ELLE ELBERG
PSORIAASI PATOGENEESI
PSÜHHOSOTSIAALSEID ASPEKTE
TARTU 1992
TARTU ÜLIKOOL
Elle Biberg
PSORIAASI PATOGENEESI PSÜHHOSOTSIAALSEID ASPEKTE
Tartu 1992
Kinnitatud arstiteaduskonna nõukogus 18. detsembril 1990.
Tartu Olikooli F A ' ЛАТиКООи I
/Д,<82>
KUSTUT A TUО
Elle Е I b е г д.
PSORIAASI PATOGENEESI PSÜHHOSOTSIAALSEID ASPEKTE.
Tartu Ülikool.
EE2400 Tartu, ülikooli 18.
Vastutav toimetaja H. Vahter.
Korrektor L. Jago.
3,02. 3,64. 3,75. T. 210. 500.
Hjnd rbl. 18.
TU trükikoda. EE2400 Tartu, Tiigi 78.
© Elle Elberg, 1992
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 5
1.1. Haigus kui stress ja oht haigele 5
1.2. Haigus ja eneseregulatsioon 9
1.3. Arsti ja haige suhtlemise tähtsusest ravis. 10 2. PSORIAASIHAIGE PSÜÜHILISTE OMADUSTE, HAI
GUSESSE SUHTUMISE JA TERVISTUMISE SEOSE
UURIMISEST . 11
2.1. Töö eesmärk ja hüpoteesid 11
2.2. Too metoodika 12
2.2.1. Uurimisplaan 12
2.2.2. Uurimise kord 12
2.2.3. Uuritute iseloomustus 13
2.3. Tulemuste töötlemine 15
3. TULEMUSED JA ANALÜÜS 16
3.1. Tulemused 16
3.1.1. Keskmised väärtused 16
3.1.2. 2-mõõtmelised tabelid 20
3.1.3. Korrelatsiooniseosed ja sammregressioonanalüüs 23
3.1.4. Klaster-keskmiste meetod 28
3.2. Arutelu 28
KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 36
KASUTATUD KIRJANDUS 37
LISAD 40
THE SOCIAL AND PSYCHOLOGICAL ASPECTS OF PSO
RIASIS. Summary 48
SISSEJUHATUS
On hästi teada, et haigus põhjustab inimesele palju kannatusi ja negatiivseid emotsioone. Kui suured on aga negatiivsed emotsioonid inimesel, kes põeb nahahaigust? Tavaliselt häbenetakse nähtavaid puudusi rohkem kui varjatavaid.
Kuivõrd sõltub hea raviefekt haigestunud isiku psüühilistest ja füüsilistest omadustest ning sotsiaalsetest tingimustest? Need on küsimused, millest on palju räägitud. Tavaliselt arvatakse, et hai
gele inimesele põhjustavad kannatusi peamiselt füüsilised faktorid, sotsiaalsetele faktoritele on aga vähe tähelepanu pööratud.
Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada haiguse ja paranemise seost, kuidas haige isiksusomadused ja suhtumine võiksid mõjutada paranemist.
Tähelepanu keskmes on haiguse mõju psüühikale ja tagasitoime haiguse kulule ja ravi edukusele.
Samas on töö autoril olnud mõte püüda tuua selgust psoriaasi, ühe haigeid väga häiriva nahahaiguse, olemuse mõistmisse.
Psoriaasi peetakse geneetilise eelsoodumusega dermatoosiks, kus pärilikul foonil etendavad mitte vähem tähtsat osa haigust provot
seerivad faktorid ning neuropsüühilised mõjustused.
Psoriaasi patogeneesi, kliinilise ravi ja profülaktika küsimustega on autor tegelnud pikemat aega. Töö arstina on dikteerinud hinge
kella seoste uurimise vajaduse, mis viiski autori teist korda õppima, seekord Tartu Ülikooli sotsiaalpsühholoogiat.
Tänutundega meenutan meditsiinipsühholooge Anu Aluoja ja Kiira Järve, kellelt sain esimesi psühholoogia-alaseid nõuandeid. Tä
nan professor Mihhail Kotikut, kelle teaduslikul juhendamisel töö
tasin stuudiumi vältel. Samas tahan tänada kõiki, kelle teadmistest on mul olnud võimalus osa saada nii loenguid kuulates kui konsul
teerides. Tänan oma perekonda, abikaasat ja lapsi, kelle heakskiitva suhtumise tõttu oli võimalik aega ülimalt ratsionaalselt kasutada.
4
1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1. Haigus kui stress ja oht haigele
Mis on haigus? ENE (1970) annab järgmise definitsiooni: haigus on organismi elutegevuse häire, mille puhul normaalne talitlus või talitluste omavaheline tasakaal on häiritud. Haigestumisel toimivad üheaegselt haigust põhjustav tegur ja organismi kaitsereaktsioonid.
Haigus tekib juhul, kui organismi kohanemis- ja kaitsevõime ei ole küllaldane haiguse põhjuse kõrvaldamiseks.
Nüüdisaegse urbaniseerunud ja industriaalse ühiskonna liikme
tesse toimivad aga pidevalt nii psüühilised kui ka sotsiaalsed mõjus
tused. Organismi regulatsioonimehhanismi häirumise põhjustavad need aga siis, kui nende toime tugevneb liiga kiiresti, kui need on luga tugevad ja kestvad ning kui närvitalitlus ei ole küllaldase adap- tatsioonivõimega.
Organismi adaptatsioonivõimeid ületavaid psüühilisi ja sotsiaal
seid stressoreid peavad paljud uurijad olulisteks riskifaktoriteks, kus
juures haigestumist soodustav toime sõltub nii psühhosotsiaalsete stressorite tugevusest kui ka uuritava reageerimisviisidest nendele (Valgma, 1984).
Emotsionaalsed üleelamised on paljude uurijate arvates üheks juhtivaks põhjuseks tänapäeva inimese psühhosomaatilistes haigus
tes (Судаков, 1984).
Kui emotsionaalne pinge kordub iga päev, siis võivad orga
nismis toimuda muutused, mis täielikult ei taastu. Füsioloogilised muutused lähevad üle patoloogilisteks ja selle tulemusena areneb haigusprotsess.
Psühhoemotsionaalse stressi füsioloogiat ja patofüsioloogiat on põhjalikult käsitlenud Selye (1972, 1982) oma uurimistöödes. Or
ganism reageerib igasugusele ärritusele kaht tüüpi reaktsiooniga — spetsiifilise ja mittespetsiifilisega. Spetsiifilised on need reaktsioonid, mis on iseloomulikud ühele konkreetsele haigusele, on selle haiguse diagnoosimise aluseks. Spetsiifilised tunnused on eri haiguste kor
ral väga erinevad. Mittespetsiifilised reaktsioonid on aga igasuguste
2 5
haiguste ja kahjustuste korral sarnased, isegi ühetüübilised. Seda iga haigusprotsessi mittespetsiifilist külge uuris Selye eriti põhjali
kult. Selle tulemusena sündis stressiteooria, mille järgi igasuguste ärritajate ja toimivate tegurite (stressorite) mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad mittespetsiifilised muutused, mis ühinenult moodus
tavad stressi- ehk adaptatsiooni- (kohanemis-) sündroomi. Stressi- reaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi.
Selye (Селье, 1980, 1982) jõudis järeldusele, et stressireaktsioo- ni aluseks on muutused süsteemis hüpofüüs — neerupealiste koor, mille hormoonid tagavad organismi kaitset ja kohanemist uute tin
gimustega. Peale hüpofüüsi-neerupealiste koore ja siini patoadrena- liinsüsteemi võtavad stressireaktsioonist aktiivselt osa ka kilpnääre jt. sisenõrenäärmed.
Stressoriteks võivad olla mitmesugused välised tegurid, nagu mikroobid ja viirused, mürgid, kõrge ja madal temperatuur, trauma jne. Samuti võivad stressi esile kutsuda emotsiogeensed tegurid, mis mõjuvad inimese või looma emotsionaalsele sfäärile. Nende tegurite poolt esile kutsutud stress läbib samad staadiumid ja allub samadele üldistele seaduspärasustele kui füüsiliste põhjuste mõjul arenenud stress.
Emotsionaalse stressi edasise kulu määrab olukorra esialgne psühholoogiline hinnang. Seega 011 emotsionaalse stressi määravaks elemendiks situatsiooni intellektuaalne hinnang, ohu hindamine.
Uks ja seesama stiimul tekitab või ei tekita stressireaktsioone sõltuvalt sellest, milline on inimese hinnang sündmusele. On loo
mulik, et situatsiooni hinnang sõltub peamiselt isiksuse struktuurist, kõrgema närvitegevuse iseärasustest (Lunge, 1980).
Iga somaatiline haigus on haigestunud inimesele ühteaegu psüü
hiliseks traumaks, mis psühhogeensete mehhanismide vahendusel põhjustab psüühilise reaktsiooni, mille iseloom ja raskus sõltuvad mitmesugustest teguritest.
Oluline on haige isiksus: on ta tugeva või nõrga, inertse või liikuva, tasakaaluka või labiilse närvitegevustüübiga; enesekindel või sugereeritav; on tal kalduvust hüpohondriale või neurootilis
tele reaktsioonidele, on ta ratsionaalne või emotsionaalne isiksus.
Reaktsioon oleneb ka sellest, millises elusituatsioonis tabab inimest haigus või vigastus, jääb ta haigeks mõne tähtsa töö või tegevuse ajal (näiteks kõrgkooli sisseastumiseksamite eel, tähtajalise töö täitmise ajal, puhkusel olles või koguni mõne ebameeldiva sündmuse ootel).
Isiksuse põhiline sotsiaalne situatsioon 011 psüühilise reaktsiooni ku
junemisel samuti määrav, näiteks kas inimene 011 ainus perekonna 6
toitja või ülalpeetav, on ta suure kollektiivi juht või tagasihoidli
ku isikliku vastutusega töötaja jne. Seejuures on tähtis, milliseks inimene ise oma rolli perekonnas, töökollektiivis ning ühiskonnas hindab, sest sellest tuleneb, kui raskelt ta elab üle haigusest tingitud eemalejäämist oma igapäevastest ülesannetest.
Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määral ka haiguse iseloo
must. Oluline on haiguse raskus (Wilkinson, Ebling, Rook, 1979).
Väga tähtis on haiguse prognoos: kas .on tegemist healoomulise ning kiiret paranemist lubava või püsivat invaliidsust põhjustava haiguse
ga. Haige psüühiline reaktsioon sõltub eelkõige tema subjektiivsest hinnangust oma haiguse prognoosile, mis alati ei kattu objektiivse reaalsuse ja prognoosiga. Sageli sõltub psüühiline reaktsioon ka sot
siaalsest mainest. Meie üldsuses on näiteks naha- ja suguhaigustel ning vaimuhaigustel negatiivne maine. Neisse haigestunud inime
se psüühiline reaaktsioon on tunduvalt intensiivsem kui mõne teise haiguse puhul. Haiguse algperioodil kannatab haige mitmesuguste vaevuste all. Kuna ei ole veel selgusele jõutud, millega 011 tegemist, siis niisugune haige oletab tavaliselt kõige halvemat võimalust, mis
tõttu tema psüühiline reaktsioon kujuneb ka raskemaks (Saarma, 1980).
Enamik stressi uurijaid 011 seisukohal, et stressi kui termini de
finitsioon peaks sisaldama järgmisi komponente (Kimble, Carmezy, Zigler, 1980). Esiteks, esineb ülitugev segav faktor või ähvardus in
diviidile. Teiseks, ähvarduse loomus 011 loodud isiku pertseptsiooni poolt nii, et puudub tasakaal keskkonna pool esitatavate nõuete ja indiviidi adekvaatse reageerimisvõime vahel. Kolmandaks, raskused, mis esinevad, on indiviidile eluliselt tähtsad.
Everly ja Rosenfeld (1981) iseloomustavad stressi järgmiselt.
1. Stress on reaktsioon olulisele ärritajale.
2. Stress on psiihhofüsioloogiline reaktsioon ehk teisisõnu, stres- sireaktsioon sisaldab keerulises vastastikuses mõjus nii psüühilise kui somaatilise komponendi.
3. Stressile on iseloomulikud paljud reaktsioonid, mis viivad psühhofüsioloogilised erutusele.
4. Ärritaja muutub stressoriks kognitiivses interpretatsioonis, s.t.
tähendus, mille inimene stressorile omistab, omab olulist tähtsust.
5. Paljudel inimestel põhjustab stressireaktsiooni krooniline esi
lekutsumine düsfunktsiooni või patoloogilise häire tekke lõpporganis.
G. Stressireaktsiooni puhul on rohkem käsitletud tema negatiiv
seid omadusi, kuid stressil 011 ka positiivne aspekt.
2* 7
Positiivset stressi nimetatakse eustressiks, negatiivset stressi di- stressiks.
Loomkatsetes põhjustab stress somaatilisi häireid neil ja ainult neil juhtudel, kui loom katkestab aktiivsed katsed ületada ekstre- maalset situatsiooni. See on siis, kui aktiivne käitumine on blokee
ritud eksperimendi tingimuste poolt või kui loom on õpitud abituse seisundis (Аршавский, Ротенберг, 1978). Heckhausen (1986) viitab, et mida stabiilsemad (vähem muutuvad) ja samaaegselt globaalsed on põhjused, mille subjekt omistab oma tegevuse resultaadile, seda tugevam ja üldisem on kujunev abitus.
Aršavski ja Rotenberg (Аршавский, Ротенберг, 1978) järelda
sid, et tervise säilitamisel stressi tingimustes on määravaks faktoriks väljapääsu otsingu aktiivsus (поисковая активность). Selle termini all mõeldakse aktiivsust, mis on suunatud situatsiooni muutmisele (või oma suhtumise muutmisele).
Vastupidine seisund, väljapääsu otsingutest loobumine, on aga mittespetsiifiliseks tingimuseks, mis soodustab kõige erinevamaid haigusi, määrab ülemineku stressist distress! ja kõrgenenud vastupa
nu faasi vahetumise kurnatuse faasiga (Rotenberg, 1989).
Haiguse kui ohufaktori mõju haigele võib avalduda mitut moo
di^ sageli aga põhjustab see hirmutunde. Hirmutunne on seotud ohu vältimise vajadusega, olles seega organismi kaitsereaktsiooniks (Har
di, 1981). Näiteks suure vapustuse mõju inimesele on tuntav mitte üksnes mõju momendil, vaid ka mitu nädalat hiljem. Ei ole sellist psüühilist ega somaatilist haigust, mille korral inimene ei kogeks hirmu- ega ärevustunnet. Hirmu avaldumise vorm sõltub isiksuse iseärasustest.
Psüühilistele faktoritele on omistatud dermatooside, eriti pso
riaasi puhul erilist tähelepanu. Rohkesti on kirjeldatud tähelepa
nekuid, mis viitavad psüühilise trauma ja vaimse ülepinge mõjule psoriaasi tekkel ja retsidiveerumisel. Juba Eulenberg (1878) ütleb oma närvihaiguste õpikus, et psoriaas on seotud neuropaatilise dis
positsiooni, hüsteeria ja neurasteeniaga, et vaimse töö ja pingutuse puhul haigus ägeneb. Aktuaalne on aga ka seisukoht, et psüühili
se tasakaalu häired on psoriaasi tagajärjeks, mitte põhjuseks. On leitud, et psoriaas põhjustab lööbe tõttu tugevalt depressiivset käi
tumist, hirmu ja alaväärsuskompleksi (Zetti, 1981). Järeldatakse, et psüühiline trauma võimendab haigust. On avaldatud arvamust, et psoriaasilööbe intensiivsus ja haiguse ägenemine langeb kokku psüü
hiliste ärritajate sagedusega. Mayr (1927) avaldab, et psoriaas tuleb tihti ette üleasustatud piirkonnas, kus patsiendil on nahahaiguse tõt-
8
tu hingeline tasakaal häiritud, ta kardab ja ootab uut ägenemist ning tal on labiilne psüühiline käitumine.
1.2. Haigus ja eneseregulatsioon
Kuidas avaldab haigus mõju eneseregulatsioonile? Haigust või
me käsitleda ka kui protsessi, mis on seotud haige emotsioonidega.
Emotsioone tõlgendatakse kui objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Nad annavad peegeldatavale sisule värvi. Emotsioonidele omistatakse psüühilise talitluse sisemise regulatsiooni roll (Симонов, 1981).
Psühholoogia sõnastik (1983) nimetab emotsioonideks psüühi
lisi protsesse, mis on seotud instinktide, vajaduste ja motiividega ja mis vahetu läbielamise kaudu (rahulolu, rõõm, hirm jne.) peegel
davad indiviidisse toimivate nähtuste ja situatsioonide tähtsust tema elutegevusele.
Juba 1920. aastatel märkis Ameerika füsioloog Cannon, et kee
rulistes situatsioonides tekivad inimesel emotsionaalsed reaktsioonid, mis väljenduvad endokriinsete, vegetatiivsete, liigutus- jt. funkt
sioonide muutustes. Viimased omakorda põhjustavad organismi energeetilise mobilisatsiooni, viies organismi intensiivse jõukaotuse valmiduse seisundisse, mis eelneb raskuste ning ohtude ületamise kõrvaldamisele teel eesmärgile (Котик, 1987).
Lazarus (Лазарус, 1965) väidab, et ohusituatsioonis mobilisee
rib inimene kaitse, mille eesmärgiks on ohu ennetamine, kõrvaldami
ne või vähendamine. Ohu korral aktiveerub kogu psüühika. Haigus aga on haige jaoks oht. Ja haiguse korral on üheks olulisemaks tegevuseks ravimine, et saavutada tervis kui tegevuse resultaat.
Kotik (Котик, 1987) märgib, et kui inimesel tekib tegevusva- jadus teatud ülesande täitmiseks, siis ettekujutus sellest ülesandest vastandatakse ettekujutusega sellest, kuidas sarnaseid ülesandeid la
hendati vareni (koos lahenduse usaldatavusega, ohtudega, mis olid seotud lahenduse tagajärgedega, mis tekkisid ebaedu korral jne.).
Sellise vastandamise alusel tekib ettekujutus ülesande tähtsusest — erutavusest, ärevusest (значимость — тревожность). Mida suurema tähtsusega on see aga indiviidile, seda kõrgeni on emotsiooni tase ja järelikult ka energeetiline mobilisatsioon, mis omakorda soodustab ülesande edukat lahendamist.
Kotiku (Котик, 1987) esitatud eneseregulatsiooni skeemis on närvisüsteemi aktivatsioon ja organismi energeetiline mobilisatsioon faktoriteks, mis soodustavad tegevuse edukat ja ohutut sooritamist,
3 9
ülesannete lahendamist ning tekivad tahtele allumatult. Inimesele piisab ainult tegevuse tähtsuse, ohu tunnetamisest, kui tema organis
mis tekib oodatava raskuse ja ohu kõrvaldamise valmidus. Bernštein (Бернштейн, 1962) toob esile vajaduse, et organism ise hakkab võitlema tema jaoks tähtsate resultaatide saavutamise eest ja aktiiv
selt kõrvaldama takistusi. Kotik (1987) peab subjekti eduka tegevuse tähtsaimaks tingimuseks ülesande tähtsuse — erutavuse tunnetamist.
Samas ta märgib, et kui tegevuse eesmärk ja motiivid määravad ini
mese pingutuste üldise suuna, siis tegevuse olulisus (значимость) ja ebamäärasuse aste (степень неопределенности) määravad energia jaotuvuse ja informatsioonikoormuse.
Arvestades eelnevat võib järeldada, et mistahes haiguse korral sõltuvad ravi tulemused teadmistest ravi efekti ja paranemise usal
datavuse kohta ning ravi tähtsuse väärtustamisest isiku enda poolt.
1.3. Arsti ja haige suhtlemise tähtsusest ravis
Mistahes haiguse paremaks raviks on vaja tunda haige indivi
duaalseid iseärasusi, selleks on aga somaatilise sümptomatoloogia kõrval vaja uurida haige psüühikat. Vaid igakülgsete uuringute korral saaksime haigele määrata täiusliku ravi ning tagada rehabili- tatsiooni.
Niisiis on igas töös kõige tähtsam resultaat. Ka arsti töös, s.o.
haigete ravimisel peaks saama parima resultaadi (haige paranemise).
Arsti töö on tihedalt seotud isiksuse probleemiga — nii arsti kui haige isiksusomadused on olulised. Peale arsti ja haige vastastikuse mõju etendab olulist osa terve hulk faktoreid, mis kas soodustavad või häirivad paranemist (siia kuulub näiteks raviasutuses valitsev kord ning atmosfäär ning kogu meditsiinipersonali ravi-, profülak
tiline ja üldinimlik tegevus (Харди, 1981). Suhtlemisel haigega on oluline arvestada, kas on tegemist täiskasvanu, lapse või vanuriga.
Samuti on tähtis, missuguse haigusega on tegemist. Hardi (Харди, 1981) eristab nelja ravistaadiumi — 1) meditsiinieelne; 2) ambula
toorne; 3) statsionaarne; 4) haiglajärgne ravi ehk üldtugevdava ravi staadium — ning märgib, et 2.-4. etapp täiendavad orgaaniliselt üksteist ega ole mingil määral üksteisele allutatud. Ja kõigis neis staadiumides on olulise tähtsusega arsti ja haige suhtlemine. Arsti ja haige vahelised suhted on väga efektiivseks ja tähtsaks psühho
loogiliseks faktoriks. Arstil peaksid haige kohta olema põhjalikud teadmised ja ettekujutus haiguse tekkest ja arengust.
10
Arsti töös eristatakse kolme olulist etappi: 1) haige kaebuste kuulamine; 2) uurimine ja diagnoosimine; 3) ravi soovitamine ja ravimisprotsess.
Arsti oskusel haiget kuulata on väga suur tähtsus haige ja arsti vahelise kontakti kujunemisel. Arst peab kuulama haiget tähelepane
likult, teda mõistma, talle kaasa tundma. Tavaliselt haiged kaebavad:
"Isegi ei kuulanud ära" või "Isegi ei uurinud!"
Arsti poolt kaasaegse teadusliku meditsiini tasemel kujundatud ettekujutust haigusest nimetab Hardi jatrogeenseks ettekujutuseks.
Vastandiks arsti loodud objektiivsele ettekujutusele on haige subjek
tiivne ettekujutus, mille ta ise loob, kuidas ta ise kujutab ette kaebusi, haigust ja selle kulgu. Seda haige ettekujutust nimetatakse haiguse autogeenseks ettekujutuseks. Koos arstiga uurib haige ennast ka ise. Muljete ja kogemuse põhjal tekib tal ettekujutus oma haigusest.
Hardi (Харди, 1981) väidab, et tõeline diagnoos on kõik see, mille käes kannatab haige, millepärast ta palub ja ootab abi.
Kuulus ungari arst Balint on öelnud suurte isiklike kogemuste alusel: "Arst on ise ravim". Alati omistatakse suurt tähtsust arsti enda isiksusele, mis on tema raviomaduste aluseks.
Järelikult peaks arst* ravima mitte ainult haigust, vaid ka hai
get, s.o. tundma huvi mitte ainult füüsiliste, vaid ka psüühiliste ja sotsiaalsete faktorite vastu.
2. PSORIAASIHAIGE PSÜÜHILISTE OMADUSTE, HAIGUSESSE SUHTUMISE JA TERVISTUMISE SEOSE UURIMISEST
Töö eesmärk ja hüpoteesid
Töö eesmärk oli selgitada psoriaasihaiguse ja paranemise seost (haige psüühiliste omaduste ja haigusesse suhtumise mõju ravi kulu
le). Seega selgitada, kuidas mõjusid haigusest paranemisele:
1) haige isiksusomadused, 2) haiguse raskusaste, kestus,
3) haige suhtumine oma haigusesse ja ravisse.
Töö hüpoteesid
1. Haige inimese erutuvus on seotud nii psüühiliste, sotsiaalsete kui ka füüsiliste parameetritega.
2. Ravi efekt sõltub haiguse raskusastmest ja sellest, kuidas inimene suhtub ravisse.
3* 11
2.2. Töö metoodika
2.2.1. Uurimisplaan Käesolevas töös kogutud andmed:
1) iseloomustavad haiget kui isikut (eluloolised andmed, MMPI test, Saul Rosenzweigi PA test);
2) annavad ülevaate haiguse raskusest (objektiivsed andmed hai
guse kliinilise vormi, üldise kestuse, üldise tervisliku seisundi kohta);
3) iseloomustavad haige suhtumist haigusesse ja tema kannatusi seoses haigusega (küsimustik I, II; sõna-assotsiatsioonitest);
4) iseloomustavad ravi (ravi aeg, arsti integraalne hinnang ravi kohta).
2.2.2. Uurimise kord
Individuaalsel vestlusel psoriaasihaigega omaette rutimis toimus küsitlus kindla skeemi kohaselt, kus selgitati:
objektiivsed andmed haige isiku kohta (vanus, sugu, elukutse, elukoht, haridus, haiguse üldine kestus, pärilikkus);
haige subjektiivne arvamus nii oma tervisliku seisundi kui ka võimalike ärritavate faktorite kohta (naha sügelemine, psüühiline ülepinge ja negatiivsed emotsioonid, lööbe häiriv mõju, kontakt toksiliste keemiliste ainetega).
Objektiivse kliinilise uurimisega määrati haiguse raskusaste (diagnoosi variandid) ja hinnati haige üldist tervislikku seisundit, arvestades kehakaalu-pikkuse suhet, alkoholi tarvitamise sagedust ja suitsetamist, teiste krooniliste põletikuliste haiguste samaaegset esi
nemist ja laboratoorseid andmeid. Individuaalse uurimise tulemus protokolliti reiterkaardile.
Järgnevalt paluti haigel vastata pärast instruktsiooni küsimus
tikule I (vt. lisa 1.), et selgitada haige suhtumist haigusesse (kui tugevasti segab teda naha sügelemine, kuivõrd häirib nahalööve ran
nas või saunas käimist, kuivõrd ta kannatab sellepärast, et inimesed kardavad nakatuda tema haigusesse, kui tugevasti erutab teda mõte, et haigus võib korduda järglastel jne.), ja küsimustikule II (vt. lisa 2), et täiendavalt hinnata haige erutuvust ja loodetava raviefekti täht
sust, haiglaravi tähtsust ning haiguse retsidiivi ohu tähtsust tema jaoks (subjektiivse eelistuse hinnangu määramise ekspressineetod, Котик, Емельянов, 1986),
12
Järgnevatel päevadel küsitleti haigeid nende enesetunde ja ter
visliku seisundi üle, kontrolliti naha paranemist ning tehti MMPI test vastavalt instruktsioonile. Kõik haiged vastasid meelsasti küsi
mustele.
Testi skoorimisel, kasutades testi võtit, määras katsekorraldaja toorpunktide arvu igal MMPI skaalal, lisas vajalikud korrelatsioo- niskaalal saadud punktid ja teisendas tulemused standardskaalale ning märkis profiililehel ära isiksuse profiili MMPI järgi (Березин, Мирошников, Рожанец, 1976). MMPI interpreteerimisel arvestati skaalade tõuse ja omavahelisi suhteid ning kogu profiili kuju.
Kõigil uuritutel tehti sõna-assotsiatsioonitest (vt. lisa 3.). 50 sõ
nast olid 10 emotsiogeensed (ebameeldiv, nakkav, rand, inetu, peegel, saun, ravimid, sügelema, lööve, haigestuma). Määrati assotsiatsioo- nireaktsiooni aeg ning vastussõna tüüp: optimistlik, pessimistlik, ebaadekvaatne vastus (Postman, Brunner, 1948; Котик 1981; Toim, 1981).
Saul Rosenzweigi PA test tehti 24 isikul frustratsioonile reagee
ringute hindamiseks vastavalt juhendile (Toim, 1987).
Arvestati veel haiglaravi aega (kuni 1 kuu, 1-1,5 kuud, 1,5-2 kuud) ja raviefekti subjektiiv-integraalset hinnangut arsti poolt (halb, rahuldav, hea).
Uuritavad olid Tartu Nahahaiguste Kliinikus ravil olnud pso- riaasihaiged, 40 isikut (mehi 15, naisi 25), vanuses 17-56 aastat, 8-klassilise haridusega 9, keskharidusega 23 ja kõrgharidusega 8 isikut. Teenistujana töötas 15 (37,5 %) ja töölisena 25 (62,5 %).
Elukoha järgi oli linnast 15 ja maalt 25 isikut. Psoriaatiline lööve esines sagedamini üle kogu keha, üksikute kolletena oli vaid 17,5 %-l haigetest (vt. tabel 1).
2.2.3. Uuritute iseloomustus
Tabel 1 Psoriaasi kliiniliste vormide esinemissagedus
Kliiniline vorm Haigus- % juhte Psoriasis vulgaris localisata
Psoriasis vulgaris disseminata Psoriasis vulgaris generalisata
7 17,5
18 45
15 37,5
40 100
13
Individuaalse vestluse-küsitluse andmeil avaldas katmata keha
osadel esinev teistele inimestele nähtav lööve häirivat mõju enami
kule, 95 %-le uuritud haigetest (vt. tabel 2).
T a b e l 2 Haigele häirivalt mõjuvate faktorite
esinemissagedus
Häirivate faktorite nimetamine Sagedus %
Lööve 38 95
Sügelemine 34 85
Psüühiline ülepinge ja
negatiivsed emotsioonid 35 87
Toksiliste keemiliste ainetega (bensiin, taimekaitsemürgid, vär
vid, määrdeõlid) kontakti mainisid 20 % uuritutest (8 isikut). Umbes kolmandik haigetest (35 %, 14 isikut) nimetas psoriaasi esinemist lä
hedastel sugulastel. Isiklike kliiniliste vestluste-vaatluste alusel saab järeldada, et psoriaasi päriliku eelsoodumuse esinemine on haigetele (eriti neile, kes on iseseisvalt tutvunud sellekohase meditsiinikirjan
dusega) sageli tugevaks negatiivseks emotsiooniks, mis pärsib isegi tahet end ravida. Samuti on haigele ebameeldiv teadmine haigu
se kroonilisuse kohta. Käesolevas uurimuses osalenud haigetest oli haigus kestnud alla 1 aasta vaid 12,5 %-l (vt. tabel 3).
T a b e l 3 Psoriaasi üldine kestus
Psoriaasi üldine kestus Sagedus %
1 12Л
8 20
14 35 13 32,5 40 100
Kehamassi stabiilsus on üks hoinöostaasi parameetreid ning toitumus on organismi üldseisundi hindamisel tähtis sümptom (liigne toitumine võib aga olla seotud ülemäärase stressiga). Broca indeksi alusel oli uurimisgrupis ülekaalulisi isikuid 25 % (vt. tabel 4).
Kuni 1 a.
2 a. - 5 a.
6 a. - 10 a.
iile 11 a.
14
Tabel 4 Kehakaalu varieeruvus (Broca valemi järgi)
Kehakaal Sagedus %
Normkaal 20 50
(kaal = pikkus - 100)
Ülekaal kuni 10 kg 10 25
Ülekaal 11-20 kg ja rohkem 10 25 40 100
T a b e l 5 Uuritute üldine tervislik seisund
Üldine tervislik seisund Sagedus %
Hea (normkaal, ci suitseta, ei tarvita alkoholi) 9 22,5 Häiritud (normkaal, kroonilised põletikud) 5 12,5 Tugevalt häiritud I (normkaal + suitsetamine
ja alkoholi liigtarvitamine) 16 40
Tugevalt häiritud II (ülekaal 11 kg ja rohkem) 8 20 Väga tugevalt häiritud (ülekaal 11 kg ja rohkem +
suitsetamine, alkoholi lügtarvitamine
ja kroonilised põletikud 2 5
40 100 Üldise tervisliku seisundi hindamisel võeti arvesse kehakaalu, kroonilisi intoksikatsioone ning krooniliste põletike esinemist (vt.
tabel 5).
2.3. Tulemuste töötlemine
Tulemusi töödeldi TÜ statistikasektoris. Keskmiste arvutami
ne, 2-mõõtmeline analüüs ja korrelatsioonanalüüs toimus paketiga
"Stella".
Sammregressioonanalüüsil ja klaster-keskmiste meetodil töötati paketiga BMDP.
(
4* 15
3. TULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1. Tulemused
3.1.1. Keskmised väärtused
MMPI standardskaala, keskmise profiili väärtused (40 uuritu kohta) on esitatud tabelis 6 ja joonisel 10.
T a b e l 6 MMPI standardskaala keskmine profiil
Skaala Keskväärtus 95 % usalduspiirid
L 4,7 3,8 5,7
F 12,6 9,8 15,4
К 12,1 10,7 13,6
1. Hs 15,2 13,7 16,6
2. D 27,0 25,2 28,8
3. Ну 22,3 20,5 24,1 4. Pd 25,7 23,7 27,6
6. Pa 14,0 12,3 15,8
7. Pt 32,5 30,4 34,6
8. Sc 36,3 32,8 39,7
9. Ma 21,6 20,0 23,1 0 Si 22,8 19,6 26,1
MMPI testi analüüsil hinnati isiksuse profiili 47,5 %-l uuritutest normi piires olevaks, 52,5 %-l uuritutest ilmnes aga sotsiaalse adap
tatsiooni häiie, mitteküllaldane side sotsiaalse ümbrusega ja ärevus (vt. tabel 7), kusjuures ühel meeshaigel oli tüüpiline depressiooni
st aa] a.
T a b e l 7 MMPI testi hinnang
MMPI testi hinnang Sagedus %
Norm 19 47,5
Mööduv adaptatsioonihäire (tipud 70-80 püres) 11 27,5 Tugev adaptatsioonihäire (tipud üle 80) 10 25
40 100 1
Taylori ärevusskaala (vt. tabel 8) alusel on punktide keskväärtus 24,45 (maksimum 39 ja miinimum 10, 95 %, usalduspiirid 22-27).
T a b e l 8 Taylori skaala punktide jaotumus
9-12 13-16 17-20 21-24 25-28 29-32 33-35 36-39
Sagedus 33 869 443
% 7,5 7,5 20 15 22,5 10 10 7,5
Sõna-assotsiatsioonitesti hindamisel leiti reaktsiooniaja pikene
mine emotsiogeensetele sõnadele: 4,4 s (95 % usalduspiirid 3,2-5,5).
Reaktsiooniaeg neutraalsetele sõnadele oli aga 3,3 (95 % usalduspii
rid 2,5-4,1). Emotsiogeensete sõnade keskmise reaktsiooniaja suhe neutraalsete sõnade keskmisesse reaktsiooniajasse oli 1,5 (95 % usal
duspiirid 1,4-1,7). Suhte maksimaalne keskväärtus 2,7 ja minimaalne 1,0. Suhte keskväärtus 2,0 kuni 2,7 oli 6 isikul 38-st.
Rosenzweigi PA testi tulemused (uuritavaid 24 isikut) on esita
tud tabelis 9.
T a b e l 9 Rosenzweigi PA testi tulemused
Psoriaasihaigetel X 95 % usaldus
piirid Ekstiapunitüvsus E 51,4 % 44,9 57,8 Intiapunitiivsus I 17,3 % 13,9 20,7
Impunitiivsus M 31,2 25,5 36,9
Takistuse domineerimine T D 27,3 % 23,6 30,9 Ego-kaitsereaktsioonid E R 32,7 % 49,2 56,1 Lahendust nõudev reaktsioon LR 20,0 % 16,4 23,7 Haige üldist erutatust peegeldab tema poolt oma haigusele an
tud hinnang. Väga tugevasti või tugevasti väljendunuks hindas oma haigust 45 % küsitletutest (vt. tabel 10).
Raviefekti (vt. tabel 11) on kõrgelt hinnanud pooled uuritutest, ohtu uuesti haigestuda aga tunnetanud 62,5 % haigetest.
Uuritute hinnangut haiguse poolt põhjustatud negatiivsetele emotsioonidele kajastab tabel 12.
Haiglaravil kestusega kuni 1 kuu olid olnud pooled, 1-1,5 kuud 15 (37,5 %) ja 1,5-2 kuud 5 (12,5 %) isikut. Raviefekti integraalile hinnang arsti poolt: halb 16-1, keskmine 17-1 ja hea 7-1 uuritul.
17 T O R A А Л ' A T I Г : ~ г т I
Tabel 10 Haige hinnang oma haigusele
Oma haigust hindab Sagedus % Väga tugevalt väljendunuks 6 15 Tugevalt väljendunuks 16 40 Keskmiselt väljendunuks 13 32,5
Vähe väljendunuks 3 7,5
Väga vähe väljendunuks 2 5,0 40 100
T a b e l 1 1 Raviefekti, haiglaravi ja retsidiiviohu hinnang
Hinnang Väga Madal Kesk- Kõrge Väga
madal mine kõrge
Sage % Sage % Sage % Sage % Sage- %
dus dus dus dus dus
Raviefekti
hinnang - 3 7,5 17 42,5 19 47,5 1 2,5 Haiglaravi
hinnang 1 2,5 10 25 22 55 3 7,5 4 10 Retsidüviohu
hinnang 2 5 1 2,5 12 30 19 47,5 6 15 T a b e l 1 2 Haigete subjektiivne hinnang haiguse poolt
põhjustatud negatiivsetele emotsioonidele Häiriva mõju intensiivsus
Haige negatiivsed Väga Tugev Kesk- Nõrk Väga
emotsioonid, mis tugev mine nõrk
on seotud tema — —
haigusega Sage- % Sage- % Sage- % Sage- % Sage- %
dus dus dus dus dus
Kannatab oma haiguse tõttu
üldises mõttes 11 27,5 12 30,0 11 27,5 3 7,5 3 7,5
18
T a b e l 1 2 ( j ä l g ) Häiriva mõju intensiivsus
Haige negatiivsed Väga Tugev Kesk- Nõrk Väga
emotsioonid, mis tugev mine nõrk
on seotud tema
haigusega Sage- % Sage- % Sage- % Sage- % Sage- %
dus dus dus dus dus
Naha sügele
mine segab 2 5,0 б 15,0 14 35,0 10 25,0 8 20,0 Nahal öö ve
häirib suht
lemisel 7 17,5 12 30,0 8 20,0 7 17,5 6 15,0 Nahalööbe tõttu
häiritud pere
konnaelu 0 0 2 5,0 5 12,5 13 32,0 20 50,0 Raskused pere
konna loomisel 4 10,0 10 25,0 7 17,5 4 10,0 15 37,5 Nahalööve
häirib rannas või saunas
käimist 20 50^0 8 20,0 5 12,5 1 2,5 С 15,0 Muud ebameel
divused, mis seotud haiguse
ga (arsti juu
res käimine, ra
vimite ostmine) 1 2,5 6 15,0 16 40,0 8 20,0 9 22,5 Raskused rüete
valikul (et ka
taksid löövet) 6 15,0 7 17,5 13 32,5 6 15,0 8 20,0 Häirib teiste
inimeste kar
tus nakatuda
tema haigusesse 1 2,5 10 25,0 7 17,5 10 25,0 12 30,0 Hirm, et haigus
võib korduda
järglastel 18 45,0 10 25,0 7 17,5 1 2,5 4 10,0
5* 19
T a b e l 1 2 ( j ä i ] Häiriva mõju intensiivsus
Haige negatiivsed Väga Tugev Kesk- Nõrk Väga
emotsioonid, mis tugev mine nõrk
on seotud tema
haigusega Sage- % Sage- % Sage- % Sage- % Sage- %
dus dus dus dus dus
Erutab teiste arvamus, kuna käib ravil naha- ja suguhaiguste
dispanseris 2 5,0 7 17,5 7 17,5 11 27,5 13 32,5 Kardab ise hai
gestuda naha- või suguhaigustesse, olles ravil naha- ja suguhaiguste
kliinikus 4 10,0 5 12,5 9 22,5 9 22,5 13 32,5 3.1.2. 2-mõõtmelised tabelid
Haige negatiivsete emotsioonide subjektiivse hinnangu tugevuse ja nahalööbe ning sügelemise seos on esitatud tabelis 13 ja 14, ja seos murega, et haigus võib korduda järglastel, tabelis 15.
T a b e l 1 3 Haige kannatuse seos naha sügelemise häiriva mõjuga
Kannatab Naha sügelemise häiriv mõju oma haiguse Tugev Keskmine Nõrk Kokku
Sage % Sage % Sage % Sage %
dus dus dus dus
Tugevalt 8 20 9 22,5 6 15 23 57,5 Keskmiselt 0 . 0 4 10 7 17,5 11 27,5
Nõrgalt 0 0 1 2,5 5 12,5 6 15
Kokku 8 20 14 35 18 45 40 100
20
Tabel 14 Haige kannatuse seos nahalööbe häiriva mõjuga
suhtlemisel
Kannatab Nahalööbe häiriv mõju suhtlemisel oma haiguse Tugev Keskmine Nõrk Kokku
Sage
dus % Sage
dus. % Sage
dus % Sage
dus %
Tugevalt 17 42,5 3 7,5 3 7,5 23 57,5 Keskmiselt 2 5 5 12,5 4 10 11 27,5
Nõrgalt 0 0 0 0 6 15 6 15
Kokku 19 47,5 8 20 13 22,5 40 100 T a b e l 1 5 Haige kannatuse seos mure ja hirmuga,
et haigus võib korduda järglastel Mure ja hirm, et haigus võib
Kannatab korduda järglastel
oma haiguse Tugev Keskmine Nõrk Kokku
tõttu :
Sage
dus % Sage
dus % Sage
dus % Sage
dus %
Tugevalt 19 47,5 2 5 2 5 23 57,5
Keskmiselt 7 17,5 4 10 0 0 11 27,5
Nõrgalt 2 5 1 2,5 3 7,5 6 15
Kokku 28 70 7 17,5 5 12,5 40 100 Arsti integraalile hinnang ravi kohta oli 40 % uuritute pu
hul halb, kusjuures 32,5 % nendest haigetest kannatas tugevalt või keskmiselt oma haiguse pärast (vt: tabel 16).
Sõna-assotsiatsioonitestis oli pessimistlikke vastussõnu 38 ja op
timistlikke 33 uuritul. Pessimistlike sõnade arv ühe uuritu kohta oli 0 kuni 8 (vt. tabel 17) ja optimistlike sõnade arv 0 kuni 7 (vt. tabel 18). Haiguse tõttu tugevamalt kannatavatest inimestest (23 isikut) andsid pessimistlikke vastussõnu 21.
6 21
Tabel 16 Rari integraalne hinnang arsti poolt
ja uuritu kannatused oma haiguse tõttu Uuritu Ravi integraalne hinnang aisti poolt kannatu-
sed hai- Halb Keskmine Hea Kokku
Sage
dus % Sage
dus % Sage
dus % Sage
dus % Väga tugevad 7 17,5 3 7,5 1 2,5 11 27,5
Tugevad 2 5 7 17,5 3 7,5 12 30
Keskmised 4 10 6 15 1 2,5 11 27,5
Nõrgad 1 2,5 1 2,5 1 2,5 3 7,5
Väga nõrgad 2 5 0 0 1 2,5 3 7,5
Kokku 16 40 17 42,5 7 17,5 40 100
T a b e l 1 7 Sõna-assotsiatsiooni est is pessimistlike vastnssõnade
seos haige negatiivsete emotsioonidega Pessimistlike sõnade arv
Kannatab 0 1 2 3 4 5 6 Kokku pessimistlikke
haiguse sõnu esitanud
tõttu isikute aiv
Tugevalt 2 4 3 5 4 3 2 21 Keskmiselt 0 3 1 3 3 0 1 11
Nõrgalt 0 2 10 12 0 6
Kokku 2 9 5 8 8 5 3 38
T a b e l 1 8 Sõna-assotsiatsioonitestis optimistlike vastussõnade
seos haige negatiivsete emotsioonidega Optimistlike sõnade arv
Kannatab 0 1 2 3 4 5 6 7 Kokku optimistlikke
haiguse sõnu esitanud
tõttu isikute arv
Tugevalt 3 6 8 3 1 0 1 1 20 Keskmiselt 2 1 13 3 10 0 9 Nõrgalt 2 1 1 1 1 0 0 0 4 Kokku 7 8 10 7 5 0 1 1 33
22
3.1.3. Korrelatsiooniseosed ja sainmregressioon- analuûs
Haige negatiivsete emotsioonidega seotud faktorite korrelatsioo
niseosed (koos korrelatsioonikoefitsiendiga) on esitatud joonisel 1, nende tunnuste korrelatsiooniseosed, mis avaldavad mõju üldisele erutuvusele, 011 joonisel 2. Raviefekti mõjutavate faktorite korre
latsiooniseosed on joonisel 3 ja ravi tähtsuse väärtustamisele mõju avaldavad seosed joonisel 4.
Sammregressioonanalüüsil oli 31. tunnuse (üldised kannatused oma haiguse pärast) regressioonikoefitsient
У = -0,378 + 0,495 X3 3 + 0,3 98 X3 2 + 0,167 X3 6 + 0,135 X3 5 + 0,12/ X40 4" 0,124 X41 + 0,121 X34 4- 0,092 X3g -f- 0,069 X3 8. Tõenäosusega 0,99 osutusid kõige tugevamateks faktorid 33 ja 32 (s.o. oma haiguse pärast kannatavad need isikud kõige rohkem, keda suhtlemisel häirib nahalööve ja keda segab naha sügelemine).
Sammregressioonanalüüsil oli 43. tunnuse (üldine erutuvus oma haiguse tõttu) regressioonikoefitsient
у = 2,456 - 0,751 X5 + 0,438 X3 3 + 0,164 X3 6 + 0,126 X^ + 0,102 X40 + 0,008 X32-
Tõenäosusega 0,99 osutusid kõige määravamateks tunnusteks 5 ja 33 (s.o. üldine erutuvus haiguse tõttu on suurem maaelanikel ja neil isikutel, keda lööve rohkeni häirib).
Sammregressioonanalüüsil oli 52.tunnuse (hea raviefekt) regres
sioonikoefitsient
у = 2,743 - 0,374 X5 1 + 0,028 X5 8 - 0,028 X3 - 0,124 X8 - 0,425 Xi3.
Tõenäosusega 0,99 osutusid kõige tugevamateks faktoriteks 51, 58 ja 3 (s.o. hea raviefekt esineb neil, kelle haigus ei ole muutunud krooniliseks, kes otsivad lahendust konfliktis,ja samuti noorematel isikutel).
Sammregressioonaualüüsil oli 44. tunnuse (ravi tähtsuse väär
tustamine) regressioonikoefitsient
у = 8,255 - 0,092 X5 4 + 0,320 X3 8 + 0,238 X4 5.
Tõenäosusega 0,99 oli kõige määravam 54. tunnus (s.o. ra
vi tähtsuse väärtustamine 011 kõrgem madalama eneseagressiooniga isikutel).
7 23
0,77 0,69 0,40
0,50 0,58
0,59 0,43
0,45 0,46 0,40
Riiete valik probleemiks Suur retsidiivi-
kartus Intensiivne
nahasügelemine
Mure, et haigus võib lastel
korduda Nahalööve seg
suhtlemisel tugevalt
Raskused pere
konna loomisel nahalööbe häiriva
mõju tõttu Probleemiks
paljalt olek (rannas,
saunas)
Perekonnas nahalööbe tõttu
negatiivsed emotsioonid Hirm, et kaas
inimesed väldi
vad teda, kar
tes nakatuda Erutab teiste arvamus, et käib ravil naha-
ja suguhaiguste dispanseris
ÜLDISED KANNATUSED OMA HAIGUSE TÕTTU TUGEVALT
VÄLJENDUNUD
Jn. 1. Haige kannatusi mõjutavate faktorite korrelatsiooniseosed (ß = 0,99) 24
Lööve häirib suhtlemisel
rohkem
Maa-elanikud
V
0,57 /
0,36
0,35
Tugevam nahasügelemine ÜLDINE ERUTUVUS OMA
HAIGUSE TÕTTU SUUREM
0,46 0,53
Häbenevad olla paljalt inimeste seas (saunas,
rannas)
Raskused riiete valikul
Jn. 2. Üldisele erutuvusele mõju avaldavate faktorite korrelatsiooniseosed (ß
= 0,99)
7* 25
0.45
0,39
Noored isikud
HEA RAVIEFEKT
Perekonnas ei ole suhtlemisraskusi Isikud, kes otsivad
lahendust konfliktis
0.47 0.40
0.42
Need, kelle nahk ei siigele
Haigus ei ole krooniline
Haiguse piirdunud vormid
Jn. 3. Raviefekti mõjutavate faktorite korrelatsiooniseosed (ß = 0.99) 26
Madala enese- agressiooniga isikud
0,53 0,39
Haiglaravi kõrgemalt väärtustavad isikud
RAVI TÄHTSUSE VÄÄRTUSTAMINE KÕRGEM
0.37
Mure riiete valikul suurem (et kataks
löövet)
Jn. 4. Ravi tähtsuse väärtustamisele mõju avaldavate faktorite korrelatsioo- niscosed (ft = 0.99)
27
3.1.4. Klaster-keskmiste meetod
Klaster-keskmiste meetodil (K=3) analüüsiti M M PI testi stan- dardskaala väärtusi (L, F, K, Hs, D, Ну, Pd, Mf, Pa, Pt, Se, Ma, Si) 40 uuritul. 1. klastrisse paigutus 9, 2. klastrisse 14 ja 3. klastrisse 17 uuritut. Iga klastri M M PI skaala keskväärtused on esitatud tabelis 19 ja iga klastri MMPI keskmine profiil joonisel 7, 8, 9.
1. klastris on tunnused üldkeskmisest suuremad, 2. klastris kesk
mise lähedased ja 3. klastris keskmisest natuke väiksemad. Klastrite tsentrite paigutuse plaan on antud joonisel 5. Klastrite 1, 2, 3 profiilid on esitatud joonisel 6.
3.2. Arutelu
MMPI testi analüüsil ilmnes uuritud psoriaasihaigetel sageda
mini 2. ja 8. skaala (depressioon, skisoidsus) tõus (arvuliselt 22-1 ja 17-1 uuritul 40-st). Ka meie poolt (Elberg, Aluoja, 1988) varem uuritud psoriaasihaigetel (40 naisisikut) oli sagedamini tõusnud 2. ja 8. skaala.
Kliinilisel MMPI testi hinnangul märgiti tugevat adaptatsioo- nihäiret (tipud standardskaalal üle 80) 10 uuritul (25 %). Klaster- analüüsil (k = 3) paigutus 1. klastrisse (tunnused üldkeskmisest suuremad) 9 uuritut, kusjuures 8 isikut olid mõlemal analüüsil sa
mad. Seega nii kliinilisel MMPI testi analüüsil kui ka klasteranalüüsil ilmnes tulemuste kokkulangevus.
Kui vaadata MMPI standardskaala keskmist profiili (1. klaster) siis on 2. ja 4. skaala (depressiooni- ja asotsiaalse- psühhopaatia skaala) tõus üle 70 ja 6.ning 8.skaala (paranoidsuse ja skisoidsuse skaala) tõus üle 80.
Kas täheldatud isiksusstruktuuri muutused on seotud haigusega, peaks selgitama järgnev MMPI testi analüüs kogu andmepangaga.
Saadud tulemusi peaks kasutama haige individualiseeritud ravis. Se
nini töö teostajale teadaolevatel andmetel Eestis nahahaiguste korral mujal analoogseid uuringuid läbi viidud ei ole.
Taylori ärevusskaala punktide keskväärtus 24,5 (ß = 7,7) pso- riasihaigetel ei erine oluliselt Moskva normväärtustest (meestel X = 12,89, (T = 6,38 ja naistel 5? = 20,81, a = 6,46).
Nimekas USA uurija Färber koos kaastöölistega (1987) on sei
sukohal, et psoriaasi korral on olulise tähtsusega psühhoneuroloo
giline patogenees. Ka meie varasemate tööde andmeil (Эльберг, 28
.»no- eo-om msfrNN ои
<o MO i-O- N «Л Ю-# «ON от 1-1Л 1Л ГМ1Л -О О 4)N OftiOff мг<- i-cotn >r m -oo- rv m j> к-.
û I -# О 43 >» О «0 UI -4' >1 ineo Kl Kl
• I «- h- I
I o o o o o o o o o o o o o r I o o o o o o o o o o o o o О I о о о о о о о оо о о о о J t I o o o o o o o o o o o o o
Ml - - - -
М П П К С О О Г - 0 0 1 Л « С T - T -
•О г-Ш01ЛЛ1 »-NNIAMN -#
«л*-<\)0(лгч «о о ч> v> м о j-
v>i-MOirMcoo>oi/tMO>ï
1Л t-IXJO^'M Ю O-C >ЛМ О J ое- о -о г- о i- о- м ui-o Mi-i-KIMKIKlMKMA M pi
. r* INXт- *с5емлт-о-
I с<оеото-Ч)т-01ли »-(МО4
• I -4- «--#К1М>0'У1МГ^Г-- т-Ofv
3» I inFv-mutOi-i-OCON- 1-lAIV о I r - ^ m - i M - J u M n r - c j - o w - c t— I • I
VI I I I J- I 3 I
3Ü I
M I X I
<t t s: I
O O O O O O O O O O O O O
OOOOOOOOOOООО
O O O O O O O O O O О О О O O O O O O O O O O О О О CC»NC1 J O^MNNIMflr-
t-i-MronM-fri-Ki-TMk/t
I
I N Jffrff-r Jrr-O O-T О O C I t f i r f t l M M N r - N N O O f - e Uu I OO Г4- V l/l 1/1 М/иЛ О Of-- fM t— I (VJ^.-Kl-OSOvCoJC^^J
ZI • • • • • • • • • • • • • ш I -4 Orjie«-.fi'i'Nj-t-JM>
О I T-^I-NMWK- r-K> rtl-Kl I
nipNVff Men 4- 4 ««- О IN
I О- ее »- V i/> о- «—мое то «rt о
• I oorvo- «-mo- ок- о го а о oo
> I ONO- -С ОМ*ИС1ЛОО- «-•»
о I ллл(0тш|»1млм1л4 1л-с
» I I- I
«Л I I I 3" I D I X I
—• I
о о о о о о о о о о о о о o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o
<>i/-\r-MM*)«-0-CCO-OcOt/-i
i-MMKiMK«fri-mKiMKt
OlAMMtfNKlOMVKIIOO-
r v -о г -« I r l « г - «-ОЧГ1 CO M i-rv-T-CeCVKl«--* IMfO l/>1Л
* -» - 0 M O o - Ме-ОЧПМ OKI i/t oo n»Mr- oh- O- »-m 1-1-М1-МИ1- М М М М
o o o o o o o o o o o o
ООOOOOOOOOOO
oo oo о о oo о о о о о о о о о о о о о о о с о
OOWaOTi/NlZiOi-i-t-M
«- l-1-i-MMl-Kl-ÎMKI
UL, L
—I I
CD I -orv- «С О- О«- NM 1ЛС fv eo
< I t-T-t-rMWIMAKMIVIVltVi w I VW4/4/V V V< WW W W tr I X X Ж X X X X XX X X X X
< I
> I -ON«COQ4~<MM»» tflON«!
I«- »-r-r tNi/Vi fvi <\> MMMM
I O O O O O O O O O O O O O
2. I OOOOOOOOOO ООО
3 I O O O O O O O O O O О О О
JE: I o o o o o o o o o o o o о г I WI1MC r- J oo r- ec
M I M 1— r- M «— M M I- M
-CMC»OrMM4in«NJt T- i-i-i-MMMMMM МММ
M I >^4/WVWWWW www
a t I x x x x x x x x x x x x x
•CK0ü0-O*-fVJKlsJ-IA4>NCC
е- i-i-i-MMMMMMMMM
I о о о о о о о о о о о о г I о о о о о о о о о о о о 3 I о о о о о о о о о о о о Z I o o o o o o o o o o o o o M I » » w * • • • • • • • • ••
г- I ^OKKiNMr-.—» T- ОГ^ о- M I 1- - (M (NM Z I
I I I I Ш I
— I I Л / Ч Л Л Л Л Л Л Л Л Л Л / Ч CD I «N«» OrMM4m«N *>
С I i-«- i-i-MM МММ MM M M
dlwwwwwwwwwwwww
О С I x x x x x x x x x x x x x
< I
> I ONfc^Or-Nr,-»Kl<Ne fc i- w- i- i-MM MMMMM M M
OJAOC'-îNO- О ОС ОС
i-OmOflO««J О W- :м у> X) к- С «- 4/1
О- Г) 00 г- -Г <> IN. IV к;
оооо m V, -д «-ом (\)Мг Г-ГК- M «-М
ООО ОО О ООО О ОО ОО О О О О ООООООООО О ОО О О О О О О
Oh- О С т-О
rlSiWMrr-
I о
« * I г о I - у I - I о
» M
I I
I tr.
I — I
I ее
I Ш
U. I IT- «-1Л. MOi-Of-i-MCOKC I О I ММК1Л1« » MIA *-M О MM I Л I С Cr-r-^^N0Û4)NSâCÏ: О I
<Г I 0C KIT- Or-O uiruN J 1/1 О"V M I
/— I - - - - I
IT. I K.Nr-IA-ÜMNUlIT« МГ- l/l h- I t- I OOOOOOOOOO X I О OC-O О С С» О О о.
1-3 I oooooooooo
>-< I oooooooooo U i l
"X I i-i-i-rf-i-i-<-i-«-i--
a o r , 4 A;Or-rgo-t-
«- «-- »- T- M M M M n-
ООО О I I
О С О О I
ООО О I U-
о о о о I <->
• • • • 1
Т-1- 1- 1- I <
v . о м с о I
«lõivul I
u - I 0 ~С О O i / l O O M 1 - 0 - N ( U i - 4 l N N О I r>h- О» О JO -О ао M М~Г О 1->У «Л о о
•Z I V O O - 1-О1Л1-К1ОЧГ1О J 0 О CC o t h s f
«Г I -»Ч) 1- 1-Ю M ООО МП 0 1-К1 tn r v i -
V3 I ФМЛМг4ЛП1Л1Л|п« JrONS
>~1 I I-I-i-I-I-MMI-I-«-I-I-I-MMI- OOOOOOOOOOOOOOOOO OOOOOOOOOOOOOOOOO
o o o c o o o o o o o o o o o o o
oooooooocoococooo
I 1Л0*1Г1,1-Ч>ССЮ>ГГ^О1
I 1- 1- M M Kj Kl K* «J Ki <Г «Л h- M M
I I « о
I to I n I •
I о
11-I
I I I I
I Ш I о I ж I 1/1 11-
I о
I
I ill I о I <
I ОС I LU
I >
•/
о о о
I m
I X)
I о
I X »
I —f I I о
U i
s
F
W•d
0 4 82.
с
•Ö ST
>- г
X ) X с: О
<n X
m x»
«л о
с <л
Я С/1 I (\>
О
ut ru о
о ы о
•г о
I I I I + 1 I I I I I I + ! I 1 1 I I I 4 I I I I I I + I I I I I I I + « I I I I I
A 'X
IM
rvi ru
1 i l M i l l i l M I l i I t l l l i l l
I I I I I I I I i t i e . i i i m i t i i i Kim I I KIKI I I Ki и I и I I mm tmH t I » l
ju
fu t » * t I M I I (V I I I . . им I l t\i <\i t irvrui I Il I I t ftJ I I Od I
II I I I I I M I II II » I I I I
1-3
oo <z UI<
3
.2,•ЗГ
:x
I-
xxxxxxxxxxxxx
Jn. 7. MMPI standardskaala keskmine profiil (1. klaster)
L F K 1 2 3 4 6 7 8 9 0
RS
00t>
r •n»
Си
*•
•t S 0»
« о
Ой
Uî Q)= 3 'ю &
TT û .
S" Sr й»
(D û>w Q) Xe
Ф </>
Xe
3
Ф
ф с
Е
</)
Ф
со ф
5 to
"со 5
•о-*
h- •
СО со
"Ö сг=
<5^:
Е ° - »2
о>
с
£•
Р —к О
г~
2
•П 2
5
»
«
р Ш
41 •и 2 5 Q.
+
О û)
"о — Q.
Ol </>
X
е>1 * 0>
ей Ш
« fi)
*•
(D (Z) Х
-3.
5"
о
Тамсе, Рева, 1986; Elberg, Vahter, 1987) täheldati Lipmani skaala
ga uurituil üldise neurootilisuse faktori sagedast esinemist (52 %-l uuritud psoriaasihaigetest).
Võrreldes Rosenzweigi PA testi tulemusi Toimi poolt (1987) antud TÜ psühholoogide grupi ja ameerika normidega, on pso
riaasihaigetel kõrgem ekstra- ja madalam intrapunitiivsus. Kõr
gem ekstrapunitiivsus viitab, et agressioon on suunatud väljapoole, ebaõnnestumiste puhul süüdistatakse teisi.
Ego-kaitsereaktsioonid on uuritutel kõrgemad kui TÜ psühho
loogide grupil ja Rosenzweigi katseisikutel, lahendust nõudev reakt
sioon aga sama (20 %) nagu ameeriklastel, olles madalam TÜ psüh
holoogide grupi tulemustest.
Lahendust nõudev reaktsioon (taotletakse frustreeriva situat
siooniga seotud probleemi lahendamist kas mõne teise isiku poolt või püütakse parandada olukorda) peaks aitama saavutada head raviefekti. Neil uurituil, kes otsivad lahendust konfliktis, osutuski seos hea raviefektiga oluliseks (ß = 0,99, r = 0,45).
Sõna-assotsiatsioonitesti reaktsiooniaja pikenemine (üle 2 s) vii
tab kompleksi olemasolule (Toim, 1983). Psoriaasihaigete uurimisel ilmnes, et emotsiogeensetele sõnadele on reaktsiooniaeg pikem kui neutraalsetele.
Pessimistlikke vastussõnu saadi enamusel (38 isikul), neist 16-1 4-6 pessimistlikku vastust (50 sõna kohta). Optimistlikke vastuseid andis samuti enamus (33 isikut), kusjuures 4-7 optimistlikku vastust (50 sõna kohta) andis 8 isikut. Mitteadekvaatseid vastuseid andis 5 isikut (12,5 %).
Stiimulile vastamata jätmist või vastusena stiimulsõna korda
mist peetakse samuti kompleksi indikaatoriks (Toim, 1983). Elbergi (1988) kursusetöö andmetel on psoriaasihaigete vastused emotsio
geensetele sõnadele 29,8 %-l pessimistlikud, 21,0 %-l optimistlikud ja 49,2 %-l neutraalsed, kusjuures neutraalsetele sõnadele on vastus enamasti (94,3 %) neutraalne.
Luria ja Leontjevi (Лурия, Леонтьев, 1926) andmetel on assot- siatsioonireaktsiooni aeg tähendusega sõnadele pikem kui neutraal
setele. Seda erinevust seletavad nad sellega, et tavalistele sõnadele reageeritakse organismi dünaamilise tasakaalu tingimustes. Afektiiv
sete ärritajate toimel aga tasakaal häirub ja organism ei ole võime
line (keskkonna signaalidele) adekvaatseelt reageerima. Afektiivsete ärritajate (tähendusega sõnade) mõjul innerveeritakse siseorganeid, häirub organismi normaalne reageering ja seetõttu pikeneb assotsiat- siooniaeg ning esineb motoorne reaktsioon afektiivsetele sõnadele.
34
Ka Postman ja Bruner (1948) leidsid, et tähendusega (emotsio- geensed) sõnad põhjustasid katsealustel pikema reaktsiooniaja kui neutraalsed sõnad, mida nad seletasid stuvõtumehhanismi seletiiv- susega, iseäranis kaitsemehhanismiga (organismi püüdlusega eemale hoida stiimulitest, mis kannavad kahjulikku informatsiooni).
Montonen (1983) märgib, e. Jungi järgi seisab hämmastavate ja äraolevate reaktsioonide põhjus selles, et stiimulsõna puudutab min
git konflikti katseisiku elus ja sellega seoses emotsionaalseid häireid (komplekse).
Küsimustiku andmete statistilisel analüüsil selgus (tõenäosusega 0,99), et haiguse pärast kannatavad kõige rohkem need isikud, keda häirib nahalõõve ja keda segab sügelemine (vt. joonis 1 ). Kuid peale nimetatud sotsiaalse ja füüsilise faktori avaldab mõju veel hulk sotsiaalset laadi mõjureid, nagu mure, et haigus võib korduda järglast ei, et kaasinimesed väldivad teda nakatumise kartuses ja seetõttu on probleemiks ka riiete valik (et varjata löövet), häirib paljalt olek teiste inimeste seas, samuti avaldavad mõju probleemid, mis seotud perekonnaeluga ja haiguse kordumise kartus (tavaliselt on haiged haiguse sagedase kordumise võimalusest teadlikud).
Haige üldisele erutuvusele avaldavad kõige tugevamat mõju (tõenäosusega 0,99) 2 faktorit: üldine erutuvus on suurem maa
elanikel ja neil, keda lööve rohkem häirib (vt. joonis 2).
Statistilisel analüüsil (tõenäosusega 0,99) selgus, et hea raviefekt esineb neil isikuil, kelle haigus ei ole muutunud krooniliseks, kes otsivad lahendust konfliktis (siin peaks arvama, et need inimesed ta
havad end teadlikult ravida ja peavad lugu ka tervislikest eluviisidest, tervislikust toitumisest jne., ei oota passiivselt abi ainult ravimitest) ja noorematel isikutel.
35
