Kirjandusklassika digiprojektid kui teadusressurss
Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum
MÄLUASUTUS – TEADUSTÖÖ TÕHUS TOETAJA
XIX mäluasutuste talveseminar
Kääriku, 16. märts 2016. a
Uudised. Jaanuar, 2016
„Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja OÜ Digira koostöös on 2014. ja 2015. aasta jooksul valminud 175 raamatut eesti kirjandusklassikast epub formaadis“.
Eellugu: riiulitel tolmuvast „Väikesest Illimarist“
(Vestlusring digitaalsest mälust: Indrek Ibrus, Marek tamm, Peeter Torop. Postimees 2011)
Kirjandusklassika kui maailma kirjeldamise tööriisatakastike (Urve Eslas)
Kirjandus kui inimese kastike (Viivi Luik)
www.kirmus.ee
I. Koostööprojekt
RAHVUSRAAMATUKOGU – 4094 lk + turundus
KIRJANDUSMUUSEUM – 8337 lk (KS’i baasil + lisa)
OÜ DIGIRA - Epub’de tootmine (Mari Kaljuste kujundus) II. Kokku 2014 EKM & RR
87 teost
12 431 lehekülge
30 kirjanikult (sh 6 x copyright )
Eritänud: Tartu Ülikooli Raamatukogu
Tartu Linnaraamatukogu
Kultmini programm „Eesti kirjandus“ 2014
Rahvusraamatukogu DIGAR (www.digar.ee) - Nutiseadmesõbralikus epub-formaadis, tasuta alla laetavad
KREUTZWALDI SAJAND: eesti kultuurilooline veeb (http://kreutzwald.kirmus.ee/) -
raamatute originaali koos rohke taustainfo ja fotomaterjaliga autori ja ilmumisajastu kohta Tartu Linnaraamatukogu e-raamatute kogus http://www.luts.ee/index.php/e-raamatud
E-klassika riiulid
Vanem, autoriõiguste alt vaba ilukirjandus
Vanem, autoriõiguste alt vaba lastekirjandus
Vanem, kuid autoriõigustega klassika + õiguste lepingud, autoritasud (!)
(vanem = 19. saj lõpp, 20. saj algus)
Klassika kolm vaala e. valik
Kirjandusmuuseumis 2014 ja 2015 102 raamatut
11 753 raamatulehekülge
Rahvusraamatukogus 2014 ja 2015
Kultmini programm „Eesti kirjandus“
RAHVUSRAAMATUKOGU 2014
4094 lehekülge DIGAR
9 autorit, 21 raamatut
Betti Alver Juhan Liiv Jaan Oks Jüri Parijõgi Villem Ridala, A. H. Tammsaare Friedebert Tuglas Marie Under
Eduard Vilde
http://kreutzwald.kirmus.e
e
Gustav Suits: „Elu tuli“ ja „Tuulemaa“
Marie Under: „Sonetid“, „Eelõitseng“, „Sinine puri“, „Õnnevarjutus“
Heiti Talvik: „Kohtupäev“ ja „Palavik“
Betti Alver: „Tuulearmuke“, „Tolm ja tuli“,
„Tähetund“, „Invaliidid“, „Lugu valgest varesest“
Erni Hiir: „Arlekinaad“ ja „Huhuu merituulen“
Friedebert Tuglas: „Hingemaa“, „Kahekesi“,
„Liivakell“, „Saatus“ ja „Hingede rändamine“,
„Felix Ormusson“ ja „Väike Illimar“
Karl Ristikivi: „Hingede öö“ ja „Inimese teekond“
E-klassika © EKM 2014-2015
KALEVIPOEG, 1875 / 1961
F. R. Kreutzwaldi eluajal ilmunud viimane trükk
Redigeeriti vanema kirjaviisi ortograafiat
tekstikriitilisele väljaandele vastavalt
(Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti Kirjandusmuuseum, 1961)
E-klassika top 2015, EKM
KS’i RAAMATUKOGU Lehtitsetav trükis
on-line tekstid
e-pubid (Digari link)
KASUTUS
- emakeeleõpetajad - e-koolikoti sahtel
Statistika 2015 http://kreutzwald.kirmus.ee/kasutus):
- külastusi 397 184 korda (+ 58 484) - klikke 4 mlj 41 890
Keutzwaldi sajandi
klassika
Õhina-põhine omafinantseerimine
„Trükipärandi digiteerimise“ 7 kari:
1.
Eksemplari valik
2.
Skaneerimine (tiff, pdf)
3.
Meta-andmed, varundmine
4.
Tärgituvastus (OCR), redigeerimine
5.
TEKSTITÖÖTLUS, kujunduslik ühtlustamine
6.
Annotatsioonide loomine
7.
Avaldamine, tiitellehtede loomine
+ dokumentatsioon, metaandmed, varundamine
TRÜKISE TEEKOND E-KLASSIKAKS
Tärgituvastuse (OCR-i) redigeerimine
sõna-sõnaline võrdlemine originaaliga:
tekstigraafika (taanded jms) - luule
- näitekirjandus
keelevormid – „korrektsed valed“
‘viin’ pro ‘viib’ (orig)
‘leotama’ pro ‘teostama’ (orig)
‘võtnud’ pro ‘jätnud’ (orig)
‘mõru’ pro ‘maru’ (orig)
‘mähe’ pro ‘wähe’ (orig)
TEKSTITÖÖTLUS
Lydia Koidula „Emmajöe Öpik. I“ (Tartus, 1866)
Emmajöe kaldal.
Oh Emmajõggi, — ma jälle So laenid terretan!
Oh Emmajõggi, — ma jälle So lehk'wat kallast nään!
Sa jälle süddant rõmul', Suud laulul' ärritad.
Sa pühha Eesti jõggi!
Kuis mõtteid laenetad!
Oh Emmajõggi, kus õitseb Weel Wannemuinse keel, Kus temma laul ja kannel Meil' järrelhüüdwad weel;
Kus Kalewide sönnad Ja teggud mälletab
Noor põlw ja wanna surust Neis mele tulletab;
/---/
Mo issama on minno arm!
Mo issama on minno arm, Kel süddant annud ma,
Sull' laulan ma, mo üllem õn, Mo õitsew Eestima!
So wallo süddames mul keeb,
So ön ja rõõm mind rõõmsaks teeb, Mo issama!
/---/
Eesti 19./20. saj kirjakeel
Tartus, 1890 „Eesti laual“
„J. Kunder’i Algupäralised luuletused“
/---/
Auusus, tõde, truudus, arm Eesti pinnal olgu!
Wenna waenlast wihkageme Kisa andes ihkageme:
Rahu meile tulgu!
Keda kannud Eesti eit, Eesti pinnal: ela!
Eesti truu ja tugew peiu, Eesti hella, nägus neiu, Teile hüüam’: ela!
/---/
hambaid latsutama - (orig: laksutama)
weski käib ringi ja jahmatab jahu - (orig: jahwatab)
toetab lõnga mõlema kae najale (orig: lõuga käe najale)
põie sees on rahutus! – (orig: põue)
ta peab wana pruuti mööda trahwi makswa – (orig:
pruuki, maksma)
Tärgituvastusprogrammi (OCR)
eksimusi tähetuvastustes
Luulegraafika zoom
sisukorrad: Sisekord, Sisikord, Sisu, Juhhataja
trükivigade loetelu
sama kirjaniku teiste teoste ilmumisandmed ja -reklaamid
hind
tsensori märkused
teave trükikoja kohta
raamatukaupluste ja kirjastuste reklaamid, arvustused …
E-pub ja tekstiversioon - mis läks
kaotsi?
Arvustused kaanel
Andres Saal „Wambola: Jutustus wanast Eesti ajaloost (1209-1212) II. anne (1889)
Reklaamid tagakaanel
Friedebert Tuglas „Kahekesi“ (1908) Friedebert Tuglas“Hingemaa“
(1906)
A. H. Tammsaare „Varjundid“ (1917) A. H. Tammsaare „Kaks paari ja
üksainus: ning teised jutustused“
(1924)
Karl Ristikivi, Inimese teekond (1953)
„Tekstide sisupõhise klassifitseerija prototüüp“
Kirjandusklassika (ja rahvaluule) korpuste avamine keeleteaduslikule ja semantilisele uurimisele
kirjandusklassika tekstikorpuste masinloetavaks - keeleline ja semantiline märgendamine
informatiivsete märgendamiskihtide loomine (uued uurimisküsimused)
automatiseeritud märksõnastamisse väljatöötamine
etc.
Eesti uuringute tippkeskus CEES
2016-2023
Kas uus ulatuslik vana info tulv, mis arhiivide digiteerimisel kasutusse paisatakse, kaotab oleviku täitsa ära?
