiooni 111 järk. Möödunud vatest tunnem e vaid üht — see on õppeaasta kogemused näitasid, et kunstiline võimlemine. paljudele üliõpilastele, kes küll suhOlles tihedas seoses muusika tusid õppetöösse tõsiselt, valm istas tantsu ja esteetilise kasv atu se gr järgu nõ uete täitm ine keskkoolis ning arvestades naise füsioloogilis- saadud nõrga kehalise ettevalm is anatoomilisi erinevusi, kalduvusi jr tuse tottu raskusi. Arvestades üli emotsioone, on nim etatud ala h a a õpilaste kehalist ettevalm istust, kul ranud enesega naisi kõikides liidu geb käesoleval õppeaastal oppetoo I. M A A R O O S , vabariikides. Kunstiline võimlemine osakonnas I ja II kursusel rohkem TRÜ teaduslik sekretär. on v ä g a noor spordiala, kuid selle üldise kehalise ettevalm istuse alusel eeskujuliku rühi rõhutamise, musi kaalsuse ja rütm itunde arendamise Võistlusele esitatud töö peab si KAS ETRUSKI KEELE PÄRITOLU KÜSIMUS ON teel. M uudatused osakonna sisulises saldam a uudsuse ja originaalsuse töös tingisid ka osakonna nimetuse elemente, omam a töötulemuste LAHENDATUD? muutmise n aiste võimlemise o sa praktikasse juu ru tam ise kasulikke Hiljuti teata s itaalia professor mida prof. Glori väidab, siis saab eesmärke või olema originaalne Licino Glori ajakirjandusele, et tal tema raam atu s t kaasaja keeletea konnaks. Edasijõudnud võim leja tega kulgeb töö naiste võimlemise teos näiteks ühiskonnateaduste, kir olevat õnnestunud dešifreerida duse üks senatsioone. Juba pikki va stava lt üliõpilaste janduse või kunsti alal. K onkurs muistne etruski keel ning et ta ka aegu on õpetlased püüdnud tundm a osakonnas võimetele ja soovile kahes su u side läbiviimiseks m oodustatakse vatsevat veel enne käesoleva aasta õppida etruski keelt. Juba mitu nas; esiteks kunstilise võimle vastavais kõrgemais kooles 5—7- lõppu avaldada raam atu, milles ta korda on nad olnud arvam isel, et liikmelised spetsialistidest profes lahendab kõik selle keelega ühen neil on õnnestunud lahendada soritest, dotsentidest koosnevad ko duses* olevad mõistatused. Rohkem mõistatus, kuid iga kord osutus misjonid, kes otsustavad võistlus ei võivat ta silmapilgul avaldada, see alusetuks. Kui a rv a ta v a t la töödele medali andm ise hääle tam i vahest ehk veel seda, et ta olevat hendust püüti ra ken da da raidkirse teel. leidnud võtme etruski keele olemuse jad e juures, esines alati midagi, mis Tuleb märkida, et tööd võistlus avamiseks ja et ta tänaseni olevat ei sobinud. P rae g u ei teata isegi tele esitatakse kõrgem ate koolide lahti mõtestanud ЬООО raidkirja seda, missugusesse keelkonda etrus rektorite poolt hiljemalt 1. novemb 10 0C0 tead a olevast etruski raid- ki keel kuulub. P. N U R M E riks 2 eksemplaris masinal k ir ju t a - J kirjast. Kui see peaks olema õige, 2 3 4 5 6 7. !{iii.riii:iii:iiitiii;iii;iii:iii;iii;i!i;i!iiiii:iii;iii;iiiiiiinii[!iisiiiiiiiiiiiii!uiiiiiiiii!i;!iiiiiitiiii(iiiiiKi!iiiii;iiiii!i;iiiiin:iiii{ii;ii!i!iiiiiiHii;iiiiiiiiiiiiin;uiiüi!!ii[ii!iiiHi!iiiimuiii шшшншишшшшшшишшши Ü LIKOOLI AJALOOST M öödunud aasta oli TRU orienta listidele tähtis seega, et täpselt 120 a a s t a t tagasi" alustati Tartu ülikoolis vana-india (sanskriti) keele õpinguid, lo lle a e g s e ist loen gute kavadest nähtub, et 1837. a a s t a II semestril, mis kestis 23. juulist kuni 19. detsembrini, luges teoloogia litsentsiaat eradotsent dr. Karl Friedrich Keil kursust «Die A n fang sgrü nd e der S anscrita-Sprache nach Bopp’s «Kritischer Grammatik», Berlin 1834» ühe või kahe n äd ala tu nn i ulatuses. Tollal kuulusid kõik oriendi keeled usuteaduskonna kompetentsi, v a a ta m a ta nende keelkondlikuie kuuluvusele.. duse dotsentuur, kus Leopold von Schröder oli õppejõuks kuni a a s tani 1894. Järg n ev a l aastal luges sanskriti keelt ajutiselt taas dr. Leo Meyer. P ä r a s t m õn eaastast vah e a e g a asus Tartu ülikooli ju urde tööle magister D. N. Kudrjavski, kes oli esm alt saksa ja võrdleva keeleteaduse erakorralise professori kohusetäitjaks ja hiljem korraliseks professoriks. Alates a astast 1899 luges ta pidevalt sanskriti ehk. vist prof. dr. phil. Max Vasmer aja va hem ikus 1920— 1921. 1922. aastal loovutas ta need loengud vahepeal Tartu ülikooli juures töö le asu n u d indo-euroopa keeletea duse professorile dr. phil. E. Kieckersile, kes püsis nim etatud kohal oma surm ani 1938. aastal. P ä ras t teda õpetas sanskriti keelt dr. phil. P. Arumaa. Nõukogude-aegses Tartu Riikli kus Ülikoolis tegeleb sanskriti õpe tam iseg a V. Er-. U suteaduskonna koosseisus lu ge sid sanskriti keelt kaks teoloogi. Esimene, dr. KarlFriedrich Keil, lu ges aastail 1837— 1855. Temale j ä r g nes dr. Wilhelm Volck, kes luges aastail 1863— 1884. Seejärel e rald a ti muud oriendi keelded usu tea du s k onnast (peale semi keelte, mis jäid sinna edasi). 1865. aastal hakkas sanskriti keelt õpetam a saksa ja võrdleva keeleteaduse korraline professor dr. Leo Meyer, tehes seda kuni 1881 aastani, mil ta loovutas selle eradotsent dr. Leopold von Schröderile, kes a lu s tas tööd a a stal 18Š2. Nimetatud teadlase a jal loodi Tartu ülikooli juurde vana-india keele ja k irjan MB 00905. Trükikoja. «Tartu. T a rtu lin n a m e istriv õ is tlu se d m e e ste le v õ itis TRÜ keem iao sak o n n a I k u r s u s e üliõ p ilan e A a rn e M aaroos, v õ iste ld e s e sim e se s spord ijä rg u s .. 8 9 10 II 12 13 14 15 16 17 18 19 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 «6 67 68 4ü 92 93 94 95 96 97 98 99 100 Ю 1 Ю2 103 104 <t>5 106 107 io8 69 4b 91 i2G 127 /28 129 130 131 132 133 134 135 136 137 /38 /39 Ю9 70. 20 21 22. 23 47 90 125 12Л 123 122 121 120 119 118 117 116 US (14 ИЗ ii2 Щ III IlO 71 24 46 8У 88 87 «6 8? S4 83 82 81 80 79 78 77 76 75 74 rs 25 4b 44 43 42 41 40 39 3S 37 36 35 34 33 32 31 30 29 2& 27 2S. ^ 1.—7. P ran tsu se helilooja. 6.— 14. Kunstlik keel. 8 — 11. Lõpposa, i l — 15. Tegelane E. Peterson-Särgava ju tu stusest «Oheliku onu jõulunägemine». 13.— 17. Tram m i peatus Tallinnas. 1 6 .-2 0 . Jahihuvialaks on uus- ju m a lan n a v ana s Roomas. 1 8 .-24 . Lõunamaine puuvili. 2 2 .- 2 4 . Koht india keeled (eriti hindi keel). Mis puutub a g a iraani keelte Kingissepa rajoonis. 24.—26. Noor õpetamisse Tartu ülikoolis, siis on eesti helilooja. 26.—30. Riik Aasias. sellel veelgi vanem ajalugu, kuna 28.—34. Naise peaehe. 31.—36. Leresimese kursuse uus-pärsia keelt montovi poeem. 34,—41. Koletis. Ladu. luges a a sta l 1834 orientaalkeelte 3 9 .- 4 3 . Tants. 4 2 .- 4 5 . ja eksegeesi korraline professor 43,— 47. Ajaühik. 4 5 .- 4 9 . Lähe. dr. Adolph Friedrich Kleinert, tehes 46,—50. Linn Eestis. 49.—53. Ja am 5 0.-52. seda siiski ainult ühe semestri. Tallinn—H aapsalu liinil. Ajavahemikus 1865— 1866 luges «Estonia» solist. 5 2 .- 5 5 . Einelaud. uus-pärsia keele kursust semi keel 53.—57. Mehe nimi. 56.—58. Eesti te korraline professor dr. Wilhelm maletaja. 57.—61. Tuntud eesti Volck. Rohkem tsaaria eg ses Tartu rahvaluule koguja. 59.— 69. Kõmu. 66.—69. Aine osake. 68.—70. Üks ülikoolis iraani keeli ei loetud. sugulasist. 69.—73. Eesti naiskir Kodanluseaegses Tartu ülikoolis janik. 72.—75. Tuglase miniatüür. luges mitmesuguseid iraani keeli 73.—77. Iseäranis. 76.—79. Kuri. dr. phil. E rn st Kieckers. 77.—79. Suu osa. 79.—82. Suvitus Nõukogudeaegses T artu Riiklikus linn Eestis. 81.—87. A. Saali a j a Ülikoolis iraani keeli seni leetud looline jutustus. 85.—89. Soomeei ole. N endega k avatsetakse te ge pärane mehe nimi. 88.—94. «Esto nia» operetisolist. 93,—96. päev lema hakata lähem as tulevikus. ladina keeles. 95.— 102. Sõjalaevade P. N U R M E K U N D koondis. 97.— 102. Töötajate koos-... Kommunist» trükk Tartus, Ulikoeli 17/19.. mise klassifikatsiooni järgu ka vad e õppimises, s. t. võistlusspordina, ja teiseks täiustamises, o sa võtus rühm- ja m asskavadest ning ühiskondlike instruktorite n ing spordikohtunike ettevalmistuses. Kuigi n aiste võimlemise osa konnas on pearõhk pandud üldi sele kehalisele ettevalm istusele ja massesinemistele, jääb siiski osa konna oluliseks töölõiguks ka võist lusteks ettevalmistumine. Nii on lä hemas tulevikus ette näha mitmeid huvitavaid üritusi kunstilises võim lemises. Näiteks sõpruskohtumised Tallinna Pedagoogilise Instituudi ia Riia ülikooliga, võistlemine k u n s tilise võimlemise koondvõistkonnas Gruusia koondvõistkonna vastu jne. P arem atest ülikooli kunstilistest võimlejatest tuleks esile tõsta I jä r gu sportlasi M. P ro os-S aad m at (KKO), M. Tukat (Ajaloo-Keeleteackiskond) ja Silvia Kütti (Arstitea duskond). Ülikooli te aduskondade vahelistel võistlustel on edukalt esinenud A rstiteaduskond ja Ajaloo-Keeleteaduskond. L. S A A R. bo 51. V a n a : india keette õpetam isest vana-india keelt Tartu ülikoolis. Tema töö indoloogina oli kauakes tev ja viljakas. Ta töötas kuni 1918. aasta I semestrini (kaasa arv atu d ). D. N. Kudrjavskist ku junes tsaari-Venem aa üks ju htiva maid jõude sanskriti ja indoloogia alal üldse. Tema sulest ilmus Tartu perioodil kaks õpikut («Н а чальная санскритская хрестома тия», Юрьев 1903 ja «Начальный курс санскритскаго языка», Юрьев (Д ерпъ) 1917), mis paistsid silma oma hea metoodilise ainekäsitluse poolest. Rööbiti teadusliku ja ped a googilise tööga tegeles prof. K ud r javski ka tõlkimisega sanskriti keelest vene keelde. T ähelepan da vad on tema «Ritopadeša» (v a n a india valmide) tõlked. Kodanluseaegses Tartu ülikoolis lugesid sanskriti keelt ja mõnin gaid praakritte (kesk-india keeli) mitmed õppejõud, n a g u tuntud sla-. ^. seis teataval alal. 101,— 103. Närv. 103.— 106. Meri NSV Liidu põhja osas. 105.— 108. Vaikus, puhkus. 105— 112. Ukraina kirjaniku Sobko teos. 112,— 115. Aed. 114.— 117. Viha. 116.— 118. N a is e n i m i . 118 — 122. — Üksindust a rm a s ta v ini mene (käändes). 1,23.— 129. Riik Euroopas. 127.— 131. Tuntud mol daavia rahvalaul. 129.— 135. Kir janduslik kõnekujund. 134.— 136. Ora. 136.— 139. Eesti helilooja.. UUDISMAALASTELE, kes viibisid Belinshlnim elises sovhoosis Cn saabu nu d kviitungid vilja väl javõtuks kohalikest elevaatoritest. Kviitungid aeguvad 28. jaanuaril 1958, sellepärast palutakse ru tata vilja väljavõtuga. Lähemat infor matsiooni ja rah a vilja väljaostuks saab ELKNÜ TRU komitees J. Jurassovilt 10. jaan ua ril kella 19—20, 11. jaan u a ril kella 14— 15, 13. ja a nuaril kella 15— 16, 14. ja anu a ril kella 19—>20, 15. jaan ua ril kella 1'1— 12. TR Ü uudism aalaste staap Toim etaja A. RAUD. Üksiknumbri hind 20 kop. fifigTI M HVUM AAM ATUKOGU. Tellimine nr, 85.