TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tsiviilõiguse Õppetool
Andres Saretok
PANKROTI EELMENETLUS JA SELLE RAUGEMINE
Magistritöö
Juhendaja: professor P.Varul
Tartu 2014
2 SISUKORD
SISSEJUHATUS ... 3
1. Maksejõuetusest tingituna pankrotiavalduse esitamine ... 8
1.1 Maksejõuetuse mõiste ja tunnused ... 8
1.2 Pankrotiavalduse esitamise põhjendatus ... 13
2. Pankroti eelmenetlus ... 23
2.1 Eelmenetluse algatamine ... 23
2.2 Ajutine haldur ... 29
2.2.1 Ajutisele haldurile pankrotihaldurina esitatavad nõuded ja halduri töötamise õiguse saamine eksami tegemise tulemusena ... 29
2.2.2 Haldurina ametisse nimetamine staatuse alusel ... 37
2.2.3 Haldurina tegutsemise õigusele seatud piirangud ... 44
2.3 Ajutise halduri õigused, kohustused ja tegevus eelmenetluse perioodil ... 48
2.4 Võlgniku õiguste piiramine eelmenetluse perioodil ... 56
3. Pankroti välja kuulutamata jätmine raugemise tõttu ... 61
3.1 Raugemise mõiste... 61
3.2 Võlgadest vabastamise võimalikkuse otsustamine raugemise küsimuse lahendamisel . 64 3.3 Juhatuse liikme vastutus pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise eest ... 68
KOKKUVÕTE ... 71
PRELIMINARY BANKRUPTCY PROCEEDINGS AND ITS ABATEMENT ... 78
KASUTATUD KIRJANDUS ... 85
KASUTATUD ÕIGUSAKTID ... 86
KASUTATUD KOHTUPRAKTIKA ... 88
MUUD ALLIKAD ... 88
3 SISSEJUHATUS
Tänapäeval võib üsna tihti kuulda majanduslikult keerulises olukorras olevate äriühingu juhtide põhjendusi, milles süüdistatakse äriühingu välistegureid- nõudluse langust ja tugevaid konkurente. Kestvalt kahjumis oleval äriühingul tekivad finantsraskused, mis võivad lõppeda pankrotiga, kuid majandusraskustesse võib sattuda ka kasumlik äriühing, kus põhjuseks on suutmatus kontrollida varude ja debitoorse võla kasvu, mille tulemusena raha käibevarades seisab ja puuduvad vahendid kohustuste õigeaegseks täitmiseks.
Äriühingud võivad maksejõuetust ära hoida, kui nad ennetavad raskusi ning hoiavad oma äriühingu rahanduslikul olukorral silma peal. Väga keeruline on ette näha, millal satub äriühing finantsilistesse raskustesse ning mis on need peamised põhjused, mis viivad äriühingu maksejõuetuseni. Maksejõulist ning äriliselt õnnestunud äriühingut võime defineerida kui äriühingut, mis on jätkusuutlik, garanteerinud eduka majandustegevuse tulemuslikkuse ning efektiivsuse, ei oma ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi ja on täitnud kõik oma kohustused ning missiooni. Vastupidine olukord iseloomustab aga tekkida võivat maksejõuetust, mis võib viia äriühingu pankrotistumiseni.
Maksejõuetuse teema on alati omanud erilist tähendust igas õigussüsteemis. Mõned õigussüsteemid omavad pikemat, mõned aga lühemat maksejõuetusõiguse ajalugu.
Maksejõuetusmenetlusega seotud küsimused ja probleemid on alati olnud tähtsal kohal, kuid eriti aktuaalseks muutusid need peale ülemaailmset majanduskriisi, kui tekkis suur hulk füüsilisi isikuid ja äriühinguid, kes polnud võimelised endale võlausaldajate ees võetud kohustusi täitma.
Halvasti toimiv pankrotiõigus toob endaga kaasa majandussuhete ebakindluse ja majandust pärssiva arengu. Efektiivselt toimiv pankrotimenetlus ja võlausaldajate õiguste kaitse on finantssüsteemi stabiilsuse tähtis element. Tänapäeval saab pankrotimenetlust nimetada majanduse ja õiguse sümbioosiks. Pankrotimenetluses esindatakse paljude osapoolte huvisid – võlgnik, võlausaldajad, pankrotihaldur ja kolmandad isikud.1
Maksejõuetusmenetluste regulatsioone saab liigitada võlgniku- ja võlausaldajakeskseks.
Võlgnikukeskne süsteem on suunatud eelkõige majanduskäibe kaitsmisele ja selle põhieesmärgiks on maksejõuetute ettevõtete negatiivse mõju vähendamine majandusele kui tervikule. Seevastu võlausaldajakeskse süsteemi põhieesmärgiks on võlausaldajate õiguste
1 R.D. Albergotti. Understanding bankruptcy in the US. University of London, 1992, lk 16.
4
kaitse ja õigluse (võlausaldajate võrdse kohtlemise) tagamine nõuete rahuldamisel. Vähemalt teatud osas on need kaks süsteemi omavahel vastuolus ning mõlemat eesmärki ei ole võimalik üheaegselt täies mahus saavutada.2 Pankrotimenetluse algatamine võimalikult varajases staadiumis on võimalik eelkõige siis, kui võlgnik juba ise esimeste püsiva maksejõuetuse tunnuste ilmnemisel esitab pankrotiavalduse. Seda võlgnikud aga üldjuhul ei tee, kuna oodatakse ja loodetakse, et äriühingu majanduslik tegevus läheb paremaks, kuid millest tulenevalt lõppevad siiski paljud pankrotimenetlused raugemisega ning võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata või saavad rahuldatud minimaalses ulatuses.
Tihti ei ole äriühingust võlgnikul piisavalt vara isegi mitte pankrotimenetluse läbiviimise kulude kandmiseks, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Selline raugev pankrotimenetlus, mis tihtipeale on tingitud pankrotiavalduse liiga hilisest esitamisest, ei vasta võlausaldajate huvidele. Seega on oluline võlausaldajate jaoks, et pankrotimenetlus algaks võimalikult varajases maksejõuetuse algstaadiumis, siis kui võlgnikul on veel vara, mille eest pankrotimenetlus läbi viia ja rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses.
Pankrotiõiguse kujundamisel ja rakendamisel tuleb arvestada osapoolte paljususega ja võlausaldajate huvide erinevusega, mis võib kõikide osapoolte huvide rahuldamise ja esindamise keeruliseks muuta. Pankrotiseadused võib jaotada tinglikult kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Kuna pankrotiseaduse üks ülesanne on krediidisüsteemi tugevdamine ning võlausaldajatele enama kindluse andmine, valis Eesti oma esimest pankrotiseadust vastu võttes võlausaldajakeskse valikuvõimaluse. 3
Tänaseks läbi viidud mitmetest pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) paranduse muudatustest võib järeldada, et on ka pankrotiõiguses võetud suund järjest enam võlgniku huvide kaitsele.
01.01.2010 jõustunud pankrotiseaduse muudatuse kohaselt ei algatata pankrotimenetlust enne pankroti väljakuulutamist, see ei ole enam pankrotimenetlus, vaid menetlus, millele sisuliselt eraldi nimetust pole antud. Töös nimetab autor seda menetlust pankroti menetluse eelmenetluseks (edaspidi eelmenetlus). Pankrotiseaduse muudatuse kohaselt tähendab seega pankroti väljakuulutamine ühtlasi pankrotimenetluse algatamist. Pankrotimenetluse algatamise mõiste asendati neutraalsema mõistega, milleks on ajutise halduri määramine. Siin
2 P.Manavald. Likvideeriva pankrotimenetluse alternatiivid maksejõuetuse tingimuses. Magistritöö. Tartu, 2004, lk 4.
3 P.Varul. Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele. – Juridica 1994, nr 1, lk 2-13.
5
eelmenetluse juures oluline periood on see periood, mis algatatakse ja mida nimetatakse ajutise halduri määramiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni.
Pankrotiavalduse esitamist võimalikult varajases staadiumis on seadusandja püüdnud tagada äriseadustik4 (edaspidi ÄS) § 180 lg-ga 5¹ ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-ga 385¹5. ÄS § 180 lg 5¹ kohaselt kohustub juhatuse liige koheselt, kui äriühing on püsivalt maksejõuetu, esitama pankrotiavalduse. KarS § 385¹ kohaselt karistatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või üheaastase vangistusega.
Vaatamata sellele, et karistused on ettenähtud, esitatakse pankrotiavaldusi siiski liiga hilja ja raugemiste osakaal on liialt suur. Kuna eelmenetluse juures on oluliseks muudatuseks, et pankrotimenetlust ei algatata enne pankroti väljakuulutamist, siis vaatamata sellele muudatusele on oluline periood see periood, kuna eelmenetlus algatatakse (ajutise halduri nimetamine) kuni pankroti väljakuulutamiseni. Eestpoolt tulenevalt on aktuaalne uurida millal on põhjendatud eelmenetluse algatamine, millised nõuded peaksid olema ajutisele haldurile ja millal on põhjendatud eelmenetluse raugemisega lõppemine. Seega, on käesolev magistritöö aktuaalne ja praktilise suunitlusega võlausaldajate ja võlgnike jaoks.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on otsida vastust küsimustele: millal on põhjendatud eelmenetluse algatamine (ajutise halduri määramine); millised peaksid olema nõuded ajutisele haldurile ja milline peaks olema eelmenetluse sisu; millal on põhjendatud eelmenetluse raugemisega lõppemine ning kuidas vältida liiga suurt raugemiste arvu.
Eesmärgist tulenevalt on töö põhiprobleemideks:
Esiteks, kuidas määratleda püsivat maksejõuetust. Selle selgitamine on eelkõige vajalik, et millal on põhjendatud pankrotiavalduse esitamine ja kes saab olla ajutiseks halduriks, samuti millal on alus raugemiseks. Teiseks, millal on põhjendatud eelmenetluse algatamine (ajutise halduri nimetamine) ning milles seisneb eelmenetluse peamine sisu. Kolmandaks, millal on põhjendatud eelmenetluse lõpetamine raugemisega, mis asjaoludest on tingitud raugemiste suur arv ning kuidas saab seda vähendada. Vastus esimesele küsimusele teenib eelkõige järgneva kahe põhiküsimusele vastuse leidmist.
4 Äriseadustik. 15.02.1995.- RT I 1995, 26, 355 ; RT I, 23.12.2013, 27.
5 Karistusseadustik. 06.06.2001. RT I 2001, 61, 364 ; RT I, 13.12.2013, 11.
6
Vastavalt eesmärkidele ja nendele põhiprobleemidele on määratud töö struktuur, mis jaguneb kolmeks peatükiks.
Esimene peatükk omab tähendust järgnevate peatükkide jaoks põhjusel, et püsiv maksejõuetus on eelduseks sellele, et algatada eelmenetlus (ajutise halduri nimetamine) ja sellest tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Töö autor otsib esimeses peatükis vastust küsimustele: kuidas määratleda püsivat maksejõuetust, maksejõuetuse tunnused ja kuidas seda ära tunda; püsiva maksejõuetuse selgitamine on vajalik eelkõige selleks, et millal on põhjendatud pankrotiavalduse esitamine; millal on alus raugemiseks, kuna raugemise otsustamisel tuleb kõigepealt tuvastada püsiv maksejõuetus;
millal on võlgnikul otstarbekas esitada pankrotiavaldus või millal taotleda saneerimismenetluse algatamist; millal on võlausaldajal põhjendatud hagi või pankrotiavalduse esitamine võlgniku vastu.
Teise peatüki põhiküsimuseks on: millal on põhjust alustada eelmenetlusega (ajutise halduri nimetamine), mis on need asjaolud, et algatada eelmenetlus ja millistest asjaoludest sõltub, et nimetatakse ajutine haldur. Kuna eelmenetluse perioodi tähtsus seisneb selles, et oleks õigel ajal algatatud, mis kaitseks võlgniku ja võlausaldaja huve, on samas ka oluline, et ametisse nimetatakse pädev ajutine haldur. Töö autor otsib teises peatükis vastust küsimustele: millal tuleb algatada eelmenetlus (ajutise halduri nimetamine); kes võib olla ajutiseks halduriks määratud; milles seisneb eelmenetluse sisu kuni pankroti väljakuulutamiseni; ajutise halduri ülesanded, tema õigused ja kohustused kuni pankroti väljakuulutamiseni; kuidas on võlgniku õigused piiratud eelmenetluse perioodil kuni pankroti väljakuulutamiseni.
Kolmandas peatükis otsib töö autor vastust küsimustele: millal on põhjendatud eelmenetluse lõpetamine raugemisega, mis asjaoludest on tingitud raugemiste suur arv ning kuidas saab seda vähendada; kuidas toimub füüsilise isiku võlgadest vabastamine raugemise korral;
juhatuse liikme vastutus pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise eest.
Töö kirjutamisel kasutatakse võrdlevat ja ajaloolist meetodit. Võrreldakse ja analüüsitakse rahvusvahelist erialakirjandust, pankrotimenetluse reguleerivat õigust, samuti Eestis varem kehtinud pankrotiõiguse regulatsiooni käesoleval ajal kehtiva seadusega ja ajutise halduri tegevust.
7
Töö koostamisel on peamiste allikatena kasutatud rahvusvahelist erialakirjandust, milleks on J.Marshall´i, R.D.Albergotti, J. Lowitzsch`i ja teiste autorite teosed. Allikatena on samuti kasutatud UNCITRAL, Legislative Guide on insolvency law. New York, 2005, The 2012 Insol Directory, kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ning USA maksejõuetusõigus süsteeme kirjeldav kogumik-European Cross Border Insolvency. Võrdluses Eesti pankrotiseadusega kasutab autor Saksa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja mõningate teiste välisriikide vastavat seadusandlust. Kasutatud on ka P.Varul, E.Andersen, U.Lõhmus ja teiste Eesti õigusteadlaste seisukohti ning Eesti kohtupraktikat.
Töö autor soovib tänada prof. Paul Varulit, kes jagas autoriga oma teadmisi, andis töö koostamiseks vajalikke soovitusi ning oli kogu magistritöö koostamise protsessi jooksul väga heatahtlik ja abivalmis.
8
1. Maksejõuetusest tingituna pankrotiavalduse esitamine 1.1 Maksejõuetuse mõiste ja tunnused
Kuigi eelmenetluse algatamisel ei selgitata välja püsivat maksejõuetust, on siiski ka eelmenetluse algatamisel kui lähtealuseks see asjaolu, et võlgnik võib olla püsivalt maksejõuetu ja see eelmenetluse algatamine põhineb pankrotiavaldusel ning pankrotiavaldus on esitatud lähtudes sellest eeldusest, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus iseenesest ei ole käesoleva töö uurimusobjekt, kuid seda on vaja käsitleda eelkõige selleks, et kuna uurimusobjektiks on eelmenetlus ja raugemine, siis on vaja eelnevalt uurida maksejõuetust.
Maksejõuetuse mõistes sisaldub kaks definitsiooni, mis väljendavad kaht maksejõuetuse liiki, milleks on ajutine ja püsiv maksejõuetus. Pankrotimenetluse eeldusena on tähendus vaid püsival maksejõuetusel. Majanduslikus mõttes on aga ajutise ja püsiva maksejõuetuse eristamine võimalik ja vajalik.6 Sõjaeelses Eestis kasutati termineid maksujõuetus ja insolventsus, mis olid sünonüümid ja mida teatmekirjanduses defineeriti kui olukorda, kus isiku varast ei piisa kõigi tema kohustuste täitmiseks.7 Tegemist on mõistega, mis hõlmab tänapäeval kasutatavat mõistet vaid osaliselt. Ajutise maksejõuetuse puhul on rahavooline ja bilansiline maksejõuetus teineteisest selgelt eristuvad mõisted. 8
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Maksejõuetus ei ole õiguslik, vaid majanduslik mõiste, õiguslik mõiste on pankrot. Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei saa käsitleda samaste mõistetena. Maksejõuetus on objektiivne nähtus.
Maksejõuetus on pankrotist üldisem kategooria, mis objektiivselt iseloomustab võlgniku majanduslikku olukorda. Pankrotil on seaduse mõttes juriidiline tähendus ning see on üksnes kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus.9 Seega, on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv maksejõuetus.
Maksejõuetusena käsitletakse võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid, kui see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellise määratluse
6 Pankrotimenetlus. -Arvutivõrgus: http://www.lvrkk.ee/kristiina/volg/pankrotimenetlus.html (05.01.2014)
7 Eesti Entsüklopeedia 1935, III kd sv insolventsus, lk 1274 ja V kd sv maksejõuetu, lk 915.
8 R. K. Ovaska. Konkurssivelalisen liiketoiminnan jatkaminen. Lakimiesliiton kustannus. Helsinkki, 1992, lk 8- 9.
9 P.Varul. Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele. Juridica 1/1994.
9
alusel on enne võlgniku pankroti väljakuulutamist oluline mõõta tema maksevõimelisust finantsanalüüsina ning kindlasti teha seda pikema perioodi vältel, vältimaks juhuslikkust ja ajutisust. Maksejõuetus on äriühingu majandustegevuse teatud tulemus, mille tagamaad on oluliselt kaugemal kui raha laekumise ja pangakontol olemasoluga fikseeritav. 10
Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule äriühingu pankrotiavalduse (Äriseadustik edaspidi ÄS §§ 180; 306).11 Kui maksejõuetus ei ole saabunud ootamatult ilmnenud sündmuse tõttu, peaks oskusliku juhtimise tulemusel olema võimalik seda varakult ette näha ning sellele reageerida. Erinevaid asjaolusid saab siinkohal välja tuua palju: elanike ostujõu vähenemine, uute konkurentide turuletulek, oluliste partnerite kaotus, klientide poolne maksmata jätmine jms. Kõikidele sellistele kiiremini või aeglasemalt avaldunud sündmustele peaks olema võimalik reageerida, kusjuures ühe reaktsioonina tuleb alati arvestada ka võimalusega äriühingu tegevus lõpetada.12
Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku maksejõuetuks.
Osad äriühingud alustavad populaarsel tegutsemisalal tegutsemist alles siis kui edukamad on seal tegutsemise juba lõpetanud- maksejõuetusena võib siin esile tulla nõrk tegevussfäär.
Tegevussfääriga seonduv riskitegur on tõenäoliselt kõige paremini äratuntav ning juhul kui äriühing kavatseb alustada oma tegevust valdkonnas, millisel on juba eelnevalt suur konkurents ja ulatuslik tegutsejate ring, tasub võlausaldajal sellesse tähelepanelikult suhtuda.13
Kiiresti kasvav, kontrollimatu müük või majandusvõimsus, suured investeeringud, arvukalt uusi tooteid ning üllatavalt võimsalt laienevad suured projektid on kõik riskitegurid, mis
10 M. Kikas. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool, 2005, lk 10.
11 Äriseadustik. 15. veebruar 1995. - RT I 1995, 26, 355 - RT I, 23.12.2013, 27.
12Maksejõuetuse põhjuste analüüs, 2010. Lk 11-12. -Arvutivõrgus:
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=53147/Maksej%F5uetuse+p%F5hjuste+anal%FC%FCs +(2010).pdf (04.01.2014)
13 Y. Lehtonen, E.Laitinen, R.Immonen. Konkurssiyrityksen tunnistaminen ja saatavan takaisinsaanti, lk 13.
10
võivad viia äriühingu kriisini.14 Kõik sellised näitajad on piisavalt varased hoiatajad, mida tavaliselt siiski õigeaegselt ei märgata või ei taheta märgata ja endale tunnistada. Äriühingud peavad kindlasti arvestama väljaspool äriühingut toimuvate oluliste majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete muudatustega, mis aasta-aastalt järjest enam hoogustuvad. Kuigi suurem osa äriühingute maksejõuetuskriisidest on põhjustatud nende endi tegevusest, on ka välistel teguritel oluline tähendus. Samas põhjustavad sellised tegurid üksi harva äriühingu maksejõuetuse.15
Maksejõuetuse tunnuseid saab hinnata kui juba tekkinud maksejõuetuse iseloomustajaid.16 Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.17 Maksejõuetuse tunnuste määratlemise ja neile reageerimise peamine mõte on võlgniku läheneva halva majandusolukorra osas midagi kiiresti ette võtta. Kui maksejõuetuse põhjuste hindamine annab vastavalt tekkinud olukorrale võlgnikule võimaluse näiteks täiendavate investeeringute leidmiseks, võlausaldajale aga aluse erilise tähelepanu suunamise võlgniku edasisele tegevusele, siis maksejõuetuse tunnuste hindamisel peavad nii võlgnik kui võlausaldaja hakkama tegutsema konkreetsemalt. Kui maksejõuetus on juba tekkinud, tuleks võlgnikul teha kõik võimalikud pingutused, et maksejõuetus ei muutuks püsivaks.18
Maksejõuetuse tunnusteks võivad olla makseraskused, raskused võlgade sissenõudmisel, netovara langus alla osakapitali määra, omakapitali negatiivsus jne.19 Püsivad või aeglaselt muutuvad tundemärgid kõigist maksejõuetuse tunnustest on bilansivõime nõrgenemine (60%), sissenõutavad ja aegunud ülisuured võlad (26%), ning hoolimatu majandushaldus (14%). 20 Eeltoodud tunnused on tõsisemad hoiatajad, mida on reeglina võimalik tuvastada märgatavalt enne maksejõuetuse saabumist.
Maksejõuetuse tunnuseid, kui eelseisva tõenäolise pankroti hoiatajaid, saab nende ilmnemise alusel liigitada varasteks ja hilisteks hoiatajateks. Varaste hoiatajate tunnusterühma kuuluvad näiteks äriühingu bilansivõime mittesaavutamine, eriti kiire äritegevuse kasv ja teatud
14 I. Fletcher. The law of insolvency. London, 1990, p 308.
15 M. Hunter; D. Graham. The Law and Practice in Bankruptcy. London, 1979, p 240.
16 M. Kikas, lk 20.
17 P. Manavald. Maksejõuetusõigus ja –terminoloogia on jõudmas uude arengujärku. 2008. -Arvutivõrgus:
http://www.just.ee/39011 (06.01.2014)
18 M. Kikas, lk 21.
19 Pankrotimenetlus. -Arvutivõrgus: http://www.lvrkk.ee/kristiina/volg/pankrotimenetlus.html (05.01.2014)
20M. Kikas, lk 20.
11
tegevusvaldkonna – reeglina marketingi – tegevus ja toimimine teiste tegevusvaldkondade eelarvest. 21
Äriühingu inventari müük ja selle asemel inventari liisimine on märk sellest, et äriühing vajab kiiresti rahalisi vahendeid, suurendamaks näiteks ohtlikule tasemele langevat aktsiakapitali. 22 Varaste hoiatajate tunnusterühma kuuluvad veel näiteks äriühingu registreeritud asukoha muutus, äriühingu struktuuri muutus, pädevate raamatupidajate ja audiitorite pidev vahetumine, äriühingu nime muutus ning muud olulised muudatused äriühingus. 23
Autori arvates on oluline jälgida kuidas tasuvad äripartnerid arveid, kui arveid tasutakse määratud maksetähtajast pidevalt hilinemisega või osade kaupa, on see esmaseks maksejõuetuse ohu tunnuseks, samuti jälgima ja kursis olema äriühingu juhatuse liikme ja äriühingu tegevuse muudatustele ja käitumisele, omanike ringi vahetusele, tütar äriühingute loomisele ja lepingute üleminek tütar äriühingule, büroo- tegutsemiskoha vahetus- müük, kõik need asjaolud viitavad tõenäoliselt maksejõuetuse tekkimisele või juba tekkinud maksejõuetusele, oluline on siin võimalusel võlausaldajal jälgida ja hinnata, kas tegemist on ajutise või püsiva maksejõuetusega.
Tõsisemateks maksejõuetuse tunnusteks on maksehäired. Kõik maksehäired on levinumad tunnused, mis võivad põhjustada võlgniku pankroti. Samuti kuuluvad need kõik hiliste hoiatajate hulka. Nad tekitavad nö ahelreaktsiooni, sest nende tunnuste saabumisel hakkavad ka kõik ülejäänud võlausaldajad aktiivselt reageerima ja tegutsema. Kui keegi võlausaldajatest esitab pankrotiavalduse, on vaieldamatult oht pankroti väljakuulutamiseks. Ahelreaktsioonina esitavad ka paljud teised võlausaldajad pankrotiavalduse ning sellest olukorrast pääsevad välja vaid üksikud võlgnikud. Seda loetaksegi kõige olulisemaks maksejõuetuse tunnuseks. 24 Kui avalikud maksehäired on näiteks krediidiinfosüsteemidest kõigile tutvumiseks kättesaadavad, siis ʻvaikivateksʼ maksehäireteks loetakse kõik ülejäänud maksehäired, millega avalikult tutvuda ei ole võimalik, kuid millel on maksehäire tunnused – makset ei ole tähtaja möödudes sooritatud. 25
Maksejõuetuse tunnustest rääkides on võtmeküsimuseks see, kas on tegemist alalise või ajutise maksejõuetusega – selle hindamiseks on lisaks vara ja kohustuste vahele oluline välja selgitada, milline on vabade rahavoogude loomise potensiaal, sest bilansiline varade ja
21 M. Kikas, lk 21.
22 Y. Lehtonen, E.Laitinen, R.Immonen.Osundatud teos, lk 82.
23 M. Kikas, lk 21.
24 Samas, lk 22.
25 Y. Lehtonen, E.Laitinen, R.Immonen.Osundatud teos, lk 78.
12
kohustuste vahekord seda ei peegelda. Näiteks võib negatiivse netovara korral olla muudetud ärimudeli tingimustes vabade rahavoogude loomise potensiaal niivõrd hea, et mõne aja möödudes on kõik sissenõutavaks muutunud kohustused tasutud ning seega maksejõuetus ajutine.
Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja – sh netovara seisundi või kahjumi suuruse – alusel. See, kui äriühingu netovara – s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) – on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses.26
Kuid netovara negatiivsus on töö autori arvates üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel siiski lisaks arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus ja püsivalt maksejõuetu. Võlgniku objektiivse maksejõuetuse ilmnemise tuvastamisel on kasutatavad ka majandusteaduses välja töötatud nn. pankroti prognoosimise mudelid (bankruptcy prediction models), kuid seda üldjuhul vaid abistava meetodina teiste argumentide kõrval. Seejuures tuleb arvestada, kas konkreetne mudel on kohandatud Eesti oludele.
Altmani Z-skoori võrrand on koostatud Ameerika Ühendriikide äriühingute majandusnäitajate statistilise analüüsi baasil, arvestades Ameerika Ühendriikide pankrotiõigust ja ärikeskkonda.
Seetõttu ei pruugi tulemus, mis saadakse selle mudeli rakendamisel Eesti ettevõtjate suhtes, olla alati usaldusväärne. Lisaks kuulub Z-skoori mudeli lähteandmete hulka äriühingu aktsiate (osade) turuväärtus, mille tõsikindel tuvastamine börsil noteerimata äriühingu puhul võib olla väga keeruline või isegi võimatu. Seega, tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.27
Töö autori arvates maksejõuetuse tunnuste määratlemise ja neile reageermise oluline mõte on osata võlgniku halvas majandusolukorras midagi kiiresti ette võtta, hinnata võimalusel võlgniku maksejõuetust, tunnuseid ja võlgniku käitumist. Kuna võlgniku maksejõuetusele võib järgneda pankroti väljakuulutamine ja äriühingu likvideerimine, siis on võlausaldaja seisukohast vaadatuna äärmiselt oluline kaaluda, kas on mõistlik esitada hagi, pankrotiavaldus
26 M. Kikas, lk 9-14.
27 RKTKo 3-1-1-49-11.
13
või nõustuda saneermismenetluse algatamisega, kui võlgnik seda taotleb. Oluline osa pankroti ennetamisel on maksejõuetuse tunnuste õigeaegsel hindamisel. Maksejõuetuse õigeaegne väljaselgitamine on olulise tähendusega pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise seisukohalt.
1.2 Pankrotiavalduse esitamise põhjendatus
Kui on tekkinud makseraskused või on püsiv maksejõuetus, siis on võlgniku jaoks küsimus, millal ta peab või on huvitatud pankrotiavalduse esitama, või millal on otstarbekas taotleda saneermismenetluse algatamist. Võlausaldajal on keskseks küsimuseks, millal on otstarbekas esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus, hagiavaldus või millistel asjaoludel peaks nõustuma võlgniku saneermismenetluse algatamisega.
Seega, üheks olulisemaks kohustuseks maksejõuetuse tekkimisel juriidilisel isikul on asjaolu, et millal on tegemist püsiva maksejõuetusega ja millal tekib seega kohustus esitada pankroti avaldus. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 28 (edaspidi TsÜS § 36) kohaselt, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
Äriseadustiku kohaselt peab osaühingu juhatus juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS §§ 306 lg 3¹; 180 lg 5¹). Võlgniku õiguslik vastutus seondub juriidiliste kohustuste rikkumisega.29 Pankrotiavalduse õigeaegset esitamist koos juhatuse liikme vastutusega käsitleb töö autor täpsemalt peatükis 3.3.
Seega, juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks on püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamise kohustuse põhjuseks asjaolu, et seadusandja ei luba maksejõuetul juriidilisel isikul eksisteerida sätestatud selge imperatiivse sättena tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning äriseadustikus. Töö autor on seisukohal, et võlgniku kohustus esitada püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus igati õigustatud, kuna maksejõuetu äriühing ei ole probleemiks mitte ainult võlausaldajatele, vaid on oluline üldisele majanduskeskkonnale tervikuna.
28 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. 27. märts 2002. - RT I 2002, 35, 216 - RT I, 06.12.2010, 12.
29 Äriseadustik. 15. veebruar 1995. – RT I 1995, 26, 355 – RT I, 23.12.2013, 27.
14
Tegemist on sotsiaalse probleemiga näiteks äriühingu töötajate jaoks, kui võlgades äriühingus töötavate isikute sotsiaalmaksud jäävad tasumata.
Soome pankrotiseaduse kohaselt esitab võlgnik pankrotiavalduse vabatahtlikult, märgates oma majandusliku olukorra väljapääsmatust. Pankrotiseaduse 7. ptk § 5 kohaselt peab pankrotiavalduses, olenemata sellest, kas avalduse esitab võlgnik või võlausaldaja, sisalduma avaldaja nõue koos põhjendustega. Kuigi võlgnikul ei ole kohustust esitada pankrotiavaldust, võib pankrotiavalduse mitteesitamine või selle viivitamine tuua kaasa kriminaalvastutuse hoolimatu ja kergemeelse suhtumise tõttu (Soome Kriminaalseadustik § 39 lg 3). 30 Soome äriseadustik sätestab teatud juriidiliste isikute puhul regulatsioonid, milliste kohaselt kehtib kohustus pankrotiavalduse esitamiseks, näiteks aktsiaseltsile peab algatama likvideerimismenetluse kui aktsiaseltsil puudub põhikapital. Pankrotiavalduse esitamise otsustab aktiaseltsi juhatus (OYL § 13:11; § 14:19). 31 Võlgnikku võib pidada maksejõuetuks, kui ta ise seda teatab, et on maksejõuetu ja ei ole alust tema teates kahelda. Võlgnikku võib pidada maksejõuetuks ka sellisel juhul, kui ta on lõpetanud maksete tasumise ja võlgnikul ei jätku vara nõuete täielikuks rahuldamiseks. Soomes viiakse läbi pankrotimenetlusest eraldi saneerimismenetlus ning menetlused on reguleeritud eraldi seadustega (Soome PankrS 2. ptk
§ 2). 32
Taani pankrotiseaduse kohaselt võib võlgnik, kui on veendunud, et ei suuda oma võlgasid tasuda, esitada esmalt teate maksete katkestamise kohta. Taani pankrotiseaduse regulatsioon on oma ülesehituses teiste riikide pankrotiseadustest erinev, kuna seaduses eelneb pankrotimenetluse algatamist reguleerivale peatükile maksete katkestamise peatükk. Võlgniku teade maksete katkestamise kohta peab sisaldama ettepaneku selle kohta, kellele võiks määrata järelvalve maksete katkestamise ajaks. Kohus peab viivitamatult võtma seisukoha järelvalve määramise osas, kusjuures võlgniku tehtud ettepanek ei ole kohtule siduv (Taani PankrS § 11 lg 1). Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel on eelduseks maksejõuetus. Taani pankrotiseaduse kohaselt võivad pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja (Taani PankrS § 17). Võlgnik peab oma avaldusele lisama finantsaruande ja võlausaldajate nimekirja. Taani pankrotiseaduses on sätestatud tasumise edasilükkamisega seonduv
30 Soome kriminaalseadustik(rikoslaki). -Arvutivõrgus: http://www.finlex.fi/en/ (22.01.2014)
31 R. Immonen; Y. Lehtonen. Osundatud teos, lk 65. Soome aktsiaseltsi seadus(OYL): -Arvutivõrgus:
http://www.finlex.fi/en/ (22.01.2014)
32Soome Pankrotiseadus. Konkurssilaki. -Arvutivõrgus:
http://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/2004/en20040120.pdf ( 21.01.2014 )
15
menetlus, mille abil saab enne pankrotimenetluse algatamist selgitada välja võimalused pankroti vältimiseks. Taanis algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamise ajahetkest. 33 Saksa pankrotiseaduse kohaselt on võlausaldaja kõrval õigus esitada pankrotiavaldus ka võlgnikul (Saksa PankrS § 13 lg 1). Pankrotimenetlus algatatakse Saksa pankrotiseaduse kohaselt eeldusel, et on olemas algatamise alus – maksejõuetus, ähvardav maksejõuetus või ülevõlgnevus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ei ole suuteline tasuma makseid, mille tähtaeg on saabunud. Reeglina võib eeldada maksejõuetust, kui võlgnik on katkestanud maksete tasumise (Saksa PankrS § 17 lg 2). Seega, annab Saksa pankrotiseadus võimaluse võlgnikupoolse pankrotiavalduse esitamise korral kuulutada pankrot välja tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse korral. Ähvardav maksejõuetus on pankrotimenetluse algatamise aluseks vaid juhul, kui võlgnik on esitanud avalduse menetluse algatamiseks (Saksa PankrS § 18 lg 1).
Võlgniku vara hindamisel tuleb aluseks võtta võlgnikust ettevõtja edasitoimimise võimalus (Saksa PankrS § 19 lg 2). 34
Läti pankrotiseaduse § 42 lõike 2 kohaselt peab võlgnik esitama kohtule pankrotiavalduse juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: kui võlgnik ei suuda tasuda võlgasid kolme nädala jooksul nende sissenõutavaks muutumisest; pole kirjalikku kokkulepet võlausaldajatega võlgade edasise tasumise osas sõlmitud; kui võlgniku võlad ületavad tema vara. Seadus ei täpsusta, kes võlgniku esindajatest täpsemalt on kohustatud avaldust esitama.
Võlgniku esindajatena võib olla aktsionär, juhatuse liige ja isik, kes võlgniku põhikirjast või lepingulistest suhetest tulenevalt on õigustatud vastu võtma võlgnikku puudutavaid otsuseid või võlgnikku esindama (Läti PankrS § 1 lg 16). Autori arvates on kirjaliku kokkuleppe tegemine võlausaldajatega eksitav ja menetlust pikendav, sellise kokkuleppe korral peaks kohus hindama asjaolu, kas võlgnik on suuteline graafikujärgseid kokkuleppe makseid tasuma õigeaegselt. Läti pankrotiseadus on oma ülesehituselt mõnevõrra erinev teistest Euroopa riikide pankrotiseadusest. Nimelt kuulutab kohus äriühingu kõigepealt maksejõuetuks, pankrotimenetluse algatamise ja samaaegse väljakuulutamise otsustamine toimub aga võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel pärast maksejõuetuse otsust. Läti pankrotiõiguses on võetud suund enne pankrotiotsust pakkuda võlgnikule võimalus olukorra parandamiseks äriühingu tervendamise teel ehk saneerimismenetlusega. 35
33 Taani pankrotiseadus/Danish Insolvency Law. English translation. Denmark 1998.
34 Saksa Pankrotiseadus. -Arvutivõrgus: https://www.juris.de/ (21.03.2014)
35Läti Pankrotiseadus.-Arvutivõrgus: o l po l n ol n o (25.02.2014)
16
Pankrotimenetluse juures on erinevates õigussüsteemides olnud alati keskne küsimus selles, kas maksejõuetusele peaks järgnema pankrotimenetlus või on võimalik äriühingut päästa saneerimismenetluse abil. Saneerimisseadus jõustus 26. detsembril 2008. aastal.36 Saneerimisseadus § 7 lg 1 ja 2 järgi saab saneerimismenetluse algatamise avalduse esitada üksnes ettevõtja ise. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et saneerimist taotleval äriühingul on võimalik alustada saneerimiskava koostamisega juba enne kohtule vastava avalduse esitamist ja seeläbi tagada ise kiire ja efektiivne saneerimismenetlus.37 Äriühingu saneerimine seisneb erinevate abinõude kasutamises, mis võimaldab võlgnikul ümber kujundada võlausaldajate nõuded ning vältida sel viisil pankrotti.
Makseraskuste ületamine ning majandusraskustes oleva äriühingu taas kasumlikuks muutmine ongi saneerimismenetluse eesmärk.38 Riigikohus on märkinud, et saneerimismenetluse regulatsiooniga on ette nähtud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi äriühingu huvid mõnevõrra olulisemad võlausaldaja huvidest.39
Saneermisabinõud koos teiste nõutavate andmetega tuuakse välja saneerimiskavas, mis koostatakse üldjuhul pärast saneermismenetluse algatamist. Näiteks Saksamaa ja Leedu vastava regulatsiooni kohaselt võib aga kava esitada juba koos saneermisavaldusega. Sellisel juhul on tegemist nn kiir- või lihtsustatud menetlusega. Leedu äriühingu saneermisseaduse 40
§ 10 kohaselt koostatakse ja võetakse kiirmenetluse puhul saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu enne kohtule saneermisavalduse algatamise avalduse esitamist. Saneerimise kiirmenetlust Eesti saneerimisseadus otseselt ei võimalda.
Töö autor leiab, et ka Eesti seadusandja võiks Leedu vastava regulatsiooni näitel kaaluda saneerimise kiirmenetluse võimaluse sätestamist saneerimisseaduses, mis oluliselt kiirendaks saneerimismenetlust ning vähendaks selle kulusid. Saksamaal tuuakse tavaliselt saneerimiskavas välja nii saneerimis- kui pankrotimenetluse eelduslikud tulemused võlausaldajate jaoks. Nii saavad võlausaldajad hinnata enda jaoks saneermise majanduslikke eeliseid.41
36 Arvutivõrgus.-https://www.riigiteataja.ee/akt/13091531 ( 05.01.2014 )
37 RKTKo 3-2-1-28-10 p.14.
38Saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri, lk 2. -Arvutivõrgus:
http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=401582 ( 29.01.2014 )
39 RKTKo 3-2-1-122-09 p.19.
40 Republic of Lithuania law on restructuring of enterprisec. 20.03.2001 – No IX-218 – 02.07.2010 – No XI-978.
41 F. Aleth, W. Harlfinger. Germany. – B. Leonard(koost). Restructuring and insolvency in 51 jurisdictions worldwide 2010. London: Law Business Research Ltd 2009, lk 143.
17
Rootsis kaalutavate saneerimisseaduse muudatuste kohaselt võidakse saneerimiskava jätta kinnitamata, kui võlausaldaja suudab tõendada, et võlgniku pankroti korral saadav makse on suurem maksest, mis ta saaks konkreetse saneerimiskava alusel.42
Saneerimisavalduses peab ettevõtja välja tooma majanduslike raskuste tekkimise põhjused.
Lisaks majanduslike raskuste põhjuste selgitamisele peab ettevõtja veel põhistama, et: 1) maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) äriühing vajab saneerimist 3) äriühingu jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik
Saneerimise eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine äriühingu saneerimise käigus. Äriühingu saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine äriühingu majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Saneerida saab ainult juriidilisest isikust ettevõtjat ja saneerimismenetluse algatamist võib kohtult taotleda ainult ettevõtja ise.
Ajutise maksejõuetuse korral tasub võlgnikul mõelda saneerimise peale, sellest võib abi olla äriühingu päästmisel ning puudub tarvidus algatada äriühingu pankrot. Kõige peamisem ohumärk saneerimise vajaduse järele on äriühingu suurenev võimetus täita oma igakuiseid finantskohustusi. Kui maksevõimetus kestab juba mitu kuud, tuleb põhjalikult analüüsida äriühingu finantsolukorda.43 Töö autor nõustub esitatud seisukohaga ja lisaks nagu eelpool autor kirjeldas oleks otstarbekas rakendada ka püsival maksejõuetusel saneermismenetluse algatamist, kui maksejõuetuse hindamise tulemusel ja saneerimiskavast nähtub, et maksejõuetus on saneermiskava täitmisel ületatav.
Saneerimist on mõtet kasutada, kui 1) äriühing kaotab turuosa 2) esinevad makseraskused ning seetõttu on kliendid ja/või töötajad rahulolematud (võlad tarnijatele ja töötajatele) 3) juhtkond ei vii ellu nõukogu antud eesmärke 4) äriühing töötab kahjumiga ning juhtkond ei suuda välja pakkuda konkreetseid ja konstruktiivseid ideid, kuidas olukorrast välja tulla 5) juhtkond ei ole suuteline kohanema väliskeskkonna muutustega ning seetõttu kaotab äriühing konkurentsieeliseid. Saneerimine eeldab äriideed ja soovi seda realiseerida, olles mõeldud sellistele äriühingutele, mille tegevus ümberkorralduste abil – uue tootmisliini kasutuselevõtt, töötajate vähendamine, uuele turule laiendamine – muutuda paremaks. Seaduse autorite
42 E.Hellstöm. Nordic/Baltic company reorganization law – a comparative report. Stockholm, 2011, lk 39.
43Millal mõelda saneerimise peale. -Arvutivõrgus: http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusest- loobumine/saneerimine-ja-uemberkujundamine/millal-moelda-saneerimise-peale ( 06.01.2014 )
18
hinnangul on seadus oma eesmärgi täitnud, kui saneerimise tulemusel hakkab hästi tegutsema kümmekond äriühingut aastas.44
Autor on seisukohal, et saneerimismenetlus on eeldatavasti küll parem lahendus äriühingule endale, kuna saneeritava äriühingu kohustusi võlausaldajate ees vähendatakse ja saneermismenetluse ajal tasub saneeritav äriühing võlausaldajatele nõudeid graafikuliselt, peatuvad viivise, leppetrahvi ja muud tsiviilõiguslikud nõuded mis tulenevad lepingust või seadusest, kuid tihtipeale mitte võlausaldajatele, kuna saneeritava äriühingu likviidsus võib väheneda veelgi seoses saneermismenetluse toimingutega, kuid kui saneerimismenetluse käigus rahuldatakse võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses, või kui hagimenetluses, siis on kindlasti saneerimismenetlus efektiivsem ja otstarbekam võlausaldajale ja võlgnikule.
Autori arvates kas saneerimismenetlusega on võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetlusega sõltub siiski sellest, mis eesmärkidel saneerimismenetlus algatatakse. Pahatahtlikele võlgnikele annab saneerimismenetlus võimaluse vältimatu pankrotimenetluse edasilükkamiseks ning oma vara nö ümber kantimiseks. Näiteks kinnitas Pärnu Maakohus 12. augustil 2010.a. äriühingu saneerimiskava, pidades majandusraskustest väljatulekut realistlikuks, kuid juba 18. novembril 2010.a.
kuulutati välja äriühingu pankrot. Saneerimismenetluse lõpetamise ja pankroti väljakuulutamise määruses on märgitud, et vähemalt alates 2010.a. septembrist on tegemist alalise maksejõuetusega.45
Autori arvates, kuigi Eesti seadusandja kohustab äriühingu püsiva maksejõuetuse korral juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus, siis võiks seadusandja nimetatud sätet muuta ja võimaldada võlgnikul äriühingu tervendamine ehk saneerimismenetluse algatamine. Esmalt oleks vajadus kindlasti hinnata maksejõuetust ja kui selgub, et saneermiskavaga on püsiv maksejõuetus ületatav, siis algatada äriühingu saneerimismenetlus. See asjaolu looks äriühingule võimaluse majandustegevust jätkata ning seetõttu oleks tõenäoliselt majanduslikum kahjum võlausaldajatele väiksem kui pankrotimenetluses. Autori arvates on saneermismenetlus lisaks võrreldes pankrotimenetlusega tulemuslikum just seetõttu, et äriühingu juhtkond ei kaota oma positsiooni ega omavalitsemise õigust ja see motiveerib
44 Saneerimine – mitte võluvits, vaid armuaeg ettevõttele, 2009. -Arvutivõrgus: http://www.just.ee/43756 (06.01.2014)
45 M. Vutt. Saneerimiskava kinnitamise praktika. Kohtupraktika analüüs. Tartu: Riigikohus, õigusteabe osakond, 2011, lk 15.
19
võlgnikku esitama saneerimisavaldust võimalikult vara ja pingutama äriühingu normaalse majandustegevuse taastamise eest.
Kui aga võlgnik on pikemat aega võlausaldajale võlgu on võlausaldajal keskseks küsimuseks, millise nõudega on talle kasulikum kohtusse pöörduda, kas hagi esitamisega või pankrotiavaldusega või nõustuda saneermismenetluse algatamisega juhul, kui võlgnik seda taotleb. Võib juhtuda, et võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on küll alused olemas, kuid tihtipeale on võlausaldajale kasulikum, kui rahuldatakse tema hagi võla tasumiseks.
Pankrotiseaduse kohaselt on võla ja äriühingu püsiva maksejõuetuse olemasolu pankroti väljakuulutamise eelduseks, mitte aga küllaldaseks aluseks. Võlausaldaja peab arvestama, et pärast pankroti väljakuulutamist on kõigil võlausaldajatel, ka nendel, kelle nõude täitmise tähtaeg pole veel saabunud, õigus esitada oma nõuded võlgniku vastu – kõik nõuete tähtajad loetakse saabunuks (PankrS § 42).
Tavaliselt ületavad pankrotis oleva võlgniku võlad tema vara ja seetõttu pole võimalik kõiki nõudeid täielikult rahuldada. Autori arvates need võlausaldajad, kelle nõuete esitamise tähtaeg on saabunud, ei peaks reeglina olema huvitatud võlgnikule pankrotiavalduse esitamisest, sest sellisel juhul saaksid oma nõudeid esitada ka need võlausaldajad, kelle nõuete tähtaeg pole veel saabunud. Kui need võlausaldajad kelle nõude esitamise tähtaeg pole veel saabunud ja mingitel põhjustel võivad nad seetõttu eeldada, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, siis neil on mõistlik kiiresti reageerida ja esitada pankrotiavaldus võlgniku vastu.
Pankrotimenetluse kulud on märksa suuremad kui hagimenetluse kulud: kui hagimenetluse kulud jäävad hagi rahuldamise korral kostja kanda ning nõude rahuldamist ei mõjuta, siis pankroti korral kaetakse kulud samast pankrotivarast, mille arvel rahuldatakse nõuded ning kulud mõjutavad seega otseselt nõuete rahuldamise ulatust. 46
Pankrotiavaldus on võlausaldajal mõistlik esitada ka juhul, kui näiteks on alust eeldada, et enne, kui hagimenetluses jõutakse otsuseni, algatatakse siiski pankrotimenetlus ning enamasti praktilistel kaalutlustel võimaldab pankrotiavalduse esitamine võlausaldajal asjasse efektiivsemalt ja kiiremini sekkuda, hagimenetluse ajal võib võlgniku majanduslik olukord veelgi halveneda, mistõttu pole kohtuotsuse täitmine hilisemalt enam reaalne ega võimalik.
Kui võlgnik end kohustuste täitmisest hoidumise eesmärgil varjab, ei vasta telefonile ega kontakteeru muul viisil on võlausaldajal alust eeldada, et võlgnik on maksejõuetu ning tõenäoliselt on võlausaldajal otstarbekam esitada pigem pankrotiavaldus kui hagi võlgniku
46 P.Varul. Juridica nr.1.1993, lk 3.
20
vastu. Võlausaldajal on otstarbekas nõustuda võlgniku taotlusel saneerimismenetluse algatamisega põhimõtteliselt juhul, kui saneerimiskavast lähtub selgelt, et maksejõuetus on saneermiskava täitmisega ületatav ja võlausaldaja nõudeid on võimalik seetõttu rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.
Saksa pankrotiseadus avalduse esitamise aluseid põhimõtteliselt välja ei too, avalduse esitajast võlausaldajal peab olema õiguslik huvi pankrotiementluse algatamise suhtes ja ta peab usutavaks tegema nõude ja algatamise aluse (Saksa PankrS § 14).
Soomes võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku pankroti väljakuulutamist kui tema nõue põhineb täitemenetluse läbiviimise kohta tehtud jõustunud kohtuotsusel või nõue põhineb võlgniku poolt alla kirjutatud lepingul, mida võlgnik ei vaidlusta. Et võlausaldaja saaks pankrotiavalduse esitada, peab tal olema selge nõue, mille kohta ei ole käimas muid kohtuvaidlusi ning teatud erisusi arvestamata jättes peab võlg olema sissenõutav tähtaja saabumise tõttu (Soome PankrS § 2. ptk § 2).
Sarnaselt Soome pankrotiseadusele algatab ka Rootsi kohus pankrotimenetluse, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldja. Võlgnik peab pankrotiavaldusele lisama võlausaldajate nimekirja ning vara käsitlevad raamatupidamis- ja muud dokumendid.
Võlgniku pankrotimenetluse algatamise aluseks on maksejõuetus, suutmatus tasuda arveid, võlausaldaja peab pankrotiavalduses näitama oma nõude ja selle üldised alused. Samuti peab võlausaldaja avaldusele lisama nende dokumentide originaalid ja koopiad, millele ta viidata soovib (Rootsi PankrS § II ptk § 3). 47
Taani pankrotiseaduse kohaselt kuulutatakse pankrot välja võlgnikule, kes on maksejõuetu ning seda maksejõuetust ei saa pidada ajutiseks. Maksejõuetus loetakse siis tekkinuks, kui seda võlgnik tunnistab või peatab oma maksete tegemise (Taani PankrS § 18). Taani pankrotiseaduse kohaselt võlausaldaja peab oma pankrotiavalduse esitamist põhjendama (Taani PankrS § 23). Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, ilma et pankroti väljakuulutamise eeldused oleksid täidetud ja kui pankrotimenetlust oleks võimalik piisava hoolikuse korral ära hoida, vastutab avalduse esitanud võlausaldaja võlgniku ees mistahes sellele tekkinud kahju ning võlgniku nime ja maine kahjustamise eest, olenemata sellest, kas võlgnik on tegelikult maksejõuetu või mitte (Taani PankrS § 28). Seega, Taani pankrotiõiguses on tegemist võlgnikukeskse menetlusega kus võlausaldaja peab erilise hoolsusega oma avaldust suutma põhjendada. Eesti pankrotiõiguse kohaselt, kui võlausaldaja
47Rootsi pankrotiseadus. -Arvutivõrgus:
http://siteresources.worldbank.org/GILDSWEDEN/Resources/Sweden_Bankruptcy_Law.pdf (22.03.2014)
21
esitab võlgniku vastu pankrotiavalduse millel puudub alus, peab võlausaldaja hüvitama võlgnikule tekitatud kahju (PankrS § 10 lg 6). Autor leiab, et Eesti regulatsioon on õigem ja rohkem võlausaldaja kesksem.
Põhimõtteliselt on erinevates riikides võlausaldaja võimalus võlgniku vastu esitada pankrotiavaldus üsna sarnane, võlausaldajad peavad tõendama ja põhjendama nõude olemasolu ja võlgniku korral pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu ning tema esitatud dokumendid mis tõestavad maksejõuetust, on tõesed.
Autor on seisukohal, et kui võlausaldajal on võimalus valida hagiavalduse või pankrotiavalduse vahel, on reeglina eelistatum hagiavaldus, kuna hagimenetlus on kiirem ja tõenäosus, et nõuded saavad rahuldatud on suurem kui pankrotimenetluses ning pankrotimenetlus on kallim kui hagimenetlus. Hagimenetluses hagi rahuldamise korral rahuldatakse nõue hageja kasuks kogu selle ulatuses.
Kokkuvõtteks, kui võlausaldajal on vajadus kaaluda kas esitada hagi või pankrotiavaldus võlgniku vastu, siis üldjuhul on otstarbekam esitada hagi, põhjusel, et hagimenetlus on kiirem ja arvatavasti võlausaldjale ka kasulikum, menetluse kiiruse ja efektiivsuse poolest. Kui võlausaldajal kelle nõude täitmise tähtaeg pole veel saabunud, kuid on alust eeldada, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, siis neil on ainus võimalus esitada pankrotiavaldus ning võlausaldaja kelle nõue on sissenõutav, kuid on alust eeldada, et võlgniku olukord on lootusetu ja püsivalt maksejõuetu, siis on otstarbekam hagi esitamise asemel esitada pankrotiavaldus võlgniku vastu, kuna hagimenetluse käigus võib võlgniku majanduslik olukord veelgi halveneda.
Võlausaldajal on mõistlik nõustuda võlgniku saneermismenetluse algatamisega juhul, kui saneermiskava alusel maksejõuetus on eeldatavasti ületatav ja seetõttu on võlausaldaja nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses ja hagimenetluses.
Autor on seisukohal, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate maksejõuetuse põhistamise asjaolude loetelu sätestamine on oluline eelkõige võlgniku kaitse seisukohalt.
Võlgnik on seeläbi teadlik, milliste asjaolude esinemisel võib teda ähvardada pankrotimenetlus.
22
Võlgnikul pankrotiavalduse esitamise kohustus tuleneb pankrotiseaduse sätetest, saneerimismenetluse algatamist võiks ja peaks kaaluma juhul, kui maksejõuetuse faas pole jõudnud süveneda püsivaks maksejõuetuseks ning saneerimiskava alusel on eeldus arvata, et saneerimiskavaga on maksejõuetus ületatav. Seega, igal juhul, kui saneerimiskavaga on eeldatavasti maksejõuetus ületatav, otstarbekam võlgnikul esitada saneermisavaldus menetluse algatamiseks, kui esitada pankrotiavaldus kohtule.
23 2. Pankroti eelmenetlus
2.1 Eelmenetluse algatamine
Ajutise halduri nimetamisega ühtlasi otsustatakse eelmenetluse algatamine, millega seondub kaks küsimust. Esiteks, ajutise halduri nimetamise otsustamine tähendab ühtlasi eelmenetluse algatamise otsustamist, kuigi sellist terminoloogiat pankrotiseaduses ei kasutata, siis nagu eelnevalt autor töös on kasutanud on eelmenetluse algatamine (ajutise halduri nimetamine) samatähendusliku mõistega. Teiseks, ajutise halduri nimetamisel on oluline küsimus, - keda saab ajutiseks halduriks nimetada.
Pankrotiseaduse § 10 lõikes 2 on sätestatud asjaolud, millest vähemalt üks peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust. Maksejõuetuse põhistamine on võlgniku maksejõuetust kinnitavate eluliste asjaolude väljatoomine ja tõendamine. Seega, võlausaldaja avalduse alusel võib algatada pankrotimenetluse juhul, kui võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks esineb kasvõi üks järgnevalt loetletud võlgniku maksejõuetuse põhistamise asjaoludest ( PankrS § 10 lg 2). 1) Kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
Pankrotiavalduse võib nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks; 2) Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Viimati loetletud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.
Autor peab neid asjaolusid võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist võlgniku vastu olenemata nõude sissenõutavaks muutumist mõistlikuks, eelkõige vara ja enda varjamise seisukohalt vaadatuna. Tavaliselt tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel
24
nimetatud asjaolude hulgast sellele, et võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata kohustust täitnud kümne päeva jooksul. Võlausaldaja peab arvestama sellega, et kui võlgnik ei tunnista pankrotihoiatuse kättesaamist, siis tuleb võlausaldajal endal seda tõendada. Tihti annavad võlausaldajad võlgnikule pankrotihoiatuse üle allkirja vastu.
Kui pankrotihoiatus on üle antud õigustatud isikule, ei ole pankrotihoiatuse kätteandmises kahtlust. Problemaatilisem on saata pankrotihoiatus posti teel. Kui võlausaldajal ei ole vaidluse tekkides esitada tõendit, mis kinnitab pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule, jäetakse pankrotiavaldus menetlusse võtmata, sest võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud. Lisaks maksejõuetuse põhistamisele tuleb võlausaldajal esitada tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.48
USA õiguses nimetab maksejõuetuse tuvastamisel ajutise halduri justiitsministeeriumi (Department of Justice) haldusalasse kuuluv maksejõetusmenetluste üle järelvalvet teostav amet (U.S Trustee). Haldur ei tohi olla menetlusest isiklikult huvitatud ja peab kuuluma vastava tööpiirkonna haldurite nimekirja. Haldur peab andma ametisse nimetamiseks omapoolse nõusoleku. Kui üksi kõlblik haldur oma nõusolekut ei anna, viib menetluse läbi eeltoodud amet. Ajutine haldur vabastatakse ametist, kui võlausaldaja uue halduri nimetamist taotleb. Selline õigus on antud üksnes võlausaldajale, kellel on võlgniku vastu kehtiv, vaidlustamata ja tagamata nõue, kelle huvid ei ole vastuolus teiste võlausaldajatega ning kes ei ole võlgniku lähikondne või temaga muul moel seotud. Haldur loetakse valituks, kui tema poolt hääletavad võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad vähemalt poole tagamata nõuetest (Bankruptcy Code §§ 701-702).49
Saksamaal kuulutatakse koos pankrotimenetluse algatamisega ka pankrot välja, ajutine haldur määratakse pankrotiavalduse laekumisel sarnaselt Eesti pankrotiõigusega. Saksamaal pankrotitaotluse esitamise puhul määrab kohus uurija, ehk ajutise halduri, kes hindab äriühingu maksejõetust ja kas võlgniku vara on piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Suurte ja tegutsevate äriühingute puhul võib määrata ka kohtupoolse uurija. Kui alustatakse pankrotimenetlust, siis tavaliselt määratakse pankrotihalduriks peaaegu alati kohtupoolne uurija. 50
48 M. Varusk. Olulised mõisted pankrotimenetluses, 2008. -Arvutivõrgus: http://www.just.ee/37315 (10.01.2014)
49 American Bar Association. Analysis of the Draft Bankruptcy Act of the Republic of Estonia. Washington:
1994, lk 10-11.
50The 2012 INSOL directory. The comprehensive directory of restructuring, insolvency and bankruptcy professionals throughout the world, GTI Media, 2012 , lk 39.
25
Prantsusmaal nimetab kohus võlgniku maksejõuetuse tuvastamisel menetluse üle järelvalvet teostama vähemalt ühe kohtu voliniku ja halduri. Haldur tegutseb võlausaldajate nimel ja huvides. Järelvalvet teostaval kohtunikul on kohustus kaitsta kõigi menetluses osalevate isikute huve ja teha haldurile siduvaid ettekirjutusi.51 Halduri peamine funktsioon on pankrotivara kogumine, realiseerimine ja võlgniku likvideerimine.52
PankrS § 15 lg 3 alustel jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud;
3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis-või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata pankrotiseaduses §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneermiskava kinnitamise otsustamiseni (PankrS § 15 lg 4). Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Autori arvates on loetletud asjaolud põhjendatud ja asjakohased, eesmärgiga kaitsta võlgniku.
Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud (PankrS § 16 lg 1). Võlgnikule ja võlausaldajale teatatakse eelistungi toimumise aeg ja koht ning eelistungilt puudumise tagajärjed (PankrS § 16 lg 2).
Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, jätab kohus ajutise halduri nimetamata (PankrS § 16 lg 3). Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus ajutise halduri nimetamise otsustada võlgniku osavõtuta (PankrS § 16 lg 4). Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku (PankrS § 11 lg 1).
51 European Parliament, lk 67.
52 Marshall, lk 10-20.
26
Millest siis sõltub, kas eelmenetlus algatakse või mitte (nimetatakse ajutine haldur võlausaldaja pankrotiavalduse alusel). PankrS § 15 lg 3 sätete alustel jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 alustel peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse. Lisaks maksejõuetuse põhistamisele tuleb võlausaldajal esitada tõendid oma nõude suuruse, selguse, aluse ja täitmise tähtaja kohta (PankrS § 10 lg 4).
Seega, kui võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistanud ja nimetatud nõuded täidetud, siis võetakse pankrotiavaldus menetlusse, kuid sisuliselt selles etapis midagi ei otsustata.
Teine kontroll on see, kus otsustatakse ajutise halduri nimetamine. Sisuliselt otsustatakse seda, kas on põhjust pankrotiavaldusega edasi tegeleda. Siin kontrollitakse kõigepealt nõudeid, nõuete kontrollimine tähendab eelkõige PankrS § 15 lg 3 sätestatud aluste kontrollimist. Näiteks, nõude puhul kontrollitakse, kas nõue on olemas ja kas nõue on selge.
Selge nõue tähendab seda, kas on sissenõutav nõue, kui ta tugineb pankrotihoiatusele. Siin ei otsustata, kas nõue rahuldatakse või mitte, siin on küsimus selles, kas nõue on tõsiselt võetav ja üldse eksisteerib.
Teiseks on nõude puhul see, et nõue ei tohi olla tagatud pandiga (PankrS § 15 lg 2). Kuna pandiga tagatud nõudel on eelisõigus nõude rahuldamisele. Kolmandaks on nõude suurus mis peab vastama PankrS § 15 lg 3 alustele. Seega on järgnevad asjaolud kontrolli juures (nõude selgus, pandiga mittetagatus, nõude suurus ja põhistamine) ning nende kriteeriumite kontrollimine on põhilisemaks asjaoluks, kas kohus nimetab ajutise halduri või mitte.
Töö autori arvates, kui maksejõuetus oleks väljaspool kahtlust, võiks teoreetiliselt selle etapiga mitte tegeleda, kuid raske on kindlaks määrata seda maksejõuetuse piiri, seega pole võimalik seda sätet seadusesse sisse kirjutada. Võlausaldajale ei saa panna kohustust tõendada, et võlgnik on maksejõuetu, kui võlgnik väidab vastupidist. Eelmenetluse juures pole oluliseks uurimusobjektiks maksejõuetuse uurimine, vaid asjaolu, et võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel võlgniku maksejõuetust põhistama.
Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse (PankrS § 13 lg 1).
Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võla nimekirjale kirjutab võlgnik alla (PankrS § 13 lg 2). Kui pankrotiavalduse on esitanud
27
võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (PankrS § 31 lg 3).
Autor on seisukohal, et võlgniku pankrotiavalduse esitamisel on maksejõuetuse põhistamise nõudel oluline asjaolu. Võlgniku allkirjaga kinnitatud seletus, kus ta esitab põhjuse, miks ta on maksejõuetu ja sunnitud esitama pankrotiavalduse kiirendab eelmenetluse läbiviimist.
Avalduse põhistamine lihtsustab eelmenetlust, sest ajutine haldur saab vajalikud andmed võlgniku käest. Maksejõuetust hindab ajutine haldur ja kohus eelkõige võlgniku enda kaitse eesmärgil, kuna pankrotiavalduse esitamine võib olla pahatihti emotsionaalne otsus, mida ei ole võlgniku poolt eelnevalt suudetud põhjalikult läbi mõelda ja hinnata tuleviku maksevõimelisust.
Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest (PankrS § 15 lg 1). Kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada (PankrS § 15 lg 2). Pankrotimenetluses ei või teha tagaseljaotsust (PankrS § 26 lg 3).
Kui võlgniku pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgniku nimel üks juhatuse või seda asendava juhtorgani liige, kuid juriidilisel isikul on mitu juhatuse või seda asendava organi liiget ja kohus peab vajalikuks pidada eelistungi, võib kohus kutsuda sinna ka teised juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmed. Nende ilmumata jätmine ei takista ajutise halduri nimetamise otsustamist (PankrS § 16 lg 5). Ajutise halduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks (PankrS § 17 lg 1). Kohus võib avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta (PankrS § 17 lg 2).
Prantsusmaal maksejõuetusele eelneval perioodil võib võlgnik soovitada pankrotihaldurit või eksperti või määrata pankrotihalduri või eksperdi ametisse kohtu esimehe kinnitusel: 1) lepitusmenetluse puhul esitatakse soovitus pankrotihalduri kohta; 2) ajutised volitused saanud isiku(nõustaja) puhul määratakse pankrotihaldur ametisse ja kohus kiidab ta heaks.
Võlausaldajatel ei ole pankrotihaldurite määramisel sõnaõigust, välja arvatud maksejõuetusele eelneval perioodil, mil võlgnikul on peaaegu võimatu keelduda võlausaldajate soovitatud või
28
määratud pankrotihalduri kohalviibimist, sest läbirääkimiste pidamine on kõige tähtsam.
Samuti ei ole võimalik ega otstarbekas vaidlustada halduri määramist. 53
Sarnaselt Prantsusmaal kehtiva korraga viivad Poola54 õiguses menetluse läbi haldur (syndyk), kohtu volinik (sedzia-komisarz) ja kohus ning võlausaldaja organid. Poolas asub võlgniku maksejõuetuse väljakuulutamisel pankrotivara valitsema kohtu poolt nimetatud haldur, kelle üle teostab järelvalvet kohtu volinik. Kohtu volinikul on õigus keelata haldurit ilma tema või pankrotitoimkonna nõusolekuta teatud toimingute tegemise. Kui menetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda, annab volinik seaduses ettenähtud juhtudel nõusoleku toimingu tegemiseks toimkonna asemel. Eeltoodust nähtub, et erinevates riikides on pankrotiõiguse regulatsioon, millest sõltub, et määratakse ajutine haldur võlgniku või võlausaldaja pankotiavalduse alusel suhteliselt sarnased.
Eeltoodule tuginedes tõusetub küsimus- miks peab ajutine haldur ja kohus käsitlema seda, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Kui eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu kui esitas pankrotiavalduse, siis võiks kohus võlgniku avalduse rahuldada, kuid ajutise halduri ja kohtu roll on hinnata võlgniku põhistamise asjaolusid, eelkõige selle tõepärasust, kuna võlgnik võis pankrotiavalduse esitada emotsionaalselt ja hindamata reaalseid majanduslikke näitajaid.
53 INSOL, lk 038-039.
54 Marshall, lk 21-14.
