MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖIDТРУДЫПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМXIV

TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ

ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА

ALUSTATUD 1893. a VIHIK 2 5 2 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1093 г.

MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ

ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМ XIV

TARTU 1970

T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И

Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А T R A N S A C T I O N S O F T H E TAR TU S TATE U N I V E R S I T Y

A L U S T A T U D 1893. a. V I H I K 252 В Ы П У С К О С Н О В А Н Ы в 1893 г.

MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ

НАУКАМ XIV

Тарту 1970

R e d a k ts io o n ik o lle e g iu m : R. H a g e l b e r g , H. M e ts a , H. Miiür, E. R a n n a k , F. S a u k s , Ü. V a n a a s e m e .

Р е д а к ц и о н н а я к оллег и я: Ю. В а н а а с е м э , X. М е т са , X. М ююр, Э. Р а н н а к , Ф. С аукс, Р. Х аге льб ер г.

Tartu Riikliku Olikool»

Raamatukogu

51580

P L A A N I L I S E H I N N A K U J U N D A M I S E S Ü N K R O N I S E E R I ­ M I S E S T R A H V A M A J A N D U S E P L A N E E R I M I S E G A

H. Müür

R a a m a t u p i d a m i s e k a te e d e r

H i n n a k u j u n d a m i s e prot s es si p l a a n i p ä r a n e s u u n a m i n e on s o t ­ si alistliku riigi r a h v a m a j a n d u s e a r e n g u p laani li se j u ht imi se o r ga a ni l is e ks koosti sosaks. P l a a n i l i n e h i n n a k u j u n d a m i n e on kau- b a li s- r a ha l is te s uhet e j a v ä ä r t u s s e a d u s e k a s u t a m i s e üks ol ul is e­

m a i d t i n gi mu s i s ot s i al i st l i kus m a j a n d u s e s . H i n d a d e p la a n i li se k eh t e s t am i s e t u l e m u s e n a l uuaks e nii t oot ja t e l e kui ka t ar bi j at e l e ühi sko ndl ikul t v aj al ik e kul ude kri t eeri um, selle k au du t i n g i m u ­ sed m a j a n d u s ü k s u s t e täi el i kuks i s e ma j a n d a mi s ek s , t oot mi se m a j a n d u s l i k u ef ektiivsuse t õst mi seks, l uuaks e m e h h a n i s m r a h v a ­ t ulu pl aan i li seks j aot ami seks .

P la an i l i s el t k e ht es ta tud , st abiilsetel h i nda de l on r a h v a m a ­ j a n d u s e p la n e e ri mi s e sei sukohal t s u u r t ä h t su s. T e a t a v a s t i t ö ö t a ­ t aks e r a h v a m a j a n d u s p l a a n i d v äl j a v õ rr e l d a v a t e s ehk nn. püsiv- hi ndad es , mi s v õ i m a l d a b pl aani v ä l j a t ö ö t a m i s e k ä i g u s m ä ä r a t a t egel i ku a r e n g u d ü n a a m i k a ja v a j a l i k u d pr opor t s i ooni d n i n g hi l ­ jem ki n ni ta tu d p l a a n i ü l e s a n d e d üht se s üs t ee mi n a n en d e t ä i t j a ­ teni — et t evõt et eni ja m a j a n d u s o r g a n i s a t s i o o n i d e n i «al l a» viia.

M u u d a t u s e d h i nd a de s üs te e mi s t i n g iv a d r a h v a m a j a n d u s p l a a n i n ä i t a j a t e ü m b e r a r v u t a m i s e v a j a d u s e ; nii tuli 1967. .a. II pool ­ a a s t a p l a a n ü mb er a r v u t a d a v a l d a v a s o s a s r a h v a m a j a n d u s h a r u ­ des ja ettevõtetes, kus uusi hi ndu ei ol nud k e h t e s t a t u d j ub a var em. H i n d a d e j ooks vad m u u d a t u s e d võ i vad oluliselt m õ j u s ­ t a d a f i n a n t s m a j a n d u s l i k k e va he kordi t o o r ai ne j a m a t e r j a l i d e g a v a r u s t a m i s e n i n g v a l m i s t o o d a n g u t u r u s t a m i s e osas, m u u t a v a h e ­ kordi ri i gi eel ar vega. N a d võ i vad p a r a l ü s e e r i d a e t te v õt et es v ä l j a ­ k uj u n e n u d i se m aj a n d u s l i k e v a h e k o r d a d e j a sel lega k a a s n e v a m a t e r i a a l s e st i mul ee ri mi se süst eemi , k una et t evõt et es r a k e n d a t a ­ v ad f i n a n t s m a j a n d u s l i k u d nor ma t i i v i d (f ondimaks u, fi kseeritud makset e, kr e dii di prot sendi , et t evõt et e s ti mu l ee r i mi s fondi de e r a l ­ diste jm. m ä ä r a d ) on s uht el i sel t püs i vad. N i m et a t u d n o r m a t i i ­ vide s t a bi il s us on a g a et t evõt et e uuel süst eemi l t ö öt am i se üks

põhi l is emai d t i ng i mu si . Se e ga on ilmne, et h i n d a d e s t abi il sus on kogu r a h v a m a j a n d u s p l a a n i , kõigi t o o t m i s h a r u d e j a et t evõtete pl a a ni d e s tabi il s us e n i n g ka nende t ä i t mi s e r e a a l s u s e üheks ol u­

l i semaks eelt i ngi museks.

Il msel t pole si i nkohal v a j a d u s t p e a tu d a et t evõt et e p laani de stabi i lsusel üldse. P l a a n i d e ja ne n de v ä l j a t ö ö t a m i s e l k a s u t a t a ­ v at e f i n a n t s m a j a n d u s l i k e nor mat ii vi de s t abi il s us e nõue oli j uba t oot mi se p la n e e ri mi s e j a m a t e r i a a l s e s t imu l ee ri mi s e uue s ü s ­ teemi l äht ea l us t e v ä l j a t ö ö t a m i s e üheks t ä h t s a m a k s nurgakivi ks . Uu e m a j a n d u s s ü s t e e m i j u u r d u d e s ja t ema üks i k m o me nt i d e täp- s u s t u d e s on p ü ü t u d s e da nõuet ka üha j ä r j e k i n d l a m a l t ellu viia.

On ül di sel t t eada , milliseid ras kusi t oovad et t evõt et el e k a a s a real i seeri mi s- ja k as u mi p l a a n i d e , m a te r ja li - ja p al ga f o n d i d e jms.

s a g e d a s e d m u u t mi s e d n i n g kui das uue m a j a n d u s s ü s t e e m i t i n g i ­ m us t e s p ü ü t a k s e n e nde st p u u du s t e s t j ä r k - j ä r g u l t üle s aa da .

H i n d a d e s t a b i il s us ei t ä h e n d a a g a seda, et h i n n a d peaksid j ä ä m a p i kemat a e g a üh es ug u se ks , et neid võiks kinni k ü l m u ­ t a d a , v a a t a m a t a kõigi m a j a n d u s l i k e t i n g i m u s t e muut umi sel e.

P l a a n i l i n e h i n n a k u j u n d a m i n e eeldab h i nd a de s ta b i il s us e o r g a a ­ nilist ü h e n d a m i s t nende p a i ndl ikk us eg a , eeldab sellist h in da d e süsteemi, mis õigel aj al r e agee r i ks m u u d a t u s t e l e m a j a n d u s e a r en gu s, k a u p a d e t ootmise, r i ng lu se ja t ar bi mi s e t ingi mus tes .

H i n d a d e p a i nd l ik kus e probl eem ei ole h i n n a k u j u n d a m i s e p r a k ­ t i kas j a ka m a j a n d u s t e o o r i a s uueks k üsi muse ks . Küll a g a s u u ­ reneb uut es m a j a n d u s t i n g i m u s t e s , r a h v a m a j a n d u s e j u h ti mi se ja p l an ee r i mi s e m a j a n d u s l i k e meet odi t e o s a t ä h t s u s e k a s v a d e s selle probl eemi a k t u a a l s u s n i n g v a j a d u s seda r a di k aa l se l t, i g a k ü l g ­ selt p õ hj e n d a t u l t l a h en d a d a . Küs imu s on l a h e n d a t a v ees kät t seoses kogu r a h v a m a j a n d u s e per s pekt ii vse j a jooksva p l a n e e r i ­ mi se pideva t ä i u s t a m i s e g a , ku sj u u r e s r a h v a m a j a n d u s e p l a n e e ri ­ mise üldises s üs te e mi s kuj uneks v ä l j a p l aani li sel t s u u n at a v , pai ndl ik h i n d a d e süsteem.

H i n d ad e pai ndl ikkus s ot sial ist l i kus m a j a n d u s e s peab k u j u ­ t a m a e n d a s t h i n d ad e p l aani li st regul e eri mi st , mi tt e a g a n e n de kõi kumist r e al i se er i m i s t i n g i m u s t e stiihilise m u u t u m i s e mõjul t urul. H i n d a d e p a i ndl ikkus peab k u j u n e ma Nõ u ko gu de h i n n a ­ poliitika t ä h t s a k s koost i sosaks, s ed a tuleb k a s u t a d a t eadl ikul t kogu t aa s t o o t m i s p r o t s e s s i — tootmise, r i n g l u s e j a t a r b i mi s e efek­

tiivsuse t õst mi se ee s mä r gi l. P ai n d l i k h i n d a d e s üs t e e m peab t ee­

ni ma r a h v a m a j a n d u s e p l a a n i p ä r a s e a r e n g u huve, t a g a m a h i n ­ da de ül di se t a s e me s tabi il s us e a n t u d perioodil j a v õ i m a l d a m a selle r a a m e s oper at i ivselt m u u t a konkreet sei d hindu, mis ei v a s t a a n t u d k a u p a d e toot mi se ja t ar bi mi s e t ing im u st el e n i n g m u u t u v a l e t arb i m i s v ä ä r tu se le .

O m a e t t e k üs i m u s on h i nd ad e st abi il s use ja pai ndl ikkus e pi i ­ ritlemine. J u b a r a h v a m a j a n d u s e p l anee r i mi s e s tabi i l s us e t a g a ­

mi sest l äht udes on selge, et h i n n a d ei või p e e ge l d a d a t ootmis- ja t a r b i m i s t i n g i m u s t e i g as u g u s ei d muut us i. Il msel t on o t s t a r b e ­ kas, et h i n d a d e p a indl ikkus t r a k e n d a t a k s e e s k ät t n e g a t i ivs et e n ä h t u s t e k õ r va ld am i s e ks (veel p a r e m — ee l ne vaks v ä l i st am i se ks ) meie m a j a n d u s e l u s . Selliste h u l g a s võiks m är ki d a : t o o d a n g u s o r ­ timendi, n o me nk l a t u ur i j a kvaliteedi eba s oovi t av m u u t m i n e (nn.

«kasulike» ja «kahjulike» toodet e p robl ee m) , t o o d a n g u a e g l a n e u ue n d ami n e , r a s k u se d mõn e d e toodet e real i seeri mi sel , r a h v at u l u ü m b e r j a o t u s h i nd ad e m e h h an i s m i k a u d u e b a s o ov it a v a s s u u n a s jms. Siin a n na k s pal ju är a t eha pai ndl ike h i n d ad e r a k e n d a ­ mi seg a.

P a i n d l i k e hi n d ad e r a k e n d a m i n e kogu r a h v a m a j a n d u s e u l at u s es on o m a k o r d a seot ud a j a m o m e n d i g a : tuleb k u j u n d a d a p õ h j e n d a ­

tud kri tee ri umi d selle kohta, millal ja m i s s u g u s t e t i n g i mu s t e k uj u n ed es m u u t a konkreet set e toodet e või t o o t e rü h m a d e hindu, millal t ö ö t ad a v äl ja t er vi kuna uued hi nn ak i r j ad . P r o g n o o s i d s el ­ les v a l d k o n n a s ee l d a va d mu i d u gi häst i k o r r a l d a t u d i n f o r m a t ­ siooni konkreet set e t oodete hi ndade, t oot mi sk ul ud e ja - ti ng imu s te k o ht a n i n g seda nii ajaliselt, eri perioodi de kohta, kui ka r u u m i ­ liselt, eri v abari i ki de kohta (kohaliku h i n n a k u j u n d a m i s e k a s v a v a o s a t ä h t s u s e t õt tu ).

Eel toodu st l äht ude s tuleb v a a d e l d a h u lg i h i n d a d e l ä b i v a a t a ­ mi se seni s t p r a kt i k at ja k a a l u d a võ i mal usi selle p a i n d l i k u ma k s muu t mi s e k s. Kuni vi ima s e aj ani olid h u lg i h i n d a d e l ä b i v aa t a mi s e põhiliseks mood us eks nende k a r d i n a a l s e d l ä b i v a a tu s e d — h u l g i ­ h i n d a d e reformid. M a j a n d u s e a r e n g on t õ s t n u d p ä e v a k o r d a v a j a ­ dus e h u l g i h i n d a d e reforme p l a a n i p ä r a s e l t k oo s kõl as ta da k o n k r e e t ­ sete t oodete j a t o o t er ü h m ad e h i ndade, s amut i tervet e h i n n a k i r ­ j a d e oper at ii vse m u u t mi s eg a .

NS V Liidu r a h v a m a j a n d u s e a r e n g on n ä i d an u d , et h i n d a d e m u u t u m a t u s pi kema perioodi vältel on e e m a l d a n u d h i n n a d obj ek­

t i ivse s t m a j a n d u s l i k u s t b a a s i s t — ühi skondl ikul t v aj al ikes t k u l u ­ dest, t o o d a n g u t egelikest t ootmis- ja re al i se er i mi s t i n gi mu st es t . Selline ol ukord n õ rg e n d a b h u l g i h i n d a d e osa t oot mi s e efektiivsuse t õ s t m i s e j a tehni ka a r e n gu s t i mul eeri misel.

Nii realiseeriti enne v i i ma s t h u l g i h i n d a d e reformi 12 a a s ta jooksul v a l d a v e n a m u s t ö ö s t u s t o o d a n g u s t 1. juulil 1955. a. k e h ­ t es t at u d h i n d a d e g a . Selle perioodi vältel m u u t u s i d t u n d u v a l t t oot mi skul ud, s ea lj u u r e s eri t o ot mi s ha r ud es erinevalt. T o o t m i s ­ kul ude sellise s e a d u s p ä r a s e m u u t u m i s e kõrval m õ j u t a s i d nende d ü n a a m i k a t v a a d e l d a v a l perioodil, võr r el des v a r a s e m a t e h u l g i ­ h i n d a d e reformi de v ah e l i st e per ioodi dega, veel oluliselt p õl lu­

m a j a n d u s l i k u t oor ai ne m a k s u m u s e t u n d u v k as v ( k o k ku os t u h i n ­ d a d e m i t m e k o r d se t õs t mi se tõt tu) j a p al k a de k o rr ig e er i mi ne kõi­

gi s põhi l ist es t oot mi sh a r ude s . T u n d u v a l t uu e ne s selle a j a j o o k ­ sul t o o d a n g u n o m e n k l a t u u r m a s i n a e h i t u s e s ( pa lj ude s h i n n a k i r ­ j a d e s tuli m u u t a t o o d a n g u n o m e n kl at u u ri koguni 80—90% u l a ­

t u s es ), k er ge t öö s t us es jt. t ö ö st usha ru de s . Pal judel j uh t u d e l o r i e n ­ t eerisid v a n a n e n u d h i n n a d m a j a n d u s e a r e n g u t e ba so o vi t a va s s u u ­ n a s ja ei s o o d u s t a n u d vaj al ike r a h v a m a j a n d u s l i k e p ro por ts ioo ­ ni de s a a v u t a m i s t . E r i n e v a t e t oodete hi n d ad e v a h e k o r r a d ei v a s ­ t a n u d m a j a n d u s e a r e nd a m i s e v aj adus t el e , ei s t i mul ee ri nud uue t ehni ka a r e n d a m i s t ja l ai al da s t r a ke n d am i s t , ei t a g a n u d r e s s u r s ­ side o t st ar be k a t k a s ut ami st . Kõik see t i ngi s h u l g i h i n d a d e ül di se l ä b i va a ta m i s e va j ad us e.

Kogu v a r a s e m h i n n a k u j u n d a m i s e prakti ka, uut e h u l g i h i n d a d e r a k e n d am i s e seni sed t ul emu s ed n i n g ka t oot mi se p l an e e r i m i s e ja m aj a n d u s l i k u s ti mul eeri mi s e uue süsteemi eeliste t äi el ikuma k a s u t a m i s e v a j a d u s a g a v e e navad, et h i n dade plaani l i sel r e g u l e e ­ rimisel ei saa pi irduda ai nuüksi h i n da d e epi soodiliste k a r d i n a a l ­ sete reformi dega.

H u l g i h i n d a d e u l at us li k ud reformid on v aj al i ku d siis, kui h i n ­ dade m u u t m i n e p u u d u t a b kõiki või e na mi kku t ö ö s tu sh a ru s id . Selliste reformi de l äbiviimine on v ä g a t ö ö m a h u k a s j a p u u d u t a b prakti l i sel t r a h v a m a j a n d u s e kõigi lülide ökonoomi kat eeni st usi . Il msel t õi g u st ak s i d h u l g i h i n d a d e sel l i sed mas si l is ed l ä b i v a a tu s ed end siis, kui on v a j a l a h e n d a d a kogu t ööst use h u l g i h i n d a d e s üst eemi t ä i u s t a m i s e põhilisi, k ar d i na a l s e i d ül es ande i d. N i i s u ­ g us t ek s h u l g i h i n d a d e reforme p õh j u s t av a t e k s t i n g i mu s t e k s või k­

sid olla n äi teks a l lj ä r g n e v a d .

1. V a j a d u s h u l g i h i n d a d e u l a t us li ku ks m u u t mi s ek s h a n k i v a s tööst uses. Sellisel juhul s a a v a d ahelr eakt s i ooni k or r as p u u d u ­ t a t u d kõigi t oodete h i nn ad tehnol oogi li ses j ä r j e ko rr as , a l a t e s e s m a s t t oorai net h a n k i v a t e s t t o o t mi s h a r u d e s t ja lõpet ades l õp­

liku v a l m i s t o o d a n g u t oot mi sega .

2. V a j a d u s t oo t m i s ha r ud e va he l i s t e pr opo r ts i oo ni de j ä r s u k s m u u t mi s e k s, er ak o rd s et e a r e n g u t e m p o d e t a g a m i s e k s jm. sel l i s­

teks olulisteks ni het eks m a j a n d u s e l u s . Il msel t ei pi i sa s ä ä r a s t e er a k or r a l i st e ee smä rk i d e s a a v u t a m i s e k s ai nul t k a p i t a a l m a h u ­ tuste, m a t e r i a a l s e t e res sur s s ide, p a l g a f o n di d e jm. ü m b e r j a o t a m i ­ sest, vai d tuleb selleks r a k e n d a d a ka kogu h u l g i h i n d a d e s ü s ­ teemi st imu l ee r i vat mõj u. Ana l oogi li sel t toimiti t e a t a v a s t i põ l l u ­ m a j a n d u s e s , kus selle h a r u m a h a j ä ä m u s e li kvideeri mi seks tuli k a r d i n a a l s e l t t õst a kokkuost uhi ndu.

3. V a j a d u s m u u t a hi n d ad e v ä l j a t ö ö t a m i s e met odol oog i a t , h i n ­ na mudelit. Nii oli 1967. a. h ul g i h in d a d e reform t i n g i t u d ot sesel t ka pl an e e r i mi s e j a m a t e r i a a l s e st i mul ee ri mi se uue süst eemi r a ke n da m i s es t , mis ise eeldas h i n n a k u j u n d a m i s e met odol oogi a mu u t mi s t . Ni mel t on ju uue m a j a n d u s s ü s t e e m i puhul üheks põhiliseks p l a a n i n ä i t a j a k s t oot mi se r e nt a abl us , mi s leitakse k a ­ sumi j a toot mi sfondi de m a k s u m u s e s uht ena. J är e l i k u l t tuli ka k a u p a d e hi n d ad e pl aneeri misel k u j u n d a d a neis r e n t a a b l u s e ( t in­

g i m a t a di fer ent seer it ud) normat ii v, l äh t u d es t o o t mi s h ar u l i s e s t f ondi mahukus es t .

H u l g i h i n d a d e e d a s i s e ' t äi us ta mi se , nende p a i nd l ikkus e t a g a ­ m i s e põhiliseks m ood us ek s uut es m a j a n d a m i s t i n g i m u s t e s peaks k u j u n e m a ne nde jooksev p l aani li ne r e gul e er i mi ne v a s t a v a l t m a ­ j a n d u sl i ke t i n g i m u s t e m uu t umi sel e. H i n d a d e selline d ü n a a m i l i ­ sus, ne nde p a i ndl ikkus on kõigiti p õ h j e n d a t u d kogu h i n n a k u j u n ­ da mi se t eg u r i t e kompl eksi d ü n a a m i l i s u s e g a :

a) tootmis- j a kä i bekul ude d ü n a a m i l i s u s e g a ;

b) r a h v a m a j a n d u s l i k e proportsi ooni de, t oot mi se s t r u k t u ur i s u ht el i se l t kiire m u u t u m i s e g a ;

c) v a l m i s t a t a v a t o o d a n g u n o me n k l at u u r i kiire u u en e mi s eg a, seni st e toodet e kiire m o r a a l s e v a n a n e m i s e g a .

N i m e t at u d t e gur i d t oi mi vad t o ot mi s ha r ut i e r ine va l t j a t i n g i ­ v a d see t õt tu h i nd ad e l äb i v a a ta mi s e er i ne va s a g e d u s e neis h a r u ­ des. Kui t o o d a n g u o m a h i n n a t a s e a l an e b t ööst use s a a s t a s k e s k ­ mi sel t 1,5%, siis m o o du s t a b see a l a n e m i n e m a s i n a e h i t u s e s koguni 3 —4%, m e t a l l u r g i a t ö ö s t u s e s ja ke e mi at öös tus es a g a ca 1%, kuna s öe t öös tus es ja m e t s a t ö ö s t u s e s on o m a h i n d k u j u n e n u d kül laltki s t abi i ls eks . H a n k i v a s t öös t use s või vad kul ude t a s em e le a v a l d a d a küllaltki p ü s i v a t mõj u loodusl ikud- geol oogil i sed j a bioloogilised t i ng imu s ed . Suhtel iselt a e g l as el t a l a n e v a d t o ot mi skul ud k e r g e ­ t öös t use s j a e n a mi k u s t oi dua i ne t et öös tus e har udes . Neis a v a l d a ­ v a d kul udel e m ä ä r a v a t mõj u p õ l l u m a j a n d u s l i k u t o or ai ne m a k ­ s u m u s j a kvaliteet.

P r o po rt s i o o ni d e ja toot mi se s t ru k t u u r i m u u t u m i n e p u u d u t a ­ vad t o o t m i s h ar u s i d s am u t i kül laltki erinevalt. T e a t a v a s t i on nei s t oot mi se m e hh an i s e e r i m i s e j a a ut o m a t i s e e r i m i s e t em p o e r i ­ nev, ka t oi mub t oot mi st ehnol oogi a t ä i u s t a m i n e er i ne va i n t e n ­ si i vs u s eg a. Lõpuks on v a j a s am u t i a r v e s t a d a t o o d a n g u t arbi mi s- v ä ä r t u s l i k k u kül ge j a selle i s eär as usi . Toora i ne t a n d v a t e s t ö ö s ­ t u s h a r u d e s m u u t u v a d t o o d a n g u n o m e n k l a t u u r j a t ema t a r b i m i s ­ v ä ä r t u s suht el i sel t ae gl a s el t, m a s i n ae h it u s e l e on a g a o m a n e t o o d a n g u kiire uuenemi ne, m a s i n a t e j a a p a r a a t i d e toot li kkuse jt.

t a r b i m i s v ä ä r t u s l i k e p a r a m e e t r i t e pi dev tõus.

S ee g a on v a j a hul gi hi n du p l a a n i p ä r a s e l t t ä i u s t a d a v a s t a v a l t ko nkr e et set e m a j a n d u s l i k e t i n g i m u s t e m u u t u m i s el e i gas t o o t mi s ­

har us. Ilmselt tekib v a j a d u s eri toodet e h i nd ad e j a nende v a h e k o r d a d e m u u t m i s ek s üh t ed es t o o t mi s h a r u d e s kiiremini, t e i s ­ tes a e g l a s e m al t . H i n d a d e selline p l a a n i p ä r a n e l ä b i v a a t u s peaks t o i mu m a sel l ekohast e perspektiiv- ja j o oks vat e p l aa n i d e k o h a ­ selt. S ea l j u u re s võib h i nd a de t ä i u s t a m i s e abi nõus i d oma mõju- ul a t u s e j ä r g i liigitada:

1) t ö ö s t u sh a r u d e t o o d a n g u h u l g i h i n d a d e t a s em e ja v a h e k o r ­ d a d e m u ut mi ne . Need m u u d a t u s e d t i n g i v a d p u h as t u l u tootmis- h a r u d e v a h e li s e ü m b e r j a o t u s e j a m õ j u v a d oluliselt h a r u d e m a j a n ­ dusl i ku t egevus e t ul emustel e;

2) ühe har u poolt v ä l j a s t a t a v a t o o d a n g u (näit eks ühe toote- liigi piires, v as t as t i k ku a s e n d a t a v a t o o d a n g u jne.) h i n d a d e v a h e ­

kor r a m u ut mi ne . Eri l i ne t ä h e n d u s t u n d u b si inj uu r es olevat uue j a v a n a t o o d an g u h i nd ad e õi g eae gs el muut mi sel . S e e j uur e s a n t u d t ö ö s t u sh a r u h u l g i h i n d a d e ül di ne t as e t er vi kuna ei t ar v i t se m u u ­ tuda;

3) konkreet set e k a u p a d e h i nn a m u u t m i n e ( a l a n d a m i n e ) , a l a ­ tes t ema toot mi se a l u s t a m i s e m o me n d i s t kuni selle l õpetamiseni.

N ä h t a v a s t i on o ts t ar b e k a s l ül it ada need h i n d a d e s üst eemi t ä i u s t a m i s e m i t m e s u g u s e d abi nõud riiklikesse r a h v a m a j a n d u s e a r e n d a m i s e p laani de s se , kus siis tul eks ette n ä h a konkreet set e t ö ö s t u sh a r u d e t o o d a n g u h u l gi h i nd ad e m u u t m i s e põhilised ü l e s ­ a n d ed ja v äl ja t uua ne n de m u u t u s t e mõj u teistele t ööstus- j a r a h v a m a j a n d u s h a r u d e l e (selle t o o d an g u t ar bi j a t e l e ) . Need ü l e s ­ a nde d peaksid s a a m a r a h v a m a j a n d u s e a r e n d a m i s e viie a a s t a ja

a a s t a p l a a n i d e koosti sosadeks.

Viie a a s ta pl aani de s, mi s on r a h v a m a j a n d u s e p l an ee ri mi s e põhivormiks, tuleks p l a a n i ü l e s a n n e t e üldi ses s üs te e m i s n ä h a et t e h u lg i h i n d a d e l äb i v a a tu s t öö s tu s h a ru ti n i n g n ä i d a t a selle läbivii­

mi se a e g ja k a v a n d a t a v a m u u t mi s e u l a t u s (indeksi näol ). See v õi m a l d a b h i n d ad e s üst eemi t ä i u s t a m i s e viie a a s t a p r o g r a m m i a e gs a s t i koo sk õl as t a d a v i i s a a s t ak u ks k a v a n d a t u d t o o t mi skul ude a l a n d a m i s e g a t ö ös tu sh a r ut i, s amut i a r v es t ad a k a v a n d a t u d r a h ­ v a m a j a n d u s l i k e propor t s i ooni de m uu t u mi s t .

S e a l j uu re s peaks ka h i n d a d e m u u t mi s e p l aa n i d e v ä l j a t ö ö t a ­ mise m e h h a n i s m ü h t i m a r a h v a m a j a n d u s p l a a n i d e vä l j at ö ö t a mi s el kehtiva ko rr ag a : l äht ude s viie a a s t a p l aa n i a r v u t u s t es t o m a h i n n a a l a n d a m i s e j a t öövi lj akus e t õs t mi se alal e s it ava d m i n i s t e e r i u ­ mi d jt. k es k a s u tu s e d oma t oo d a n g u h u l g i h i n d a d e l ä b i v a a t a m i s e p l aa n i d e projektid kas v a s t a v a v a ba r i igi h i nd ad e komiteele või üleliidulisele Riiklikule H i n d a d e Komiteele; v i i ma n e t ööt ab v ä l j a h u l g i h i n d a d e m u u t m i s e p laani lõpliku v a r ia n d i , mi s e s i t a t a k s e (all uvusel e v a s t a v a l t ) ka s vab ar i i gi p laani komi teel e või ülelii­

dulisele Riiklikule P la an i k o mi t e el e n i n g k i n n i t a t a k s e s eejärel koos r a h v a m a j a n d u s p l a a n i j a ri i gi eel ar vega. Seega o ri en t e e r u ks h i nd a de jooksev l ä b i v a a t a m i n e r a h v a m a j a n d u s e i g ak ü l g s e l t p õ h­

j e n d a t u d ar eng uper spe kt ii vi del e, ta b as e e r u k s kõigil r a h v a m a j a n ­ duse a r e n d a m i s e viie a a s t a p l aani v äl j a t ö ö t am i s e l t eht ud m a j a n ­ duslikel ar vut u s tel .

Il msel t ei ole r a h v a m a j a n d u s e p la n e e ri mi s e k a a s a j a t a s e m e j u ur e s r e a al n e j a ka o t s t a r b e k a s e s i al g s e l t v ä l j a t ö ö t ad a kaht pa r al le e l se t viie a a s t a pl aani : üht baa siperi oodi , s. o. v õ r r e l d a ­ v a t es h i n d a d e s ( n a g u seda seni t ehaks e ) ja t ei st j ook svat es h i n ­ dades, a r v e s t a d e s viieks a a s t a k s k a v a n d a t u d h i n d a d e m u u d a t u s i . P ea k s igati pi isama vaid esimesest. Küll peab a g a r a h v a m a j a n d u s e a r en d a m i s e viie a a s ta p l a a n h õ l m a m a siis k onkreet set e h i n d a d e m u u t m i s e ül esandei d. P ä r a s t uut e h u l g i h i n d a d e oper at ii vse t r a k e n d a m i s t (soov i tat av a a s t a al g u s es t ) ei ole viie a a s ta p l a a n i a n t u d a a s t a p l aa n i ü l e s a n n e t e u ut es s e h i n d ad e s s e ( nüüd j uba t ä p ­

ne) ü m b e r a r v u t a m i n e e n a m keerukas, ku na v a s t a v a d m u u d a t u s e d p l a a n i n ä i t a j a t e s n ä h t i põhij oontes ette j uba viie a a s t a pl aani v äl jat ööt ami sel .

Viie a a s t a p laani ü l e s an n et es t l äht ude s on või mal ik a e g ­ s ast i v ä l ja t ö ö ta d a konkreet s ei d abi nõusi d k a v a n d a t u d h u l g i ­ h i nd a de m u u t m i s e e t t eva lmi st ami se ks . Eri l i ne t ä h e n d u s on siin uut e h i n n a k i r j a d e õ igeae g s el v äl jat ööt ami sel . Need p ea v a d ol ema ki nn it a tu d, p a l j u n d a t u d ja laiali s a a d e t u d et t evõt et el e j a m a j a n ­ d u s o r g a n is a ts i o o n i d e l e enne p l a n e e r i t av al e eelneva a a s t a m a i ­ kuud. Siis os ut ub pr a kti l i sel t või mal ikuks t ö ö t ad a v ä l j a j ä r g m i s e a a s t a r a h v a m a j a n d u s e a r en d a m i s e pl aa n i projekt (see töö a g a t e a t a v a s t i a l g a b et t evõt et es t ) osal i sel t m u u d e t u d h i n d a d e g a n i n g ke h t es t a d a need uued h i n n a d koos j ä r g m i s e a a s t a pl aa n i j õ u s t u ­ m i s e g a , s. o. pl a n ee r i t a v a a a s t a 1. j a a n u a r i s t .

H u l g i h i n d a d e j ooksva l ä b i v aa t a mi s e selline s üst eem, p a i n d ­ liku h i n n a k u j u n d a m i s e s ü nk ro n i s ee r i mi n e r a h v a m a j a n d u s p l a a n i v ä l j a t ö ö t a m i s e g a v õi ma l d a k s s a a v u t a d a ol ukorra, mi ll e puhul h u l g i h i n d a d e osal i ne r e gul e er i mi ne eri t ö ö s t u s h a r u d e s ei too e n d a g a k a a s a ka r a h v a m a j a n d u s e a r en d a m i s e a a s t a p l a a n i ja ri igi eel ar ve uu t es se h u l g i h in d a d e s s e ü m b e r a r v u t a m i s e v a j a d u s t . T e a t a v a s t i a g a j us t selles seisnebki h i n d a d e j ooksval e plaanili- lisele re gul e er i mi sel e ü l emi neku üks põhilisi raskusi .

On ilmne, et e si tat u võiks k u j u t a d a e n d a s t vai d h u l g i h i n ­ d a d e j ooksva r e gul e er i mi se s üs t eemi kondi kava. Te ma r a k e n d a ­ mise det ai lprobl ee mi d ( n a g u üldise m a j a n d u s r e f o r m i üksikküsi- mus ed ki ) v a j a v a d kõige o t s t a r b e k a m a l ahendu se ni j õu dm i se ks veel tõsi st v a a g i m i s t ja t õenäol i s el t ka p r a kt i k as k at s e t a mi s t .

Il msel t peab h i n n a k u j u n d a m i s e l t u n d u v a l t k a s v a m a N S V Lii­

du Mi ni st ri t e Nõukogu Riikliku H i n d a d e Komi t ee k ä s u t u s e s oleva h u lg i h i n d a d e j ooks va r e gul e er i mi se erifondi o s a t ä h t s u s . See fond mo od us t a t i t ea t a v a s t i j u b a 1966. a a s ta l , kuid on seni l ei dnud m i n i m a a l s e t k a s u t am i s t ; meie v ab a r i i g i l e n äi teks ei ole sealt ül ds e v a h e n d ei d er a l d a t u d . N i m et a t u d fondi v a h e n d ei d k a s u t a ­ t aks e h u l g i h i n d a d e m u ut mi s e t a g a j ä r j e l t oot ja t e t ulemi v ä h e n e ­ mi sest j a t a r b i j a t e kul ude s u u r e n e m is e s t t ul en ev at e t egelike k a hj u d e hüvi tami s e ks , kui neid hi n d ad e m u u d at u s i ei s aa a r v e s ­ t a d a r a h v a m a j a n d u s p l a a n i j a ri i gi eel ar ve koost ami sel , s. t. e d a s ­ pidi ki ndl al t pi iritletud e r an dj u h t u de l :

1) kui h i n na d tuleb k e h t e s t a d a j u b a j ooksval a a s t a l või 2) h i n n a d k e h t es t a t a k s e küll j ä r g m i s e a a s t a I. j a a n u a r i s t , kuid nende hilise v ä l j at ö ö t a m i s e ja k i n n i t a m i s e t õt tu ei ole m u u d a t u s i või mal ik a r v e s t a d a r a h v a m a j a n d u s p l a a n i ja ri i gi eel ­ ar ve proj ekt i de v ä l j at ööt ami sel .

H u l g i h i n d a d e õ i g e a e g n e j ooksev r e g u le er i m i n e r a h v a m a j a n ­ duse p l an ee ri mi s e r a a m e s kuj uneb ki ndl as t i keskseks abinõuks, m i s t a g a b hi n d ad e v aj al ik u p a i ndl ik kus e uue m a j a n d u s s ü s t e e m i t i n g im u s t es . Mu i d u g i ei t ä h e n d a see, et h i nd a de p ai ndl ikkus e

probleem ai nul t sel l ega piirduks. P a i n dl i k ku s t a g a t a k s e t e r ve abi nõude kompl eksi ga: kahe h i nn ak i r j a s ü s t e e mi g a (eraldi h u l g i ­ h i n d a d e v ä l j a t ö ö t a m i s e g a t a r b e ka u pa d e l e , t ä i e n d a v a l t seni st el e j ae h i n d a d e l e ) , a r v e s t u s h i n d a d e g a , fi kseeritud m a k s et e g a , põhi- h i n n a s t j uurde- ja m a h a h i n d l u s t e s ü s t e e mi g a jne.

О С И Н Х Р О Н И З А Ц И И П Л А Н О В О Г О Ц Е Н О О Б Р А З О В А Н И Я С П Л А Н И Р О В А Н И Е М Н А Р О Д Н О Г О Х О З Я Й С Т В А

X. Мююр

Р е з ю м е

Пл ан ов ое ценообра зова ние явл яе тся органической составной частью планового руководства развитием народного хозяйства.

Стабильность цен — в а ж н а я п р едпосылка стабильности планов и реальности их выполнения. Но стабильность цен д о л ж н а быть согласована с их подвижностью, д о л ж е н быть обеспечен учет изменений в условиях производства, р е а ли з аци и и потребления продукции.

П р е ж н я я пр актика ценообр а зова ния у б е ж д а е т в том, что при плановом регулировании цен нельзя будет в д а л ь н е й ше м ограничиваться л ишь их эпизодическими, к а рди н а л ь н ы ми р еф о р ­ мами. Р е ф о рм ы оптовых цен о пр а в да ны тогда, когда необходимо совершенствовать всю систему цен в промышленности. Г лав ным средством обеспечения гибкости цен в новых условиях х о з я й ­ ствования д о л ж н о стать их текущее плановое регулирование.

При этом следует учесть различную д и н ам и к у ц ен ообра зующи х факторов по отраслям, что п редопределяет изменения цен в о д ­ них отр ас л ях относительно чаще, в других реже.

Це ле соо б р аз н о будет включить мероприятия по совершенст­

вованию системы цен в государственные планы разв и тия н а р о д ­ ного хозяйства. В п ла на х пред усма трив ал и сь бы изменения оптовых цен по отрас л ям (в виде индексов), и в лияния этих изменений у потребителей данной продукции. При этом п ла н о ­ вые изменения цен основывались бы на расчетах перспективного плана по повышению производительности труда и снижению и з ­ д е р ж е к производства по отраслям.

Исходя из з а д а ч пятилетнего пла н а становится в озможн ым вовремя р а з р а б а т ы в а т ь конкретные мероприятия по подготовке изменений оптовых цен. Нов ые прейскуранты д о л ж н ы быть р аз ра бота ны, утв ержд ен ы и доведены до предприятий до мая месяца предпланового года. Тогда можно будет повсеместно р аз р а б о т а т ь проекты планов по частично измененным ценам.

Сами новые цены будут введены одновременно с вступлением в силу нового годового плана, т. е. с 1 я н в а ря планового года.

Синхронизация текущего пересмотра оптовых цен с р а з р а ­ боткой народнохозяйственного пла н а позволяет учесть измене­

ния конкретных факторов ценоо бра зова ния и одновременно ис­

ключает необходимость пересчета пла н а и г осб юд жета в новые цены. Именно в том и з а к л ю ч а л а с ь одна из основных трудностей тек ущег о планового рег улирования цен.

H I E R A R H I A S T JA S U B O R D I N A T S I O O N I S T H I N N A K U J U N D A M I S E S

H. Müür

R a a m a t u p i d a m i s e k a te ed e r

H i n d a d e v ä l j at ö ö t a m i s e ja k i nn i t a mi s e s eni ne m e h h an i s m on põhi j oontes v a s t a n u d r a h v a m a j a n d u s e ar engul e. S üs te em t er v i ­ k u na on end õ i g u s t a n u d: on t a g a t u d s uht el i sel t s t abi i lne b a a s r a h v a m a j a n d u s e p la n e e ri mi s ek s j a üht se hi nnapol ii t ika t e o s t a ­ mi ne Nõ uk o gu de riigi m a j an d u s p o l i i t i k a ül di s es s üst eemi s. Ke h­

t e s t at u d h i n n ad on oma e na mi k u s ol nud ka m a j a n d u s l i k u l t p õ h ­ j e n d a t u d n i n g t a g a n u d v a s t a v a l perioodil va j al i ku d v a h e k o r r a d t o o t mi s h a r u d e ja m a j a n d u s ü k s u s t e vahel.

M a j a n d u s e l u oma m i t m e p a l g el i su s e s on a g a v ä g a g i d ü n a a ­ miline. T ä n a p ä e v a j a ka l ä h e m a t tul evi kku (mi da s u u d a m e r a h v a m a j a n d u s e p l an e e r i m is e g a h õ l m a t a ) i s el oo mus ta b t oot mi s e ja t o o d a n g u enese tehni l ise t a s e m e tõus, t o o d a n g u kiire m o r a a l n e v a n a n e m i n e ja sel l ega s eot ud ki i rema u u e n d a m i s e v a j a d u s , t oo­

d a n g u n o me nk l a t u ur i l a i e n d ami n e jt. p ro gr es si i v se d tehnilis-öko- noomi li sed t en dent si d. Ka toot mi se j u h t i mi s e j a m a j a n d u s l i k u s t imul ee r i mi s e uue s üst eemi pra kt i li ne j u u r d u m i n e ise m õ j u t a b oluliselt hi era rhi li s t süst eemi : pl aa n i k om i t ee ( hi n d ad e k o m i ­ tee) — m i ni s tee r i um — ettevõte. Kõige selle v a l g u s e s i lmn e va d a g a üh a ena m kehtiva korr a puu dus ed, t ema p a i n d u m a t u s h i n ­ dade väl j a t ö ö t a m i s e l ja ki nni tami sel.

On t ekki nud ilmne v a j a d u s t ä p s u s t a d a h i n n a k u j u n d a m i s e e r i­

n ev at e lülide f unkt si oone ja õigusi, et n a d p ar emi ni v a s t a k s i d uutele m a j a n d a m i s t i n g i m u s t e l e n i n g t a g a k s i d kogu h i n d a d e s ü s ­ teemi s u u r e ma paindlikkuse. H i n n a k u j u n d a m i s e m e h h a n i s m peab t a g a m a h i nd ad e v ä l j a t ö ö t a m i s e j a k i nn i t am i s e o per at i i vs use, a j a ­ kulu viimise mi i ni mumi ni , h i n n a k i r j a d e l i h t s u s t am i s e n i n g ne nde m a h u v äh e n d a mi s e. P r a e g u s a j a el ut empo j u u r e s pole mõel dav, et hi nn a k i nn i t a mi n e viivit aks t o o d a n g u r eal i seeri mi s t, et toote m õ n i n g a s e mod i fi tse er i mi sega p ea k s k a a s n e m a t i n g i m a t a uue h i nn a k i nn i t a mi n e kõ rg e ma or g an i poolt.

Seega sei sneb probleem obj ektiivsete piiride lei dmises f u n k t ­ sioonide j ao t a mi s el e r ine vat e h i n n a k u j u n d a m i s o r g a n i t e j a r a h v a ­ m a j a n d u s l i k e i ns t an t s i d e vahel. ü l d i s e d l ä ht ea lu s e d on siin t e a d a ja t egel ikk uses ka r a k e n d a t u d : i ga o r g a n ki nn i t ab hi nn a sellele t o o dang ul e, mi da t ood et akse ja k a s u t a t a k s e t ema t ege- vusorbiidis. Seet õt t u k in ni ta b t ä h t s a m a t e toodet e h u l g i h i n n a d NS V Liidu M i ni st ri t e Nõukogu H i n d a d e Komitee, põhiliselt va b a ri i ki de ga pi ir neva t e toodete h i n n a d v a ba ri ikl i kud hi n d a d e komiteed, t o o t m i s ha r u t ä h e n d u s e g a toodet e h i n n ad — m i n is t ee ­ riumid jne. Te a tud õi gus ed h i nd a de keht est ami sel on t ööst uset te- võtetel, t eadusl i kel uuri mi si nst it uut i de !, obl ast it e t ä i t ev ko mi t e e­

del jne. See on m u i dugi kõige ül di sem l ähenemine, mi da tuleb igal üksi kjuhul i gak ü l g se l t p õh j en d at u l t detailiseerida.

H i n n a k u j u n d a m i s e p r a e g u s e s u bo rd i n a t s i o o n i s ü st ee m i t sent- ra li se e ri tu s es t s a a m e e t te k uj ut us e j ä r g m i s t e s t a nd m e t e s t. Nimelt ki nni tati hi l jutise h u l g i h in d a d e reformi k ä i g u s uusi h i n na ki rj u:

NS V Liidu Mi ni st ri t e Nõukogu H i n d a d e Komitee poolt 210 (26, 3%), NSV Liidu mi ni st ee ri u m i de j a a me t k o n d a d e poolt 200 (25%) n i n g vabari i kli ke h i nd ad e komi teede poolt — 390 (48, 7%).

Need a nd m e d ei ki nni ta kurt mi si h i n n a k u j u n d a m i s e funkt si ooni de ää r m u s li k u t se n t r a l i se e ri mi s e kohta, küll a g a vi i vad j ärel dusel e, et h i n n a k u j u n d a m i s e m e h h a n i s m i s t t i n g it u d p u u du s e d on r o h ke ­ mal m ä ä r a l met odol oogil i st laadi. Se e g a on v a j a koos h i n n a ­ k u j u n d a m i s e s üst eemi eda si se d e t s en t ra l i s e e r i m i s e g a p ö ör a ta erilist t ä h e l e p an u h i nd a de v ä l j a t ö ö t a m i s e meet odi t e t äi us tami se l e.

Uut es m a j a n d a m i s t i n g i m i i s t e s k as v a b t u n d u v a l t k a s u mi osa.

Ta ei ole m i t t e ai nul t r a h v a m a j a n d u s p l a a n i k i n n i t a t a v n ä i t aj a , vai d ka r e a a l n e v a h e nd i t e al likas igal e ett evõt t el e t ema fondi de mood us tami s el . T u n d u v a l t on k a s v a n u d et t evõt et e huvi k a s umi s u u r e n d a m i s e v as tu. Ka su m sõl t ub t e a t a v a s t i t oodet e hulgi- h i nd a de s t ( r e al i s e e r i m i s k as u m) , a g a s am u t i ka t ööst use hul gi - h i n d a d e s t — nen de s t s õl t uv a d m a t e r i a a l s e d t o o t mi skul ud t oo­

d a n g u o ma h i n n a s . Ne ndes t i n g i m u s t e s või vad v ea d h i n n a k u j u n ­ da mi se s a v a l d a d a n eg at i i v s et mõj u kogu t oot mi s e p la n e e ri m i s e ja m a t e r i a a l s e s t i mul ee r i mi se uue s üst eemi ar engul e.

Eel toodus t j ärel dub, et h i n n a k u j u n d a m i s e funkt si ooni de j a o ­ t ami se ed a s is eks t ä i u s t am i se k s eri o r g a n i t e vahel on v a j a e e l ­ kõi ge t ö öt ad a vä l ja abi nõud, mi s t a g a v a d h i n d a d e i g ak ü l g se l t p õ h j e n d a t u d k u j u n d a m i s e ka n i me t a t u d hi erarhi l ise süs t eemi m a d a l a m a t e lülide poolt ja h i n d a d e r a k e n d a m i s e kontrolli t u g e v ­ dami se. Seda on või mal ik teha h i n d a d e a l a s e met odol oogi l is e töö ül di se p a r a n d a m i s e g a , k us j u u re s kulu- ja r e n t a a b l u s e n o r m a ­ tiivid n i n g t o o d an g u t a r b i m i s o m a d u s i i se l o o m u s ta v a d tehnilis- ökonoomilised p a r a m ee t r i d t ö ö t a t a k s v ä l j a t o o t e r ü h m a d e kaupa.

Sellise eeltöö t u l em u s e n a võ i m a l d u b õ i geae gsel t:

a) l ai e n d a d a oluliselt et t evõt et e õigusi konkre et set e t oodete h i n da de k i n d l a k s m ä ä r a m i s e l ,

b) t eo s t a d a ü h ts et riiklikku h i nnapol i it i kat , t a g a d a h i n n a k u ­ j u n d a m i s e üht ne met odol oogil i ne j u h t i m i n e j a a n t u d perioodiks k a v a n d a t u d t o ot e r üh ma de ü ht n e h i n d a d e tase.

Tuleb mu i d u g i a r v e s t a d a ka seda, et h i n n a k u j u n d a m i s e ras- s kus punkt i k a r d i n a a l n e ü l e k a n d m i n e r a h v a m a j a n d u s e m a d a l a m a ­ t esse lülidesse oleneb pal j uski m õ n ed es t ol ul ist est m a j a n d u s l i k e s t eelt ing i must e s t . Nii ei ole s uu d e t u d leida veel abinõusid, mis g a r a n t e e r ik s i d et t evõt et e h uv i t a t u s e ne nde t o o d a n g u hi ndade a l a n d a m i s e k s v a s t a v a l t t öövi lj akus e k as vul e ja t oot mi skul ude a l anda mi s el e . S a m u t i on r a h v a m a j a n d u s e s v a j a d u s pal jude too- teliikide j är e l e t u n d u v a l t suurem, kui on s eni ne t o o d a n g u hulk.

Kõige selle t õt tu p e a v a d riiklike h i n d a d e komi teede t öö ta j ad p r a e g u g i olulise osa oma t ö ö a j a s t k u l u t a m a h i n d a d e projektide õi gs us e kont rol l imi sel e ja l i ialdust e a v a s t a m i s e l e hi n n ak al k u l a t - sioonides. Ei t ar v i t s e olla e r it ead l an e, et k u j u t a d a ette, kuhu viiks t ä n a p ä e v a r e aa l s e s ol ukor r a s h i n d a d e k eh t e s t a mi s e m a s ­ siline ü l e a n d m i n e ettevõt et el e ilma v a j al ik u met odol oogil i se ja ökonoomi li se et tev al mi s t u s et a.

Sel lega seoses ei s a a möö da m i n n a «vaba» h i n n a k u j u n d a m i s e prop ag e e r im i s e s t , et t evõt et e poolt k e h t e s t a t a v a t e nn. kokkul ep­

p eh i n da de p ra kt i ka l a i e n d ami s e ideal i seeri mi sest .

Sots i al i st li kus m a j a n d u s e s k a s u t a t a k s e k a u ba li s - r ah a l i si s u h ­ teid, kuid sot sial ist l i k m a j a n d u s on siiski e e s kä t t p l a a n i p ä r a s e l t o r g a n is e e r i t u d m a j a n d u s . Pole õige e e l da d a, et ai nul t h i n n a d pe a v a d t a g a m a t a s a k a a l u n õu dm i s e j a p ak k um i s e vahel n i ng p e a va d t i n g i m a t a t õu s ma m i n g i s u g u s e t o o d a n g u def itsiitsuse korral. Nii t o o t mi s v ah e nd i t e kui ka t a r b e k a u p a d e t oot mi se ja t a r b i m i s e v a s t a v u s s a a v u t a t a k s e kogu r a h v a m a j a n d u s e p r o p o r t ­ s i on a a l se a r e n d a m i s e g a , m i d a tuleb a r v e s t a d a j uba a r e n g u ­ t empod e k a v a n d a m i s e l r a h v a m a j a n d u s p l a a n i s . H i n d a d e s üs t eem s a a b siin vai d m õ n e v õ r r a k a a s a a i d a t a j a seda e e sk ä t t defitsiitse t o o d a n g u t oot mi s e s ti mul eeri miseks, v ä h e m a l m ä ä r a l a g a n õ u d ­ m i s e pi ir ami seks (kui see ül ds e on o t s t a r b e k a s ) . Nõ u dmi se ja p ak ku mi s e v a h e k o r r a r e gul e er i mi ne ai nul t h i nd ad e abil viiks defitsiitse t o o d an g u j a o t am i s e l e mak s evõi mel is e n õ u dm i s e j ä r g i n i n g s ee ga ei v õ im al d ak s pi ir at ud r e s s u r s s i d e r a h v a m a j a n d u s l i ­ kult kõige o t s t a r b e k a m a t k a s u t a m i s t . Võiks veel lisada, et selli­

selt s u u r e n d a k s i m e p õ h j e n d a m a t u l t t o o t mi skul us id u ut e m a s i ­ nate, ma t er ja li de , toorai neli i ki de esi mes t e t ar b i j a t e j uures.

N S V Liidu j a s o t s i a l i s m i m a a d e et tevõtetel on k ül l a l d a s el t kogemus i hi n d a d e väl j a t ö ö t am i s e l ha n k ij a j a os t j a v a s t a s t i k u s e kokkul eppe alusel. See p ra kt i ka a r ve s t ab t o o d a n g u o m a h i n n a (mis niikuinii k o mpens ee r i taks e) kõrval oluliselt j u s t nõud mi st j a pakkumi s t . N a g u need k og em us e d n ä i t a v a d , t a a n d u s kokku­

leppe s a a v u t a m i n e sageli sellele, et t oot ja dikteeris hi nna, os t j a pidi a g a sel lega n õu st u m a . E b a s o o d s a n õu dm i s e j a p akkumi se v ah ek or r a korr al ti ngis os t j a n õu s t u m is e ka asj aol u, et kõrgen-

dat ud h i n n a d leidsid s amut i k a j a s t a m i s t kul u e e l a r v et es j a kaeti ilusasti riigi t a s ku s t, s. o. k a p i t a a l m a h u t u s t e arvel. On ilmne, et kokkul ep pehi nda de p r a k t i k a t ei tule p r a e g u s t e s r e a a l s e t e s t i n g i ­ mu s te s eriti forsseeri da. Meie a r v a t e s tuleks kokkul epp ehi ndu rohkem k a s u t a d a n e nd e toodet e puhul, kus soodne k o n j u n k t u u r t a g a b ost jal e v al i ku võ i ma l u s e j a s eetõt t u ka r e aa l s e v õi m a l u s e h i nn a m ä ä r a m i s e l k a a s a r ä ä k i d a; siis või dak si d seeläbi k a h t l e ­ m a t a t o o d an g u s ort i ment , kval i t eet ja uuds us .

L ai a l da se l t on p ra kt i se e ri tud h i n d a d e k i n n i t am i s t ka k e s k a s u ­ t u s t e poolt. R a h v a m a j a n d u s e n õ u ko gu de perioodil k e h t e s t a si d need mi tmei d hul gi hi n du oma et t evõt et e t oo d an gu l e , s e a l h u l g a s suurel m ä ä r a l aj ut i si hindu. Need n ä g i d t o o d an g u l e ette riiklikest h i n n a k i r j a h i n d a d e s t t u n d u v a l t k õ r g e ma ja s amut i v ä g a kirju r e nt a abl use, mi s oligi üks peami si a j ut is te h i nd ad e k eh t es t am i s e korr a m u u t mi s e põhjusi.

Eespool e si ta t ud a r v a n d m e d k i n n i t a v a d N S V Liidu m i n i s t e e ­ ri umi de küllaltki s uu r t o s a t ä h t s u s t h i n d a d e keht es t a mi s e üldi ses süsteemis. Eriti käib see m a s i n a e h i t u s e kohta, mill i st h a r u e s i n ­ d av ad t öös t us m i n i s t ee r i u m i d k i nn it a si d h i n d a d e reformi k äi g u s ca 100 hi nnaki rj a. Ka see ei tõota m i n g i t olulist l a h e n d u s t p r o b ­ leemile: m i ni s te e ri umi d e poolt k e h t e s t at ud h i n n a d k a n n a v a d i lm­

selt amet kondl i kku pitserit, t a g a v a d toodetele ül dri i kli kest hulgi- h i nd a d e s t k õr g e ma , kohati isegi liiga k õ r ge r e nt a abl us e, h i n d a d e k i nn i t a mi s e p r o t s ed u u r sellest a g a m ä r k i m i s v ä ä r s e l t ei l ühenenud.

Seega ei ole k üs imu s mi tt e ni i võrd h i n d ad e k u j u n d a m i s e funktsiooni ü l ea n d m i s es ühel t o r g a n i l t teisele, kui võrd selliste r e aa l s e t e t i n g i m u s t e loomises, mi s t a g a k s i d h i n d a d e i ga k ü l g s e l t p õ hj en da t u d keht es t ami se. R a s k u s p u n k t h akk a b s e a d u s p ä r a s e l t k a n d u m a h i n d a d e v ä l j a t ö ö t a m i s e j a ke h t es t a mi s e meet odi t e t ä i u s ­ t amisele. Meil peab v ä l j a k u j u n e m a selline h i n n a k u j u n d a m i s e met odol oogia, millele t ug i n e d e s t oot j a s aa ks k u j u n d a d a iga konkreet s e toote h i nn a üldriikliku h i n n a t a s e m e piires. H i n n a ­ k u j u n d a m i s e p r a kt i k a ss e p e a va d j u u r d u m a põhi mõtt el i sel t t e i s t ­ s u gu s e d meetodid. Tuleks är a m ä r k i d a ka h t e või mal ikku a r e n g u ­ su unda.

E e s k ä tt peaks ka h i n n a k u j u n d a m i s e s l ei dma k a a l u k a koha t oot mi se pl aneeri mises, o m a h i n n a a r v e s t u s e s jm. l ai al d a s el t k a s u ­ t a t a v ja end õ i g u s t a n u d n o r m at i i v n e meetod. H i n n a k u j u n d a m i s e s a va l duks no rm at i i v s e meet odi k a s u t a m i n e selles, et k e s k o r g a n i d (üleliiduline h i n d a d e komi tee ja v a b ar i ik li ku d h i n d a d e komi teed) k inni ta k s id mi tt e ni i võrd k o nkr e et set e t oodete hi ndu — t ä h t s a ­ m a t e t oodete h i nd ad e k e h t es t am i n e peab ka eda s pi di j ä ä m a ne n de kompet ent si — , kui võrd n e nd e h i n d a d e u n i v e r s a a l s e i d elemente:

m a t e r ia a l s e t e toot mi skul ude, t öökulu ja r e n t a a b l u s e k oo nd no r m a - tiive t o o t m i s h ar u d e või tooteliikide kau pa . T o o t m i s t i n g i m u s t e m u u t u d e s t ul eb loomuli kul t ka neid n o r m a t i i v e t ä p s u s t a d a . Ne nde riiklike n or ma t ii vi de alusel s aa ks id siis et t evõt t ed m ä ä r a t a iga

15

uue toote ja ka seni se toote j ä r g m i s e modi fi kat siooni konkreetse hi nna. S ee g a ei toi muks et t evõt t es mi tt e põhi mõtt el i sel t uue h i n n a k eht est ami ne, vai d t ema k ok kumo nt ee r imi ne et te a nt u d el e­

ment i des t . Pil t l i kult võiks siis et t evõt et v a a d e l d a noorukina, kes s u u r e st «kons t rukt ori » detailide val ikus t kons tr uee r i b üha uusi kuj undei d. Selle nn. «kuubikute» meet odi prakti l i s eks r a k e n d a ­ mi sek s t ehaks e i nt ensi ivset eeltööd, s e a l h u l g a s v al m i s ta t a k s e et t e kat sel is t r a k e n d a m i s t p a l j ud es N S V Liidu t ekst iilitööstuse ettevõtetes.

Teiseks per spekt ii vseks h i n n a k u j u n d a m i s e meetodiks peaks s a a m a p a r a me e t r i l i n e meetod. Selle kohaselt oleksid h i n n a k u j u n ­ d am i s e l äh t ea lu s t e k s t o o d a n g u t ä h t s a m a d , t a r b i m i s o m a d u s i ise­

l o o m u s t a v a d t ehni l is-ökonoomi l i sed p a r a m e e t r i d (näit. masi nat e, s e a d me t e tootlikkus jm.) n i n g t o o t mi s h a r u kes kmi ne t o o t mi s ­ kul ude j a r e n t a a b l u s e t as e selle p a r am ee t r i l i s e s k a a la ühe ühiku kohta. Se e ga tul eks siis vä l ja t ööt ada j a t s ent ra l is ee ri tul t k inn i ­ t a d a t oot mi shar u, m a s i n a e h i t u s e s i lmselt a g a ka n en de m a s i n a t e j a se a dme t e r ü h m a d e o b l ig a t oor s ed tehni l is-ökonoomi l i sed p a r a ­ meet rid, m i ll ega tuleks a r v e s t a d a iga konkre et se hi nna k u j u n ­ damisel. Seej är el on v a j a m ä ä r a t a k i nd l ak s h i n n a f unkt si on al ne seos ne nde p a r a m e e t r i t e g a . Kui see seos a b s t r a h e e r id a, v ä l j e n ­ d ad a sel l ekohast e v al emi te kaudu, siis on t ootjail siit lihtne t ul e­

t a d a a n t u d t o o t e r ü h m a iga toote hinda.

Selliste meet odi te r a k e n d a m i n e v õ i ma l d a k s ettevõtetel e n e s ­ tel oper at ii vs e l t k u j u n d a d a iga konkre et se toote h i nda n i n g s eda ü ht s e riikliku hi nnapol ii t ika j a s t abi i lse t o o tmi sh ar ul i se h i n n a t a s e m e j uures. See l iht su s t a k s h i n n a k u j u n d a m i s e m e h h a ­ ni s mi t ervi kuna , ki ir end a ks t u n d u v a l t h u l g i h i n d a d e v ä l j a t ö ö t a ­ mi se j a ki nn i t a mi s e protsessi. On ilmne, et k ü si mu se p õ h i m õ t t e ­ lisest l a h e n d a m i s e s t m a j a n d u s l i k e eks peri ment ideni , s ealt a g a o m a k o r d a uu t e meet odi t e l a i a l d as e r a k e n d a m i s e ni on pikk tee.

Selle läbi miseks tul eb l a h e n d a d a m i tme i d met odol oogil i si p ro b­

leeme, t ö öt ad a v ä l j a t o o t mi s h a r u d e kulu- ja r e n t a ab l u s e n o r m a ­ tiivide n i n g t o o d a n g u tehni l is-ökonoomi l i st e p a r a m e e t r i t e s ü s ­ t eemi d jne. H i n n a k u j u n d a m i s e met odol oogi a t n i n g t o o t mi s h a r u d e ökono omi kat j a t ehn ol oo gi at häst i t u n d ev k a a d e r on uut e m e e ­ t odite r a k en da m i s e l olulise t ä h t s u s e g a .

16

О Б И Е Р А Р Х И И И С У Б О Р Д И Н А Ц И И В Ц Е Н О О Б Р А З О В А Н И И

X. Мююр Р е з ю м е

Повышение технического уровня производства и самой про­

дукции, расширение номенклатуры продукции, а т а к ж е п р а кт и ­ ческое внедрение новой системы п ла нир ов ания и ма териальног о с тимулирова ния существенно влияют на иерархическую систему Госплан (Комитет цен) — министерство — предприятие. В обес­

печении гибкости ценообра зова ния особое место п р и н ад ле жи т совершенствованию самой практики р аз ра бо т к и и у т вержд ен и я цен.

В новых условиях хозяйствования значительно повышается з аи нтересованность предприятий в увеличении прибыли. П о ­ э тому расширение прав предприятий по установлению цен на конкретные изделия п ред по л а га ет р а з р а бо т к у мер, обеспечи­

в а ю щи х осуществление единой государственной политики цен, об ще е методологическое руководство ц енообра зова нием и о п р е­

деленный на данный период общий уровень цен.

Соответствие производства и потребления средств произв од ­ ства и предметов потребления д о лж но быть достигнуто, в первую очередь, уже путем п ла ниров ания темпов роста в н а р о д ­ нохозяйственном плане. Р ег ул иров ан и е спроса и пред ложен ия л и ш ь с помощью цен привело бы к распределению дефицитной продукции по пла теже спосо б ному спросу и не способствовало бы наиболее р а ц и она л ьн ому использованию ограниченных р ес у р­

сов. Поэ тому практику установления цен по договоренности сто­

рон следует р а з в ив а ть по отношению тех видов продукции, где б ла гопри я т на я конъюнктура обеспечит покупателю в озможность повлиять на установление цен на эту продукцию.

Вопрос не столько в передаче функций цен оо бра зова ни я от одного о рган а другому, сколько в создании р еа ль ных условий, обеспечивающих всесторонне обоснованное установление цен.

Необход имо внедрять в практику цено обр а зова ния методы, обес­

печивающие оперативное определение конкретных цен самими производителями в р а м к ах общегосударственного уровня. Здесь можно наметить два возможн ых направления.

Применение нормативного метода означает, что Комитетом цен уста на вл ив аетс я л и ш ь множество у ниверс аль ных элементов цен — сводные нормативы ма те ри а л ь н ы х и трудовых з а т р а т и рентабельности по о т рас л ям или группам изделий. Н а п р е дп р и я ­ тии произошло бы не утв ер жд ен и е принципиально новой цены на конкретные изделия, а л ишь мо н та ж ее из з а д а н н ы х элемен-

тов. Па раметр и ч еск ий метод п редпола га ет центр ал изова нное утв ержд ен и е технико-экономических п арам етров групп машин, оборудования и т. д. и функциональную связь цен от этих п а р а ­ метров. На основе соответствующих формул у же нетрудно б уде т определить цену к а жд ог о изделия.

N Ä H T U S E T Ä I S J U U R D E K A S V U J A O T A M I S E M E T O O D I K A S T A. Isotam m

R a h a n d u s e ja krediidi k a te e d e r

I.

T e a t a v a s t i val i t seb n ä h t u s t e vahel s tat is ti li ne sõl t uvus, kui ühe s u u r u s e i gale a nt u d v ä ä r t u s e l e v a s t a b teise s u ur u s e v ä ä r ­ t u s t e j aot us, mi s m u u t u b koos esi mes e s u u r u s e m u u t u m i s e g a . S ta ti s ti li s e s õl tuv us e üks pi i rj uht on n ä h t u s t ev a h e l i s e sõl tuvuse t äi el i k p u udumi ne; teine pi i rj uht on f u n k t s i o n a a l n e sõl t uvus:

f unkt si ooni m u u t u m i n e on t i ngi t ud a r g u m e n t i d e m u u t u mi s es t . Sel j uhul a v a l d u b r e s u l t a a t n ä h t u s e v ä ä r t u s t e m a g a põhj us l ikul t seot ud t eiste n ä h t u s t e v ä ä r t u s t e ( a r g u m e n t i d e ) funkt si ooni na.

Funk t s i oon i ( r e s u l t a a t n ä h t u s e ) d ü n a a m i k a uuri mi sel on k es k­

seks probl eemiks a r g u m e n t i d e m õ j u u l a t u s t e leidmine, s. o. f u n k t ­ siooni t ä i s j u u r d e k a s v u j a o t a m i n e a r g u m e n t i d e vahel.

O l em as o l e v a d j ao t am i sv i is id p õhi ne v ad i ndeksimeetodil. L ä h ­ t u d e s t e g u r i t e ( a r g u m e n t i d e ) m u u t u m i s e j ä r j e k o r r a k äs i t l e m i ­ sest e r i s t a t a k s e ahe l a se n d us me e t od it , mille k a s u t a m i n e eeldab t e g u r i t e v a a t l e mi s t ükst ei se järel m u u t u v a i n a , ja meet odi t , mis ee l da b ü ks i k t e g u ri t e v a a t l e m i s t s a m a a e g s e l t m u u t u v a i n a.

K u m b a neist j a o t u s m ee t o d ei s t k a s u t a d a , sõltub u u r i t a v a n ä h ­ t u s e m u u t u m i s e s e a d u s p ä r a s u s t e s t . A h e la s e nd us m e e t o d i t võib (ja t ul eb) r a k e n d a d a a inul t siis, kui on t e a d a t e g u r i t e m u u t u m i s e j är j eko r d, m u u t u m i s e j ä r j e ko rd ühtib t e g u r i t e j ä r j e k o r r a g a tegu- r i süs t eemi s n i n g on t äi d e t u d nõue, et kõik t eg u ri d m u u t u v a d isoleeritult, s. o. p ä r a s t esi mese t eg ur i m u u t u m i s t m u u t u b teine, seejärel k ol mas jne. (Näiteks, j uhul kui mi ngi k a u b a r i i h ma k a u ­ p a d e h i hd u muu de t i a r ua n d e p e r i o o d i 1. k u u p äe v a k s n i n g ü l es ­ a n n e on j a o t a d a selle k a u b a r ü h m a m a k s u m u s e t ä i s j u u r d e k a s v ( baas i peri oodi suht es) h i n n at e g u r i ja k a u p a d e füüsilise m a h u m u u t u m i s e , s. o. m a h u t e g u r i vahel.) Kui need t i n g i m u s e d pole t äi det ud, a n n a b a he l a s e n du s m ee t o d i k a s u t a m i n e illusoorsei d t ul emus i .

2*

Funkts i ooni t ä i s j u u r d e k a s v u j a o t a m i s e kõigil ü l e j ä ä n u d j u h ­ tudel tuleb k a s u t a d a t egu r e i d s a m a a e g s e l t m u u t u v a i n a k äs i tl e­

vai d meetodeid, ü k s i k t e g u r i t e a bs ol uut se d m õ j u u l a t u s e d a v a l ­ da t a ks e sel juhul kahes osas: esiteks iga t eg ur i isoleeritud mõj u- u l a t u s e n a ja teiseks, iga teguri ja ü l e j ä ä n u d t eg u r i t e ko m b i n e e r u­

misel t ekki nud t ä i e n d a v a o s a j u u r d e k a s v u n a . S i i nj uu re s tekib kaks probleemi: esiteks, millise m e e t o d i g a leida t eg u r i t e isoleeritud m õ j u u l a t u s e d ja t ä i e n d a v a d o s a j u u r d e k a s v u d ( ni met ame seda tööet appi «e s ma s ek s j aot useks») ja teiseks, k u i d as vi i masei d üksi kut e t eg u ri t e vahel j a o t ad a . L ä h t u d e s indeksi meet odi st , a n n a b esi mesel e küs i muse l e a m m e n d a v a l ah en du se U. Mer est e kelle meet odi t v a a t l e m e lühi dal t j ä r g n e v a s . Teise probleemi l a h e n ­ duseks on p a k ut u d mi tmei d t er a vme e l se i d võtteid, mi s aga, n a g u t õest as A. H u m a l 2, ei r a h u l d a kõiki nõudei d n i n g ta esi t as r a n ­ gelt m a te ma a ti li se , u n i v e r s a a l s e t ä i e n d a v a t e o s aj u u r d e k a s v u d e j a o t a m i s e meetodi. Käesol eva töö e e s mä r k pi irdub n.-ö. « e s ma s e jaot use» u ur i mi se ga .

Dot sen t U. Me r es te meet od v õ i m al d ab j a o t a d a m i s t a h e s line- aa rfunkt si ooni t ä i s j u u rd e k a s v u t eg u r i t e vahel. O l e t am e näi tek s, et n ä h t u s e P ja n ä h t u s t e a, b ja с vahel val it seb seos P — abc.

T ä h i s t a me t eguri (näit. a) isoleeritud m õ j u u l a t u s e Л ( а ) Р ning"

t eg ur i te (näit. a ja c) koosmõjul t ekki nud t ä i e n d a v a o sa j u u rd e - kasvu A ( a c ) P - g a . T ä i s j u u r d e k a s v u « e s ma n e j aot us » t oi mu b j är gmi sel t:

n äh t u s e P t ä i s j u u r de k a s v Л P — Л abc = a j b j C i — aoboCo Л ( a ) ' P = ai b0c0 — a0b0c0 = Д a b0c0

Л ( b ) ' P — a0 A bc0 Л ( c ) ' P — a 0b0 А Со A (ab) P —■ A a A bco А (ас) Р = А аЬ0 А с А (bc) Р = а 0 А b А с A ( a b c ) P — А а A b А с

А Р = Д ( а ) ' Р + A ( b ) ' P - f А ( с ) ' Р + A ( a b ) P + A ( a c ) P - f A ( b c ) P - f А (abc) Р.

Le i ta v a te o s aj u u r d e k a s v u d e ü l d ar v võ rd u b k o m b i n a t s i o on i d e s u m m a g a m e l eme nd i s t (resp. t e g u r i s t ):

и x y j с 1.

Xi=l

1 U. M e r e s t e . N ä h t u s e a b s o l u u ts e j u u r d e k a s v u j a o t a m i s e s t r o h k e m kui k a h e t e g u r i v ah el. — T R Ü T o im eti sed , 68. M a j a n d u s a l a s e i d töid. T a r t u , 1959, lk. 58, 88.

2 А. Х у м а л . «Ученые за писки по ста ти ст ик е», том 8.

II.

Eel tood us t j är e l dub , et isoleeritud m õ j u u l a t u s t e s u m m a on al at i väi ks em r e s u l t a a t n ä h t u s e t ä i s j u u rd e k a s v u s t . Võib t õe s t a d a , et need on v õr d s ed ai nul t siis, kui kõigi t eg u ri t e (ja s ee ga ka r e s u l t a a t n ä h t u s e e nd a ) j u u r d e k a s v u d v õ r d u v a d nul l iga. Oletame»

et kehtib võrdus :

А ( а ) ' Р + Д ( Ь ) Ф + Д ( с ) ' Р = Д Р . Siis

ajboCo — a 0b0C0 aobiCo — aoboCo -j- aoboCi — aoboCo = aibjCi — a0b0C0. Te i se n d am e s a a d u d avaldi st : a i b 0C0 -f- aobiCo -j- aoboCi = a i b i с i -}- 2aoboCo, aoboCo( --- Ь т — i--- ) = a ib iC i -j- 2 a o b 0c 0,

' ao bo Co '

ai , bi Ci __ aibiCi ^ 2

а» bo Co aoboCo

V õ r r a n d i t r a h u l d a b ainuM t i n g i m u s

— —1 — — __ 1

ao bo Co

s e e ga Д а = : Д Ь — А с — 0.

Sellele v a a t a m a t a võib m a j a n d u s l i k u t ege vus e a n a l ü ü s i a l a ­ ses k i r j a n d u s es k ohat a ( a he l a s e n d u s m e e t o d i ni me all) s o ov i t a ­ t a v a t võt et r e s u l t a a t n ä h t u s e t ä i s j u u r d e k a s v u j a o t a m i s e k s ai n u l t isol eeri t ud m õ j u u l a t u s t e leidmise teel. T ege mi s t on k a h e k o r ds e eks i tus ega: esiteks, on dem o n st re e ri t ud a h e la s e n d us m e e t o d i m i t ­ t e t un d mi s t , ja teiseks, t aot let ud isol eeri t ud m õ j u u l a t u s t e s u m m a üht imi st r e s u l t a a t n ä h t u s e t ä i s j u u r d e k a s v u g a ( a n a l ü ü s i t u l e m u s t e b i l a n s s e e r u m i s t ) . P e a t u m e s i in j uur es kahel näitel. A u t o m a j a n d i t e t eg e v u s e a n a l ü ü s i õpikute aut ori d I. A. V e r h o v s k i 3 n i n g Z. I. Aks- j o no v a 4 on e s i t an u d koguni arvuli si näiteid, kus ( v as t u i g a s u g u ­ seid ootusi) a n a l ü ü s i t u l e m u s e d b i l an ss ee r u v a d . V a a t l e m e l ühi ­ dalt, k ui das neil on õ n n e s t u n u d selliste t ul em u s te ni j õuda.

I. A. Verhovski l on e s it at ud j ä r g m i n e näide:

_ _ е ь kop.

b qyß tkm

kus еь on küt us ekul u 1 km läbisõidu koht a kopikates;

q on n o m i n a a l n e k an de jõ u d t onni des;

ß on läbisõidu k a s u t a m i s e koefitsient;

у on k an de jõu k a s u t a m i s e koefitsient.

3 И. А. В е р х о в с к и й . А н ал и з п р о и з в о д с тв ен н о -ф и н ан со в о й д е я т е л ь н о ­ сти а вт о х о з я й с т в. М о с к в а, 1960, стр. 22.

4 3. И. А к с е н о в а . А в т о м о б и л ь н ы е г р у з о в ы е п ер ево з ки (Э коном ический а н а л и з ) . А в т о т р а н с и з д а т , М о с к в а, 1960, стр. 157. 3. И. А к с е н о в а . В о п р о с ы экон оми ки п еревоз ок г руз ов . М о с к в а, 1964, стр. 155.