Madis Bachmann
7HDGYHOROHNXNXLHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDP}MXVQGPXVSRWHQWVLDDOL komponendile LPP
6HPLQDULW||
Juhendaja: Andero Uusberg
/lELYSHDONLUL7HDGYHOROHNXP}MX/33¶OH
Tartu 2014
.RNNXY}WH
.lHVROHYDVVHPLQDULW||VXXULWLHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDWHWHDGYHOROHNMDWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQHP}MX((*VQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQGL/33¶OH Teadvelolek on YDVWXY}WOLNMDKLQQDQJXYDEDWlKHOHSDQXYRUPPLGDLVHORRPXVWDb toimuva lihtne
WlKHOHSDQHPLQH (Brown, Goodman & Inzlicht, 2013), mille seoseid LPP¶JDRQYlKHXXULWXG.
Katseisikud vaatasid neutraalse ja negatiivse sisuga pilte arvutiekraanil neljas katsetingimuses ja rakendasid samal ajal eri emotsiooni regulatsiooni tehnikaid. Tulemustest selgus, et
WHDGYHOROHNXWHKQLNDHLYlKHQGDLPP amplituudi esmakordsel rakendamisel, kuid korduvate esituste jooksul ePRWVLRQDDOQHUHDNWLLYVXVYlKHQHs. Hilisemal stiimulite taasesitusel ei olnud teadveloleku ajalugu statistiliselt oluliseks kaitsefaktoriks, kuid paistis trend selles suunas.
Abstract
The influence of mindfulness as an emotion regulation technique on E RP component LPP
This study examined the influence of such emotion regulation techniques like mindfulness and distraction on the EEG-recorded ERP component LPP. Mindfulness is a receptive, non- evaluative form of attention marked by simple observation of what is taking place (Brown, Goodman & Inzlicht, 2013), but there have been few studies on the relations with LPP.
Subjects watched neutral and negative images on a computer screen in four different experimental conditions while using different emotion regulation tehniques. We found that mindfulness did not reduce the LPP during the first viewing, but during repeated viewings the emotional reactivity decreased. Later, during a re-exposure task mindfulness viewing history was not a statistically significant protection factor, but there seemed a trend in that direction.
Key terms: mindfulness, LPP, emotion regulation
Sissejuhatus Emotsiooni regulatsioon
(PRWVLRRQLGPlQJLYDGROXOLVWUROOLRWVXVWHWHJHPLVHONlLWXPXVOLNHYDVWXVWHYDOPLVVHDGPLVHO PlOHVWXVWHWHNNLPLVHOMDLQLPHVWHYDKHOLVWHVXKHWHNHUJHQGDPLVHO Kuid negatiivsed
emotsioRQLGY}LYDGVRRGXVWDGDLQLPHVWHvahelisi konflikte, valesid otsuseid ja vaimse tervise probleeme. Selle W}WWXSDYDGLQLPHVHGVDJHOLUHJXOHerida oma emotsioone muutes nende valentsi, intensiivsust ja kestvust (viidatud Brown, Goodman & Inzlicht, 2013). 7lQDVHQLRQ PlUJDWDYRVD emotsiooni regulatsiooni uuringuid MDRWXQXGNDKHNVhKHOWSRROWSDYDG teadlased muuta viise, kuidas me olukRUUDOHP}WOHPHY}LKDOGDPHVHGDMDVHOOHWXOHPXVHQDND oma emotsionaalseid vastuseid muudame. Teiselt poolt uuritakse aga viise, kuidas
HPRWVLRQDDOVHOWROXOLVWHVWLLPXOLWHW||WOXVY}LEWHNLWDGDHULQHYDLGSVKKRORRJLOLVLYDVWXVHLG 6HHWHHPDRQROXOLQHVHVWDUXVDDPNXLGDVWlKHOHSDQXYDUDMDQHNRNNXSXXGHVWLLPXOLJD W}OJHQGDWDNVHPEHUNRJQLWLLYVHWHNVHPRWVLRQDDOVHWHNVMDWHLsteks vastusteks, Y}LESDNNXGD HPRWVLRRQLGHROHPXVHDMDOLVHNXOJHPLVHQHQGHJDVHRWXGIVLRORRJLOLVWHVQGPXVWHMD SLNDDMDOLVHP}MXPXXWPLVHNVPlUNLPLVYllUVHWP}MX%URZQ*RRGPDQ ,Q]OLFKW
*URVVLOHYDDWHDUWLNOLVYlLGHWDNVHHWSDOMXGWlQDSlHYDXXULMDGNXMXWOHYDGHPRWVLRRQH NXLSDLQGOLNNHYDVWXVWHMlUMHVWXVLPLVRQNXWVXWXGHVLOHVLLVNXLLVLNKLQGDEROXNRUGDROXOLVH YlOMDNXWVHQDY}LY}LPDOXVHQD1HHGHPRWVLRQDDOVHGYDVWXVHNDOGXYXVHGRQVXKWHOLVHOW OKLDMDOLVHGMDK}OPDYDGPXXWXVLNlLWXmuslikes, kogemuslikes, autonoomsetes ja
QHXURHQGRNULLQVHWHVVVWHHPLGHV2OXOLQHRQQHQGHMXXUHVVHHHWHPRWVLRQDDOVHLGYDVWXVH NDOGXYXVLVDDEPRGXOHHULGDMDMXVWVHHPXXWPLQHPllUDEHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHO}SOLNXNXMX Emotsioonide regulatsioon viitab prRWVHVVLGHOHPLOOHDELOVDDYDGLVLNXGP}MXWDGDPLOOLVHG HPRWVLRRQLGQHLORQNXQDQDGQHLGNRJHYDGMDNXLGDVQDGYlOMHQGDYDGQHLGHPRWVLRRQH
*URVVY}UGOHVHULQHYDWHHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLVWUDWHHJLDWHHIHNWLLYVXVWMDWDJDMlUJL QLQJV}QDVWDVHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLSURWVHVVLPXGHOL*URVVLPXGHOLVRQN}LJHOGLVHP vahe strateegiatel, mis muudavad emotsionaalset vastust enne, kui nad on aktiveeritud ja VWUDWHHJLDWHOPLVPXXGDYDGHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHWHJHOLNNXYlOMHQGXVWHKNYDVWXVHOH
suunatud sWUDWHHJLDG(VLPHVWHVWUDWHHJLDWHKXONDNlLEQlLWHNVPEHUKLQGDPLQHMDWHLVWHKXOND HPRWVLRRQLYlOjenduste allasurumine (expressive suppressionPLVWlKHQGDEHPRWVLRQDDOVH YDVWXVHNlLWXPXVOLNXYlOMHQGXVHWHDGOLNNXSlUVVLPLVWVLLVNXLLQLPHQHRQerutatud (Gross 1998 - viidatud Hajcak et al., 2010).
Emotsiooni regulatsiooni kognitiivsed tehnikad
7lKHOHSDQXRQVDJHOLQLPHWDWXGNXLLQIRW||WOXVHVHOHNWLLYVHWDVSHNWLPLVY}LPDOGDEPHLO NHVNHQGXGDHHVPlUJLOHSKHQGDWXGLQIRUPDWVLRRQLOHMDLJQRUHHULGDHHVPlUJLVXKWHVHEDROXOLVW LQIRUPDWVLRRQLhOGLVHOWRQXXULQJXGQlLGDQXGHWNlLWXPXVOLNXGMDQlUYLWDVDQGLOROHYDG vastused stiimulitelePLOOHOHRQWlKHOHSDQXS||UDWXGRQURKNHPOLKWVXVWDWXGY}LSlUVLWXG Y}UUHOGHVVWLLPXOLWHJDPLOOHOHHLROHWlKHOHSDQXS||UDWXGYLLGDWXG2FKVQHU *URVV (PRWVLRRQLNRQWHNVWLVRQWHDGODVHGKDNDQXGNVLPDNXLGDVHPRWVLRQDDOVHWHOHVWLLPXOLWHOH YlKHPWlKHOHSDQXS||UDPLQHPXXGDEW||WOXVWVHOOLVWHVHPRWVLRQDDOVHWHKLQQDQJXVVWHHPLGHV QDJXDPJGDOD2FKVQHU *URVV05).
hNVVHOOLQHOlKHQHPLQHPLVXXULEWlKHOHSDQXMDHPRWVLRRQLYDVWDVWLNXVWP}MXNDVXWDE VHJDYDWOHVDQQHWVHOOHNVHWSLLUDWDWlKHOHSDQXHPRWVLRQDDOVHOHVWLLPXOLOH7lKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQHK}OPDEWlKHOHSDQXHHPDOHVXXQDPLVWHPRWVLRRQHHVLOHNXWVXYDVQGPXVH HPRWVLRQDDOVHOWVLOPDWRUNDYDWHOWDVSHNWLGHOW2QQlLGDWXGHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQH YlKHQGDEHGXNDOWHULQHYDLGHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHLQGHNVHLGNDDVDDUYDWXGVXEMHNWLLYVHW HPRWVLRQDDOVHWLQWHQVLLYVXVWMDDNWLLYVXVWQHJDWLLYVHWHQlRYlOMHQGXVWega seotud lihastes (viidatud Thiruchselvam et al., 2011).
.RJQLWLLYVHWPXXWXVWY}LENDVXWDGD ka selleks, et tekitada emotsionaalset vastust kui puudub NlLPDVROHYYDVWXVY}LUHJXOHHULGDMXEDYDOODSllVWHWXGYDVWXVW. Selline kognitiivse
reguleerimise tehnika on tuntuGNXLPEHUKLQGDPLQHreappraisal). See sisaldab stiimuli WlKHQGXVHPEHUW}OJHQGDPLVWQLLHWPXXWXELQLPHVe emotsionaalne vastus sellele. hOGLVHOWRQ OHLWXGHWQHJDWLLYVHHPRWVLRRQLPEHUKLQGDPLQHDNWLYHHULEGRUVDDOVHOWHHVPLVHY||Nllru ja SUHIURQWDDONRRUHVVWHHPHPLVWRHWDYDGPEHUKLQGDPLVHYDOLNXWMDNRKDOGDPLVWQLQJ
YlKHQGDEVXXUHQGDEY}LKRLDEDOOHVDNWLLYVXVWVHOOLVWHVKLQGDPLVHVVWHHPLGHVQDJXDPJGDOD Y}LLQVXODYDVWDYDOWPEHUKLQGDPLVHHHVPlUJLOH2FKVQHU *URVV
7lKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQHMDPEHUKLQGDPLQHRQNDNVYlJDY}LPVDWNRJQLWLLYVHW emotsiooni regulatsiooni vormi, mis arvatakse erinevat selle poolest, kuna nad sekkuvad emotsiooni tekkimise protsessi. Grossi (1998) emotsioonide reguleerimise protsessi mudeli MlUJLP}MXWDEWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLQH HPRWVLRRQLWHNNLPLVHWUDMHNWRRULWlKHOHSDQX VXXQDPLVHYDUDVHVHWDSLVHQQHHPRWVLRQDDOVHVWLLPXOLWlKHQGXVHKLQQDJXOLVWW||WOXVW6HHYDVWX P}MXWDEPEHUKLQGDPLQHHPRWVLRRQLWHNNLPLVHWUDMHNWRRULKLOMHPKLQQDQJXOLVHW||WOXVHDMDO 0}OHPDGROHWXVHGRQKLOMHPOHLGQXG7KLUXFKVHOYDPLMDNROOHHJLGHW||VNLQQLWXVW
HajcDNMWOHYDDWHDUWLNOLVY}HWDNVHNRNNXWXOHPXVHGHULQHYDWHVWXXULQJXWHVWMD
YlLGHWDNVHHWYDVWXVHOHVXXQDWXGVWUDWHHJLDGHLROHHULWLHIHNWLLYVHGYDLGVHRWXGIVLRORRJLOLVWH ja kognitiivsete kuludega ning on negatiivselt seotud heaolu meetmete ja positiivsete
emotsioonide kogemisega. Samas lisatakse, et emotsiooni regulatsiooni kognitiivsed vormid RQVHHYDVWXQlLGDQXGHQGDSRROWWHDYLWDWXGQHJDWLLYVHDIHNWLLYVHNRJHPXVHYlKHQGDPLVW
Teadvelolek kui emotsiooni regulatsiooni tehnika
Teadveloleku (mindfulnessLGHHORQMXXUHGEXGLVWLGHMDWHLVWHP}WLVNOHYDWHWDYDGHMXXUHVNXV WHDGOLNNXWlKHOHSDQXMDWHDGOLNNXVWDNWLLYVHOWKDUUDVWDWDNVe. Kuigi teadveloleku tehnikaid on HULVXJXVHLGGHILQHHULWDNVHVHGDN}LJHVDJHGDPLQLVHLVXQGLQDNXLROODNVHWlKHOHSDQHOLNMD teadlik olevikus toimuvast (Brown & Ryan, 2003).
7HDGYHOROHNRQYDVWXY}WOLNMDKLQQDQJXYDEDWlKHOHSDQXYRUPPLGDLVHORRPXVWDEWRLmuva OLKWQHWlKHOHSDQHPLQH7HDGYHOROHNRQQlLGHWHDGOLNXW||WOHPLVHNRJHPXVOLNXVWYLLVLVWPLGD RQY}LPDOLNYDVWDQGDGDW||WOXVYLLVLleNXVVQGPXVHGRQWDYDOLVHOWILOWUHHULWXGOlELKLQQDQJXWH ja muud liiki kognitiivse manipulatsiooni. Teadvelolek on funktsionaalselt sarnane
PEHUKLQGDPLVHJDVHVWP}OHPDGKLQGDYDGSHKPHQGDWXOWVWLLPXOHLGMDP}OHPDGY}LYDG QlLGDWD suhteliselt YDUDMDVHLGP}MXVLGDIHNWLLYVHVWLLPXOLW||WOXVHOH%URZQ*RRGPDQ Inzlicht, 2013).
&KLHVDMWNRRVWDWXGOHYDDWHDUWLNOLVDQWDNVHS}KMDOLNOHYDDGHWHDGYHOROHNXWHKQLND ROHPDVROHYDVWNLUMDQGXVHVW$UYDWDNVHHWP}QHGHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDGQDJX NRJQLWLLYQHPEHUKLQGDPLQHNDDVDYDGODOW-alla" regulatsiooni prefrontaalsetest
ajupiirkondadest sellisele emotsiooni tekkimiVHDMXSLLUNRQQDOHQDJXDPJGDOD6HOOHOH vastanduvat tehnikat kutsutakse "alt-OHVVHVHVWVHOOHOHRQLVHORRPXOLNYlKHQHQXG ÄPDGDODPDWH³HPRWVLRRQLWHNNLPLVHDMXSLLUNRQGDGHUHDJHHULPLVY}LPHLOPDÄN}UJHPDWH³ DMXSLLUNRQGDGHQDJXSUHIURQWDDONRRUHDNWLLYVHYlUEDPLVHWD6HGDN}LNHDUYHVVHY}WWHV DUYDYDGP}QHGDXWRULGHWWHDGYHOROHNRQÄODOW-DOOD³HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDPLV K}OEXVWDESRVLWLLYVHWNRJQLWLLYVHWPEHUKLQGDPLVW7HLVWHDXWRULWHDUYDWHVRQWHDGYHOROHNÄDOW-
OHVVH³HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQL WHKQLNDhOHYDDWHDUWLNOLDXWRULGSDNXYDGYlOMDKHNV Y}LPDOLNXNVW}OJHQGXVHNVHWWHDGYHOROHNXWHKQLNDRQVHRWXGÄODOW-DOOD³HPRWVLRRQL UHJXODWVLRRQLJDOKLDMDOLVWHOSUDNWLVHHULMDWHOMDÄDOW-OHVVH³UHJXODWVLRRQLJDSLNDDMDOLVWHO praktiseerijatel.
E E G ja VQGPXVSRWHQWVLDDOLG
(OHNWURRGHPLVRQDVHWDWXGSHDQDKDOHY}LVHOOHOlKHGDOHY}LENDVXWDGDNLLUHVWLPXXWXYD elektroentsefalogrammi (EEG) salvestamiseks, mis peegeldab pidevaid elektrilisi muutusi DMXV.XL((*RQDMDOLVHOWILNVHHULWXGWHDWXGVQGPXVWHOHQDJXVWLLPXOLHVLWXVY}LUHDNWVLRRQL teostamine, nimetatakse saadud positiivseid ja negatiivseid pinge muutuseid aja jooksul VQGPXVSRWHQWVLDDOLGHNV+DMFDNHWDO3HDQDKDOWP}}GHWXGERP¶e (event-related potentialVQGPXVSRWHQWVLDDO SHHWDNVHSHDPLVHNVYDKHQGLNVHWXXULGDNXLGDVWlKHOHSDQX S||UDPLQHVWLLPXOLOHP}MXWDEKLOLVHPDWHPRWVLRQDDOVHWYDVWXVW7HDWDNVHHWDIHNWLLYVHG SURWVHVVLGDYDOGXYDGNLLUHVWLSlUDVWVWLLPXOLHVLWDPLVWMDVQGPXVSRWHQWVLDDOLGHN}UJHDMDOLVH resolutsioonLW}WWXVRELYDGQDGKlVWLNLLUHWHDIHNWLLYVHWHMDNRJQLWLLYVHWHSURWVHVVLGH
P}}WPLVHNVPLGDVHRVWDWDNVHHPRWVLRRQLGHDNWLYDWVLRRQLMDHVLDlgse regulatsiooniga (Hajcak
& Olvet, 2008).
6QGPXVSRWHQWVLDDOHHULVWDWDNVHWDYDOLVHOWQHQGHDMDVWXVHPRUIRORRJLa, peanaha topograafia ja eksperimentaalse manipulatsiooni vastuse alusel. Emotsioonide regulatsiooni seisukohalt on ROXOLVHGNDNVVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQWL3MD/333RQVQDODLSRVLWLLYVXV mis on maksimaalne parietaalsetes salvestamise kohtades ajavahemikus 300-500 mVSlUDVW stiimuli esitust (Hajcak et al., 2010) ning LPP (late positive potential, hiline positiivne potentsiaal) on pidev positiivne aeglane laine, mis on maksimaalne tsentraal- ja
parietaalpiirkoQQDV/33DOJDEXPEHVPVSlUDVWVWLLPXOLHVLWDPLVWMDNHVWDEVDJHOLNXQL WHUYHVWLLPXOLNHVWYXVHDMD7KLUXFKVHOYDPHWDO.XQDP}OHPDNRPSRQHQGLDOJXVRQ umbes 300 ms peale stiimuli esitust ja nende laine on maksimaalne parietaalpiirkonnas, NlVLWOHWDNVHNlHVROHYDVVHPLQDULW||V/33GNXLSVLYDWSRVLWLLYVHWODLQHWPLVDOJDEMDNHVWDE kauem kui klassikalise P300 ajavahemik sarnaselt Hajcak ja kolleegide (2010)
OHYDDWHDUWLNOLOH.
LPP emotsioonide regulatsiooni kontekstis
LPP laine seoseid emotsionaalsete stiimulitega on palju uuritud ning on leitud mitmeid WRHWDYDLGIDNWHPLNVMXVWVHHVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQWVRELEHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQL WHKQLNDWHDQDOVLPLVHNVLPP on spetsiifiliselt suurenenud stiimulite puhul, mis on
emotsionaalselt intensiivsemad ehk vaatajate poolt kirjeldatud kui erutavad. Neutraalsete SLOWLGHSXKXORQSRVLWLLYQHSRWHQWVLDDOROXOLVHOWYlKHQHQXGY}LSXXGXE&XWKEHUWHWDO /LVDNVRQQlLGDWXGHWHPRWVLRQDDOQHP}MX/33DPSOLWXXGLOHRQV}OWXPDWXVWLLPXOLVXXUusest
ja stiimuli tajutavatest omadustest ning see ei adapteeru oluliselt stiimuli korduvate esitustega MDQlLEROHYDWNVLNLVLNXWHODMDMRRNVXOVXKWHliselt stabiilne (viidatud Hajcak et al., 2010).
8XULQJXGRQQlLGDQXGHW/33RQWXQGOLN ka stiimuli valentsile, sest komponendi suurem muutus toimub vastusena ebameeldivatele stiimulitele. Arvatakse, et see negatiivsuse eelis NDMDVWDEHHPDOHW}XNDYDWHVWLLPXOLWHNLLUHWDPJGDODW||WOXVWQLLHWWlKHOHSDQXUHVVXUVLG WHJHOHYDGNHUJHPLQLPRWLYDWVLRRQLOLVHOWYlOMapaistvate ebameeldivate stiimulitega kui QHXWUDDOVHWHY}LPHHOGLYDWHVWLLPXOLWHJDVHOOHNVHWK}OEXVWDGDW}KXVDWMDNRKDVWXQXG W||WOHPLVWYLLGDWXG%URZQ*RRGPDQ ,Q]OLFKW
0LWPHGXXULQJXGRQOHLGQXGHWVQGPXVSRWHQWVLDDOLNRPSRQHQGL/33ODLQHXurimine HPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLNRQWHNVWLVRQROXOLQH1lLWHNVRQOHLWXGHW/33RQYlJDWXQGOLN hindamise manipulatsioonidele, mis muudavad emotsionaalsele stiimulile omistatud
WlKHQGXVW7lSVHPDOWRQ/33WXQGXYDOWYlLNVHPNXLNRJQLWLLYVHOWKLQQDWDNVHHEameeldivaid stiimuleid neutraalsetega Y}UUHOdes negatiivsemalt (Foti & Hajcak, 2008). LPP on
Y}LPHQGDWXGNXLQHXWUDDOVHWVWLLPXOLWKLQQDWDNVHHHPDOHW}XNDYDQD0DF1DPDUDHWDO 6HHJDRQ/33WXQGOLNHPRWVLRQDDOVHVWLLPXOLWlKHQGXVHKLQQDQJXOLVHOHW||WOXVHOHWHUYH HPRWVLRRQLWHNNLPLVHYlOWHOMD/33WXQGXEROHYDWNDVXOLNHOHNWURNRUWLNDDOQHLQGHNV
Y}UGOHPDNVHULQHYXVLWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHMDPberhindamise selles suhtes, millal nad sekkuvad emotsiooni tekkimise trajektoori (Thiruchselvam et al., 2011).
7KLUXFKVHOYDPLMDNROOHHJLGHOlELYLLGXGXXULQJXVOHLWLHWNDVXWDGHVHPRWVLRRQL UHJXODWVLRRQLWHKQLNDLGQDJXN}UYDOHMXKWLPLQHMDPEHUKLQGDPLQHYlKHQHE/33DPSOLWXXG 1DGOHLGVLGHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVWUDNHQGDWDNVHHQQHHPRWVLRQDDOse stiimuli KLQQDQJXW||WOHPLVWVHHJDSLLUDWHVPLOPllUDODIHNWLLYVHWWlKHQGXVWKLQQDWDNVH
hPEHUKLQGDPLQHDJDN}LJHSHDOWWHJHOHEMDNRRVWDEYDLNLPLVLKLQQDQJXHPRWVLRQDDOVHVW VWLLPXOLVWHQQHNXLXXWW}OJHQGXVWVDDEUDNHQGDGD/LVDNVQlLWDVLGWXOHPXVHG et peale reguleerimata taasesitust, kutsusid suurema LPP esLOHSLOGLGWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH DMDORRJDNXLGPLWWHPEHUKLQGDPLVHDMDORRJDY}UUHOGHVNRQWUROOLSLOWLGHJDPLGDOLKWVDOW YDDGDWLUHJXODWVLRRQLOHVDQGHV
.lHVROHYW||
LPP seoseid teadveloOHNXJDRQWXQGXYDOWYlKHPXXULWXGNXLGWXOHPXVHGY}LYDGDQGDSDUHPD
OHYDDWHVHOOHWHKQLNDDOXVHNVROHYDWHOHPHKKDQLVPLGHOH%URZQ*RRGPDQMD,Q]OLFKW
YLLVLGOlELHNVSHULPHQGLNXVOHLWLHWLQGLYLGXDDOVHGHULQHYXVHGWHDGYHOROHNXVROLGVHRWXG VQGmuspotentsiaali komponendi LPP madalama lainega. Lisaks leiti eksperimendis, et WHDGYHOROHNROLVHRWXGYlLNVHPD/33N}UYDOHNDOGHJDYDVWXVHQDPRWLYDWVLRRQLOLVHOW YlOMDSDLVWYDWHOHPHHOGLYDWHOHVWLLPXOLWHOe. Need tulemused viitavad sellele, et see tunnus K}OEXVWDELQLPHVHOHROXOLVWHVWLLPXOLWHKLQQDQJXYDEDW||WOXVW
.lHVROHYDVVHPLQDULW||VYDDGHOGDNVHHEDPHHOGLYDWHVWSLOWLGHVWWLQJLWXG/33DPSOLWXXGL muutumist teadveloleku-ODDGVHKDUMXWXVHVRRULWDPLVHDMDOQLQJY}UUHOGDNVHVHGDWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLVHP}MXGHJD6HOOHNVHWNDDUGLVWDGDWHDGYHOROHNXP}MXXODWXVWNRQWUROOLWDNVH NROPHKSRWHHVLSDLNDSLGDYXVW
1) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GQHQGHYDDWDPLVHDMDO.XLVHH KSRWHHVSHDESDLNDY}LEWHDGYHOROHNXP}MXPHKKDQLVPLNVSLGDGDHPRWVLRnaalse YDVWXVHYlKHQGDPLVWKHHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLSLLUHV
2) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GNRUGXVWHO}LNHV+SRWHHVLNLQQLWXVH NRUUDOWlKHQGDNVVHHHWWHDGYHOROHNXWHLQHY}LPDOLNP}MXPHKKDQLVPRQUHDNWLLYVXVH YlKHQGDPLQHVDPDODDGVHWHHmotsionaalsete episoodide kordumisel.
3) 7HDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GVDPDGHSLOWLGHKLOLVHPDOQlJHPLVHO 9LLPDNVXXULENlHVROHYW||NDVWHDGYHOROHNXY}LPDOLNHPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVW SLLUDYPHKKDQLVPVlLOLEHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLNRUGXmisel ka juhul, kui katseisik enam aktiivselt teadvelolekut ei rakenda.
Meetod
8XULPLVW||NVVDDGLOXED7DUWXhOLNRROL,QLPXXULQJXWHHHWLNDNRPLWHHSRROW.DWVHGYLLGLOlEL DDVWDDXJXVWLVQRYHPEULVMDGHWVHPEULVSlHYDVHODMDONHOO-7DUWXhOLNooli NHHPLDKRRQHVHNVSHULPHQWDDOSVKKRORRJLDODERULV.DWVHYLLVLGOlEL$QGHUR8XVEHUJ+HOHQ 8LER0DULND3DDYHU7HUL7DOSVHS.OOL-RDVDDUMD0DGLV%DFKPDQQ
Valim
$QWXGVHPLQDULW||VDQDOVLWXGYDOLPNRRVQHV-st katseisikust, seal hulgas 8 meest, vanusevahemikus 19-42 (M=26,56, SD=.DWVHLVLNXGYlUYDWL7DUWXhOLNRROL SVKKRORRJLDWXGHQJLWHPHLOLOLVWLNDXGX)DFHERRNLYDKHQGXVHOMDWXWWDYDWHVHDVW7DUWX hOLNRROLSVKKRORRJLDWXGHQJLWHOHMDJDWLHNVSHULPHQGLVRVDOHPLVHHHVWNDNDWVHSXQNWHWHiste RVDOHMDWHYDKHOORRVLWLYlOMDUDDPDWXSRHNLQNHNDDUWH.DWVHLVLNXGWlLWVLGHQQHNDWVHVVHWXOHNXW LQWHUQHWLVLVLNVXVHNVLPXVWLNXGMDDQGVLGNRKDSHDOHQQHP}}WPLVWHDOJXVWDOONLUMDQ}XVROHNX lehele.
Stiimulid
Stiimulitena kasutati pilte The International Affective Picture System (IAPS) andmebaasist (Lang, Bradley, & Cuthbert, 2005). Stiimuliteks kasutati iga katsetingimuse jaoks 10
QHXWUDDOVHWMDQHJDWLLYVHWSLOWLHKNNRNNXSLOGLNRPSOHNWL.}LNVWLLPXOLGHVLWDWLWROOLVHO arvutiekraanil 100 cm kauguselt.
.DWVHNlLN
Katseisikud vaatasid neutraalse ja negatiivse sisuga pilte arvutiekraanil neljas katsetingimuses MDWlLWVLGVDPDODMDOHULQHYDLGPHQWDDOVHLGOHVDQGHLG. Katse ajal salvestati
HOHNWURHQWVHIDORJUDDILOLVWMDHOHNWURPRJUDDILOLVWVLJQDDOL naha galvaanilist reaktsiooni ning SXOVVL.}LNNDWVHVRVDOHQXGWlLWVLGHQQHNRKDOHWXOHNXWLQWHUQHWLVLVLNVXVHWHVWLWHDGYHOROHNX WHVWLMDHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLNVLPXVWLNX/LVDNVSDOXWLN}LJLONDWVHNlLJXVYDVWDWD NVLPXVWHOHHQHVHKLQQDQJXPHHOHROu ja pildi vaatamise ajal kogetu kohta visuaal-analoog VNDDODQLQJWHOMHVWLNXDELO(QQHNDWVHWMDNDWVHO}SSHGHVP}}GHWLLJDNDWVHLVLNXUDKXROHNX ((*¶GPLVNRRVQHVNXXHVWPLQXWL pikkusest intervallist, ning mille jooksul paluti neil vaheldumisi hoida silPLDYDWXQDMDVXOHWXQD0}}WPLVHO}SSHGHVWlLWVLGRVDOHMDGNRKDSHDO
NVLPXVWLNXGWDXVWDDQGPHWHUXWLLQLNDWVHVWHNNLQXGNRJHPXVWHMDHQHVHWXQGHNRKWD .lHVROHYDVVHPLQDULW||VDQDOVLWDNVHYDLGNDWVHDMDOP}}GHWXG((*VLJQDDOL
Katse koosnest neljast 8-miQXWLOLVHVWEORNLVWPLOOHVHVLWDWLMXKXVOLNXVMlUMHNRUUDVHVPDOW QHXWUDDOVHWMDVHHMlUHOQHJDWLLYVHVLVXJDVWLLPXOLW6DPDVWLLPXOLWHNRPSOHNWLNRUUDWLKHV EORNLVYHHONDNVNRUGDNXPPDOJLNRUUDOXXHVMXKXVOLNXVMlUMHVWXVHV,JDEORNLDOJXVHVWXOLG HNUDDQLOHMXKLVHGHHVROHYDNVOHVDQGHNVVHHMlUHOSDOXVNDWVHOlELYLLMDNDWVHLVLNXOYlOMHQGDGD RPDV}QDGHJDOHVDQQHMDWHKDOlELYLLMDMXKHQGDPLVHOOlELKDUMXWXVVHHULDPLVNRRVQHVNXXHVW SLOGLVW0}}WPLVWHDMDOLOPXVHQQHLJDWSLOWLHNUDDQLOHULVWNXKXSaluti katseisikutel oma pilk suunata ning hoida kuni pildi ekraanilt kadumiseni. Mustal ekraanil olev valge fiksatsioonirist ROLHNUDDQLOPVPLOOHOHMlUJQHVVWLLPXONHVWYXVHJDPV9DKHPLNSLOGLNDGXPLVHVW uue fiksatsiooniristini valiti juhuslikult vahemikus 750 ± 1250 ms.
(VLPHVHVEORNLVROLNDWVHLVLNXWHOHVDQGHNVYDDGDWDLJDt SLOWLWlKHOHSDQHOLNXOWMDNHVNHQGXGD SLOGLVLVXOHQLQJSDQQDWlKHOHHULQHYDLGGHWDLOH-lUJQHYDNDKHEORNLMlUMHNRUGROLNDWVHLVLNXWH suhtes tasakaalustatud: pooltel katseLVLNXWHVWROLWHLVHNVEORNLNVWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH EORNNQLQJNROPDQGDNVWHDGYHOROHNXEORNNMDSRROWHOROLMlUMHNRUGYDVWXSLGL7lKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLVHEORNLVROLOHVDQGHNVYDDGDWDSLOWHMDS||UDWDWlKHOHSDQXRPDVLVHPLVHOH kogemusele iga pildi vaatamise ajal. Teadveloleku blokis tuli katseisikutel vaadata stiimulit ja VDPDODMDOORHQGDGDP}WWHVDUYXVWDOODSRROH
1HOMDQGDVEORNLVWXOLYDDGDWDXXHVWLN}LNLQlKWXGVWLLPXOHLGQLQJNLUMHOGDGDHPRWVLRQDDOVH teljestiku abil tunnet, mida pildi vaatamine katseisikutes tekitas. Selleks esitati peale stiimuli NDGXPLVWHNUDDQLOHHWWHPllUDPDWDDMDNVDIHNWLLYVHYDOHQWVLMDLQWHQVLLYVXVHYLVXDDO-analoog WHOMHVWLN6HOOHKRULVRQWDDOVHWHOMHRWVWHVROLGWHUPLQLGÄHEDPHHOGLY³MDÄPHHOGLY³QLQJ vertikaalse tHOMHRWVWHVÄQ}UN³MDÄWXJHY³.DWVHLVLNXOHVDQGHNVROLOHLGDDUYXWLKLLUHDELO teljestikus punkt, mis pildist tekitatud tunnet kirjeldab.
((*DQGPHWHVDOYHVWDPLQHMDHHOW||WOXV
((*DQGPHLGP}}GHWL-lt peanaha, 4-OWRNXODDUMDNDKHOWN}UYDOHVWDHOHNWURRGilt kasutades
%LRVHPL$FWLYH7ZRVVWHHPL$QGPHWHW||WOHPLQHYLLGLOlELNDVXWDGHV((*/$%MD0DWODE tarkvara.
+LOLVHPDVW||WOXVHVYlOMHQGDWL((*VLJQDDOLHULQHYXVHQDN}UYDOHVWDGHNOMHVROHYDWH UHIHUHQWVHOHNWURRGLGHVXKWHVQLQJVDOYHVWDPLVVDJHGXVHNVPllUDWi 256 Hz. Silmaliigutuste
DUWHIDNWLGHHPDOGDWLN}LJHSHDOWNDVXWDGHVV}OWXPDWXWHNRPSRQHQWLGHDQDOVLHKN,&$G (Independent Component Analysis). ICA lahendus arvutati Infomax'i algoritmiga eraldi treening-DQGPHNRJXPLVWPLVROLILOWUHHULWXGN}UJSllVILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]
segmenteeritud (-VNXQLVVWLLPXOLDOJXVHVWSXKDVWDWXGPUDVWHVWHOHNWURRGLGHVWNDVXWDGHV EEGLAB'i algoritmi pop_rejchanMDVHJPHQWLGHVWPLVQlLWDVLGOLKDVWHPUD((*/$%L algoritm pop_rejspec, 15-30 Hz, +/- 35 dB). SHHMlUHOHHPDOGDWLYLVXDDOVHOWWXYDVWDWXG V}OWXPDWXGNRPSRQHQGLGPLVYDVWDVLGVLOPDSLOJXWXVWHOHQLQJKRULVRQWDDOVHWHOHMD YHUWLNDDOVHWHOHVLOPDOLLJXWXVWHOHhOHMllQXGNRPSRQHQWHNDVXWDWLWHUYHILOWUHHULPDWD((*
aktiivsuse kestvuse rekonstrueerimiseks (Debener, Thorne, Schneider, & Viola, 2010). ICA poolt eemaldatXGDQGPHGILOWUHHULWLN}UJSllVu ILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]MD
PDGDOSllVXILOWULJDlUDO}LNHVDJHGXVHJD+]QLQJHUDOGDWLVHJPHQGLGDODWHV-0,2 kuni 1,5 ms.
Artefaktid eemaldati kasutades integreeritud algoritmi, mis tuvastas esmalt suurte
SLQJHN}LNXPLVWHJDVHJPHQGLG((*/$%LDOJRULWPpop_rejthresh, +/- PLFUR9NXLNV kanal oli leitud artefaktide ainus allikas rohkem kui 2% segmentidest, eemaldati see kanal HQQHMlUHOHMllQXGDUWHIDNWVHWHVHJPHQWLGHHHPDOGDPLVW.}LNHHPDOGDWXGNDQDOLG
LQWHUSROHHULWLKLOLVHPDNVDQDOVLNV /33XODWXVHPllUDPLQH
Signaali keskmistamiseks valiti ajavahemik 260-1500 ms ja valik tsentraal-parietaal
HOHNWURRGH&]3]&3&39DOLNS}KLQHVDIHNWLLYVHNDWHJRRULDSHDPLVHP}MXDMDOLVHOMD ruumilisel maksimumil.
Tulemused
$QGPHDQDOVLNVNDVXWDWLVWDWLVWLNDSURJUDPPL6366MD/33DPSOLWXXGide keskmiste Y}UGOHPLVHNVUDNHQGDWLNRUGXYP}}WPLVWH$129$¶W.}LNLGHVWDWLVWLOLVWHWHVWLGHSXKXO NDVXWDWLDOIDWDVHWSlUDVW*UHHQKRXVH-*HLVVHULNRUUHNWXXUL$QGPHWHDQDOVLVWVHOJXVHW tingimuse peaefekt oli statistiliselt oluline (F(2,78)= 7,64, p<0,01), lisaks sellele olid
statistiliselt olulised ka valentsi peaefekt (F(1,39)= 103,65, p<0,01) ning korduste peaefekt (F(2,78)=5,67, p<0,01). Valentsi ja tingimuse interaktsioon ei olnud oluline (F(2,78)=0,44, p=0,614; Joonis 1). Kuid faktorite paarikaupa interaktsioonidest olid olulised valentsi ja korduse interaktsioon (F(2,78)=8,71, p<0,01; Joonis 2). Interaktsioon tingimuse ja korduse vahel oli VWDWLVWLOLVHOWROXOLQH) S.}LJLNROPHIDNWRULYDKHOLQH
interaktsioon oli marginaalselt oluline: valents * tingimus * kordus (F(4,156)=2,53, p=0,05).
Joonis 1. Tingimuse ja valentsi interaktsioon.
Joonis 2. Valentsi ja korduse interaktsioon.
Teadveloleku katsetingimuses LPP amplituud kasvas neutraalsete piltide puhul alates HVLPHVHVWQlLWDPLVNRUUDVW 0 6' WHLVHQlLWDPLVNRUUDJD0 6' MD NROPDQGDQlLWDPLVNRUUDJD0 6' NXLGODQJHVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHSXKXO HVLPHVHVWQlLWDPLVNRUUDVW0 6' WHLVHNRUUD0 6' MDNROPDQGD QlLWDPLVNRUUDJD0 6D=4,62). Vastupidiselt teadveloleku tingimusele kasvas WlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHQlLWDPLVHO/33ODLQHHVLPHVH kordusega (M=2,33, SD=3,21) ja teise kordusega (M=2,68, SD=4,14) ning kolmanda kordusega (M=2,83, SD=4,24).
SelleksHWDQDOVLGDUHJXODWVLRRQL WHKQLNDWHP}MXHPRWVLRRQLOHODKXWDWLQHXWUDDOVHWH
pildikategooriate keskmistatud LPP amplituudid negatiivsetest ja viidi saadud skooridel uuesti OlEL NRUGXYP}}WPLVWH ANOVA.Tingimuse efekt ei olnud statistiliselt oluline (F(2,78)=0,44, p=0,614), korduse efekt oli statistiliselt oluline (F(2,78)=8,71, p<0,01). Tingimuse ja korduse interaktsioon oli marginaalselt oluline (F(4,156)=2,53, p=0,05; Joonis 3). $QDOVYLLGLOlEL
VHVWVHHY}LPDOGDESDUHPLQLMlOJLGDWLQJLPXVHMDNRUGXVHP}MX/33ODLQHHPRWVLRQDDOVHOH Y}LPHQGXVHOH
Joonis 3. Tingimuse ja korduse interaktsioon LPP amplituudLHPRWVLRQDDOVHY}LPHQGXVH muutmisel.
7DDVHVLWXVHWLQJLPXVHVHVLWDWLN}LNLSLOWHKHNRUUDUHJXODWVLRRQLDMDORRNDXSDMDSDOXWLQHLOH anda visuaal-analoogskaalal hinnang emotsiooni regulatsiooni tehnikaid kasutamata. Samas P}}GHWL/33DPSOLWXXGLHWQlKDNDVHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDGROLGP}MXWDQXG stiimulite tajumist taasesitusel. Selles tingimuses olid LPP amplituudile statistiliselt oluline valentsi efekt (F(1,39)=10,45, p<0,01), kuid tingimuse efekt ei olnud statistiliselt oluline (F(2,78)=0,29, p=0,749) ja valentsi ning tingimuse interaktsioon ei olnud samuti statistiliselt oluline (F(2,78)=0,79, p=0,448; Joonis 4).
Joonis 4. Valentsi ja tingimuse interaktsioon taasesituse tingimuses.
.DWVHLVLNXWHNHVNPLQH/33DPSOLWXXGROLPDGDODLPWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHV QlKWXGQHXWUDDOVHWHSLOWLGHYDDWDPLVHO0 6' MlUJQHVLGYDDWOXVHWLQJLPXVH (M=2,94, SD=4,4) ja teadveloleku tingimuse (M=3, SD=4,14) ajalooga neutraalsed pildid.
1HJDWLLYVHWHOSLOWLGHOROLGDPSOLWXXGLGYlJDOlKHGDVHGYDDWOXVHWLQJLPXVHV0
6' MDWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWLQJLPXVHV0 6' QLQJPDGDODLPROL teadveloleku tingimuses (M=3,72, SD=4,18).
A rutelu
$QWXGXXULQJXHHVPlUNROLWlSVXVWDGDHPRWVLRRQLGHUHJXOHHULPLVHDMXPHKKDQLVPH7lSVHPDOW taheti katses teada, kas negatiivsete piltide vaatamise ajal teadveloleku-laadse tehnika
NDVXWDPLQHHPRWVLRRQLGHUHJXOHHULPLVHNVYlKHQGDb negatiivsete emotsioonide intensiivsust, MDPLOOLVHOPllUDOHULQHEVHHWHLVWVXJXVHVWHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDVWQDJXWlKHOHSDQX N}UYDOHMXKWLPLQH/LVDNVWDKHWLWHDGDPLOOLVHOPllUDODYDOGXEWHDGYHOROHNXWHKQLNDP}MX samalaadsete emotsionaalsete HSLVRRGLGHNRUGXPLVHOQLQJNDVWHDGYHOROHNXY}LPDOLN
HPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVWYlKHQGDYPHKKDQLVPVlLOLEHPRWVLRQDDOVHHSLVRRGLNRUGXPLVHOND MXKXONXLWHDGYHOROHNXWHKQLNDWHQDPDNWLLYVHOWHLUDNHQGDWD.}LJHSHDOWDUXWOHWDNVHXXULPXVH kolmest peaefektLVWVHHMlUHOKSRWHHVLGHVW
(VLWHNVYDOHQWVLSHDHIHNWROLVWDWLVWLOLVHOWROXOLQHPLVWlKHQGDEHWSLOGLNDWHJRRULDWHOROLP}MX LPP amplituudidele ja negatiivsed pildid tekitasid suurema amplituudi kui neutraalsed. Need WXOHPXVHGOlKHYDGNRNNXYDUDVHPDWe uuringutega, kus on leitud, et negatiivsed pildid WHNLWDYDGQHXWUDDOVHVWVXXUHPD/33ODLQHQlLWeks Cuthbert et al., 2000; Hajcak et al., 2010).
.lHVROHYDVXXULQJXVQlLWDEVHHWXOHPXVHWHPRWVLRRQLGHHVLOHNXWVXPLVWY}LESLGDGD
}QQHVWXQXNV7HLVHNV, tingimuse peaefekt oli statistiliselt oluline ehk emotsiooni regulatsiooni WHKQLNDGP}MXWDVLG/33DPSOLWXXGLROHQHPDWDYDOHQWVLVW7XOHPXVHGOlKHYDGNRNNX
XXULQJXWHJDNXVRQOHLWXGHW/33RQWXQGOLNHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDWHOHQlLWHNV ThiruchseOYDPHWDO8XULQJXVHLVXNRKDOWQlLWDEVHHHWNDWVHLVLNXWHO}QQHVWXV UDNHQGDGDYDVWDYDOWWLQJLPXVHOHROXOLVHOPllUDOHPRWVLRRQLUHJXODWVLRRQLWHKQLNDW Kolmandaks, korduste peaefekt oli samuti statistiliselt oluline ehk samalaadsete emotsionaalsete episoodide kordumisel LPP amplituud muutus.
Lisaks nimetatud peaefektidele oli trendi tasandil statistiliselt oluline ka kolmepoolne interaktsioon ehk valentsi, tingimuse ja korduse vastastiNP}MX/lKHPDOYDDWOXVHOselgus, et PDGDODLP/33ODLQHWHNNLVQHJDWLLYVHWHSLOWLGHQlLWDPLVHOWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH HVLPHVHOQlLWDPLVHO. Seevastu WHDGYHOROHNXWLQJLPXVHHVLPHVHOQlLWDPLVNRUUDO tekitasid negatiivsed pildid NROPHVWWLQJLPXVHVWN}UJHLPD/33ODLQH
LHLWXGWXOHPXVHGONNDYDGHVPDOWPEHUHVLPHVHKSRWHHVLPLVYlLGDEHW teadvelolek YlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶d nende vaatamise ajal. 6HHWlKHQGDEHt Y}UUHOGHV
kontrolltingiPXVHJDHLYlKHQGDnud teadvelolek valikuliselt negatiivsete piltide LPP¶d nende vaatamise ajal. Siiani HLROHWHDGDROHYDOWYDUHPY}UUHOGXGWHDGYHOROHNXMDWlKHOHSDQX
N}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDWHHULSlUDVLG7XOHPXVHVWY}LEMlUHOGDGDHWWHDGYHOROHNXP}MX PHKKDQLVPHLVHLVQHHPRWVLRQDDOVHYDVWXVHYlKHQGDPLVHOKe emotsionaalse episoodi piires.
7lKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDVHHYDVWXRQMXEDKHNRUGVHONRNNXSXXWHOHPRWVLRQDDOVH stiimuliga W}KXVYLLVYlKHQGDGDHPRWVLRQDDOVHWYDVWXVW
7HLQHKSRWHHVYlLWLVHW WHDGYHOROHNYlKHQGDEQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33¶GNRUGXVWHO}LNHV +SRWHHVOHLGLVNLQQLWXVWWHDGYHOROHNXWHKQLNDWNDVXWDGHVODQJHV/33DPSOLWXXGQHJDWLLYVHWH SLOWLGHSXKXONRUGXVWHNDVYDGHV.RQWUDVWLNVY}LEWXXDHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVH tingimuses ROLNOOQHJDWLLYVHWHSLOWLGHHVLPHVHOQlLWDPLVHO/33DPSOLWXXGPDGDODP WHDGYHOROHNXWHKQLNDVWNXLGNRUGXVWHO}LNHV/33NDVYDV6DPXWLROLWHDGYHOROHNXWHKQLND P}MXNRUGXVWHO}LNHV/33DPSOLWXXGLHPRWVLRQDDOVHOHY}LPHQGXVHOHPDUJLQDDOVHOWROXOLQH Saadud WXOHPXVWHVWY}LEMlUHOGDGDHWWHDGYHOROHNXKHNVDOXVHNVROHYDNVPHKKDQLVPLNVRQ UHDNWLLYVXVHYlKHQGDPLQHVDPDODDGVHWHHPRWVLRQDDOVHWHHSLVRRGLGHNRUGXPLVHO/LVDNVY}LE WXOHPXVWHS}KMDOROHWDGDHWWlKHOHSDQXN}UYDOHMXKWLPLVHWHKQLNDVRELESDUHPLQLOKLajaliseks emotsiooni regulatsiooni tehnikaks ning teadveloleku tehnika sobib paremini pikemas
perspektiivis.
7HDGYHOROHNHLYlKHQGDQXGROXOLVHOWQHJDWLLYVHWHSLOWLGH/33ODLQHWVDPDGHSLOWLGHKLOLVHPDO QlJHPLVHOVHHJDNROPDVKSRWHHVHLOHLGQXGNLQQLWXVW Kuigi tulemustest selgus, et
WHDGYHOROHNXY}LPDOLNHPRWVLRQDDOVHWUHDNWLLYVXVWSLLUDYPHKKDQLVPHLVlLOLQXGHPRWVLRQDDOVH episoodi kordumisel sellisel juhul, kui katseisik enam aktiivselt teadvelolekut ei rakendanud, YDMDEVHHKSRWHHVYHHOHGDVLVWXXULPLVWVHVWROLPlUJDWDWUHQGLVHOOHVVXXQDV3}KMDOikumate WXOHPXVWHVDDPLVHNVY}LNV emotsionaalseid stiimuleid QlLGDWD teadveloleku tingimuses rohkem kui kolmel korral.
7XOHPXVWHVWVDDGXGOGLQHSLOWRVXWDEHWWHDGYHOROHNXWHKQLNDHLYlKHQGDnud emotsionaalset intensiivsust esmakordsel rakendamisel, kuid korduvate esituste jooksul emotsionaalne UHDNWLLYVXVYlKHQHs MDY}LPDOLNHWHGDVLVWHNRUGXVWHDMDODYDOGXNVWHDGYHOROHNX
P}MXPHKKDQLVPYHHOJL+LOLVHPDONRNNXSXXWHOMXEDQlKWXGQHJDWLLYVHWHSLOWLGHJDHLROQXd teadveloleku ajalugu statistiliselt oluliseks kaitsefaktoriks, kuid paistis trend selles suunas.
9lJDY}LPDOLNHWNXLNDWVHLVLNXGROHNVLGWHDGYHOROHNXWLQJLPXVHVQlLQXG pilte rohkem kui 3 NRUGDROHNVP}MXROQXGWXJHYDPMDDYDOGXQXGWDDVHVLWXVHWLQJLPXVHV
K irjanduse loetelu
Brown, K. W., Goodman, R. J., & Inzlicht, M. (2013). Dispositional mindfulness and the attenuation of neural responses to emotional stimuli. Social Cognitive and Affective Neuroscience, 8(1), 93±99.
Brown, K. W., & Ryan, R. M. (2003). The benefits of being present: mindfulness and its role in psychological well-being. Journal of personality and social psychology, 84(4), 822.
Chiesa, A., Serretti, A., & Jakobsen, J. C. (2013). Mindfulness: Top±down or bottom±up emotion regulation strategy?. Clinical psychology review, 33(1), 82-96.
Cuthbert, B. N., Schupp, H. T., Bradley, M. M., Birbaumer, N., & Lang, P. J. (2000). Brain potentials in affective picture processing: covariation with autonomic arousal and affective report. Biological psychology, 52(2), 95-111.
Debener, S., Thorne, J., Schneider, T. R., & Viola, F. C. (2010). Using ICA for the analysis of multi-channel EEG data. Simultaneous EEG and fMRI, 121-135.
Foti, D., & Hajcak, G. (2008). Deconstructing reappraisal: Descriptions preceding arousing pictures modulate the subsequent neural response. Journal of Cognitive Neuroscience, 20(6), 977-988.
Gross, J. J. (1998). Antecedent-and response-focused emotion regulation: divergent
consequences for experience, expression, and physiology. Journal of personality and social psychology, 74(1), 224.
Hajcak, G., MacNamara, A., & Olvet, D. M. (2010). Event-related potentials, emotion, and emotion regulation: an integrative review. Developmental neuropsychology, 35(2), 129-155.
Hajcak, G., & Olvet, D. M. (2008). The persistence of attention to emotion: brain potentials during and after picture presentation. Emotion, 8(2), 250.
Lang, P. J., Bradley, M. M., & Cuthbert, B. N. (2005). International affective picture system (IAPS): Affective ratings of pictures and instruction manual. NIMH, Center for the Study of Emotion & Attention.
MacNamara, A., Foti, D., & Hajcak, G. (2009). Tell me about it: neural activity elicited by emotional pictures and preceding descriptions. Emotion, 9(4), 531.
Ochsner, K. N., & Gross, J. J. (2005). The cognitive control of emotion. Trends in cognitive sciences, 9(5), 242-249.
Thiruchselvam, R., Blechert, J., Sheppes, G., Rydstrom, A., & Gross, J. J. (2011). The temporal dynamics of emotion regulation: An EEG study of distraction and
reappraisal. Biological psychology, 87(1), 84-92.
.lHVROHYDJDNLQQLWDQHWROHQNRUUHNWVHOWYLLGDQXGN}LJLOHRPDW||VNDVXWDWXGWHLVWH autorite poolt loodud kirjalikHOHW||GHOHODXVHWHOHP}WHWHOHLGHHGHOHY}LDQGPHWHOH
2OHQQ}XVRPDW||DYDOGDPLVHJD7DUWXhOLNRROLGLJLWDDODUKLLYLV'6SDFH
/Madis Bachmann/