TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND
Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
Kerli Tolk
VASTUTUST VÄLISTAVATE JA PIIRAVATE TÜÜPTINGIMUSTE KEHTIVUS PILVETEENUSE OSUTAMISEL SÕLMITAVATES
LEPINGUTES
Magistritöö
Juhendaja prof. Irene Kull
Tartu 2014
2
Sisukord
Sissejuhatus ... 3
1. Pilveteenuse osutaja kohustused ... 9
1.1. Pilveteenuse osutaja kohustuste allikad ... 9
1.2. Teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise kohustus ... 11
1.3. Teenuse turvalisuse ja andmete terviklikkuse tagamise kohustus ... 17
2. Pilveteenuse osutaja vastutust välistavate tingimuste kontroll ... 24
2.1. Kohaldatava õiguse valik ... 24
2.2. Tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamine ... 28
3. Vastutust välistavad ja piiravad lepingutingimused sõltuvalt rikkumise liigist ... 35
3.1. Üldised vastutust välistavad ja piiravad tingimused ... 35
3.2. Vastutuse välistamine teenuse kättesaadavuse rikkumise korral ... 39
3.3. Vastutuse välistamine turvalisuse ja terviklikkuse kohustuse rikkumise korral ... 41
3.4. Lubatud vastutuse piiramine ... 45
4. Vastutuse summaarsed piirangud ja hüvitise asendamine teenuse kasutamise krediidiga ... ... 47
4.1. Hüvitise ulatusele ja nõude esitamisele seatud piirangute kehtivus ... 47
4.2. Teenuse kättesaadavuse kohustuse rikkumise hüvitamine teenuse kasutamise krediidiga kui ebamõistlikult kahjustav tingimus ... 50
Kokkuvõte ... 56
Validity of exclusion and limitation on liability clauses in cloud computing contracts (summary) ... 61
Kasutatud allikad ... 67
Kasutatud kirjandus ... 67
Muud allikad ... 68
Normatiivaktid ... 70
Kohtupraktika ... 70
Pilveteenuse pakkujate lepingutingimused ... 70
Pilveteenuse kättesaadavuse näitajad ... 71
3
Sissejuhatus
Pilveteenus on Interneti-põhine teenus, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu igal pool ja igal hetkel tarkvarale, ressurssidele ja informatsioonile, mida hoitakse mujal ja hallatakse kellegi teise poolt.1 See tähendab, et kasutajale ei kuulu tarkvara ega muid ressursse, vaid teenuse pakkuja võimaldab tasu2 eest kasutajale ligipääsu Interneti kaudu lepingu esemeks olevale teenusele.3 Pilveteenuse pakkuja all mõeldakse käesolevas töös ettevõtjaid, kes pilveteenust pakuvad ning teenus tähistab pakutavat teenust.
Töös uuritakse pilveteenuse osutaja poolt vastutusele seatavaid piiranguid pilveteenuse osutamisel sõlmitavates lepingutes ning analüüsitakse selliste tingimuste õiguspärasust.
Pilveteenuse osutajad seavad ka muid piiranguid nende vastu esitatavatele nõuetele, mida samuti töös uuritakse kui võimalikke kasutajale kahjulikke tingimusi oma nõude maksmapanekul. Pilveteenuse osutamine on võrdlemisi uus teenus, mistõttu on sõlmitavates lepingutes õiguslikke probleeme, mis vajavad lähemat uurimist. Samuti võib teenuse uudsuse tõttu olla keeruline leida kohaldatavat seadust ning norme, mille alla pilveteenus paigutada.
Käesolevas töö ei tegeleta kohaldatava seaduse leidmisega olukorras, kus lepingus esineb välismaine element. Töö on suunatud lepingupoolte kohustuste kindlakstegemisele ja nende sisu selgitamisele ning vastutuse ja õiguskaitsevahendite kohta käivate piirangute analüüsile juhul, kui lepingule kohaldatakse Eesti õigust.
Pilveteenuse osutamisel sõlmitavad lepingud on tüüptingimustega lepingud võlaõigusseaduse4 (edaspidi VÕS) § 35 lg 1 mõttes. Tingimused on koostatud teenuse osutaja poolt, mis tähendab, et lepingust tulenevad õigused ja kohustused võivad olla ebaproportsionaalselt teenuse osutajat soodustavad ja seega kasutajat kahjustavad. Üheks silmatorkavamaks probleemiks võib nimetada vastutuse liigset piiramist teenuse osutaja poolt. Vastutus üritatakse välistada võimalikult suurel määral ning lisaks sellele piiratakse kahju hüvitamise nõuet ning muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Pilveteenuse osutaja poolset vastutuse piiramist on probleemina välja toodud, kuid valdavalt on seda käsitletud üldiselt, mainides, et
1 C. Pham. E-Discovery in the Cloud Era: What’s a Litigant To Do? - Hastings Science and Technology Law Journal, vol 5, 2013, p. 142.
2 Autori märkus: tasu pilveteenuse kasutamise eest võib olla ka mitterahaline, seega on töös läbivalt vajalik täpsustus, kui silmas peetakse rahalise tasuta pakutavat teenust. Mitterahaline tasumine võib toimuda, kui teenuse kasutaja annab teenuse osutajale loa oma andmete edasiseks töötlemiseks või kui kasutajale edastatakse kontekstuaalset reklaami. Vt C. Millard. Cloud Computing Law. Oxford University Press 2013, p. 45.
3 C. Pham, op. cit., p. 144.
4 Võlaõigusseadus. – RT RT I 2001, 81, 487; RT I, 29.11.2013, 4.
4
tegemist võib olla tingimustega, mis ei pruugi kohalike seaduste alusel kehtima jääda5. Käesoleva töö autorile teadaolevalt ei ole pilveteenuse osutamisel sõlmitavaid lepinguid erialases kirjanduses Eesti õiguse kontekstis käsitletud.
Pilveteenuse puhul on tegemist teenusega, mille osakaal aastatega suureneb6. Olukorras, kus lepingutingimused määratakse teenuse pakkuja poolt, võib tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel osutuda ebaõiglaselt kahjustavaks. Direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta7(edaspidi elektroonilise kaubanduse direktiiv) on tekitanud liikmesriikides segadust vastutusele kohaldatavate erandite suhtes.8 Nimelt leitakse ühelt poolt, et uusi teenuseid ei tuleks lisada erandite hulka, mida käsitlevad elektroonilise kaubanduse direktiivi artiklid 12-14, samas kui teised leiavad, et teenused tuleks lisada artiklites nimetatud teenuste hulka. 9 Elektroonilise kaubanduse direktiivi artiklid on üle võetud Eesti õigusesse infoühiskonna teenuse seaduse10 (edaspidi InfoTS) §-des 8-10. Kuigi käesolevas töös nimetatud sätete sisu ei analüüsita, näitab eelnev, et pilveteenuste pakkumisega seonduvat ei ole lihtne paigutada olemasoleva regulatsiooni alla. Probleemi aktuaalsust väljendab lisaks see, et käsil on pilveteenuse lepingu mudeltingimuste väljatöötamine, kus on välja toodud ning probleemse aspektina nimetatud muu hulgas teenuse osutamisega kaasnevat vastutust ja võimalikku kahju hüvitamist.11 Seega on esitatud probleem aktuaalne, kuna teemat ei ole käsitletud Eesti erialases kirjanduses ning ka välismaises kirjanduses on vastutust puudutavat käsitletud vähesel määral, ent probleemi olemasolu on nenditud.
Pilveteenuse tüüpe on kolm: tarkvara kui teenus (edaspidi SaaS – software as a service), platvorm kui teenus (edaspidi PaaS – platform as a service) ja infrastruktuur kui teenus (edaspidi IaaS – infrastructure as a service). Erinevus nende tüüpide vahel seisneb kasutajale võimaldatavas kontrollis teenuse üle. SaaS puhul on kasutaja kontroll minimaalne või puudub üldse, see tähendab, et kasutajal ei ole võimalust mõjutada pilves toimuvat, tal on üksnes
5 W. Kuan Hon, C. Millard, I. Walden. Negotiating Cloud Contracts: Looking at Clouds from Both Sides Now.
Stanford Technology Law Review, vol 16, no 1, 2012, p. 81.
6 IDC Worldwide Cloud Systems Management Software 2014–2018 Forecast. 2014. Available:
http://www.idc.com/getdoc.jsp?containerId=247607. 01.05.2014.
7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 8. juuni 2000. a direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. - ELT L 178/01, 17.07.2000, lk 399-414.
8 European Commission. Commission Staff Working Document. Accompanying the document Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. 2012, p. 23. Available: http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=SWD:2012:0271:FIN:EN:PDF. 02.05.2014.
9 Ibid., p. 24.
10 Infoühiskonna teenuse seadus. – RT I 2004, 29, 191; RT I, 06.01.2011, 12.
11 European Commision. Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. Unleashing the Potential of Cloud Computing in Europe, p. 5. Available: http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0529:FIN:EN:PDF. 02.05.2014.
5
kasutamise õigus (nt e-mail, otsingubaasid).12 PaaS tüüpi pilve puhul on kasutajal suurem kontroll – kasutaja saab installeerida, seadistada ja kohandada enda tarkvara rakendusi pilves ja luua uusi rakendusi –, kuid kasutaja ei saa kontrollida teenuse pakkuja serverites, operatsioonisüsteemides jmt toimuvat.13 Kõige rohkem kontrolli teenuse üle on kasutajatel IaaS mudeli puhul, kus kasutaja üürib ligipääsu teenusepakkuja serveritele, riistvarale ja võib nendele integreerida enda kohandatud operatsioonisüsteemi ja tarkvara. Selle mudeli puhul on teenuse pakkujal kontroll pilve infrastruktuuri üle, kuid kasutajal operatsioonisüsteemi ja tarkvara üle, st pakkuja vastutab pilve baasi töötamise eest ning klient on vastutav operatsioonisüsteemi säilitamise, uuendamise jmt eest, tagamaks pilve töötamise.14 Kontrolli ulatus võib sõltuda ka teenusepakkujatest, kuid üldine kontrolli tase, mis kasutajatele erinevate mudelite puhul võimaldatakse, on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Sellest tuleneb ka probleem andmete turvalisuse tagamiseks – kasutajatel on tihti üksnes ligipääs oma andmetele, neil ei ole kontrolli operatsioonisüsteemi või andmete hoiustamise koha üle, üksnes IaaS mudeli puhul on kasutajal kontroll andmete ja operatsioonisüsteemi üle.15 Kuna kontroll teenuse üle on erinev ning seega ka kasutaja võimalused turvalisuse ja oma andmete säilitamiseks, ei tohi kõiki tingimusi hinnata samal alusel, vaid peab arvesse võtma teenuse tüüpi ning sellest tingitult ei pruugi alati teenuse osutaja vastutav olla.16
Pilveteenuse osutamisel sõlmitavad lepingud on ühest küljest küllaltki standardsed, teisalt võivad aga erinevate teenusepakkujate puhul suuresti erineda. Erisused on enamasti selgitatavad teenuse tüübist tulenevate erisustega ja teenuse sihtgrupiga.17 Lepinguid võib leida üsna lühikesi ja üldiseid, kuid ka pikki ja keerulisi. Paljud lepingud koosnevad mitmest dokumendist, näiteks lisanduvad üldistele tingimustele eraldi dokumendid teenuse osutamise taseme (edasipidi SLA – service level agreement), privaatsuspoliitika ja aktsepteeritava kasutamise poliitika kohta. Teenuse üldtingimustest võib leida sätted teenuse ulatuse, poolte õiguste ja kohustuste, vastutuse, kohaldatava õiguse ja lepingu lõpetamise kohta. SLA kirjeldab teenuse kasutamise kättesaadavuse taset, milline teenuse kättesaadavuse tase garanteeritakse, samuti võivad siin sisalduda tingimused, mis puudutavad teenuse eest tasumist ning teenuse mittekättesaadavuse korral hüvitist. Privaatsuspoliitika puudutab sätteid andmekaitse ja andmete töötlemise kohta, lisaks võib leida punkte isikuandmete turvalisuse tagamisest. Aktsepteeritava kasutamise poliitika kirjeldab, millisel viisil on teenuse
12 C. Pham, op. cit., p. 146.
13 Ibid., p. 147.
14 Ibid., p. 148.
15 Ibid., p. 159.
16 C. Millard, op. cit., p. 28.
17 Ibid., p. 39.
6
kasutamine lubatud ning milline kasutamine on keelatud. Nimetatud punktid ei ole erinevate teenuse osutajate vahel alati eelnevalt kirjeldatud viisil jagatud, kuid töö kirjutamise käigus läbi töötatud tüüptingimustes on kirjeldatud jaotus valdav. Pilveteenuse lepingu all mõeldakse käesolevas töös teenuse osutaja poolt sätestatud tingimusi ning erinevaid dokumente, millega teenuse osutamine seotud on.
Pilveteenuse lepingute sõlmimisel ei toimu üldjuhul eraldi läbirääkimisi lepingutingimuste osas, läbirääkimised võivad toimuda vaid siis, kui teiseks pooleks on riik või väga suur ettevõtja, mistõttu on läbirääkimine pigem erandlik.18 Valdavalt läbirääkimisi ei toimu ning käesolevas töös käsitletakse lepinguid, mida eraldi läbi ei räägita ja mille kasutajateks on tarbijad ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Pilveteenuse lepingu sõlmimine on tehtud väga lihtsaks ja mugavaks, mistõttu kasutajad ei pruugi pidada oluliseks pöörata piisavalt tähelepanu lepingutingimustele, millega nad nõustuvad. Suurema mõjuga ettevõtjatel on reeglina eelnev võimalus läbirääkimisteks ja sellisel juhul on enim läbiräägitavateks tingimusteks SLA-s sätestatud ning privaatsust ja turvalisust puudutavad tingimused. 19 Üritades sätestada minimaalseid privaatsuse ja turvalisuse tingimusi või sätestades, et teenuse osutaja ei taga neid üldse, on tegemist ka vastutust puudutava probleemiga, kuna kohustus välistatakse koos vastutuse välistamisega.
Paljud pilveteenuse osutajad määravad tingimusteks kindlaks ka kohaldatava õiguse, milleks on enamasti pilveteenuse osutaja peamise tegevuskoha riigi õigus, kuid mõningatel juhtudel võib kohaldatava õiguse valik sõltuda ka kasutaja asukohast.20 Käesolevas töös ei peatuta pilveteenuse lepingut puudutavatel teistel probleemidel nagu lepingutingimuste muutmine või lepingu lõpetamine.
Pilveteenuse kasutamise eesmärke on sõltuvalt kasutajast erinevaid. Tarbijad saavad pilveteenuseid kasutada andmete salvestamiseks (näiteks piltide hoiustamine või e-maili kasutamine) ning tarkvaraga seonduvalt. Ettevõtjad saavad kasutada pilveteenuseid, et pidada ettevõttesiseseid andmekeskuseid, lisaks saab kasutada küsitluskeskkondi tarbijate eelistuste teadasaamiseks, selle asemel, et ise vastav keskkond luua.21 Seega aitab pilveteenuste kasutamine hoida kokku ettevõtjal tekkivaid kulusid. Pilveteenuse osutamise paremaks muutmiseks on Euroopa komisjon teinud ettepanekuid teenuse toimimise parandamiseks,
18 W. Kuan Hon, C. Millard, I. Walden, op. cit., p. 89.
19 C. Millard, op. cit., p. 33.
20 S. Bradshaw, C. Millard, I. Walden. Contracts for Clouds: Comparison and Analysis of the Terms and Conditions of Cloud Computing Services. Queen Mary University of London, School of Law. Legal Studies Research Paper No. 63/2010, p. 17.
21 European Commission. Unleashing the potential of cloud computing in Europe, op. cit., p. 4.
7
suurema turvalisuse tagamiseks, kasutajasõbralikumate teenuste pakkumiseks ning uutel teenuste tekkimiseks kiiresti, odavalt ja paindlikult.22
Käesoleva töö eesmärk on teha selgeks, millises ulatuses on pilveteenuse osutaja vastutuse piiramine õiguspärane ning millised vastutust välistavad ja kahju hüvitamist piiravad tingimused võiksid olla Eesti õiguse mõttes tühised. Pilveteenuse osutamise lepingud ei ole leidnud vastutuse kontekstis laiemat uurimist ning nagu eelnevalt mainitud, on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. Kuna ühe probleemina on välja toodud vastutust piiravaid tüüptingimusi, on kohane analüüsida nende kehtivust Eesti õiguse kontekstis.
Seeläbi saab välja selgitada, milline vastutuse piiramine on, arvestades poolte õigusi ja kohustusi, lubatud ning millised vastutuse välistamise olukorrad ei pruugi kehtima jääda. Töö hüpoteesiks on, et pilveteenuse osutajad välistavad lepingutes vastutust rohkem kui lubatud ning seetõttu ei ole vastutust välistavad tingimused kehtivad tüüptingimuste regulatsiooni alusel. Samuti on töö hüpoteesiks, et ka vastutust piiravad piirangud, mis takistavad kasutajal oma nõude maksmapanekut, ei ole tüüptingimuste regulatsiooni alusel kehtivad.
Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb pilveteenuse osutaja kohustusi.
Pilveteenuse osutamise lepingud võivad olla küllaltki napisõnalised ning tihti ei ole seal selgelt välja toodud teenuse osutaja kohustusi. Vastutuse eelduseks on kohustuse rikkumine ning seega on oluline teha selgeks, millised on teenuse osutaja olulisemad kohustused, mille rikkumise tõttu võib teenuse kasutajal tekkida huvi õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
Esimeses peatükis selgitatakse esmalt, millisest regulatsioonist võib Eesti õiguses leida pilveteenuse osutaja kohustused ja millistest allikatest veel teenuse osutaja kohustused tuleneda võivad. Selgitatakse ka teenuse osutaja kohustuste sisu, lähtudes nii seaduses sätestatust kui lepingu sisust, eesmärgist ja erinevatest lepingutingimustest.
Teises peatükis analüüsitakse, milline õigus kuuluks pilveteenuse osutamisel kohaldamisele ning kas oleks võimalik kohaldada Euroopa ühise müügiõiguse regulatsiooni. Lisaks peatutakse tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamisel pilveteenuse lepingust leitavatele tingimustele, hindamaks, kas tingimus on saanud lepingu osaks ja kas tingimus võib olla tühine.
Kolmandas peatükis uuritakse, milliseid tingimusi võib kohata üldiselt vastutuse piiramisel ja välistamisel Samuti käsitletakse vastutust välistavaid tingimusi lähtuvalt teenuse osutaja
22 Ibid., p. 5.
8
olulisematest kohustustest ning nende kehtivust tüüptingimuste regulatsiooni alusel. Seejärel peatutakse küsimusel, millises ulatuses on vastutuse välistamine tüüptingimuste puhul lubatud.
Töö neljandas peatükis uuritakse, millised on vastutuse ulatusele seatud piirangud. Esmalt vaadatakse, millises ulatuses vastutust piiratakse ning milliseid piiranguid nõude esitamisele veel seatakse. Teiseks analüüsitakse teenuse krediidiga hüvitamist, mis on teenuse osutaja poolt ainukeseks hüvitamise vahendiks teenuse kättesaadavuse kohustuse rikkumise korral.
Vastavaid tingimusi analüüsitakse samuti lähtuvalt tüüptingimuste regulatsioonist ning tingimuste kehtivuskontrolli kohaldamisest.
Käesoleva töö kirjutamisel on lähtutud Eesti seadusandlusest selgitamaks, kuidas pilveteenus paigutub Eesti õigusesse ning kuidas tõlgendada pilveteenuse osutamisel sõlmitavaid lepinguid kohaliku regulatsiooni alusel, lähtudes eelkõige tüüptingimuste regulatsioonist VÕS-is. Kuna Eestis ei ole pilveteenuse lepinguid erialases kirjanduses käsitletud, on kasutatud inglisekeelseid artikleid, mis analüüsivad pilveteenuse lepinguid ning nendes sisalduvaid probleemseid tingimusi. Oluline osakaal on olnud ka Euroopa Komisjoni poolt koostatud töödokumentidel ning Queen Mary University of London’i Cloud Legal Project’i raames läbi viidud uuringutel ja järeldustel. Samuti on töös pilveteenuse riskide hindamisel kasutatud Euroopa Arvutivõrkude ja Informatsiooni Turvalisuse Agentuuri (edaspidi ENISA – European Union Agency forNetwork and Information Security) poolt läbi viidud uuringuid.
Konkreetsete näidete toomiseks lepingutingimustest on kasutatud pilveteenuse osutamisel sõlmitavate lepingute tüüptingimusi, mis on olnud vabalt ligipääsetavad teenuse osutaja veebikeskkonnas. Lepingutingimuste valimisel on pööratud tähelepanu erinevate tingimuste leidmisele, mis lepingutes ette võivad tulla. Sellega näidatakse ka teenusepakkujate erinevaid lähenemisviise. Teenuse osutajate valimisel ei ole seatud geograafilisi piiranguid, kuid valdavalt on valitud teenusepakkujad seadusloome sarnasuse tõttu Euroopa Liidu liikmesriikidest, sh Eestist. Lepingutingimusi on sisustatud seadusest tulenevate põhimõtete ja eesmärkide kaudu.
9
1. Pilveteenuse osutaja kohustused
1.1. Pilveteenuse osutaja kohustuste allikad
Pilveteenuse osutamisest tulenevate kohustuste kindlakstegemiseks on vaja esmalt selgitada, millise regulatsiooni alla pilveteenus Eesti õiguse mõttes paigutuda võiks. Pilveteenuse osutamisel sõlmitavad lepingud on koostatud teenuse osutajate poolt ning nendes ei ole välja kujunenud teenuse osutaja kohustusi reguleerivat traditsioonilist jaotust. Kui teenuse osutamise tingimustes ka on vastav peatükk, võib sealt leida üldsõnalise tingimuse, mille kohaselt kohustub teenuse osutaja osutama vastavat teenust. Teenuse enda kirjeldus on reeglina üldsõnaline, küll on aga üksikasjalik loetelu, milles esitatakse asjaolud ja olukorrad, mille eest on teenuse osutaja vastutus välistatud.
VÕS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 23 lg 1 sätestab (p-des 1-4), et kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist, poolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Nagu eelnevalt mainitud, ei too pilveteenuse osutajad lepingutes selgelt välja, millised on nende kohustused teenuse osutamisel. Sellest tulenevalt peab teenuse osutaja kohustuste kindlakstegemisel lähtuma VÕS § 23 lg-s 1 sätestatud juhistest, pidades silmas nii seadusest tulenevaid kohustusi kui lepingu olemust ja eesmärki.
A. Cunningham ja C. Reed on arutlenud, millena pilveteenust käsitleda – kas tegemist on teenuse, kauba või sui generis seguga eelnevast kahest?23 Pilveteenuse olemuse vähene teadmine on vahel viinud ka selleni, et pilveteenuse lepinguid käsitletakse kui tarkvara litsentsilepinguid või tehnoloogia müügilepinguid, mitte kui teenuse osutamise lepinguid.24 Pilveteenuse (eelkõige SaaS-tüübi) puhul ei toimu omandiõiguse üleandmist ning samuti ei ole tegemist litsentsilepinguga, mistõttu on seda raske käsitleda kaubana.25 Kuna ei toimu omandi üleandmist, ei ole tegemist müügilepinguga. Pilveteenuse puhul võimaldab teenuse osutaja kasutajal kasutada teenuse osutaja poolt eelnevalt välja töötatud keskkonda. Üldine eeldus ning valdav käsitlus on pilveteenus kui teenus ning sellest lähtub ka käesoleva töö
23 A. Cunningham, C. Reed. Caveat Consumer? – Consumer Protection and Cloud Computing Part 1 – Issues of Definition in the Cloud. Queen Mary School of Law Legal Studies Research Paper No. 130/2013, January 18, 2013, p. 27.
24 C. Millard, op. cit., p. 34.
25 A. Cunningham, C. Reed. Part 1, pp. 27-28.
10
autor. Samuti on A. Cunningham ja C. Reed lähtunud eeldusest, et pilveteenust tuleks vaadelda kui teenust.26
Infoühiskonna teenuse seaduse § 2 p 1 sätestab infoühiskonna teenuse mõiste: „teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus“. Pilveteenust osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames ning teenuse saamiseks sõlmib kasutaja lepingu. Sõltumata teenuse tüübist, toimub pilveteenuse käigus andmete töötlemine. Seega vastab pilveteenus infoühiskonna teenuse mõistele InfoTS § 2 p 1 mõttes.
Infoühiskonna teenuse seadus sätestab vastutuse piirangud teatud tüüpi teenuste osutamise puhuks, kuid seaduses ei ole nimetatud, millised on teenuse osutaja kohustused. InfoTS § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldata InfoTS-i infoühiskonna teenusega seonduvatele küsimustele, mis on reguleeritud elektroonilise side seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja meediateenuste seadusega. Järelikult kohaldatakse InfoTS-i nimetatud seadustega reguleerimata ulatuses ja InfoTS regulatsioon ei ole ammendav. InfoTS § 1 lg 1 kohaselt sätestab seadus nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Sellest tulenevalt ei reguleeri infoühiskonna teenuse seadus teenuse osutaja kohustusi. Elektroonilise side seaduse27 (edaspidi ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenuseks teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus. Ka pilveteenust võib vaadelda kui elektroonilise side teenust ning selle põhjal saab otsida pilveteenuse osutaja kohustusi ESS-st.
ESS § 87 sätestab sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ja sideteenuse kvaliteedi. Käesoleva töö eesmärgist lähtuvalt võib olulisemate teenuse osutamise põhimõtete ja eesmärkidena tuua ESS § 87 lg 1 p-d 1, 2, 3, 7. Nimetatud punktide kohaselt tuleb tagada sidevõrgu toimimise turvalisus, säilitada selle terviklikkus, tagada edastatud või talletatud teabe kaitse ning tagada sideteenuse kvaliteet. Sellest lähtuvalt võib pidada neid pilveteenuse osutaja peamisteks kohustusteks ning järgnevates alapeatükkides selgitatakse nende
26 Ibid., p. 29.
27 Elektroonilise side seadus. – RT I 2004, 87, 593; RT I 05.07.2013,3.
11
kohustuste sisu lähemalt. Pilveteenuse lepingutes ei ole neid kohustusi tihti sõnaselgelt sätestatud, mistõttu analüüsitakse nende kohustuste sisu tõlgendades koosmõjus seadust, pilveteenuse osutamise lepingut ja sellest tuleneda võivaid eripärasid.
1.2.Teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise kohustus
Tänapäeval on Internet ning selle kaudu osutatavad teenused ettevõtjate jaoks oluline osa igapäevasest tegevusest, ilma milleta on ettevõttega seotud teenuseid keeruline ette kujutada.
Nimetatu hulka võib arvata nii tavapärase suhtluse meili teel kui erinevate tarkvara või andmete hoiustamise pilveteenuse kasutamise abil, lihtsustades märkimisväärselt ettevõtte toimimist. Ettevõtjad kasutavad pilveteenuseid vähendamaks kulutusi, mida nad peaksid tegema vastava tarkvara või lahenduse omandamisel ja haldamisel. Tegemist on efektiivse viisiga, kuidas ettevõtja saab osutada enda pakutavaid teenused paremini. A. Cunningham’i ja C. Reed’i kohaselt pakub pilveteenus kasutajate jaoks suurt tehnoloogilist tulu, kuna teenust kasutades on võimalik kasutada andmete varundamist suuremas ulatuses väiksemate kulutustega ja saavutada tehniline jõud (processing power), mis ettevõtjale endale muidu jõuetekohane ei ole.28 Samasugune roll on pilveteenustel tavatarbijate jaoks, kes kasutavad elektrooniliseks kirjavahetuseks pilveteenusel põhinevaid keskkondi või hoiustavad lisakoopiaid pilves. Sellest tulenevalt on oluline, et teenus oleks kättesaadav kogu aeg.
Takistused teenuse osutamises võivad põhjustada kasutajale juba lühiajalisena märkimisväärset kahju, kuid teiselt poolt kahjustavad tõrked ja takistused ka teenuse osutaja mainet.
Kättesaadavus hõlmab osaliselt ka kvaliteedi tagamise kohustuse, kuivõrd reeglina lubatakse kindla kvaliteediga teenuse kättesaadavust. Pilveteenuse lepingu kõige olulisemateks tingimusteks võib pidada teenuse kättesaadavuse ja selle kvaliteedi tagamist puudutavaid õigusi ja kohustusi. H. B. Wolfe on rõhutanud, et pilveteenuse lepingus peab sätestama teenuse kättesaadavuse määra ning kohustuse rikkumise tagajärgede hüvitamise korra ja ulatuse.29 Samal seisukohal on ka käesoleva töö autor: vastasel juhul on kasutajal keeruline selgeks teha, millal on lepingu rikkumine toimunud ja tekkinud õigus kasutada sellest
28 A. Cunningham, C. Reed. Part 1, p. 8.
29 H. B. Wolfe. Cloud Computing: The Emperor’s New Clothes of IT. Proceedings of Informing Science & IT Education Conference (InSITE) 2011, p. 604. Available:
http://proceedings.informingscience.org/InSITE2011/InSITE11p599-608Wolfe281.pdf. 04.05.2014.
12
tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sätestades teenuse kättesaadavuse määra, on kasutaja jaoks tagatud selgus teenuse ühe olulisema osa suhtes.
Teenuse kättesaadavus on enamasti reguleeritud SLA-s sisalduvates tingimustes, mis on pilveteenuse osutamise seisukohalt oluline osa lepingust, kuna sellega paneb teenuse osutaja paika teenuse kättesaadavuse parameetrid. Kasutaja jaoks on oluline, et SLA-st selguks, kuidas teenuse osutaja otsustab, kas teenuse kättesaadavuse lubatud tase on saavutatud, kes kättesaadavuse mõõtmise eest vastutab ning millised erandid teenuse kättesaadavuse taseme hindamise juures kehtivad.30 Tihti on teenuse osutajad sidunud rikkumise hindamise ja kahju hüvitamise just SLA-s sätestatuga31, mistõttu on vajalik teada, kuidas otsustatakse, kas rikkumine on toimunud. Teenuse kättesaadavust puudutavate tingimuste lugemisel võib jääda tähelepanuta, et teenuse kättesaadavus tagatakse küll 100%-liselt, kuid selle hulka ei arvestata neid kättesaadavuse piiranguid, mille tegemise õigus tingimustega endale jäetakse. Näiteks jäetakse õigus kättesaadavust piirata hooldustööde tegemise ajal. Kättesaadavust ei tagata ka juhul, kui on tekkinud takistused kolmandate osapoolte tegude tagajärjel nagu tarkvaraviirused ja serveri rünnakud.32 SLA peab olema jõustatav, see tähendab, et teenuse osutaja peab suutma tagada lubatud teenuse kättesaadavuse kvaliteedi, säilitama kättesaadavuse hindamistulemused33 ning seal peavad sisalduma õiguskaitsevahendid, mida kasutada, kui teenus ei vasta SLA-s sätestatud tingimustele.34
Reeglina antakse lepingu tekstis definitsioon, mida konkreetse lepingu puhul teenuseks loetakse. Kui lepingus on lahti seletatud, milliseid teenuseid lepingu alusel pakutakse, siis on nende osutamine poole kohustuseks VÕS § 23 lg 1 järgi. Võlaõigusseadus eristab teenuse osutamise lepingutena käsunduslepingut ja töövõtulepingut. Otsustamaks, kumma lepinguna pilveteenuse osutamise lepinguid käsitleda, tuleb kohaldada täiendavalt VÕS §-s 24 sätestatut, kuivõrd töö autor leiab, et ilma täiendava analüüsita on keeruline otsustada, millise lepingu tingimustele pilveteenuse osutamine vastab. Töö eesmärgiks ei ole kindlaks teha, kas pilveteenusele kohaldada käsundus- või töövõtulepingusätteid, millest lähtuvalt ei peatuta kohustuste sisu tõlgendamisel VÕS § 24 järgi pikemalt. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping
30 A. Geyer, M. McLellan. Strategies for Evaluating Cloud Computing Agreements. Bloomberg Law Reports Technology Law, June 27, 2011, p. 1.
31 Aruba Cloud Computing SLA, p 6.1. Available:
http://www.arubacloud.com/documents/SLA_Aruba_Cloud_Computing.pdf. 30.04.2014.
32 C. Millard, op. cit., p. 63.
33 Cloud Computing Service Level Agreements. Exploitation of Research Results. June 2013, p. 6. Available:
http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/dae/document.cfm?doc_id=2496. 04.05.2014.
34 Th. J. Trappler. If It’s in the Cloud, Get It on Paper: Cloud Computing Contract Issues. Educause Quaterly Magazine, Volume 33, Number 2, 2010, p. 3. Available: http://www.educause.edu/ero/article/if-its-cloud-get-it- paper-cloud-computing-contract-issues. 02.05.2014.
13
pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 77 lg 1 järgi peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga. Autor leiab, et sellest tulenevalt saab lugeda teenuse osutaja kohustuseks teenuse osutamise ehk teenuse kättesaadavaks tegemise vastavalt teenuse kirjeldusele. Seejuures peab teenuse osutamine vastama lepingus või seaduses sätestatud kvaliteedile, nende puudumisel vähemalt keskmisele kvaliteedile. Tegemist on teenuse sisuks oleva põhikohustusega, millest sõltub kasutaja huvi teenuse kasutamise vastu.
Näiteks Pipedrive’i poolt osutatava teenuse kasutustingimused 35 sisaldavad lepingus kasutatavate terminite definitsioone p-s 1. Vastavalt lepingule defineeritakse teenust kui kliendisuhte haldamise ja müügi jälgimise teenust, mille teenuse osutaja teeb kasutajale kättesaadavaks veebilehel online’is. Punktis 10.1 täpsustatakse, milles teenuse osutamine seisneb: kasutaja saab andmeid salvestada, hoiustada ja organiseerida, koostada müügitoru36, lisada müügitorusse tehingut puudutavaid etappe, jälgida muutusi ning lisada ülesandeid.
Eelneva põhjal on Pipedrive’i peamiseks kohustuseks võimaldada kasutajal nimetatud funktsioonide kasutamine. Kohustuse täitmiseks on vajalik, et teenus oleks kasutajale tõrgeteta kättesaadav. Teenuse kasutamise eesmärgiks on järelikult müügietappide jälgimise kaudu müügi tõhusam teostamine ja töökoormuse jaotamine ettevõtte siseselt. Kui müügitoru ei ole ettevõtja jaoks vajalikul hetkel kättesaadav, ei täida teenus kasutaja jaoks soovitud eesmärki ning tegemist on teenuse osutaja poolse põhikohustuse rikkumisega.
ESS § 96 lg 1 sätestab tingimused, mida leping peab kindlasti sisaldama. Käesoleva töö seisukohalt on oluline märkida, et nimetatud lõike punkti 6 järgi peab leping sisaldama ka sideteenusele esitatavaid kvaliteedinõudeid, sealhulgas teenuse kvaliteedi parameetreid, vastavalt ESS § 87 lõikele 2. ESS § 87 lg 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“37 (edaspidi määrus). Määruse § 3 lg 1 p 2 kohaselt peab sideettevõtja planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama sideteenuse osutamiseks kasutatavat sidevõrku nii, et sideteenus on
35 Pipedrive Teenuse tingimused („client relationship management and sales tracking services that the Applicable Supplier makes available to the Client online at the Web Site“). Available: https://www.pipedrive.com/et/terms- of-service. 27.04.2014.
36 Autori märkus: inglise keeles kasutatav termin on pipeline, mida Pipedrive on oma kodulehel tõlkinud kui müügitoru. Tegemist on tarkvararakendusega, mis võimaldab ettevõtjal kirja panna müügietapid ning jälgida, milline müügietapp on läbitud.
37 Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded. Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140. – RT I 2006, 31, 237; RT I, 03.07.2012,17.
14
minimaalselt häiritud elektrikatkestuste, sidevõrgu rikete, tarkvaraviiruste ning muude sidevõrku ja sideteenust häirivate tegurite esinemisel. Sama lõike punkti 3 kohaselt peab sideettevõtja valima hooldustööde ja mõõtmise sellise metoodika ja mahu, et oleks tagatud sideteenuse lepingus nimetatud, sideteenusele esitatavate kvaliteedinõuete täitmine.
Loetletud tingimuste sätestamine on oluline, kuna kvaliteedinõuete ja parameetrite alusel saab kindlaks teha, kas teenuse osutaja on oma kohustust rikkunud või mitte. Kättesaadavust defineeritakse lepingutes erinevalt ning sellest tõusetub küsimus, mida võib pidada kohustuse rikkumiseks ehk millist ajavahemikku, mil kasutaja ei saa teenust kasutada, võib pidada teenuse osutaja lepingulise kohustuse rikkumiseks, millest tekib teenuse kasutajal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Kui teenus ei ole kättesaadav, võib sellest ettevõtjale tekkida suur kahju, mistõttu on kättesaadavuse tagamine ja selle parameetrite kirjeldamine lepingus väga oluline.
Teenuse kättesaadavuse hulgast välistatakse tihti paljud olukorrad, mis kättesaadavust takistada võivad, näiteks teenuse kasutajast tingitud teod, planeeritud hooldustööd, millest on ette teatatud vähemalt 24 tundi, väljaspool teenuse osutaja kontrolli olevad asjaolud, nt force majeure ja internetikatkestused, kolmandate osapoolte teod.38 ESS § 98 sätestab sideteenuse osutamise piiramise tingimused. See tähendab, et teenust tohib piirata üksnes nimetatud juhtudel ning muu piiramine ei ole lubatud. ESS § 98 lg 1 kohaselt võib sideettevõtja lõppkasutajale teenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui „lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti, lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme, lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid, sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks, lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või piirang tuleneb seadusest“. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sideettevõtja sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Kui sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks, peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette. Seega tuleb ka pilveteenuse lepingu tingimuste puhul hinnata, kas välistatud olukorrad vastavad loetelus sätestatule.
38 C. Millard, op.cit., p. 63.
15
ArubaCloud on üks vähestest teenuse osutajatest, kelle tingimustes sisalduvad teenuse osutaja kohustused. ArubaCloud sätestab üldtingimuste39 p-s 6.1, et garanteerib kasutajale teenuse kasutamise „24/7/365“40 vastavalt SLA-le ja tehnilistele erisustele. SLA p 2 kohaselt sätestatakse, et ArubaCloud teeb omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku, et tagada kasutajale maksimaalne teenuse kättesaadavus. Sellele järgnevad erinevad parameetrid, mille alusel tagatakse kättesaadavus 100-99,95% ulatuses ning mittevastavus hüvitatakse vastavalt p-le 6 edasise krediidiga. SLA punktis 4 sätestatakse, et planeeritud hooldustöid ei arvestata kättesaadavuse tööaja hulka ning hooldustöödest teavitatakse 48 tundi enne tööde tegemist.
Seega on tegemist lühema teavitamisajaga kui näeb ette ESS § 98 lg 2. Kättesaadavuse kohustus on ka ainus, mille üldtingimuste vastava alapunkti alt leida võib. Selle kohustuse sätestamisele järgnevad teenuse osutaja vastutust välistavad tingimused.
Ka Elastichosts tingimustes41 on alapeatükk, mis viitab teenuse osutaja kohustustele, kuid kirjas on seal, et teenuse osutaja paigaldab, opereerib ja peab ülal teenuse infrastruktuuri.
Edasine peatüki alla kuuluv käib taas vastutuse välistamise kohta. SLA-s garanteeritakse hoiustatud andmete ja virtuaalserverite kättesaadavus 100%-liselt. Sellele järgneb tavapärane loetelu asjadest, mida kättesaadavuse hulka ei loeta.
UKFast sätestab tingimuste42 p-s 3.1, et teenust osutatakse vastavalt SLA-le. UKFast pilve puhul on kasutajal võimalik valida kahe SLA vahel, millest üks on standardne ja teine tagab kättesaadavuse ja probleemide lahendamise kiiruse suuremal määral lisatasu eest.43 Seega võib teenuse kasutaja, kellele on kättesaadavuse tagamine väga oluline, leida ka teenuse osutajaid, kus on võimalik valida erinevate tingimustega SLA-de vahel.
Teisalt leidub ka lepinguid, kus ei sisaldu kokkulepet selle kohta, milline on tagatav teenuse kättesaadavuse tase. Cloud Legal Project’i raames uuritud 31-st teenusepakkujast 15 ei andnud teenusele kindlat kättesaadavuse määra protsentuaalselt. Selle asemel toimub teenuse osutamine parimal võimalikul viisil (as is, best efforts) või on lepingupunktis kirjas, et teenuse osutamine võib seiskuda igal ajal.44 Siinkirjutaja leiab, et kuivõrd uuritud lepingutest rohkem kui pooled tagavad kättesaadavuse määra kindla protsendina, ei ole piisav, kui
39 Aruba Cloud Computing Service Supply Terms. Available:
http://www.arubacloud.com/documents/Aruba_Cloud_CGC.pdf. 30.04.2014.
40 ArubaCloud üldtingimuste p-s 1 on defineeritud „24/7/365“ tähise kasutamine ning see tähistab teenuse kättesaadavust 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, 365 päeva aastas.
41 Elastichosts Terms of Service, SLA & AUP. Available http://www.elastichosts.co.uk/cloud-servers/terms-of- service/. 02.05.2014.
42 UKFast Terms. Available: http://www.ukfast.co.uk/terms.html?tab=tandc&#setupoption. 02.05.2014.
43 UKFast Service Level Agreement. Available: http://www.ukfast.co.uk/service-level-agreement-cloud- hosting.html. 02.05.2014.
44 S. Bradshaw, C. Millard, I. Walden. Contracts for Clouds, p. 39.
16
teenuse osutaja sätestab kohustuse tagada teenuse kättesaadavuse „as is“ või „as available“ meetodil. Selliselt ei ole võimalik ka hinnata, millal on toimunud teenuse kättesaadavuses tõrge, mille tagajärjel saabub kasutajal õigus õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Rikkumise hindamiseks tuleb sellises olukorras pöörduda seaduses sätestatud parameetrite poole, kuid arvestades, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, peab teenuse osutaja tagama kasutajale võimalikult suure selguse teenusest ja selle osutamisega seotud kriteeriumitest.
Pipedrive’i tingimuste p-s 15.1 on sätestatud, et teenuse osutamine toimub nii nagu võimalik („as is“, „as available“), st kasutajale ei anta tagatist teenuse kättesaadavuse kohta. Samuti ei ole Pipedrive’i tingimustest võimalik välja lugeda, kuidas toimub teenuse kättesaadavuse hindamine ning millisel juhul võiks olla tegemist teenuse osutaja poolse rikkumisega.
Pipedrive’il puudub ka eraldi dokument või alapeatükk, mis reguleeriks kättesaadavust täpsemalt nagu eelnevalt nimetatud teenuse osutajate puhul. Pipedrive’i tingimuste p-s 15.2 sätestatakse, et teenuseosutaja ei garanteeri, et teenuse osutamisel ei teki katkestusi ega ilmnevate vigade parandamist, samuti ei garanteerita, et teenus või server, mis teenuse kättesaadavaks teeb, on vaba viirustest või muudest kahjustavatest teguritest. Selliselt ei vasta nimetatud tingimused nõuetele, mis tulenevad seadusest, kuna tingimustega ei anta mingisugust kindlust teenuse osutamise ja kättesaadavuse tagamise kohta.
Kättesaadavuse tagamise puudumine lepingust ei ole erandlik – ka Radicenter’i kasutustingimustes45 ei ole kirjas, kuidas ja millisel määral tagatakse teenuse kättesaadavus.
Tekib küsimus, kuidas hinnata sellise lepingu puhul teenuse osutaja kohustust ja selle võimalikku rikkumist. Pilveteenuse lepingu olemusest tulenevalt on teenuse osutajal sellegipoolest kohustus teenust osutada ning selle sisuks on võimaldada kasutajal teenust kasutada. Seega tuleb rikkumist sellisel juhul hinnata seaduse alusel. Töö autori arvates tuleks seaduse alusel teenuse kättesaadavuse tagamist hinnata ka siis, kui teenuse osutaja on sätestanud kättesaadavuse määra liiga madalana. Valdavalt on küll teenuse kättesaadavus tagatud kas ligikaudu 100%-liselt või ei ole kättesaadavust täpsemalt reguleeritud.
Võib öelda, et teenuse osutaja peamiseks kohustuseks on kättesaadavuse tagamine ning see peab toimuma teatud kvaliteedimääras. Kohustuse rikkumise hindamine on kasutaja jaoks lihtsam siis, kui teenuse osutaja poolt on paika pandud tagatav kättesaadavuse määr ning meetmed, kuidas seda hinnatakse. Teisalt tuleks sellisel juhul kontrollida, kas lepingus
45 Radicenter kasutustingimused. Kättesaadav:
https://www.radicenter.ee/files/public/kcfinder/files/Radicenter_kashytyshtingimyshed%281%29.pdf.
02.05.2014.
17
lubatav kvaliteet vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Seaduse poole tuleb pöörduda ka siis, kui teenuse osutaja ei sätesta lepingus üldse kättesaadavust puudutavaid tingimusi. Lisaks tuleb kättesaadavuse puhul pöörata tähelepanu sellele, mida ei loeta kättesaadavuse kohustuse rikkumise hulka, nt planeeritud hooldustööd. SLA puhul pakuvad teenuse osutajad mõnikord ka erinevaid tingimusi, sõltuvalt sellest, millist tasu on kasutaja nõus maksma.
1.3. Teenuse turvalisuse ja andmete terviklikkuse tagamise kohustus
Pilveteenuse kasutamise protsessis toimub andmete salvestamine ja töötlemine. Mida rohkem kasutajaid teenuse pakkujal on, seda rohkem on seal erinevaid andmeid ning seetõttu võivad ühe tõrke tulemusel olla kõigi kasutajate andmed ohus. ENISA on olulise riskina, mille esinemise tõenäosus ja mõju on samuti suured, välja toonud kasutajate andmete eraldatuses esineda võiva tõrke. Pilveteenusele on omased ühiskasutus ja jagatud ressursid. Sellest tulenevalt on suur oht, et üks kasutaja võib mõne tõrke tagajärjel pääseda ligi teise kasutaja andmetele või kui rünnak on tahtlik, võib tagajärjeks olla juurdepääs kõigi kasutajate andmetele. 46 H. B. Wolfe on tõdenud, et suuremad teenusepakkujad on häkkeritele väljakutsuvam ja suurema väärtusega sihtmärk.47 Murdes läbi teenusepakkuja süsteemidest, on võimalik saavutada ligipääs kõigi kasutajate andmetele. Tagajärjeks võivad olla väärtuslike või delikaatsete andmete kaotsiminek, maine kahjustamine ning tõrked teenuse kasutamises.48 Seega on turvalisuse tagamine teenuse kasutajate jaoks äärmiselt oluline.
Suur osa pilveteenuse osutajaid usub, et turvalisuse tagamine on kliendi kohustus. Teenuse osutajad peavad kasutajate jaoks olulisemaks teenuse kättesaadavust, võimalikult madalaid kulusid ja kasutamise käepärasust, kuid mitte turvalisust.49 Sellel võivad olla aga olulised tagajärjed, kuna kasutajad enamasti ei eelda, et turvalisuse tagamine peaks olema nende kohustus ning seega ei pööra sellele suuremat tähelepanu.50 ENISA on oma raportis leidnud,
46 ENISA. Cloud Computing. Benefits, Risks and Recommendations for Information Security. December 2012, p. 29. Available: https://resilience.enisa.europa.eu/cloud-security-and-resilience/publications/cloud-computing- benefits-risks-and-recommendations-for-information-security. 04.05.2014.
47 H. B. Wolfe, op. cit., p. 604.
48 ENISA. Cloud Computing, p. 29.
49 Ponemon Institute, Security of Cloud Computing Providers Study, April 2011, p 1. Available:
http://www.ca.com/~/media/Files/IndustryResearch/security-of-cloud-computing-providers-final-april-2011.pdf.
02.05.2014.
50 Advisen. The Liability Issues of Cloud Computing Service Providers. January 2012, p. 7. Available:
http://corner.advisen.com/pdf_files/CNA_Cloud_Computing_Whitepaper.pdf 04.05.2014.
18
et turvalisus on paljude pilveteenuse kasutajate jaoks esmajärgulise tähtsusega. Sobiva teenusepakkuja leidmisel on oluline kaal teenuse osutaja poolt pakutaval andmete konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse tagamisel ning turvalisuse meetmete pakkumisel.51 Kuna turvalisus on kasutaja jaoks niivõrd suure tähtsusega, peaksid turvalisust puudutavad aspektid olema teenuse osutaja jaoks samuti prioriteetsed.52 Olukord, kus kumbki pool peab õigeks, et turvalisuse ja andmete terviklikkuse eest vastutamine on teise poole kohustus, ei taga teenuse osutamise juures pooltele, eelkõige kasutajale piisavat selgust. Seetõttu tuleb teha selgeks, kes peab tagama teenuse turvalisuse, millises määras ning ehk on tegemist kohustusega, mis lasub mõlemal poolel.
Teenuse osutajad ei sätesta lepingus sõnaselgelt andmete säilitamise kohustust ning enamasti üritavad välistada vastutuse andmete kadumise eest. Pilveteenuse olemusest tulenevalt ning lepingut tõlgendades on töö autor seisukohal, et andmete säilitamine on vähemalt osaliselt teenuse osutaja kohustus, kuna see on lähedalt seotud teenuse osutamisega ning on ehk isegi üks osa sellest. Kui teenuse osutajal puuduks kohustus andmeid säilitada, oleks enamikul juhtudel teenuse kasutamine ebaotstarbekas. Teenuse olemus seisneb selles, et kasutaja saab salvestada oma andmed teenuse käigus ning need on talle pidevalt kättesaadavad. ENISA on avaldanud, et turvalisust tagavate meetmete suurendamisega võib teenuse osutajal olla võimalik ka teenuse kättesaadavuse tagamisel esineda võivate tõrgete mõju vähendamine.53 Seega on teenuse osutajal võimalik turvalisuse tagamise kaudu tagada parem teenuse kättesaadavus, mis on eelkõige teenuse osutaja huvides, kuna see tõstab tema usaldust potentsiaalsete teenuse kasutajate hulgas.
Lepingus peaksid olema kirjas ka meetmed turvalisuse tagamiseks, mida teenuse pakkuja on teinud selleks, et tagada teenuse kasutaja andmete maksimaalne turvalisus. Informatsiooni turvalisus on pilveteenuse puhul kasutaja, eriti ettevõtjast kasutaja jaoks väga oluline. Teenuse kasutaja peab olema kindel, et tema andmete turvalisus pilves on tagatud. Andmed peavad olema kasutajale kättesaadavad ning samas peab olema tagatud, et juurdepääsu ei oleks võimalik saada isikutel, kes selleks kasutaja poolt volitatud ei ole.54 Kui lepingus ei ole kirjeldatud, kuidas turvalisus tagatakse ja mida selleks ette võetakse, puudub kasutajal kindlus oma andmete turvalisuse osas.
51 ENISA. Cloud Computing. Dec 2012, p. 9.
52 Ibid., p. 9.
53 Ibid., p. 10.
54 Commission Staff Working Document, p. 27.
19
Teenuse osutajal on seadusest tulenev kohustus turvalisuse meetmete tarvitusele võtmiseks.
ESS § 872 lg 1 kohaselt on sideettevõtja kohustatud rakendama asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, maandamaks sideteenuse ja -võrgu turvalisuse ning terviklikkusega seotud riske. Meetmed peavad olema proportsionaalsed võimaliku ohuolukorraga ning tagama turvalisuse ning terviklikkuse tagamist ohustatavate juhtumite minimaalse mõju sideteenuse kasutajatele ja seotud võrkudele ning kindlustama osutatavate teenuste jätkumise. ESS § 96 lg 1 p 18 kohaselt on meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamiseks lepingu kohustuslikuks osaks. Seega, kui lepingus ei ole vastavat kohustust kirjas, ei tähenda see, et teenuse osutajal kohustust ei oleks või selle kohustuse saaks täielikult üle kanda kasutajale.
Terviklikkuse säilitamine tähendab andmete kaitsmist lubamatu kustutamise või muutmise eest.55 Teenuse terviklikkuse säilitamine tähendab sisuliselt vajalike turvameetmete kasutusele võtmist, kuna turvaaukude kaudu võib andmete terviklikkus kahjustatud saada. Euroopa Komisjoni töödokumendis on leitud, et kuigi riskid pilveteenuse kasutamise puhul ei erine oluliselt juba teadaolevatest riskidest muudes Interneti-põhistes teenustes, võib risk võimenduda pilves küllaltki lihtsalt ja kiiresti, mis kandub üle paljudele klientidele korraga.56 ENISA uuringu kohaselt võib pidada pilveteenuse puhul kasutaja jaoks peamiseks riskiks kontrolli puudumist teenuse üle: kasutajal ei ole võimalik kontrollida kõiki turvalisust mõjutada võivad faktoreid ning samas puudub tihti piisav informatsioon teenuse osutaja poolsete turvalisuse tagamise meetmete kasutamise kohta. 57 Teoreetiliselt peaksid SLA-s sisalduvad tingimused katma turvalisuse meetmed, kuid tegelikkuses on kliendil väga vähe informatsiooni ja mõju turvalisuse üle.58 Sellest tuleneb jällegi, et turvalisuse tagamine ei saa olla vaid kasutaja kohustus, kuna kasutaja ei kontrolli teenust täies ulatuses.
Üheks viisiks, kuidas ennetada lubamatut juurdepääsu kasutaja andmetele, on krüpteerimine.
See võib olla nii ühe- kui kahepoolne ehk seda võib teha kas üks pooltest või mõlemad ning seda on võimalik teha ka osaliselt, rakendades seda vajalikul määral informatsioonile (nt isikute nimed), millele ligipääs oleks kahjulik.59 Kui andmeid ei krüpteerita, on oht lubamatuks ligipääsuks olemas, mistõttu on oluline sissetungi ennetamine ja muude
55 C. Millard, op. cit., p. 25.
56 Commission Staff Working Document., p. 27.
57 ENISA Procure Secure: A Guide to Monitoring of Security Service Levels in Cloud Contracts, 2012, p. 45.
58 Commission Staff Working Document, p. 27. Available: http://www.enisa.europa.eu/activities/Resilience-and- CIIP/cloud-computing/procure-secure-a-guide-to-monitoring-of-security-service-levels-in-cloud-
contracts/at_download/fullReport. 04.05.2014.
59 C. Millard, op. cit., p. 20.
20
süsteemide nagu tulemüüride olemasolu.60 C. Millard on rõhutanud, et kohustuse hindamisel tuleb silmas pidada, millist tüüpi pilveteenusega on tegemist – kasutajal on rohkem kontrolli IaaS tüüpi kui PaaS või SaaS tüüpi pilve korral. Kasutajad ei kaota tingimata kogu kontrolli pilves, krüpteerimine ning varukoopiate tegemine on kasutajal võimalik enamasti igasuguse teenusetüübi puhul. 61 Pilveteenuse kasutajal on seega võimalik turvalisust tagada krüpteerimise kaudu, kuid seda võib pidada kõige otstarbekamaks siis, kui tegemist on hoiustamise teenusega. S. Bradshaw, C. Millard ja I. Walden on juhtinud tähelepanu, et kui andmeid on vaja pidevalt kasutada, tuleb need kasutada soovides dekrüpteerida ning see ei pruugi mõistlik olla.62 Seega on turvalisuse tagamiseks võimalik palju ära teha ka kasutajal endal, muu hulgas vältides ligipääsu üleliigset jagamist.63 Kui teenuse kasutaja ka krüpteerib oma andmed, ei taga see kaitset teenuse keskkonnas toimuda võivate ohtude vastu või serveris tekkivate probleemide korral. H. B. Wolfe on tõdenud, et selles ulatuses on turvalisuse tagamine võimalik vaid teenuse osutajal.64 Eelnevast lähtudes ei saa pidada lubatuks pilveteenuse osutajate poolset turvalisuse kohustuse kasutajale panemist. Lepingus peab olema täpsustatud, kuidas vastav kohustus poolte vahel jaotub.
Eelnevas lõigus on juhitud tähelepanu sellele, et kohustuse hindamisel tuleb lähtuda pilveteenuse tüübist, kuna sellest sõltuvalt on kasutaja kontroll teenuses tehtavate muudatuste üle erinev. Kuigi IaaS pilveteenuse puhul on rõhutatud kasutajapoolseid võimalusi teha teenuses teatavaid muudatusi, sh turvalisuse osas, on ENISA märkinud ühe riskina teenuse kasutaja jaoks võimalikke konflikte kasutaja rakendatavate turvameetmete ja pilveteenuse keskkonna vahel. See tähendab, et mõned turvameetmed, mida kasutaja soovib pilves rakendada, ei pruugi ühilduda teenuse osutaja keskkonnaga, mille tagajärjel on kasutaja andmete turvalisus tagatud vähesemal määral kasutaja poolt soovitust. Probleemi ennetamiseks peab teenuse osutaja andma piisavat informatsiooni, kuidas kasutajal on võimalik tagada oma andmete turvalisus vastavalt teenuse keskkonna eripäradele.65
Järgnevalt kirjeldatakse teenuse osutajate lepingutingimuste põhjal, kuidas teenuse pakkujad turvalisuse kohustust adresseerivad.
60 Ibid., p. 21.
61 C. Millard, op. cit., pp. 27-28.
62 S. Bradshaw, C. Millard, I. Walden. The Terms They Are A-Changin’…: Watching cloud contracts take shape.
Technology Innovation, March 2011, Number 7, p. 6.
63 C. Millard, op. cit., p. 28.
64 H. B. Wolfe, op. cit., p. 601.
65 ENISA. Cloud Computing. Dec 2012, p. 24.
21
Radicenter’i veebimajutuse kasutustingimustes sätestatakse, et Radicenter teeb kasutaja kasutajakontost varukoopiad, kuid Radicenter ei vastuta kasutajakonto andmete säilivuse eest ning kasutaja on oma andmetest kohustatud ise tegema varukoopiad.
UKFast privaatsuspoliitika tingimused66 sätestavad isikuandmete töötlemise reeglid üldiselt:
on kooskõlas andmekaitse põhimõtetega, sätestades muu hulgas, et andmeid hoitakse turvaliselt volitamata töötlemise ja kaotsimineku eest. Töö autor leiab, et UKFast võiks nimetatud tingimust selguse huvides täpsustada, kuna tegemist on üldise ja standardse tingimusega, mis ei pruugi tagada kasutaja jaoks soovitavat kindlust turvalisuse tagamise kohta.
Pipedrive’i privaatsuspoliitikas67 sätestatakse, et nii andmete saamisel kui nende edastamisel jälgitakse üldiselt aktsepteeritud standardeid. Samuti kasutatakse sobivaid administratiivseid, tehnilisi ja füüsilisi turvameetmeid, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise ja muu ebaseadusliku töötlemise eest. See sisaldab tulemüüride kasutamist, salasõnade kaitset ning muud ligipääsu kontrolli. Lisatakse ka krüpteerimise kasutamine andmete edastamisel avaliku internetivõrgu kaudu. Samas toonitatakse, et ükski andmete edastamise meetod Internetis või elektrooniline hoiustamine ei ole 100% kindel ning seetõttu ei saa tagada informatsiooni turvalisust ning seda teeb kasutaja omal vastutusel. Samuti ei saa tagada, et andmeid ei muudeta, hävitata või neile ei pääseta ligi tarvitusele võetud turvameetmetest läbi murdmise tõttu. Pipedrive’i veebilehel on kirjas, et
„Pipedrive on turvaline ning teeb automaatselt varukoopiaid, iga päev.“, kuid lepingust vastavat tingimust ei leia. Võib järeldada, et kuigi lepingutingimustes kirjeldatakse turvalisuse tagamist üldsõnaliselt ja võidakse üritada kohustus panna teenuse kasutajale, tagavad teenuse osutajad turvalisust ja andmete terviklikkust suuremal määral kui lepingus sätestatud.
Radicenter’i poolt pakutavate teenuste puhul tundub turvalisuse kohustuse täitmine selge ja mõistlik.68 Turvalisuse juures märgitakse, kuidas toimub ühendus ja andmete edastamine ning millist sertifikaati kasutatakse ühenduse turvalisuse juures. Samuti on selgitatud, kuidas on välistatud ebaturvaliste paroolide kasutamine ja e-posti turvamine ning kuidas on tagatud teenuse eest tasumisel turvalisus. Tegemist on lühikese, kuid tunduvalt selgema ja suuremat kindlust tagava lepinguosaga kui eelnevalt kirjeldatud Pipedrive’i ja UKFasti tingimused, mis sätestavad turvalisuse tagamise üsna üldiselt.
66 UKFast Data Protection. Available:
http://www.ukfast.co.uk/terms.html?tab=data_protection_policy&#setupoption. 02.05.2014.
67 Pipedrive Privacy Policy. Available https://www.pipedrive.com/et/privacy. 02.05.2014.
68 Radicenter’i privaatsus ja turvalisus. Kättesaadav: https://www.radicenter.ee/et/Privaatsus-ja-Turvalisus.
02.05.2014.
22
ENISA on 2009. aasta pilveteenuse turvalisuse hindamise raportis välja toonud, milline oleks ratsionaalne kohustuste jaotamine iga teenuse tüübi puhul. SaaS tüüpi pilve puhuks on märgitud teenuse osutaja kohustustena erinevate turvalisust tagavate ja jälgivate süsteemide kasutamine. Kasutaja kohustusteks on andmetekaitse reeglitega kooskõlas tegutsemine ja kasutaja autentsuse tagamine, mis toimub salasõna kaudu.69 PaaS teenuse puhul ei ole kasutaja ega teenuse osutaja kohustustes erisusi SaaS kohta kirjutatuga.70 Küll aga on kohustuste tasakaal märkimisväärselt nihkunud IaaS pilveteenuse korral: teenuse osutaja kohustuseks on tagada füüsiline tugi infrastruktuurile (abivahendid, võimsus, jahutus, kaablid), füüsiline infrastruktuuri turvalisus ja kättesaadavus (serverid, mälumaht, arvutivõrgu ribalaius), virtuaalse tulemüüri kasutamine; lisaks eelnevalt nimetatud kasutaja kohustustele lisanduvad IaaS pilveteenuse kasutajatele täiendavad turvalisust puudutavad kohustused nagu näiteks külalissüsteemide jälgimine, tulemüüride, viirusetõrjete paigaldamine, turvalisuse jälgimine.71 Eelneva põhjal saab öelda, et SaaS ja PaaS tüüpi pilveteenuste korral peaks turvalisuse tagamine olema suuresti teenuse osutaja kohustus ning IaaS pilveteenuse korral on turvalisus poolte vahel jagatud, kusjuures teenuse osutaja kohustused piirduvad teenuse osutamiseks vajalike füüsiliste tegurite turvalisuse tagamisega ning kasutaja kanda jäävad teenuse enda turvalisust mõjutavad faktorid.
Turvalisuse tagamine ja teenuse terviklikkuse säilitamine on pilveteenuse osutaja teine oluline kohustus. Lepingus peab olema sätestatud, kuidas seda tagatakse ning millised meetmed on kasutusele võetud. Samas on tegemist kohustusega, mille võib sõltuvalt teenusest panna osaliselt kasutajale, kuna suuremat kontrolli võimaldava teenuse kasutamise (IaaS) puhul on kasutajal endal võimalik rakendada täiendavaid turvameetmeid. See aga ei tähenda, et teenuse osutaja võiks turvalisuse tagamise kohustuse täielikult kasutajale üle kanda. Võib jõuda järeldusele, et teenuse turvalisust on võimalik tagada mõlemal lepingupoolel.
Töö autor leiab, et turvalisuse meetmete sätestamine lepingutingimustes on oluline sõltumata sellest, millist tüüpi pilveteenuse lepinguga tegemist on. Lähtudes pilvetüübist peaks teenuse osutaja reguleerima, millisel määral tema turvalisust tagab ning millised meetmed peab kasutusele võtma kasutaja. See tähendab, et pilveteenuse osutaja võtab arvesse, kui suures ulatuses on kasutajal võimalik turvalisust tagada ja millisel määral on see teenuse osutaja võimuses ning lähtub sellest tingimuste koostamisel, mitte ei kohusta kasutajat
69 ENISA. Cloud Computing. Benefits, risks and recommendations for information security. November 2009, pp.
66-67. Available: https://www.enisa.europa.eu/act/rm/files/deliverables/cloud-computing-risk- assessment/at_download/fullReport. 04.05.2014.
70 Ibid., p. 67.
71 Ibid., p. 68.
23
ebaproportsionaalselt turvalisuse meetmeid kasutusele võtma. Kui lepingus on selgelt määratletud, kuidas kohustus poolte vahel jaotub, on tagatud suurem selgus ka vastutuse osas.
Lisaks on autor seisukohal, et turvalisust reguleerivatest tingimustest võiks leida soovitusi kasutaja jaoks, kuidas turvalisust paremini tagada. Tegemist on kindlasti kohustusega, mille täitmisel on mõlemal poolel võimalus teenuse turvalisusele kaasa aidata. Selleks võivad olla ka lihtsad suunised nagu näiteks millistele tingimustele peaks vastama salasõna ja millise aja järel on mõistlik salasõna uuendada. Samas võib olla ka teenuse osutajal endal võimalik korraldada teenuse kasutamine selliselt, et teatud perioodi järel on salasõna vahetamine kohustuslik. Samuti ei saa olla lubatud turvalisust puudutavate tingimuste peitmine teiste tingimuste sisse, vaid neile tuleks eraldi tähelepanu juhtida, kuna tegemist on eelkõige kasutaja jaoks olulise osaga lepingust. Turvalisusest lähtuvalt peaks välja tooma, kui teenus ei sobi näiteks delikaatsete isikuandmete hoiustamiseks. Nimetatud tingimuste täitmine ja selgitamine ei ole autori arvates teenuse osutaja jaoks suuri pingutusi nõudev, kuid tagab paremal määral kasutajatele selguse ja kindluse teenuse turvalisuse tagamise korraldusest.
24
2. Pilveteenuse osutaja vastutust välistavate tingimuste kontroll
2.1. Kohaldatava õiguse valik
Cloud Legal Project’i raames uuritud pilveteenuse lepingutest on 15 teenuse osutajat 31-st märkinud kohaldatavaks õiguseks USA osariigi õiguse, vähesemal määral on märgitud kohaldatavaks õiguseks EL riikide õigust, näiteks märkides, et Euroopas asuvatele kasutajatele kohaldatakse Inglise õigust. Vaid kaks teenusepakkujad märkisid kohaldatavaks õiguseks teenuse kasutaja asukohajärgse õiguse.72 Seega on tõenäoline olukord, kus teenust kasutatakse Eestis, kuid lepingu järgi kuuluks kohaldamisele mõne USA osariigi õigus.
C. Millard on jõudnud järeldusele, kõrvutades Cloud Legal Project’i raames 2010. aastal läbiviidud uurimust 2013. aastal läbi viidud korduva uuringuga, et algselt valivad teenuse osutajad kasutatavaks õiguseks oma asukoha järgse õiguse. Ent pakutava teenuse kasutajateringi suurenedes, hakkavad teenuse pakkujad kohaldatava õigusena pakkuma kasutaja asukohajärgset õigust.73 Sellel on suurem mõju ettevõtjatele, kuna tavakasutajad saavad kaitset erinevatest tarbijakaitse regulatsioonidest.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“)74 (edaspidi Rooma I määrus) art 6 lg 1 kohaselt kuulub tarbijaga sõlmitud lepingu puhul kohaldamisele selle riigi õigus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad pooled valida kohaldatava õiguse, kuid see ei tohi jätta tarbijat ilma kaitsest, mida võimaldab kohaldamisele kuuluv õigus art 1 järgi ning millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda. See tähendab, et kui tarbija hariliku viibimiskoha järgne õigus pakub tarbijale suuremat kaitset, peab tarbijale olema tagatud ulatuslikum kaitse.
Pilveteenuse osutajad peaksid sellisel juhul viima läbi põhjaliku analüüsi erinevate liikmesriikide õiguse kohta, kuna pilveteenuse kasutajaskonda võivad kuuluda tarbijad paljudest erinevatest liikmesriikidest. Tuleb rõhutada, et eelnev kaitseb üksnes tarbijaid.
Pilveteenuse lepingute teiseks pooleks on tihti ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes peavad samuti nõustuma teenuse osutaja poolt pakutavate tingimustega.
72 S. Bradshaw, C. Millard, I. Walden. Contracts for Clouds, p. 17.
73 C. Millard, op. cit., p. 47.
74 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“), ELT L 177, 24.07.2008, lk 6.
