Katseisikud vaatasid neutraalse ja negatiivse sisuga pilte arvutiekraanil neljas katsetingimuses ja rakendasid samal ajal eri emotsiooni regulatsiooni tehnikaid

Madis Bachmann

7HDGYHOROHNXNXLHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDP}MXVQGPXVSRWHQWVLDDOL komponendile LPP

6HPLQDULW||

Juhendaja: Andero Uusberg

/lELYSHDONLUL7HDGYHOROHNXP}MX/33¶OH

Tartu 2014

.RNNXY}WH

.lHVROHYDVVHPLQDULW||VXXULWLHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDWHWHDGYHOROHNMDWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQHP}MX((*VQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQGL/33¶OH Teadvelolek on YDVWXY}WOLNMDKLQQDQJXYDEDWlKHOHSDQXYRUPPLGDLVHORRPXVWDb toimuva lihtne

WlKHOHSDQHPLQH (Brown, Goodman & Inzlicht, 2013), mille seoseid LPP¶JDRQYlKHXXULWXG.

Katseisikud vaatasid neutraalse ja negatiivse sisuga pilte arvutiekraanil neljas katsetingimuses ja rakendasid samal ajal eri emotsiooni regulatsiooni tehnikaid. Tulemustest selgus, et

WHDGYHOROHNXWHKQLNDHLYlKHQGDLPP amplituudi esmakordsel rakendamisel, kuid korduvate esituste jooksul ePRWVLRQDDOQHUHDNWLLYVXVYlKHQHs. Hilisemal stiimulite taasesitusel ei olnud teadveloleku ajalugu statistiliselt oluliseks kaitsefaktoriks, kuid paistis trend selles suunas.

Abstract

The influence of mindfulness as an emotion regulation technique on E RP component LPP

This study examined the influence of such emotion regulation techniques like mindfulness and distraction on the EEG-recorded ERP component LPP. Mindfulness is a receptive, non- evaluative form of attention marked by simple observation of what is taking place (Brown, Goodman & Inzlicht, 2013), but there have been few studies on the relations with LPP.

Subjects watched neutral and negative images on a computer screen in four different experimental conditions while using different emotion regulation tehniques. We found that mindfulness did not reduce the LPP during the first viewing, but during repeated viewings the emotional reactivity decreased. Later, during a re-exposure task mindfulness viewing history was not a statistically significant protection factor, but there seemed a trend in that direction.

Key terms: mindfulness, LPP, emotion regulation

Sissejuhatus Emotsiooni regulatsioon

(PRWVLRRQLGPlQJLYDGROXOLVWUROOLRWVXVWHWHJHPLVHONlLWXPXVOLNHYDVWXVWHYDOPLVVHDGPLVHO PlOHVWXVWHWHNNLPLVHOMDLQLPHVWHYDKHOLVWHVXKHWHNHUJHQGDPLVHO Kuid negatiivsed

emotsioRQLGY}LYDGVRRGXVWDGDLQLPHVWHvahelisi konflikte, valesid otsuseid ja vaimse tervise probleeme. Selle W}WWXSDYDGLQLPHVHGVDJHOLUHJXOHerida oma emotsioone muutes nende valentsi, intensiivsust ja kestvust (viidatud Brown, Goodman & Inzlicht, 2013). 7lQDVHQLRQ PlUJDWDYRVD emotsiooni regulatsiooni uuringuid MDRWXQXGNDKHNVhKHOWSRROWSDYDG teadlased muuta viise, kuidas me olukRUUDOHP}WOHPHY}LKDOGDPHVHGDMDVHOOHWXOHPXVHQDND oma emotsionaalseid vastuseid muudame. Teiselt poolt uuritakse aga viise, kuidas

HPRWVLRQDDOVHOWROXOLVWHVWLLPXOLWHW||WOXVY}LEWHNLWDGDHULQHYDLGSVKKRORRJLOLVLYDVWXVHLG 6HHWHHPDRQROXOLQHVHVWDUXVDDPNXLGDVWlKHOHSDQXYDUDMDQHNRNNXSXXGHVWLLPXOLJD W}OJHQGDWDNVHPEHUNRJQLWLLYVHWHNVHPRWVLRQDDOVHWHNVMDWHLsteks vastusteks, Y}LESDNNXGD HPRWVLRRQLGHROHPXVHDMDOLVHNXOJHPLVHQHQGHJDVHRWXGIVLRORRJLOLVWHVQGPXVWHMD SLNDDMDOLVHP}MXPXXWPLVHNVPlUNLPLVYllUVHWP}MX%URZQ*RRGPDQ ,Q]OLFKW

*URVVLOHYDDWHDUWLNOLVYlLGHWDNVHHWSDOMXGWlQDSlHYDXXULMDGNXMXWOHYDGHPRWVLRRQH NXLSDLQGOLNNHYDVWXVWHMlUMHVWXVLPLVRQNXWVXWXGHVLOHVLLVNXLLVLNKLQGDEROXNRUGDROXOLVH YlOMDNXWVHQDY}LY}LPDOXVHQD1HHGHPRWVLRQDDOVHGYDVWXVHNDOGXYXVHGRQVXKWHOLVHOW OKLDMDOLVHGMDK}OPDYDGPXXWXVLNlLWXmuslikes, kogemuslikes, autonoomsetes ja

QHXURHQGRNULLQVHWHVVVWHHPLGHV2OXOLQHRQQHQGHMXXUHVVHHHWHPRWVLRQDDOVHLGYDVWXVH NDOGXYXVLVDDEPRGXOHHULGDMDMXVWVHHPXXWPLQHPllUDEHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHO}SOLNXNXMX Emotsioonide regulatsioon viitab prRWVHVVLGHOHPLOOHDELOVDDYDGLVLNXGP}MXWDGDPLOOLVHG HPRWVLRRQLGQHLORQNXQDQDGQHLGNRJHYDGMDNXLGDVQDGYlOMHQGDYDGQHLGHPRWVLRRQH

*URVVY}UGOHVHULQHYDWHHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLVWUDWHHJLDWHHIHNWLLYVXVWMDWDJDMlUJL QLQJV}QDVWDVHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLSURWVHVVLPXGHOL*URVVLPXGHOLVRQN}LJHOGLVHP vahe strateegiatel, mis muudavad emotsionaalset vastust enne, kui nad on aktiveeritud ja VWUDWHHJLDWHOPLVPXXGDYDGHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHWHJHOLNNXYlOMHQGXVWHKNYDVWXVHOH

suunatud sWUDWHHJLDG(VLPHVWHVWUDWHHJLDWHKXONDNlLEQlLWHNVPEHUKLQGDPLQHMDWHLVWHKXOND HPRWVLRRQLYlOjenduste allasurumine (expressive suppressionPLVWlKHQGDEHPRWVLRQDDOVH YDVWXVHNlLWXPXVOLNXYlOMHQGXVHWHDGOLNNXSlUVVLPLVWVLLVNXLLQLPHQHRQerutatud (Gross 1998 - viidatud Hajcak et al., 2010).

Emotsiooni regulatsiooni kognitiivsed tehnikad

7lKHOHSDQXRQVDJHOLQLPHWDWXGNXLLQIRW||WOXVHVHOHNWLLYVHWDVSHNWLPLVY}LPDOGDEPHLO NHVNHQGXGDHHVPlUJLOHSKHQGDWXGLQIRUPDWVLRRQLOHMDLJQRUHHULGDHHVPlUJLVXKWHVHEDROXOLVW LQIRUPDWVLRRQLhOGLVHOWRQXXULQJXGQlLGDQXGHWNlLWXPXVOLNXGMDQlUYLWDVDQGLOROHYDG vastused stiimulitelePLOOHOHRQWlKHOHSDQXS||UDWXGRQURKNHPOLKWVXVWDWXGY}LSlUVLWXG Y}UUHOGHVVWLLPXOLWHJDPLOOHOHHLROHWlKHOHSDQXS||UDWXGYLLGDWXG2FKVQHU *URVV (PRWVLRRQLNRQWHNVWLVRQWHDGODVHGKDNDQXGNVLPDNXLGDVHPRWVLRQDDOVHWHOHVWLLPXOLWHOH YlKHPWlKHOHSDQXS||UDPLQHPXXGDEW||WOXVWVHOOLVWHVHPRWVLRQDDOVHWHKLQQDQJXVVWHHPLGHV QDJXDPJGDOD2FKVQHU *URVV05).

hNVVHOOLQHOlKHQHPLQHPLVXXULEWlKHOHSDQXMDHPRWVLRRQLYDVWDVWLNXVWP}MXNDVXWDE VHJDYDWOHVDQQHWVHOOHNVHWSLLUDWDWlKHOHSDQXHPRWVLRQDDOVHOHVWLLPXOLOH7lKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQHK}OPDEWlKHOHSDQXHHPDOHVXXQDPLVWHPRWVLRRQHHVLOHNXWVXYDVQGPXVH HPRWVLRQDDOVHOWVLOPDWRUNDYDWHOWDVSHNWLGHOW2QQlLGDWXGHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQH YlKHQGDEHGXNDOWHULQHYDLGHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHLQGHNVHLGNDDVDDUYDWXGVXEMHNWLLYVHW HPRWVLRQDDOVHWLQWHQVLLYVXVWMDDNWLLYVXVWQHJDWLLYVHWHQlRYlOMHQGXVWega seotud lihastes (viidatud Thiruchselvam et al., 2011).

.RJQLWLLYVHWPXXWXVWY}LENDVXWDGD ka selleks, et tekitada emotsionaalset vastust kui puudub NlLPDVROHYYDVWXVY}LUHJXOHHULGDMXEDYDOODSllVWHWXGYDVWXVW. Selline kognitiivse

reguleerimise tehnika on tuntuGNXLPEHUKLQGDPLQHreappraisal). See sisaldab stiimuli WlKHQGXVHPEHUW}OJHQGDPLVWQLLHWPXXWXELQLPHVe emotsionaalne vastus sellele. hOGLVHOWRQ OHLWXGHWQHJDWLLYVHHPRWVLRRQLPEHUKLQGDPLQHDNWLYHHULEGRUVDDOVHOWHHVPLVHY||Nllru ja SUHIURQWDDONRRUHVVWHHPHPLVWRHWDYDGPEHUKLQGDPLVHYDOLNXWMDNRKDOGDPLVWQLQJ

YlKHQGDEVXXUHQGDEY}LKRLDEDOOHVDNWLLYVXVWVHOOLVWHVKLQGDPLVHVVWHHPLGHVQDJXDPJGDOD Y}LLQVXODYDVWDYDOWPEHUKLQGDPLVHHHVPlUJLOH2FKVQHU *URVV

7lKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQHMDPEHUKLQGDPLQHRQNDNVYlJDY}LPVDWNRJQLWLLYVHW emotsiooni regulatsiooni vormi, mis arvatakse erinevat selle poolest, kuna nad sekkuvad emotsiooni tekkimise protsessi. Grossi (1998) emotsioonide reguleerimise protsessi mudeli MlUJLP}MXWDEWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQH HPRWVLRRQLWHNNLPLVHWUDMHNWRRULWlKHOHSDQX VXXQDPLVHYDUDVHVHWDSLVHQQHHPRWVLRQDDOVHVWLLPXOLWlKHQGXVHKLQQDJXOLVWW||WOXVW6HHYDVWX P}MXWDEPEHUKLQGDPLQHHPRWVLRRQLWHNNLPLVHWUDMHNWRRULKLOMHPKLQQDQJXOLVHW||WOXVHDMDO 0}OHPDGROHWXVHGRQKLOMHPOHLGQXG7KLUXFKVHOYDPLMDNROOHHJLGHW||VNLQQLWXVW

HajcDNMWOHYDDWHDUWLNOLVY}HWDNVHNRNNXWXOHPXVHGHULQHYDWHVWXXULQJXWHVWMD

YlLGHWDNVHHWYDVWXVHOHVXXQDWXGVWUDWHHJLDGHLROHHULWLHIHNWLLYVHGYDLGVHRWXGIVLRORRJLOLVWH ja kognitiivsete kuludega ning on negatiivselt seotud heaolu meetmete ja positiivsete

emotsioonide kogemisega. Samas lisatakse, et emotsiooni regulatsiooni kognitiivsed vormid RQVHHYDVWXQlLGDQXGHQGDSRROWWHDYLWDWXGQHJDWLLYVHDIHNWLLYVHNRJHPXVHYlKHQGDPLVW

Teadvelolek kui emotsiooni regulatsiooni tehnika

Teadveloleku (mindfulnessLGHHORQMXXUHGEXGLVWLGHMDWHLVWHP}WLVNOHYDWHWDYDGHMXXUHVNXV WHDGOLNNXWlKHOHSDQXMDWHDGOLNNXVWDNWLLYVHOWKDUUDVWDWDNVe. Kuigi teadveloleku tehnikaid on HULVXJXVHLGGHILQHHULWDNVHVHGDN}LJHVDJHGDPLQLVHLVXQGLQDNXLROODNVHWlKHOHSDQHOLNMD teadlik olevikus toimuvast (Brown & Ryan, 2003).

7HDGYHOROHNRQYDVWXY}WOLNMDKLQQDQJXYDEDWlKHOHSDQXYRUPPLGDLVHORRPXVWDEWRLmuva OLKWQHWlKHOHSDQHPLQH7HDGYHOROHNRQQlLGHWHDGOLNXW||WOHPLVHNRJHPXVOLNXVWYLLVLVWPLGD RQY}LPDOLNYDVWDQGDGDW||WOXVYLLVLleNXVVQGPXVHGRQWDYDOLVHOWILOWUHHULWXGOlELKLQQDQJXWH ja muud liiki kognitiivse manipulatsiooni. Teadvelolek on funktsionaalselt sarnane

PEHUKLQGDPLVHJDVHVWP}OHPDGKLQGDYDGSHKPHQGDWXOWVWLLPXOHLGMDP}OHPDGY}LYDG QlLGDWD suhteliselt YDUDMDVHLGP}MXVLGDIHNWLLYVHVWLLPXOLW||WOXVHOH%URZQ*RRGPDQ Inzlicht, 2013).

&KLHVDMWNRRVWDWXGOHYDDWHDUWLNOLVDQWDNVHS}KMDOLNOHYDDGHWHDGYHOROHNXWHKQLND ROHPDVROHYDVWNLUMDQGXVHVW$UYDWDNVHHWP}QHGHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDGQDJX NRJQLWLLYQHPEHUKLQGDPLQHNDDVDYDGODOW-alla" regulatsiooni prefrontaalsetest

ajupiirkondadest sellisele emotsiooni tekkimiVHDMXSLLUNRQQDOHQDJXDPJGDOD6HOOHOH vastanduvat tehnikat kutsutakse "alt-OHVVHVHVWVHOOHOHRQLVHORRPXOLNYlKHQHQXG ÄPDGDODPDWH³HPRWVLRRQLWHNNLPLVHDMXSLLUNRQGDGHUHDJHHULPLVY}LPHLOPDÄN}UJHPDWH³ DMXSLLUNRQGDGHQDJXSUHIURQWDDONRRUHDNWLLYVHYlUEDPLVHWD6HGDN}LNHDUYHVVHY}WWHV DUYDYDGP}QHGDXWRULGHWWHDGYHOROHNRQāODOW-DOOD³HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDPLV K}OEXVWDESRVLWLLYVHWNRJQLWLLYVHWPEHUKLQGDPLVW7HLVWHDXWRULWHDUYDWHVRQWHDGYHOROHNÄDOW-

OHVVH³HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQL WHKQLNDhOHYDDWHDUWLNOLDXWRULGSDNXYDGYlOMDKHNV Y}LPDOLNXNVW}OJHQGXVHNVHWWHDGYHOROHNXWHKQLNDRQVHRWXGāODOW-DOOD³HPRWVLRRQL UHJXODWVLRRQLJDOKLDMDOLVWHOSUDNWLVHHULMDWHOMDÄDOW-OHVVH³UHJXODWVLRRQLJDSLNDDMDOLVWHO praktiseerijatel.

E E G ja VQGPXVSRWHQWVLDDOLG

(OHNWURRGHPLVRQDVHWDWXGSHDQDKDOHY}LVHOOHOlKHGDOHY}LENDVXWDGDNLLUHVWLPXXWXYD elektroentsefalogrammi (EEG) salvestamiseks, mis peegeldab pidevaid elektrilisi muutusi DMXV.XL((*RQDMDOLVHOWILNVHHULWXGWHDWXGVQGPXVWHOHQDJXVWLLPXOLHVLWXVY}LUHDNWVLRRQL teostamine, nimetatakse saadud positiivseid ja negatiivseid pinge muutuseid aja jooksul VQGPXVSRWHQWVLDDOLGHNV+DMFDNHWDO3HDQDKDOWP}}GHWXGERP¶e (event-related potentialVQGPXVSRWHQWVLDDO SHHWDNVHSHDPLVHNVYDKHQGLNVHWXXULGDNXLGDVWlKHOHSDQX S||UDPLQHVWLLPXOLOHP}MXWDEKLOLVHPDWHPRWVLRQDDOVHWYDVWXVW7HDWDNVHHWDIHNWLLYVHG SURWVHVVLGDYDOGXYDGNLLUHVWLSlUDVWVWLLPXOLHVLWDPLVWMDVQGPXVSRWHQWVLDDOLGHN}UJHDMDOLVH resolutsioonLW}WWXVRELYDGQDGKlVWLNLLUHWHDIHNWLLYVHWHMDNRJQLWLLYVHWHSURWVHVVLGH

P}}WPLVHNVPLGDVHRVWDWDNVHHPRWVLRRQLGHDNWLYDWVLRRQLMDHVLDlgse regulatsiooniga (Hajcak

& Olvet, 2008).

6QGPXVSRWHQWVLDDOHHULVWDWDNVHWDYDOLVHOWQHQGHDMDVWXVHPRUIRORRJLa, peanaha topograafia ja eksperimentaalse manipulatsiooni vastuse alusel. Emotsioonide regulatsiooni seisukohalt on ROXOLVHGNDNVVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQWL3MD/333RQVQDODLSRVLWLLYVXV mis on maksimaalne parietaalsetes salvestamise kohtades ajavahemikus 300-500 mVSlUDVW stiimuli esitust (Hajcak et al., 2010) ning LPP (late positive potential, hiline positiivne potentsiaal) on pidev positiivne aeglane laine, mis on maksimaalne tsentraal- ja

parietaalpiirkoQQDV/33DOJDEXPEHVPVSlUDVWVWLLPXOLHVLWDPLVWMDNHVWDEVDJHOLNXQL WHUYHVWLLPXOLNHVWYXVHDMD7KLUXFKVHOYDPHWDO.XQDP}OHPDNRPSRQHQGLDOJXVRQ umbes 300 ms peale stiimuli esitust ja nende laine on maksimaalne parietaalpiirkonnas, NlVLWOHWDNVHNlHVROHYDVVHPLQDULW||V/33GNXLSVLYDWSRVLWLLYVHWODLQHWPLVDOJDEMDNHVWDE kauem kui klassikalise P300 ajavahemik sarnaselt Hajcak ja kolleegide (2010)

OHYDDWHDUWLNOLOH.

LPP emotsioonide regulatsiooni kontekstis

LPP laine seoseid emotsionaalsete stiimulitega on palju uuritud ning on leitud mitmeid WRHWDYDLGIDNWHPLNVMXVWVHHVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQWVRELEHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQL WHKQLNDWHDQDOVLPLVHNVLPP on spetsiifiliselt suurenenud stiimulite puhul, mis on

emotsionaalselt intensiivsemad ehk vaatajate poolt kirjeldatud kui erutavad. Neutraalsete SLOWLGHSXKXORQSRVLWLLYQHSRWHQWVLDDOROXOLVHOWYlKHQHQXGY}LSXXGXE&XWKEHUWHWDO /LVDNVRQQlLGDWXGHWHPRWVLRQDDOQHP}MX/33DPSOLWXXGLOHRQV}OWXPDWXVWLLPXOLVXXUusest

ja stiimuli tajutavatest omadustest ning see ei adapteeru oluliselt stiimuli korduvate esitustega MDQlLEROHYDWNVLNLVLNXWHODMDMRRNVXOVXKWHliselt stabiilne (viidatud Hajcak et al., 2010).

8XULQJXGRQQlLGDQXGHW/33RQWXQGOLN ka stiimuli valentsile, sest komponendi suurem muutus toimub vastusena ebameeldivatele stiimulitele. Arvatakse, et see negatiivsuse eelis NDMDVWDEHHPDOHW}XNDYDWHVWLLPXOLWHNLLUHWDPJGDODW||WOXVWQLLHWWlKHOHSDQXUHVVXUVLG WHJHOHYDGNHUJHPLQLPRWLYDWVLRRQLOLVHOWYlOMapaistvate ebameeldivate stiimulitega kui QHXWUDDOVHWHY}LPHHOGLYDWHVWLLPXOLWHJDVHOOHNVHWK}OEXVWDGDW}KXVDWMDNRKDVWXQXG W||WOHPLVWYLLGDWXG%URZQ*RRGPDQ ,Q]OLFKW

0LWPHGXXULQJXGRQOHLGQXGHWVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQGL/33ODLQHXurimine HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLNRQWHNVWLVRQROXOLQH1lLWHNVRQOHLWXGHW/33RQYlJDWXQGOLN hindamise manipulatsioonidele, mis muudavad emotsionaalsele stiimulile omistatud

WlKHQGXVW7lSVHPDOWRQ/33WXQGXYDOWYlLNVHPNXLNRJQLWLLYVHOWKLQQDWDNVHHEameeldivaid stiimuleid neutraalsetega Y}UUHOdes negatiivsemalt (Foti & Hajcak, 2008). LPP on

Y}LPHQGDWXGNXLQHXWUDDOVHWVWLLPXOLWKLQQDWDNVHHHPDOHW}XNDYDQD0DF1DPDUDHWDO 6HHJDRQ/33WXQGOLNHPRWVLRQDDOVHVWLLPXOLWlKHQGXVHKLQQDQJXOLVHOHW||WOXVHOHWHUYH HPRWVLRRQLWHNNLPLVHYlOWHOMD/33WXQGXEROHYDWNDVXOLNHOHNWURNRUWLNDDOQHLQGHNV

Y}UGOHPDNVHULQHYXVLWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHMDPberhindamise selles suhtes, millal nad sekkuvad emotsiooni tekkimise trajektoori (Thiruchselvam et al., 2011).

7KLUXFKVHOYDPLMDNROOHHJLGHOlELYLLGXGXXULQJXVOHLWLHWNDVXWDGHVHPRWVLRRQL UHJXODWVLRRQLWHKQLNDLGQDJXN}UYDOHMXKWLPLQHMDPEHUKLQGDPLQHYlKHQHE/33DPSOLWXXG 1DGOHLGVLGHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVWUDNHQGDWDNVHHQQHHPRWVLRQDDOse stiimuli KLQQDQJXW||WOHPLVWVHHJDSLLUDWHVPLOPllUDODIHNWLLYVHWWlKHQGXVWKLQQDWDNVH

hPEHUKLQGDPLQHDJDN}LJHSHDOWWHJHOHEMDNRRVWDEYDLNLPLVLKLQQDQJXHPRWVLRQDDOVHVW VWLLPXOLVWHQQHNXLXXWW}OJHQGXVWVDDEUDNHQGDGD/LVDNVQlLWDVLGWXOHPXVHG et peale reguleerimata taasesitust, kutsusid suurema LPP esLOHSLOGLGWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH DMDORRJDNXLGPLWWHPEHUKLQGDPLVHDMDORRJDY}UUHOGHVNRQWUROOLSLOWLGHJDPLGDOLKWVDOW YDDGDWLUHJXODWVLRRQLOHVDQGHV

.lHVROHYW||

LPP seoseid teadveloOHNXJDRQWXQGXYDOWYlKHPXXULWXGNXLGWXOHPXVHGY}LYDGDQGDSDUHPD

OHYDDWHVHOOHWHKQLNDDOXVHNVROHYDWHOHPHKKDQLVPLGHOH%URZQ*RRGPDQMD,Q]OLFKW

YLLVLGOlELHNVSHULPHQGLNXVOHLWLHWLQGLYLGXDDOVHGHULQHYXVHGWHDGYHOROHNXVROLGVHRWXG VQGmuspotentsiaali komponendi LPP madalama lainega. Lisaks leiti eksperimendis, et WHDGYHOROHNROLVHRWXGYlLNVHPD/33N}UYDOHNDOGHJDYDVWXVHQDPRWLYDWVLRRQLOLVHOW YlOMDSDLVWYDWHOHPHHOGLYDWHOHVWLLPXOLWHOe. Need tulemused viitavad sellele, et see tunnus K}OEXVWDELQLPHVHOHROXOLVWHVWLLPXOLWHKLQQDQJXYDEDW||WOXVW

.lHVROHYDVVHPLQDULW||VYDDGHOGDNVHHEDPHHOGLYDWHVWSLOWLGHVWWLQJLWXG/33DPSOLWXXGL muutumist teadveloleku-ODDGVHKDUMXWXVHVRRULWDPLVHDMDOQLQJY}UUHOGDNVHVHGDWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLVHP}MXGHJD6HOOHNVHWNDDUGLVWDGDWHDGYHOROHNXP}MXXODWXVWNRQWUROOLWDNVH NROPHKSRWHHVLSDLNDSLGDYXVW

1) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GQHQGHYDDWDPLVHDMDO.XLVHH KSRWHHVSHDESDLNDY}LEWHDGYHOROHNXP}MXPHKKDQLVPLNVSLGDGDHPRWVLRnaalse YDVWXVHYlKHQGDPLVWKHHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLSLLUHV

2) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GNRUGXVWHO}LNHV+SRWHHVLNLQQLWXVH NRUUDOWlKHQGDNVVHHHWWHDGYHOROHNXWHLQHY}LPDOLNP}MXPHKKDQLVPRQUHDNWLLYVXVH YlKHQGDPLQHVDPDODDGVHWHHmotsionaalsete episoodide kordumisel.

3) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GVDPDGHSLOWLGHKLOLVHPDOQlJHPLVHO 9LLPDNVXXULENlHVROHYW||NDVWHDGYHOROHNXY}LPDOLNHPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVW SLLUDYPHKKDQLVPVlLOLEHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLNRUGXmisel ka juhul, kui katseisik enam aktiivselt teadvelolekut ei rakenda.

Meetod

8XULPLVW||NVVDDGLOXED7DUWXhOLNRROL,QLPXXULQJXWHHHWLNDNRPLWHHSRROW.DWVHGYLLGLOlEL DDVWDDXJXVWLVQRYHPEULVMDGHWVHPEULVSlHYDVHODMDONHOO-7DUWXhOLNooli NHHPLDKRRQHVHNVSHULPHQWDDOSVKKRORRJLDODERULV.DWVHYLLVLGOlEL$QGHUR8XVEHUJ+HOHQ 8LER0DULND3DDYHU7HUL7DOSVHS.OOL-RDVDDUMD0DGLV%DFKPDQQ

Valim

$QWXGVHPLQDULW||VDQDOVLWXGYDOLPNRRVQHV-st katseisikust, seal hulgas 8 meest, vanusevahemikus 19-42 (M=26,56, SD=.DWVHLVLNXGYlUYDWL7DUWXhOLNRROL SVKKRORRJLDWXGHQJLWHPHLOLOLVWLNDXGX)DFHERRNLYDKHQGXVHOMDWXWWDYDWHVHDVW7DUWX hOLNRROLSVKKRORRJLDWXGHQJLWHOHMDJDWLHNVSHULPHQGLVRVDOHPLVHHHVWNDNDWVHSXQNWHWHiste RVDOHMDWHYDKHOORRVLWLYlOMDUDDPDWXSRHNLQNHNDDUWH.DWVHLVLNXGWlLWVLGHQQHNDWVHVVHWXOHNXW LQWHUQHWLVLVLNVXVHNVLPXVWLNXGMDDQGVLGNRKDSHDOHQQHP}}WPLVWHDOJXVWDOONLUMDQ}XVROHNX lehele.

Stiimulid

Stiimulitena kasutati pilte The International Affective Picture System (IAPS) andmebaasist (Lang, Bradley, & Cuthbert, 2005). Stiimuliteks kasutati iga katsetingimuse jaoks 10

QHXWUDDOVHWMDQHJDWLLYVHWSLOWLHKNNRNNXSLOGLNRPSOHNWL.}LNVWLLPXOLGHVLWDWLWROOLVHO arvutiekraanil 100 cm kauguselt.

.DWVHNlLN

Katseisikud vaatasid neutraalse ja negatiivse sisuga pilte arvutiekraanil neljas katsetingimuses MDWlLWVLGVDPDODMDOHULQHYDLGPHQWDDOVHLGOHVDQGHLG. Katse ajal salvestati

HOHNWURHQWVHIDORJUDDILOLVWMDHOHNWURPRJUDDILOLVWVLJQDDOL naha galvaanilist reaktsiooni ning SXOVVL.}LNNDWVHVRVDOHQXGWlLWVLGHQQHNRKDOHWXOHNXWLQWHUQHWLVLVLNVXVHWHVWLWHDGYHOROHNX WHVWLMDHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLNVLPXVWLNX/LVDNVSDOXWLN}LJLONDWVHNlLJXVYDVWDWD NVLPXVWHOHHQHVHKLQQDQJXPHHOHROu ja pildi vaatamise ajal kogetu kohta visuaal-analoog VNDDODQLQJWHOMHVWLNXDELO(QQHNDWVHWMDNDWVHO}SSHGHVP}}GHWLLJDNDWVHLVLNXUDKXROHNX ((*¶GPLVNRRVQHVNXXHVWPLQXWL pikkusest intervallist, ning mille jooksul paluti neil vaheldumisi hoida silPLDYDWXQDMDVXOHWXQD0}}WPLVHO}SSHGHVWlLWVLGRVDOHMDGNRKDSHDO

NVLPXVWLNXGWDXVWDDQGPHWHUXWLLQLNDWVHVWHNNLQXGNRJHPXVWHMDHQHVHWXQGHNRKWD .lHVROHYDVVHPLQDULW||VDQDOVLWDNVHYDLGNDWVHDMDOP}}GHWXG((*VLJQDDOL

Katse koosnest neljast 8-miQXWLOLVHVWEORNLVWPLOOHVHVLWDWLMXKXVOLNXVMlUMHNRUUDVHVPDOW QHXWUDDOVHWMDVHHMlUHOQHJDWLLYVHVLVXJDVWLLPXOLW6DPDVWLLPXOLWHNRPSOHNWLNRUUDWLKHV EORNLVYHHONDNVNRUGDNXPPDOJLNRUUDOXXHVMXKXVOLNXVMlUMHVWXVHV,JDEORNLDOJXVHVWXOLG HNUDDQLOHMXKLVHGHHVROHYDNVOHVDQGHNVVHHMlUHOSDOXVNDWVHOlELYLLMDNDWVHLVLNXOYlOMHQGDGD RPDV}QDGHJDOHVDQQHMDWHKDOlELYLLMDMXKHQGDPLVHOOlELKDUMXWXVVHHULDPLVNRRVQHVNXXHVW SLOGLVW0}}WPLVWHDMDOLOPXVHQQHLJDWSLOWLHNUDDQLOHULVWNXKXSaluti katseisikutel oma pilk suunata ning hoida kuni pildi ekraanilt kadumiseni. Mustal ekraanil olev valge fiksatsioonirist ROLHNUDDQLOPVPLOOHOHMlUJQHVVWLLPXONHVWYXVHJDPV9DKHPLNSLOGLNDGXPLVHVW uue fiksatsiooniristini valiti juhuslikult vahemikus 750 ± 1250 ms.

(VLPHVHVEORNLVROLNDWVHLVLNXWHOHVDQGHNVYDDGDWDLJDt SLOWLWlKHOHSDQHOLNXOWMDNHVNHQGXGD SLOGLVLVXOHQLQJSDQQDWlKHOHHULQHYDLGGHWDLOH-lUJQHYDNDKHEORNLMlUMHNRUGROLNDWVHLVLNXWH suhtes tasakaalustatud: pooltel katseLVLNXWHVWROLWHLVHNVEORNLNVWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH EORNNQLQJNROPDQGDNVWHDGYHOROHNXEORNNMDSRROWHOROLMlUMHNRUGYDVWXSLGL7lKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLVHEORNLVROLOHVDQGHNVYDDGDWDSLOWHMDS||UDWDWlKHOHSDQXRPDVLVHPLVHOH kogemusele iga pildi vaatamise ajal. Teadveloleku blokis tuli katseisikutel vaadata stiimulit ja VDPDODMDOORHQGDGDP}WWHVDUYXVWDOODSRROH

1HOMDQGDVEORNLVWXOLYDDGDWDXXHVWLN}LNLQlKWXGVWLLPXOHLGQLQJNLUMHOGDGDHPRWVLRQDDOVH teljestiku abil tunnet, mida pildi vaatamine katseisikutes tekitas. Selleks esitati peale stiimuli NDGXPLVWHNUDDQLOHHWWHPllUDPDWDDMDNVDIHNWLLYVHYDOHQWVLMDLQWHQVLLYVXVHYLVXDDO-analoog WHOMHVWLN6HOOHKRULVRQWDDOVHWHOMHRWVWHVROLGWHUPLQLGÄHEDPHHOGLY³MDÄPHHOGLY³QLQJ vertikaalse tHOMHRWVWHVÄQ}UN³MDÄWXJHY³.DWVHLVLNXOHVDQGHNVROLOHLGDDUYXWLKLLUHDELO teljestikus punkt, mis pildist tekitatud tunnet kirjeldab.

((*DQGPHWHVDOYHVWDPLQHMDHHOW||WOXV

((*DQGPHLGP}}GHWL-lt peanaha, 4-OWRNXODDUMDNDKHOWN}UYDOHVWDHOHNWURRGilt kasutades

%LRVHPL$FWLYH7ZRVVWHHPL$QGPHWHW||WOHPLQHYLLGLOlELNDVXWDGHV((*/$%MD0DWODE tarkvara.

+LOLVHPDVW||WOXVHVYlOMHQGDWL((*VLJQDDOLHULQHYXVHQDN}UYDOHVWDGHNOMHVROHYDWH UHIHUHQWVHOHNWURRGLGHVXKWHVQLQJVDOYHVWDPLVVDJHGXVHNVPllUDWi 256 Hz. Silmaliigutuste

DUWHIDNWLGHHPDOGDWLN}LJHSHDOWNDVXWDGHVV}OWXPDWXWHNRPSRQHQWLGHDQDOVLHKN,&$G (Independent Component Analysis). ICA lahendus arvutati Infomax'i algoritmiga eraldi treening-DQGPHNRJXPLVWPLVROLILOWUHHULWXGN}UJSllVILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]

segmenteeritud (-VNXQLVVWLLPXOLDOJXVHVWSXKDVWDWXGPUDVWHVWHOHNWURRGLGHVWNDVXWDGHV EEGLAB'i algoritmi pop_rejchanMDVHJPHQWLGHVWPLVQlLWDVLGOLKDVWHPUD((*/$%L algoritm pop_rejspec, 15-30 Hz, +/- 35 dB). SHHMlUHOHHPDOGDWLYLVXDDOVHOWWXYDVWDWXG V}OWXPDWXGNRPSRQHQGLGPLVYDVWDVLGVLOPDSLOJXWXVWHOHQLQJKRULVRQWDDOVHWHOHMD YHUWLNDDOVHWHOHVLOPDOLLJXWXVWHOHhOHMllQXGNRPSRQHQWHNDVXWDWLWHUYHILOWUHHULPDWD((*

aktiivsuse kestvuse rekonstrueerimiseks (Debener, Thorne, Schneider, & Viola, 2010). ICA poolt eemaldatXGDQGPHGILOWUHHULWLN}UJSllVu ILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]MD

PDGDOSllVXILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]QLQJHUDOGDWLVHJPHQGLGDODWHV-0,2 kuni 1,5 ms.

Artefaktid eemaldati kasutades integreeritud algoritmi, mis tuvastas esmalt suurte

SLQJHN}LNXPLVWHJDVHJPHQGLG((*/$%LDOJRULWPpop_rejthresh, +/- PLFUR9NXLNV kanal oli leitud artefaktide ainus allikas rohkem kui 2% segmentidest, eemaldati see kanal HQQHMlUHOHMllQXGDUWHIDNWVHWHVHJPHQWLGHHHPDOGDPLVW.}LNHHPDOGDWXGNDQDOLG

LQWHUSROHHULWLKLOLVHPDNVDQDOVLNV /33XODWXVHPllUDPLQH

Signaali keskmistamiseks valiti ajavahemik 260-1500 ms ja valik tsentraal-parietaal

HOHNWURRGH&]3]&3&39DOLNS}KLQHVDIHNWLLYVHNDWHJRRULDSHDPLVHP}MXDMDOLVHOMD ruumilisel maksimumil.

Tulemused

$QGPHDQDOVLNVNDVXWDWLVWDWLVWLNDSURJUDPPL6366MD/33DPSOLWXXGide keskmiste Y}UGOHPLVHNVUDNHQGDWLNRUGXYP}}WPLVWH$129$¶W.}LNLGHVWDWLVWLOLVWHWHVWLGHSXKXO NDVXWDWLDOIDWDVHWSlUDVW*UHHQKRXVH-*HLVVHULNRUUHNWXXUL$QGPHWHDQDOVLVWVHOJXVHW tingimuse peaefekt oli statistiliselt oluline (F(2,78)= 7,64, p<0,01), lisaks sellele olid

statistiliselt olulised ka valentsi peaefekt (F(1,39)= 103,65, p<0,01) ning korduste peaefekt (F(2,78)=5,67, p<0,01). Valentsi ja tingimuse interaktsioon ei olnud oluline (F(2,78)=0,44, p=0,614; Joonis 1). Kuid faktorite paarikaupa interaktsioonidest olid olulised valentsi ja korduse interaktsioon (F(2,78)=8,71, p<0,01; Joonis 2). Interaktsioon tingimuse ja korduse vahel oli VWDWLVWLOLVHOWROXOLQH) S.}LJLNROPHIDNWRULYDKHOLQH

interaktsioon oli marginaalselt oluline: valents * tingimus * kordus (F(4,156)=2,53, p=0,05).

Joonis 1. Tingimuse ja valentsi interaktsioon.

Joonis 2. Valentsi ja korduse interaktsioon.

Teadveloleku katsetingimuses LPP amplituud kasvas neutraalsete piltide puhul alates HVLPHVHVWQlLWDPLVNRUUDVW 0 6' WHLVHQlLWDPLVNRUUDJD0 6' MD NROPDQGDQlLWDPLVNRUUDJD0 6' NXLGODQJHVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHSXKXO HVLPHVHVWQlLWDPLVNRUUDVW0 6' WHLVHNRUUD0 6' MDNROPDQGD QlLWDPLVNRUUDJD0 6D=4,62). Vastupidiselt teadveloleku tingimusele kasvas WlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHQlLWDPLVHO/33ODLQHHVLPHVH kordusega (M=2,33, SD=3,21) ja teise kordusega (M=2,68, SD=4,14) ning kolmanda kordusega (M=2,83, SD=4,24).

SelleksHWDQDOVLGDUHJXODWVLRRQL WHKQLNDWHP}MXHPRWVLRRQLOHODKXWDWLQHXWUDDOVHWH

pildikategooriate keskmistatud LPP amplituudid negatiivsetest ja viidi saadud skooridel uuesti OlEL NRUGXYP}}WPLVWH ANOVA.Tingimuse efekt ei olnud statistiliselt oluline (F(2,78)=0,44, p=0,614), korduse efekt oli statistiliselt oluline (F(2,78)=8,71, p<0,01). Tingimuse ja korduse interaktsioon oli marginaalselt oluline (F(4,156)=2,53, p=0,05; Joonis 3). $QDOVYLLGLOlEL

VHVWVHHY}LPDOGDESDUHPLQLMlOJLGDWLQJLPXVHMDNRUGXVHP}MX/33ODLQHHPRWVLRQDDOVHOH Y}LPHQGXVHOH

Joonis 3. Tingimuse ja korduse interaktsioon LPP amplituudLHPRWVLRQDDOVHY}LPHQGXVH muutmisel.

7DDVHVLWXVHWLQJLPXVHVHVLWDWLN}LNLSLOWHKHNRUUDUHJXODWVLRRQLDMDORRNDXSDMDSDOXWLQHLOH anda visuaal-analoogskaalal hinnang emotsiooni regulatsiooni tehnikaid kasutamata. Samas P}}GHWL/33DPSOLWXXGLHWQlKDNDVHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDGROLGP}MXWDQXG stiimulite tajumist taasesitusel. Selles tingimuses olid LPP amplituudile statistiliselt oluline valentsi efekt (F(1,39)=10,45, p<0,01), kuid tingimuse efekt ei olnud statistiliselt oluline (F(2,78)=0,29, p=0,749) ja valentsi ning tingimuse interaktsioon ei olnud samuti statistiliselt oluline (F(2,78)=0,79, p=0,448; Joonis 4).

Joonis 4. Valentsi ja tingimuse interaktsioon taasesituse tingimuses.

.DWVHLVLNXWHNHVNPLQH/33DPSOLWXXGROLPDGDODLPWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHV QlKWXGQHXWUDDOVHWHSLOWLGHYDDWDPLVHO0 6' MlUJQHVLGYDDWOXVHWLQJLPXVH (M=2,94, SD=4,4) ja teadveloleku tingimuse (M=3, SD=4,14) ajalooga neutraalsed pildid.

1HJDWLLYVHWHOSLOWLGHOROLGDPSOLWXXGLGYlJDOlKHGDVHGYDDWOXVHWLQJLPXVHV0

6' MDWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHV0 6' QLQJPDGDODLPROL teadveloleku tingimuses (M=3,72, SD=4,18).

A rutelu

$QWXGXXULQJXHHVPlUNROLWlSVXVWDGDHPRWVLRRQLGHUHJXOHHULPLVHDMXPHKKDQLVPH7lSVHPDOW taheti katses teada, kas negatiivsete piltide vaatamise ajal teadveloleku-laadse tehnika

NDVXWDPLQHHPRWVLRRQLGHUHJXOHHULPLVHNVYlKHQGDb negatiivsete emotsioonide intensiivsust, MDPLOOLVHOPllUDOHULQHEVHHWHLVWVXJXVHVWHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDVWQDJXWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQH/LVDNVWDKHWLWHDGDPLOOLVHOPllUDODYDOGXEWHDGYHOROHNXWHKQLNDP}MX samalaadsete emotsionaalsete HSLVRRGLGHNRUGXPLVHOQLQJNDVWHDGYHOROHNXY}LPDOLN

HPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVWYlKHQGDYPHKKDQLVPVlLOLEHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLNRUGXPLVHOND MXKXONXLWHDGYHOROHNXWHKQLNDWHQDPDNWLLYVHOWHLUDNHQGDWD.}LJHSHDOWDUXWOHWDNVHXXULPXVH kolmest peaefektLVWVHHMlUHOKSRWHHVLGHVW

(VLWHNVYDOHQWVLSHDHIHNWROLVWDWLVWLOLVHOWROXOLQHPLVWlKHQGDEHWSLOGLNDWHJRRULDWHOROLP}MX LPP amplituudidele ja negatiivsed pildid tekitasid suurema amplituudi kui neutraalsed. Need WXOHPXVHGOlKHYDGNRNNXYDUDVHPDWe uuringutega, kus on leitud, et negatiivsed pildid WHNLWDYDGQHXWUDDOVHVWVXXUHPD/33ODLQHQlLWeks Cuthbert et al., 2000; Hajcak et al., 2010).

.lHVROHYDVXXULQJXVQlLWDEVHHWXOHPXVHWHPRWVLRRQLGHHVLOHNXWVXPLVWY}LESLGDGD

}QQHVWXQXNV7HLVHNV, tingimuse peaefekt oli statistiliselt oluline ehk emotsiooni regulatsiooni WHKQLNDGP}MXWDVLG/33DPSOLWXXGLROHQHPDWDYDOHQWVLVW7XOHPXVHGOlKHYDGNRNNX

XXULQJXWHJDNXVRQOHLWXGHW/33RQWXQGOLNHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDWHOHQlLWHNV ThiruchseOYDPHWDO8XULQJXVHLVXNRKDOWQlLWDEVHHHWNDWVHLVLNXWHO}QQHVWXV UDNHQGDGDYDVWDYDOWWLQJLPXVHOHROXOLVHOPllUDOHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDW Kolmandaks, korduste peaefekt oli samuti statistiliselt oluline ehk samalaadsete emotsionaalsete episoodide kordumisel LPP amplituud muutus.

Lisaks nimetatud peaefektidele oli trendi tasandil statistiliselt oluline ka kolmepoolne interaktsioon ehk valentsi, tingimuse ja korduse vastastiNP}MX/lKHPDOYDDWOXVHOselgus, et PDGDODLP/33ODLQHWHNNLVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHQlLWDPLVHOWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH HVLPHVHOQlLWDPLVHO. Seevastu WHDGYHOROHNXWLQJLPXVHHVLPHVHOQlLWDPLVNRUUDO tekitasid negatiivsed pildid NROPHVWWLQJLPXVHVWN}UJHLPD/33ODLQH

LHLWXGWXOHPXVHGONNDYDGHVPDOWPEHUHVLPHVHKSRWHHVLPLVYlLGDEHW teadvelolek YlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶d nende vaatamise ajal. 6HHWlKHQGDEHt Y}UUHOGHV

kontrolltingiPXVHJDHLYlKHQGDnud teadvelolek valikuliselt negatiivsete piltide LPP¶d nende vaatamise ajal. Siiani HLROHWHDGDROHYDOWYDUHPY}UUHOGXGWHDGYHOROHNXMDWlKHOHSDQX

N}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDWHHULSlUDVLG7XOHPXVHVWY}LEMlUHOGDGDHWWHDGYHOROHNXP}MX PHKKDQLVPHLVHLVQHHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHYlKHQGDPLVHOKe emotsionaalse episoodi piires.

7lKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDVHHYDVWXRQMXEDKHNRUGVHONRNNXSXXWHOHPRWVLRQDDOVH stiimuliga W}KXVYLLVYlKHQGDGDHPRWVLRQDDOVHWYDVWXVW

7HLQHKSRWHHVYlLWLVHW WHDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GNRUGXVWHO}LNHV +SRWHHVOHLGLVNLQQLWXVWWHDGYHOROHNXWHKQLNDWNDVXWDGHVODQJHV/33DPSOLWXXGQHJDWLLYVHWH SLOWLGHSXKXONRUGXVWHNDVYDGHV.RQWUDVWLNVY}LEWXXDHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH tingimuses ROLNOOQHJDWLLYVHWHSLOWLGHHVLPHVHOQlLWDPLVHO/33DPSOLWXXGPDGDODP WHDGYHOROHNXWHKQLNDVWNXLGNRUGXVWHO}LNHV/33NDVYDV6DPXWLROLWHDGYHOROHNXWHKQLND P}MXNRUGXVWHO}LNHV/33DPSOLWXXGLHPRWVLRQDDOVHOHY}LPHQGXVHOHPDUJLQDDOVHOWROXOLQH Saadud WXOHPXVWHVWY}LEMlUHOGDGDHWWHDGYHOROHNXKHNVDOXVHNVROHYDNVPHKKDQLVPLNVRQ UHDNWLLYVXVHYlKHQGDPLQHVDPDODDGVHWHHPRWVLRQDDOVHWHHSLVRRGLGHNRUGXPLVHO/LVDNVY}LE WXOHPXVWHS}KMDOROHWDGDHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDVRELESDUHPLQLOKLajaliseks emotsiooni regulatsiooni tehnikaks ning teadveloleku tehnika sobib paremini pikemas

perspektiivis.

7HDGYHOROHNHLYlKHQGDQXGROXOLVHOWQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33ODLQHWVDPDGHSLOWLGHKLOLVHPDO QlJHPLVHOVHHJDNROPDVKSRWHHVHLOHLGQXGNLQQLWXVW Kuigi tulemustest selgus, et

WHDGYHOROHNXY}LPDOLNHPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVWSLLUDYPHKKDQLVPHLVlLOLQXGHPRWVLRQDDOVH episoodi kordumisel sellisel juhul, kui katseisik enam aktiivselt teadvelolekut ei rakendanud, YDMDEVHHKSRWHHVYHHOHGDVLVWXXULPLVWVHVWROLPlUJDWDWUHQGLVHOOHVVXXQDV3}KMDOikumate WXOHPXVWHVDDPLVHNVY}LNV emotsionaalseid stiimuleid QlLGDWD teadveloleku tingimuses rohkem kui kolmel korral.

7XOHPXVWHVWVDDGXGOGLQHSLOWRVXWDEHWWHDGYHOROHNXWHKQLNDHLYlKHQGDnud emotsionaalset intensiivsust esmakordsel rakendamisel, kuid korduvate esituste jooksul emotsionaalne UHDNWLLYVXVYlKHQHs MDY}LPDOLNHWHGDVLVWHNRUGXVWHDMDODYDOGXNVWHDGYHOROHNX

P}MXPHKKDQLVPYHHOJL+LOLVHPDONRNNXSXXWHOMXEDQlKWXGQHJDWLLYVHWHSLOWLGHJDHLROQXd teadveloleku ajalugu statistiliselt oluliseks kaitsefaktoriks, kuid paistis trend selles suunas.

9lJDY}LPDOLNHWNXLNDWVHLVLNXGROHNVLGWHDGYHOROHNXWLQJLPXVHVQlLQXG pilte rohkem kui 3 NRUGDROHNVP}MXROQXGWXJHYDPMDDYDOGXQXGWDDVHVLWXVHWLQJLPXVHV

K irjanduse loetelu

Brown, K. W., Goodman, R. J., & Inzlicht, M. (2013). Dispositional mindfulness and the attenuation of neural responses to emotional stimuli. Social Cognitive and Affective Neuroscience, 8(1), 93±99.

Brown, K. W., & Ryan, R. M. (2003). The benefits of being present: mindfulness and its role in psychological well-being. Journal of personality and social psychology, 84(4), 822.

Chiesa, A., Serretti, A., & Jakobsen, J. C. (2013). Mindfulness: Top±down or bottom±up emotion regulation strategy?. Clinical psychology review, 33(1), 82-96.

Cuthbert, B. N., Schupp, H. T., Bradley, M. M., Birbaumer, N., & Lang, P. J. (2000). Brain potentials in affective picture processing: covariation with autonomic arousal and affective report. Biological psychology, 52(2), 95-111.

Debener, S., Thorne, J., Schneider, T. R., & Viola, F. C. (2010). Using ICA for the analysis of multi-channel EEG data. Simultaneous EEG and fMRI, 121-135.

Foti, D., & Hajcak, G. (2008). Deconstructing reappraisal: Descriptions preceding arousing pictures modulate the subsequent neural response. Journal of Cognitive Neuroscience, 20(6), 977-988.

Gross, J. J. (1998). Antecedent-and response-focused emotion regulation: divergent

consequences for experience, expression, and physiology. Journal of personality and social psychology, 74(1), 224.

Hajcak, G., MacNamara, A., & Olvet, D. M. (2010). Event-related potentials, emotion, and emotion regulation: an integrative review. Developmental neuropsychology, 35(2), 129-155.

Hajcak, G., & Olvet, D. M. (2008). The persistence of attention to emotion: brain potentials during and after picture presentation. Emotion, 8(2), 250.

Lang, P. J., Bradley, M. M., & Cuthbert, B. N. (2005). International affective picture system (IAPS): Affective ratings of pictures and instruction manual. NIMH, Center for the Study of Emotion & Attention.

MacNamara, A., Foti, D., & Hajcak, G. (2009). Tell me about it: neural activity elicited by emotional pictures and preceding descriptions. Emotion, 9(4), 531.

Ochsner, K. N., & Gross, J. J. (2005). The cognitive control of emotion. Trends in cognitive sciences, 9(5), 242-249.

Thiruchselvam, R., Blechert, J., Sheppes, G., Rydstrom, A., & Gross, J. J. (2011). The temporal dynamics of emotion regulation: An EEG study of distraction and

reappraisal. Biological psychology, 87(1), 84-92.

.lHVROHYDJDNLQQLWDQHWROHQNRUUHNWVHOWYLLGDQXGN}LJLOHRPDW||VNDVXWDWXGWHLVWH autorite poolt loodud kirjalikHOHW||GHOHODXVHWHOHP}WHWHOHLGHHGHOHY}LDQGPHWHOH

2OHQQ}XVRPDW||DYDOGDPLVHJD7DUWXhOLNRROLGLJLWDDODUKLLYLV'6SDFH

/Madis Bachmann/