35 aastat keemiat keemiahoones Eile, täna, homme

Volltext

(1)Nr. 1 (К398). Reedel, 11. ja a n u a ri! 1985. Jlmufe 22. novem brist 1948. Hind 2 kop.. ENNE VALIMISI. Koosolekult, nõupidamiselt V ALITI JA O SK O N N A K O M ISJO N ID E L IIK M ED JA SEATI Ü LES SAADIKUKANDIDAADID. EKP T artu L innakom itee sek retär Kalle M erusk, T artu Linna R ahva kohtu esim ees U no-Peeter Rahi, üli õpilased K atrin T rum m al, Heikki Ülikooli tö ö ta ja te ja üliõpilaste O jam aa, Niilo K aldaalu ja A nna valim iseelsel koosolekul 4. ja a n u a M arkina. S aadikukandidaatidele v a ril a u las v aliti üks esin d aja jaos- liti ka usaldusm ehed, konnakom isjoni n r. 2 (a su b pea hoones), 17 liiget jaoskonnakom isR IN G K O N N A N O U PID A M IN E jani nr. 28 (L enin g rad i m nt. 27) ja 17 liiget jaoskonnakom isjoni nr, K olm apäevast Eesti NSV Ülem 42 (N ooruse 9 ). nõukogu valim iste T artu Ülikooli v alim isringkonna nr. 137 nõupida L innanõukogu saad ik u k an d id aat!- m ist H. H eidem anni nim. trükikoja deks esitati professorid Uno Palm saalis ju h a ta s EKP T artu L innako ja H arald Peep, dotsendid Ja a n m itee esim ene sek retär Enn-A rno Seeder, L aur K aru, Kalle N igoia, Sillari. T artu Ülikooli valim is M ait M iljan ja Jaa n Loko, linna- rin g k o n n a nr„ 137 saad ik u k an d i uurim ise labori ju h a ta ja Urve Salo, d aad ik s oli TRÜ esitanud EK P. K irju fad kuupäeva ja su lg jääb p e a tu m a . . . Kas m a Ikka m ärkisin uue aastaarvu? N ii see on. A asta tu li uus. Ise m õtlesid detsem bri v ii m a stel päevadel, et uuest a a sta st ei jä*a enam m id a g i viim asele m in u tile. püüad olla parem ja tähelepanelikum . K ui täna, uue aasta ühe teistkü m n en d a l päeval seda m eelde tuletada — paljud siis m eist on nii talitanud? Jaanuar pingestab meid, ühe õppeasutuse Inim esi esm a lt eksa m ises siooniga. S a m a l ajal on osa juba am etis uute üliõpilaskandidaatide värbam isega. N ii olidki teisipäeval rektori juures koos teaduskondade juhid, va stu võ tu ko m isjo n i esindajad ja teised sellega seotud. P eatselt on selged ka uuest koolireform ist tulenevad m u u d a 'used. E t üle saada reaalerialade konkursi puudum isest, vähesest tu n g ist pedagoogilistele erialadele, seisab ees sen isest hoopis u la 'u sliku m propagandatöö. U uri m used on ju näidanud, et praegu ei |u ld a kõrgkooli enam nii väga kindla elu ku tse sooviga. S elleski osas on ülikoolisiseselt palju ära teha. Juba m õnda aega on lehes ilm u n u d m aterjale Х П ülem aailm se noor soo- ja üliõpilasfestivali kohta. S ee su u rü ritu s vajutab om a pitseri tu den g ko n n a uue aasta tegevusele. K olm apäevasest «Noorte H äälest» sa i m e teada, et ÜRO Peaassam blee istu n g jä rg u l o tsu sta ti ku ulutada tä n a vune aasta rat vu sva l eliseks noorsooaastaks deviisi all «O savõtt, areng, rat и». F estival kujuneb ki selle noorsooaasta su u rsü n d m u seks. A g a praegu on sess ja sellel teem al kõnelem ise jä ta m e uue sem estri h a ka tusse. Uus aasta on eriti tähelepanuväärne selle poolest, et m ais m öö dub 40 aastat Suu re Isam aasõja võidust. Olem e seda tähtpäeva juba tü k k aega m eenutanud, ka om a linnas ja kõrgkoolis. K ui nende probleem ide juurest natuke ka ugem ale m inna, siis on 1985. aasta m itm eti ka kuV uuritähiseline: üldlaulupidu, 150 aastat «K ale va la » esm atrükist, 300 aastat E acki ja H ändeli sü n n ist, 100 aastat Juhan S im m i s ü n n i s t .. .. EKP TRU komitees 0 7. ja a n u a ri koosolekul kuulatin in g õppeprotsessi uurim ine, m ille sotsioloogiaosakonna ju h a ta ja dots. andm ed on praegu juba olem as. Paul K enkm anni ettek an n et so tsio Võeti v astu otsus, m illes nähakse loogiliste u u rin g u te k asu tam isest ette eespool m ainitud töölõikude k asv atu stö ö tõhustam isel ülikoolis. tõhustam ine. Komsomol ikomiteel Ü likoolis on kujunenud tugev tuleb rohkem toetuda sotsioloogilis sotsioloogide kaader, su u r osa te uurim iste tulem ustele oma aktiivi u uringuid on seotud ülikooli õppe- õpetam isel. Uuel õ ppeaastal alu stab ja k a sv atu stö ö g a. Tulem usi on k a tööd eri teaduskondi h aarav üliõpi sotsioloogiaring. V ähem alt su tatu d k asv atu stö ö kom pleksplaa- laste nide koostam isel, tu tv u statu d p a r kord õ p peaasta jooksul peaksid te a teikoosolek u'l, m arksism i-leninism i duskondade parteibürood inform ee ülikoolis jm. Kõiki uurim istulem usi rima teaduskonda neid puud u tav ate ei ole praegu veel täielikult ära uu rin g u te tulem ustes! n ing püüdm a kasu tatu d , sam uti pole kõrgkooli- neid k asu tad a, teha järeldusi. probleeme p u u d u tav ad u uringud (ü$ Komitee liige, poliitilise öko k ü llaldaselt koordineeritud, ka kõik noom ia kateedri dots. Olev R aju vii teaduskonnad pole ühtviisi huvi bis teaduslikul kom andeeringul Un tundnud nende rakendam ise v astu . g aris. Ta tu tv u sta s komitee liikmei O m eti annab palju kasulikku te a le lähem alt U ngari m ajan d u sp ro b vet n äiteks üliõpilase ajabüdžeti leeme,. A g a veel on pühvliaasta, lausa M urphy aasia, sest kes m eist ei leiaks teatud I et kel sob'vat tsitaati. Ju st seepärast teda praegu ei tsiteen g i. E nt vaatam ata juba peaaegu poolele jaanuarile ta la k s lõpetada veel ikka g i uue aasia soovidega. A lu sta m e « V anem uise» balli ja rektorite ehitussoovidega n ing lõpetam e toim etuse kulsungig a: vähem ü m b m ä ä raseid soove — («Lehes vöiks olla> . . . ) ja rohkem sisu ka id lu gusid. N äärivana võ ttis need soovid igatahes teadm iseks; O lgu see siis üks soovide tä itu m ise aa sta l. Eile, täna, homme Г Г""^ ... ehk eksam ist eksam ini. Kui nüüd v äg a täp selt paika p an n a, siis 5.—25. jaan u a rin i. Sess ei ole m ui d ug i igal kursusel, osakonnal ja teaduskon nal üheaegselt. Ü ldiselt ag a ä ra m ine n rd a g i küsim a. S ain sessi kohta järg m ised vastu sed :. Keskkomitee sekretäri Rein Rist* laane. Tema elu ja tegevust tu t v u stas lähem alt prof. V am bola Türk. K andidatuuri kutsusid toe« tam a trükikoia tööta <a M aret Paabo, 1. keskkooli direktor Laine R audsepp ja õ ig usteaduskonna üliõpilane Andi Kasak. U sa’dusm eesteks valiti professorid Vam bola Türk ja Lembit Raid, trüki» koja direktor Kalju Ju u s ja meis» te r M aie Joost. Viim ane esitas ka läkituse teistele valim isringkonda dele. Töökollektiivide esindajad 'to e ta s id Rein R istlaane k andi d atu u ri n in g o tsu stati pöörduda tem a poole palvega nõusoleku saam iseks kandideerida valimiS” rin g k o n n as nr. 137.. Autasustamisi K auaaegse viljaka teaduslik-pedagoogilise töö ja aktiivse ühis kondliku tegevuse eest a u ta s u sta ti ENSV KKEH M inisteerium i a u k irjag a 55. sünnipäeva puhul dots. Viiu S illastut, 60. sünnipäeva pu hul vanem õpetaja Liilia O tsm aad ja do tsen t K alju Toimi,. K au aaegse kohusetundliku töö ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest pälvisid m inisteerium i aukirja 50. sünnipäeva puhul v anem laborant Elle Linkrus ja insener V iktor T sapp n in g 70. sünnipäeva puhul tead u sraam atu k o g u o p eraato r Ka ja Noodla.. 35 a a s ta t k e e m ia t keem iahoones. M ulle tun d u b , et konkreetseid piletiküsim usi o satak se isegi hästi. P uudü jääb üld istest seostest, a n a lüüsist. Ei m aksa nii p alju tuupida, vaid rohkem m õelda.». ¥ T ahaksin n äh a enda ees v a s ta m a s puhanud olekuga üliõpilast. *£- «Ma ei kuule ega näe praegu Võiks juuksed ko rralik u lt ä ra kam m idagi peale a jalu g u d e ja k irja n m ida, korrektselt riides olla (m a ei duse. Meil on kaks eksam it ajalo o st m õtle su g u g i, et uhkelt ja kallilt, ja kaks kirjan d u sest, õigem ini on n ag u p raeg u on üldiselt levinud).» needki ajaloost, k irjan d u se a ja & «Viim asel õppim ise päeval loost.» m inge k in d lasti su u sa tam a . O lete ^ «Alles uks eksam on olnud. kohe värskem !» Selle sain nelja. See on ju hästi? «M idagi on lah ti sõnastusMis edasi saab, ei ju lg e öelda. V a hel arv ad, et tead päris palju, a g a oskusega. Ei tah a uskuda, et need eksam il ei ju lg e enam m id ag i a r on m inu öeldud laused, m is k ons pektist nüüd m ulle ette kantakse. vata.» L ause peaks olem a lihtne ja selge, ¥ «Ära küsi m idagi, lähen p ra e term inid omal kohal. M ulle näib. et p raeg u n e ajak irjan d u sk eel on päris gu sisse!» Ja nii edasi. Tõepoolest. Sess on ladus. T asuks rohkem lu g ed a ja alles alguses. Need küsitletud tu m eelde jä tta .» dengid ei tah tn u d ka oma nim e le «Eksam on eksam . Ü liõpilane hes lugeda. O lgem siis n endega so lidaarsed ja ärgem m ainigem ka v astab , m ina kuulan ja hindan. õppejõudude nim esid. A ga nem ad Enam ik on hästi õppinud n ag u a la ti. A ga p-ileti valikul peab õnne ka arv asid eksam ist nii: olem a.». M inu a k n ast on n äh a kaks kõrgühiselam ut. M 'IIal neis tuled kus tu v ad ? Kas üldse ongi sellist tundi, kus ükski tuli ei põle? Kella poole ühe paiku öösel olid valged küll rohkem kui kaks kolm andikku a k e n dest. E ksam id k estav ad . Eile, tän a, hom m e, . , V A R JE SOOTAK. Ф. ENNE k u i l ä h e d. va h ea ja le. I l. 1. Meie arm as keem iahoone. Sa geli on sisenem ine rask en d atu d. kõrge elatu stasem e tõ ttu . Kui d as me elam e, sellest saab tea. d a jä rg m istel lehekülgedel.. , vaata ü l e o m a f il m i- ja fo t o t a g a v a r a . v õ ib o lla leia d se a l t so b iv a pil d i.

(2) Juurutatud teadustööde konkursi võitjad D etsem bri viim asel n ä d ala l istusid kooš ju u ru ta tu d tööde konkursi žurii liikmed. K olmas konkurss hõlm as a asta il 1982— 1984 ra h v a m a ja n d u ses rak en d u st leidnud töid, publitseeritud m aterjale. @ R a k e n d u s l i k u i s e l o o m u g a tööd: I KOHT. Uute efektiivsete keskkonda m itte sa a sta v a te desinfektsioonivahendite ja välisp id iste m astiid itõ rjev ah en d ite v äljatö ö tam in e ja tootm isse ju u ru ta m in e — teaduslik ju h e n d a ja dots. ILMAR KRUSE; II KOHT. A eroioonide loendurite projekteerim ise alu ste v ä lja tö ö ta m ine, u n iv ersaalse aeroioonide loenduri konstrueerim ine n in g to o t m isse ju u ru tam in e — tead. juh. prof. H A N N ES TAMMET; II KOHT. Kõrgkooli k u tsesu u n itlu se kabineti tegevuse su u n d ad e ja m etoodika väljatö ö tam in e, õ p ilaste k u tsek o n su ltatsio o n n in g kutsen õ u an d late m etoodiline ab istam in e — tead. juh. prof. ARNOLD K OOP; III KOHT. N eeruhaiguste d iag n o stik a ja rav i lastel tead. juh. dots. UDO R EIN O ; III KOHT. Seade sta a tilise elektri n eutraliseerim iseks — tead . juh. dots. JAAN REIN ET; 911 KOHT. R öntgendifraktom eetrilise m eetodi k asu tam in e põlevkivi ainelise koostise kom plekssel uurim isel — tead . ju h . geol.-m ineral.k an d . KALJU UTSAL. i JÄ RGU D IPL O M , RINNAMÄRK Щ II g r u p i t ö õ d e (m o n o g raafiad , õpikud jm . p ublitseeritud JA RA H A LIN E PR EE M IA tead u stö ö d ) esim ene koht o ts u sta ti jä tta v älja an d m ata. (75 rbl.) 31 KOHT: Komplekt ajalooõpikuid Eesti NSV koolidele (N S V L ajalo o ja ü ldA j a I о о t. — Lea M arkovitš, a ja lo o k ate e d rid ); Tiia T uulm ets. « F in a n tsre ssu rssid e juhtim ise tä :u stam in e rah v am ajan d u ses* (te a d . juh. prof. VAMBOLA R A U D S E P P ); A r s t i t. — V alve A stover, Ene D ots. EER O LOO NE «A jalooteaduse loogikalis-gnoseoloogiline ana> K enkm ann, K ersti Lokko. Liis Too me, T iina Eelm äe, Ain R aal, A nd . lüüs*. P ro f. JO H A N N E S KALITS «Ülikooli komsomoli neli a a sta k ü m re s A dam s, Jakov Šlik, Ja a n u s m et*. H arro. Ш KOHT; Bloloogia-geograafiai. P ro f. PA UL ALVRE cS oom e-ugrl keelte ajalo o lin e gram m atik a* I; — Suiev N õm m ann. D ots. IG OR GRÄZIN « õ ig u sfilo so o fia gnoseoloogilise k ontseptsioo F i l o l o o g i a t . — V adim M itni v äljatö ö tam in e ja rak en d am in e poliitiliste ja ju riid iliste õ p etuste ?oškin, Peeter Päll. ajaloole»; F f i u s i k a - k e e m i a t . — Ja a k ARVO T ER IN G «Album Academ icum d er U n iv ersität D orpat (T a r L ippm aa, M irt G ram ann, M arg u s tu ) 1632— 1710». Eek. A uhinnalistele kohtadele tu ln u d loom ingulisi kollektiive o otavad preem iad ja ülikooli tead u stö ö m ärg id . K e h a k u l t u u r i t. — Lia B lum berg. M a j a n d u s t . — A lla Je rlo v skaja, U rm as V arblane. Matemaatikat. — Ja a n la n n o . õ i g u s t — A nts Proš, Lllna Keemia asub keem iahoones, m ille on nad siit kõik läinud. M ittekeem iLebbin. parem poolne tiib on kan d n u d ka listest on jä ä n u d patoloogilise fü farm aatsiah o o n e n im etust. A ga sioloogia kateeder. niim oodi teda enam ei k u tsu ta, sest I JÄRGU D IPL O M JA M aja on meil tugev. Ta on v a s keemia on ka sin n a sisse tu n g in u d . RINNAMÄRK F a rm aa tsia poo! valm is 1939. a a s tu pidanud ig asu g u ste le üm berehi tal, keemia om a oli 1950. a a sta k s tustele, rem ontidele ja isegi v e n ti A j а 1 о о t. — M are E tnberg, latsioonisüsteem i m oderniseerim i M ati Sööt, M ait Kõiv, Viive P a- põhilises o sas juba a su statu d . Ko he p ä ra s t üm berkolim ist peahoo sele. Ta on täiesti veekindel. L u raova. n est leiti, et keemikud on liiga g em atu arv uputusi pole m aja sei A r s t i t. — A ndres G ross, A nd palju ruum e sa a n u d n in g la b o ra su n d it m ä rg a ta v a lt m uutnud. See ru s Loog, P eeter Ess, M arti T õld toorium e h ak ati teistele v älja j a tõ ttu v eeavariide puhul a sja o m a s sepp, T iina Rekand, M arg u s Uist, g am a. K õigepealt said om a osa tes rin g k o n d ad es ei k iiru sta tag i A ndres Johanson, Rom an M eim an, ju ristid , kes pesitsesid siin m itu abiandm isega. K äiakse ku tse peale Külli M and, M arika M õttus, A nne a a sta t. Seejärele tulid ajaloolased, v a a ta m a s ja lo h u tatak se, et võib M oon, Jelena M ahova, A ndres Soo kes olid keem ikutega süm bioosis li olla jä ä b veevool ise jä re le või on sa a r, Ain Reim ets, A ndrei S õritsa, gi 30 a a sta t. M atem aatik u tel asu s v iga veel nii väikene, et ei ta su Siiri L iivrand, Mai O ts, Sirje S u u r siin terv e teaduskond koos deka- tööjõu pealetoom ist. Kui asi v ä g a oja, Toom as Ellervee, M arg u s Lem n a a d 'g a . V a rju a lu st leidis k u n sti hulluks läheb, keeratak se m õneks ber, Pilvi K laassen, K jastu tis Tše- ajalo o kabinet, isegi filolooge on ajak s kogu m aja vesi kinni ja reška, T iina Õöpik, M arin a S ahha- siin olnud, füü sik u test rääk im ata. p a ra n d a ta k se võim alust m ööda. iova, M aia P a rg alo v a , Heili Va- Ja veel m itm eid teisi. P raeg u sek s K eem iahoones m e kogu aeg v õ it rendi. Bioloogia-geograaftat. — A llan Nurk, Ivo P a a lits. F i l o l o o g i a t , — T iina M ari puu, Anu Nurk, L judm illa Z aionts, Svetlana M otovilova, T iina Jü risson, M erit M alkov, K arin K alda m äe, M arje Einre, Airi Liimets. F u u s i k a - k e e m i a t . — P riit S arv, A leksandr P ištšev , Tarm o Fim berg, M argus Roll, Aivo Rein a rt, K aupo M ätas, A nnika P ruul. K e h a k u l t u u r i t. — Kalev Luts. M a j a n d u s t . — Ege P in d ’s, K arin Täil Jelena K orotkova, M u r a t Alehodžln, R iina P ed ajas, Svet la n a G avrjušenkova. Matemaatikat. —■ H illar Vetik, Jüri M ajak. õ i g u s t . — A nts Kull, P riit M anavaid.. Vabariikliku konkursi laureaadid. K alju Toim 6 0 D otsent K alju Toime lemm ikka tse on assotsiatsioonikatse. Ta utleb k atseisikule järjestik k u sõnu ja palub v a sta ta igaühele esim ese pähe tuleva sõ n ag a. Niiviisi on ta uurinud m õtlem ist in tellektuaalsete ja isiksust em otsionaalsete seoste põhjal, mida üks või teine sõna ini m eses esile kutsub, n in g ühtlasi kogunud andm eid eesti keele asso tsiatsioonide sag ed u ssõ n astik u jaoks. Kui teeksim e asso tsiatsio o n ik atse nüüd 6 0-aastaseks sa a v a K alju Toim e enda nim ega, siis v astak sid eesti psühholoogid sellele o le ta ta v asti jä rg m iste sõ n ad eg a, test, isiksus, diferentsiaalpsühholoogia, psüh hodiagnostika, m etoodika. N eidsam u vastu ssõ n u kuuleksim e usu ta v a sti ka sad ad elt õ p etajatelt, keda ta on täienduskursustel psühho loogia alal harinud või Ü hiskondlikus P ed agoogika U urim isinstituudis ju h endanud . L isaks nim etatak s ka program m õpet, m ille üks eestvõit lejaid K alju Toim on meil olnud, ja peaaegu kõiki psühholoogiaharusid n in g veel loogikat, sest neid kõiki on ta ühel või teisel a ja l üli koolis lugenud. T ugev positiivne em otsionaalne reaktsioon ilm neks nendel üsna paljudel inim estel, kes saak sid v a sta ta sõ n ad eg a ju h e n d a ja , kursusehooldaja, kolleeg. Tee, m is nim ele tän asek s n iisuguse tähenduse on andnud, a lg as T artu m aal H ellenurm e v allas 7. ja a n u a ril 1925. T äisikka jõudsid selle a a sta k ä ig u mehed keerulisem al ajal kui need, kes sündisid a a sta k ü m ne v õrra varem või hiljem . 1952. a a sta l ülikooli lõpetades sai K alju Toim õiguse õpetada psühholoogiat, loogikat, eesti keelt ja k irjan d u st. Oli alg u l õp etaja E lva Keskkoolis, a a s ta s t 1962 töötab ülikoolis. V äitekirja süllogistliku m õtlem ise psühholoogiast k aitses 1964. A astal 1973 sai tem ast loogika ja psühholoogia kateedri dotsent. Psühholoog :de Seltsi loom isest peale on ta olnud üks selle ju htijaid. O n meil kõige parem a sja tu n d ja psühhodiagnostika ja testide alal. A valdanud ra a m a tu d «Program m õpe» (1967, koos U. A g u rig a ja I. U n d ig a ), « D iferentsiaalpsühholoogia I» (1973), «Isiksuse psüühilised om adu sed» (1974), «Psühhom eetria teoreetilised alused» (1981), «Isiksuse p sü h hodiagnostika» (1983), peale selle üle 80 teadusliku ja p o p u laar tead usliku artikli n in g arv u k alt m etoodilisi m aterjale. Järg m isek s juubeliks soovim e K alju Toim elt lisa nim etatud ra a m a tu tele (m uu h u lg as assotsiatsioonide sag ed u ssõ n astik k u ja isiksusen in g diferentsiaalpsühholoogia kokkuvõtlikke k äsitlu si). P raeguseks juubeliks soovim e talle õnne ja te r v is i K olleegid loogika ja psühholoogia k atee d rist. 35 an stat k eem ia t keem iahoones leme. O m avahel peam iselt ruum ide p ä ra st, sest kõigile on v aja. T ea dus ja õppetöö arenevad ja k a sv a v ad , a g a hoone m ah t on sam a m is enne. P utkad e-ehitam ine meid enam ei p äästa. P roovim ata on veel kappsüsteem id, n a g u seda peahoones p raktiseeritakse, ag a siis tuleks võidelda o h u tu steh n ik a ga, kellest meie jõud veel üle ei käi. V õitlem e pidevalt m ustuse, räm p su ja sodiga nii m aja sees, W Cdes kui õue peal. A eg-ajalt võitlem e v en tilatsio o n ig a. Soojuse eest me enam ei võitle, sest soojus sõlm asub keem iahoone keldris ja selle koha pealt on trum bid meie käes. Loom ulikult võitlem e tö ö d ist sipliini tugevdam ise ja teaduse s a a v u tu ste kõrge tasem e eest. Õ p peedukuse eest ka. Olem e võitlev ja sõ jak as rah v as. A ga eg a m uidu keem iat, ka m itte neid teadusi, m ille aluseks on kee m ia, ülal ei pea ega edasi viil V õitleva optim ism iga suundum e jä rg m isse 35-aastakusse. T u g ev at terv ist meie tublile keem iahoonele. Illu stratsio o n id ju u b eliju tu le joe= n istas keem ia II kursuse tu d en g M arek S tran d b erg , kom m entaarid piltidele T. Ilom etsait. T U L L IO ILOM ETS, 3 5 -aastase sta a ž ig a keem iahoonelane. II JÄRGU D IPLO M JA RINNAMÄRK A j a I о о t. — Heidi Luik, P riit Pirsko, Tiina H ärm ann, Lea S alu pere, A nne-Ly Sinioja. A r s t i t. — N aker G antkrelidze L judm ila L japunova. A ršak Sim onjan , Aavo Lang, Iris Koort, M ar gus Kuklane. Küllike Viir, P h e t P aul, Jüri R eintam , P riit Ja ag o sild BJoloogia-geograafiat. — Rein Sikut, K alle Hein. F i l o l o o g i a t . -— M are P õ l luks, T iina R üütm aa, Pekka Erelt, Lea Piid, A nne Üksti. F ü ü s i k a - k e e m i a t . — M a rek S tra n d b srg , Toom as Tam m . M a j a n d u s t . — S irje U nga, P iret Kull, Heli R aidm aa. M a t e m. — Jevgeni G utm an, M arg u s Liiv. õ i g u s t . — Küllike Sepp, Reet Saks.. 2. P ideva vooluna su u b u v ad keem iahoonesse uued a p a raa d id , seadmed, m aterjalid . K uidas see küll sin n a sisse m ahub?. 3. L ihastejõu ja vaim ujõu Siit paneb kõik asja d õigesse paika, viib ka kõige raskem a seadm e, kuhu v aja,. F E S T IV A L IL E P Ü H E N D A T U D F O T O V Õ IS T L U S E JA O K S «TR Ü T U D E N G TÄNA». E S I M E S E L E O S A L E J A L E T O IM E T U S E.

(3) TRÖ nõukogus О L äinud a a s ta viim ane TRU fiõukogu koosolek 28. detsem bril a lg a s a u ta su stam ise g a . R ektor prof. A rnold Koop an d is NSV Lii du KKEH M inisteerium i au kirjad TRÜ n äitu ste organiseerim ise eest tead u sp ro rek to r prof. A nts Kailikorm ile ja dotsent V aleri V assiltšenkole. A nti k ä tte ka meie m in is teerium i au k irjad üliõpilaste te a d u stöö vabariikliku konkurssülev a a tu se võitjatele. Ц P äevakava põhiküsim usena a ru ta ti pideva pedagoogilise praktik a o rg an iseerim ist v a sta v a lt koo lireform i nõuetele. E ttekande pidas p ed ago ogika ja m etoodika kateed-. Tunnustus meie raamatukogule Lõppenud a a s ta viim asel n ä d a lal a ru ta ti NSV Liidu KKHM kol leegium il kõrgkoollraam atu k o g u de arenguprobleem e. N elja ra a m a tuk o g u direktori h u lg as, (sh. kuul sa d M oskva ja S a raa to v i ülikooli om ad) ku tsu ti kolleegium ile m õt teid av aldam a ka L aine Peep. M eie raam atu k o g u d irek to r k ä sitles om a sõ n av õ tu s põhiliselt raa m a tu k o g u s te h ta v a t te a d u s tööd: teadusliku lähenem ise v a ja d u st nii raam atu k o g u tö ö p rak tilise le küljele (lugejateen in d u se, info töö, üldise töökorraldu se p a ra n d a m iseks) kui ka siin sä ilita ta v a te tead u s- ja kultuuriloo liste v ä ä rtu s te tu tv u sta m ist laiem ale üldsusel® teaduslike v ä lja a n n e te kaudu. K olleegium il leiti, et kõrgkooliraam atu k o g u d e osa tead la sk a a d ri ettevalm istam isel, tu d en g i koolitam isel-kasvatam isel, sam u ti ra a m a tukogude teadus- ja k irja stu ste g e v us väärib sen isest hoopis su u re m at tu n n u stam ist. M inister V. Jelju tin , kes on m i tu korda k ü lastan u d TRÜ te a d u s ra am atu k o g u nii v a n a s kui uues Ihoones, andis meie tööle v äg a k iit v a h in n an g u ja om apoolse soovi tu se TRÜ tead u sraam a tu k o g u k ate gooria tõstm iseks n in g talle te a d u sasu tu se õig u ste taotlem iseks. U RV E TÖN NO V. ri ju h a ta ja prof. In g e U nt. N õukogu o tsu sta s sisse viia õpe taja id e ttev alm istav ates tead u sk o n dades pideva pedagoogilise p ra k ti ka I— IV k u rsuseni (24 tundi igal se m estril). Selleks erald a ta k se tu n n ip laa n is 1 päev kuus libiseva g raafik u alusel. 4 tundi 24st k ulu ta takse teoreet il is-metood iliseks õppuseks iga sem estri alg u l. Pe d ag o o g ilin e p rak tik a o rg an isee ri takse tsü k lite kaupa. P ra k tik a o r g an isatsio o n ilisek s juhtim iseks luuakse õppeosakonna ju u rd e v a s ta v üksus. T eaduskondades o rg a niseerib p rak tik at p rak tik a ju h e n d aja , kes m äärab koos d ek aan ig a v äikerühm ade ju h en d ajad .. i t. P ed ag o o g ilise p rak tik a p ro g ra m m idega tuleb Ü P P nõukogul koos k õ lastad a Ü P P program m n in g Ü ET I lisaerialad e andm ine kooli tööks vajalikel erialadel. Nii pedago o g ilisest p rak tik ast kui teistestki kooliprobleem idest hakkab meie leht p eatselt av ald am a m ate rja le ru b riig is «Ülikool ja koolireform ». Ф G eneetika ja tsu to lo o g ia k a teedri ju h a ta ja professori kohale v aliti bioloogiadoktor Jü i K ärner ja stom atoloogia kateedri p ro fes sori kohale m editsiinidoktor M ale K alnin. D otsendi teadusliku k u tse ta o t lem iseks h ä ä le ta ti õ ig u stead u se k an d id aatid e E im ar R ahum aa ja Ja a n Sootaki n in g p ed ag o o g ik a. k a n d id a a t P eeter K reitzbergi poolt. Щ K uulati vanem teaduri kohale viidud õppejõudude dotsentide Jaa k M aaroosi ja Jüri Alliku a ru a n n et doktoritöö valm im ise seisust. ф A asta viim ase koosoleku lõ pul tän as rektor professor A rnold Koop nõukogu liikmeid aa sta jook su l tehtud tän u v ää rse töö eest n ing tu tv u sta s lühidalt uue aasta üles andeid. Seni tehtu põhjal ja g a b TRÜ üleliidulises sotsialistlikus võistluses teist-kolm andat kohta. R õõm ustavat oli kuulda ka üliõpilastead u se v allast: esialg sete a n d m ete põhjal on üleliidulisel kon kursil TRÜ le ja g u n u d üsna h ulga m edaleid ja diplom eid.. Info- ja raamatukogutöö automatiseerimine". sio o n io rg an ite töö au to m atiseeri m ise probleem e lahkavaks. Ka a la tes 1980. a a s ta s t E estis v äljaaren d a ta v a vabariikliku teadus- ja tehn ikainform atsioonisüsteem i (nn. E esti V A TTISse) põhiprojekteerija ja keskne lüli on olnud E esti In form atsiooni In stitu u t ( E li ) , seegi H uvi tao liste probleem ide v a stu on tin g in u d rõhu asetam ise eel n ä ita s k o kkutulnute arv . K ahe kõige sp etsialiseeritu d infoorganisektsiooni ja p len a a ristu n g ite tö ö st te teg ev u se autom atiseerim isele. v õ ttis osa peaaeg u po o lteistsad a inim est v ab ariig i e rin ev atest infoo rg a n ite st, raam atu k o g u d e st, a g a ka tead u sk esk u stest, a su tu ste st ja R aam atu k o g u tö ö au to m atiseeri ettev õ tetest kui v a h etu test in fo tar m ise ü ld istest põhim õtetest ja bijatest. O sav õ tja te h u lg as olid su u n d a d e st NSV Liidus kõneles su u rte üleliiduliste keskuste n ag u p le n aa ristu n g il V. I. Lenini nim. V. I. Lenini nim . N SVL Riikliku ra a m a tu k o g u asedirek to r N. Alek R aam atu k o g u ja Ü leliidulise Info- sejev. Tolle raam a tu k o g u problee in stitu u d i (V IN IT I) esin d ajad . m idega viis auditoorium i kurssi Meie ra a m a tu k o g u st sõ itis T allin ju b a o sa k o n n a ju h a ta ja A. V ostrikon a sse gru p p tö ö tajaid eeso tsas d i vi jä rg m ise päeva sõ n av õ tt. Meie rektor L aine Peebu n in g tead u sala jao k s kõlas palju g i e sita tu st tu tta asedirektori U rve T õnnoviga ja v an a, sest alles a u g u stis viibis meie ülikooli arv u tu sk esk u se ju h a ta ja ra a m atu k o g u s NSVL TA Loodus Jü ri T apfer. K aks viim ast kuu lu te ad u ste R aam atu k o g u esin d aja, sid ka sem in ari k o rrald av a sse ko kellega a ru ta ti nim elt raa m a tu k o m isjoni. gu au to m atiseerim ist TRÜ TR-s. E t teem aarendused n a g u «And- N ende te h tu t võib iseloom ustada m eelem entide te isen d atav u se ül kui senini v ist ainukest re su lta tiiv d ista tu d m eetodi m asin realisatsio o - set k atset k äsitleda kõike ra a m a tu nist» või «D ialoogrežiim i k asu tu se k ogus toim uvat kui üh tset sü stee levõtt au to m atiseeritu d retrootsi- mi. K olleegide edusam m e m öönsid süsteem is» võivad ülikooliinim este ka V. I. Lenini nim. ra am atu k o g u enam usele pisut k augeks jä ä d a , esin d ajad . o su tam e vaid m õ n in g atele p a a ri Laine Peebu ettekande teem aks küm nest ettek an d est ja sõ n av õ tu st, oli « Infoteeninduse d ialektika h u m is võiksid pakkuda laiem at huvi. m an itaartead u stes» . Meil alles S em inar kujunes eelkõige v ah e lap sek in g ad es oleva h u m a n ita a rte a tu te teadus- ja tehnikainform at- d u ste au to m atiseeritu d infoteenin. S ä ä ra s t lakoonilist ja sa ja n d i lõpu lähenem isele v iitav a t n im etust k an d is Eesti Inform atsiooni In sti tuu d i ja Fr. K reutzw aldi nim . ENSV Riikliku R aam atu k o g u kor ra ld a d a olnud v abariiklik te ad u s lik sem in ar T allin n as.. duse perspektiive v aag id es osutas ta. et reaaltead u si ja tehnikaspetsialiste teenindavates infosüstee m ides k asu tatav aid võtteid ja m eetodeid ei sa a järelem õtlem atult üle kanda h u m anitaarinfoteeninduse v ald a. H u m an itaartead u stes on te gem ist eelkõige kirjalike allikatega. Neid käsitlev info peab a g a sisa l d am a hoopis rohkem ja k v alitatiiv selt teistsuguseid tunnuseid kui re a altead u ste puhul. Ka info « v an a nem ine» on h u m an itaartead u stes suhtelisem m õiste kui tehnika- ja reaaltead u stes. Seetõttu kuuluvad n äiteks retrospektiivsed biblio g ra a fiad ja olem asolevaid fonde põhjalikult av av ad kataloogid hum a n itaari esm ahuvide hulka. Ü h t lasi peab e d a sta ta v info k a ja s ta m a allikate ideoloogilisi, v ä ä rtu se lisi jne. aspekte, m istõttu sä ä ra se info töötlem ine su u rte m assiividena vaid m õnest tu n n u sest lähtudes võib m uuta selle väärtu setu k s. ENSV TA Ü hiskonnateaduste infokeskuse ju h a ta ja L. A pananski ei eitanud L. Peebu tõ sta ta tu d probleem ide olem asolu. Kuid tem a esinem isest koorus enam o rg a n is a t siooniline m ure, et nende keskuse alles a lg u s jä rg u s olev tegevus (sü stem aatiliselt ed astatak se ta rb i ja te le au to m atiseeritu lt töödeldud infot alates 1982. a a sta novem b rist) ei takerduks am etkondlikkuses, vaid leiaks kindla koha Eesti VATTISes. Ü hiskonnateaduste in fokeskuse andm ebaase on p raeg u tö ö tlu ses kolm. (Järg n eb ). 35 aastat keemiat keemiahoones. M öödunud a a sta oli om am oodi teetähiseks k õ rg h arid u seg a so tsio loog.de ettevalm istam isel NÖU= K O uU D E L IID U S; Nimelt av ati 1. septem brist 1984 meie m aa kahes täh tsam as, M oskva ja L enin g rad i ülikoolis sotsioloogiaosakon nad. N eevalinnas võeti v astu 50 noort inim est (avaldusi laekus 114), eri ala nim eks on rakendussotsioloo gia, osakond kuulub m aja n d u ste a duskonna koosseisu. P ealin n as võeti v a stu sam u ti poolsada noort, kuid siin käib sotsioloogiaosakond filosoofiatea duskonna alla. L õpetanute diplo m itesse m ärg itak se nende kvalifi* katsiooniks «Sotsioloog. Sotsioloo-= gia õpetaja». Seoses uue o sakon na avam isega plaanib M RÜ lähi= m as tulevikus luua avaliku a rv a m use ja m assikom m unikatsiooni kateedri. H aritu d ja av arap ilg u ilste, d ia lektiliselt m õtlevate sotsioloogide järele tu n tak se meie m aal su u rt puudust. L oodetavasti aitav ad eel nim etatud o sakonnad seda lünka m õnevõrra täita. («Л енинградский университет») M ullu sü g isest a lu s ta s PEKIN» Gl V Õ Õ R K E EL T E IN ST IT U U D IS u n g ari keele õpinguid terv elt 18tu dengit. See rekordiline a rv on ü htlasi hea tunnism ärk H iin a—U n g ari suhete tu n d u v ast edenem isest. U n g ari keele õppetool loodi in sti tuudis juba 1961. aa sta l, kuid enam kui kahe aastak ü m n e vältel on suudetud ette v alm istad a vaid 30 u n g ari keele spetsialisti. Loode tav asti aitav ad edulisele õppimisele kaasa ka need 170 ungarikeel set raam atu t, m is U n g ari RV h a ridusm inisteerium hiljuti P ekingi V õõrkeelteinstituudile kingiks lä kitas. («Венгерские новости») K OSZALINI (P o o la Rahvavaba* riik) KÖRGEM iN SE N E R ID E KOOL kavatseb lähem al ajal asu tad a m eretehnoloogia teaduskon na. F akulteet seatak se koolitam a a sjatu n d jaid L äänem ere re ssu rssi de ja šelfi (m an d rilav a) uurim i seks ja kasutam iseks, sam uti sp e t sialiste väikeste sad am ate ja väik sem a su u ru seg a ujuvvahendite ökonoom seks ekspluateerim iseks. («П ольш а») NSUKKA lin n as (N igeeria Liit v abariik) asu v a N IG EER IA ÜLI KOOLI ( U niversity o f N igeria; loodud 1960. aa sta l) a ja k irja n d u s osakond võib tän av u väikest tä h t päeva pidada: m öödub 20 a a sta t osakonna om a nädalalehe «Record» asutam isest. K aks aastaküm m et on see leht olnud ilm ekaks tõenduseks tollest tähelepanust, m ida o su ta takse N igeerias m assikom m unikat siooni vahenditele. P eale tulevaste ajak irjan ik e erialase koolitam isega seotud teem ade ann ab «Record» o h trasti ruum i ka N igeeria rahva poliitiliste, m ajanduslike ja so t siaalsete probleem ide käsitlem isele. K augeltki m itte kõik ž u rn alistik at õpetavad kõrgkoolid m aailm as ei saa uhkust tu n d a nõnda pikaealise järjepidevusega ilm uva erialase v äljaan d e üle, n in g paljudel žurnalistikaosakondadel m aailm as puudub oma ajaleh t sootuks. («Д емократический ж урналист»). J' 4. Intensiivse õppe- ja tead u stö ö tu lem usena o sa v ah en d eist peenes^ tub või m uutub k asutam iskõlbm atuks n in g su u n ata k se keemia-' hoone õuele prah ik o n tein eritesse või u tiiü lasu sse. 5. O rg aan ilin e keemia ehk haisukeem ia. O rg aan ik u il on reeg lin a foea söögiisu ja tugev tervis. M uidu ei sa ak s a m etit pid ad a. 8. Feromoonide e. putukapetm lse lab o r tegeleb peesisunteeslga. Sün tees on kunst ja m õnikord sü n tees õnnestub. 7. «N orsk D ata» e. im earvuti — teeb Sõpu m õ ttetu le eksperim entee. M aailm a pikim a om atehtud si gareti üle v õ ;vad rõõm ustada ühe SAARBRÜCKEN! (SAKSAMAA L IITV A B A R IIK ) üliõpilaslokaali alalised kunded. M öödunud a a stal, ööl v astu 9. detsem brit keeras too seltskond, kuhu kuulusid noorukid vanuses 17 kuni 33 aa sta t, lokaa lis 122 m eetri pikkuse «kitsejala». A jendatuna soovist p ääseda kuul sasse G uinessi rekorditeraam atusse, asus team tegutsem a juba kahek sa n ä d a la t varem : lokaali toodi 40 pakki tu b ak at |a 2500 lehte suitsupaberit; vaevarikka ja k a n n atliku näputööga v alm istati kõi gepealt 1750 väikest plotskit. mis siis tollel eelnim etatud ööl üheks suureks (m õ;sta g i rõngakujuliseks) rim isele keem ias. K onstandi õige su u ru se valik on probleem i lahen p läruks liideti. duse alus. («V olksstlm m e»). E R I A U H IN D ! PILT E H A K K A M E A V A L D A M A KOHE! ÄRA U N U S T A KA V A H E A J A L PIL T E TE G E M A ST !.

(4) Muusika paremik TRÜ tudengi arvates. Talvel su vest E H K P IO N E E R I LAAGRI PR A K T IK A ST Ü liõpilaste õ p etajak s saam isel on senise õppeplaani jä rg i esim e seks piiripostiks suvine pioneeri la a g ri praktika (üldiselt p ä ra st III k u rsu st, ajaloolastel II kursuse jä re l). P rak tik ale eelneb instruktiiv laag er, kus oma ala m eistrid, pioneeritöö instruktorid , püü av ad üliõpilasi ette v alm istad a, L aste suvepuhkuse sisu stam in e ei ole kerge, sest laag rid erinevad nii asukoha, m ateriaalse v a ru s ta tu se kui ju htkonna poolest. E rin e vad ka lapsed ise. Loom ulikult hu v itab üliõpilast juba m ärtsis laag rikoht, laste vanus, rühm a su u ru s ■jm, Kõik see selgub a g a alles la a g ris, Meie üliõpilased on p rak tik al 25 la a g ris üle kogu Eesti. M õnes la a g ris on 2 tu dengit, m õnes 12 või rohkem gi, lapsi on la a g ris 60 ku rn 400. On väga häid, sp etsiaalselt pioneeridele ehitatud laag reid n a gu V arem urru, Remniku, V algem et sa, L uunja, «E nergeetik», G ag arini-nim eline jt., kuid p aljud lapsed. M arjö Länik, A dam s.. peavad om a suve veetm a k as koo M u u sik a k ü sitlu sed oli küll roh lim ajades (K ilingi-N õm m e, Elva jt.) või m uudes hoonetes (S a n g a s kem v a sta ja id kui spordiankeedile, en t m ingit erilist tu n g i om a a rv a te, H oldre jt.). m use avaldam iseks siiski polnud. P io n eerilaag rid alluvad am eti M is teha? Kas edaspidi loobuda ühingule. S eep ärast veedavad p a l trad itsio o n ist? Või m inna lu gejale jud lapsed om a suved ühes ja s a poolde treppi v astu : lõ ig ata ankeet m as laa g ris, tihti kõik kolm v ah e lehest v älja, an d a k ätte ja se a lsa tu st. See rask en d ab üliõpilaste m as v õ tta tag asi? A asta on toim e tööd: tegevus peab olem a huvitav, tusel aega mõelda, nii e t . . . V a stu ei tohiks k o p eerid a varasem aid ü ri sed n äitasid ag a, et mõni tah tis tusi. P rak tik ale tuleks läheneda k an g esti a in u lt oma lem mikuid teis loovalt, m itte olla vaid la a g riü le tele peale su ru d a n in g oli k irju ta m a ja k a sv a ta ja k ä su tä itja või kor nud ühe ja sam a k äek irjag a m itu rald u stele v astu v aid leja. P ioneerid üh esug ust v astu st. S eep ärast ei sa a a u to rite e t oskavad nõuda h u v itav at, m itm e üldkokkuvõtetki v äg a k ü lg set teg ev u st, p aljud aitav ad seks p idada. O m eti ei erine v ä lja ka ise. L aag ri lõpu! on sel ju h u l v alitu d nii v äg a eelm iste a a sta te tu lem u stest. S oositum ad olid siis m õlem ad pooled rahul, järg m ised : Rohkem kui 300 läinudsuvise Ansamblid: «Rock-Hotel», p ra k tik a aru a n d e ja laag riü lem ate iseloom ustuste (kuid ka eelm iste «M usic Seif», «K aravan», «Fix». a a sta te p rak tika) põhjal võib teha M e e s i a u l j a d : Ivo L inna, Tö~ küllaltki p alju üldistusi, nis M ägi, Karl M adis, llrm a s Alen= der.. Ü L IK O O L J A S P O R T #. (Järg n eb .). Naislauljad:. Ü L IK O O L J A S P O R T #. Parimad sportlased. perekonnaspordipäev, See a lg a s ühise soojendusvõim lem isega, nn, aeroobikaga. KKT dekaan prof. Atko Viru an d is seletusi aeroobvõim lem ise kohta ja soovis o sa v õ t Ä nkeedivastuseid ei kogunenud ja ile m eeldivaid spord.elam usi. ju st palju. Ig a su g u ste e ela rv am u s S pordipäeva pidulikkust tõstsid te ärahoidm iseks ei hakka me m in laste võim lem isrühm ade esinem ised geid arve ega punkte lisam a. 10. keskkooli õ p etaja E. M eruski, M eestest pakuti kõige ettepoole L. U ustali ja R, L inkbergi juhenda» J a a n Ehlvesti, edasi A ivar O jastu t, m isel. Leho H aidnat ja A lar Volmerit pea Ü ritus jätk u s rah v astep alli v õ ist aegu ühtviisi, N aistel on järjekord niisugune: lusega ja korvpalli v abavisetega, K atrin Rehemaa, Taimi Kõnn, Reet K ergejõustikum aneežis oli üies se a tud lastele elevust tekitav b atu u t, P alm . M are Reinberg. V õistkondadest on endist viisi po millel hüpata soovijate arv su g u g i ei tah tn u d väheneda. S am as de pulaarseim korvpallinaiskond, m o nstreeris A. Pehm e džuudotehnikat. N äidati valuvõtete k asu tam ist enesekaitseks m itm esu g u ste h a a re te vastu. S pordipäevast o savõtjail oli võim alik kontrollida om a kii rust 60 m jo o k su rajal. 22. detsem bri! sai Kaja Keemani Kevadel on Kavas k o rrald ad a s a eestvedam isel teoks TRÜ tö ö taja te m asu g u n e üritus, kus isetegem ise. Töötajate. spordipäev. Ü L IK O O L. A nne. Veski,. JA SPO RT ф. Sllvi. V raltj. Агше Henn Refeane, P aap K õlar, H arrv K õrvits. M u u s i k a p a l a : «K irjutusm a Show-ansamblid: « Ju s ta sin a kontserdi D -tuur» (A. Matti?” ment», «Turist», «Keritaablus», «Ku- se n ), «L innujaht» (M . K appel), kerplllid», «Juhtum tän av a l» (H . V aikm aa), «T äna m a lu u letan läbi öö» (I. Vo!* P i l l i m e h e d : M arg u s Kappel, kov).. T u u s ik u d IS k v artaliks on saab u n u d järg m ised sanatoorium i- ja puhkekodu tuusikud: K arpaadid « P o ljan a 2. 05.—25, 05 — seedeelundite h. 40.50 Boržomi «Likani» 8. 05.—31. 05 — seedeelundite h, 48.— O dessa «V, I. Lenini 2 2 .04.— 15. 05 — günekol, bu 48,— nim,» O dessa «R ossija» 6 .0 5 .—29. 05 — südam e-vereringeh. — 38 .— Jessentuki (a m b l) 29. 0 5 —21.06 — seedeelundite h. — 36 .— H aapsalu «Laine» 3 1 .0 5 .—23, 06 — liigesteh. — 34.50 P ärn u «E stonia» 8 .0 4 .— 1,05 — närvisüsteem ih, — 34.50 10.04.— 3.0 5 — liigesteh. — 34.50 10.05.— 2 .0 6 — närvisüsteem ih, — 34.50 26. 0 6 .- 1 9 . 07 — närvisüsteem ih. — 34.50 „ «Sõprus» 2 1 .0 5 .— 13. 06 — südam e-vereringeh, — 34.50 Läti «L atvija» 20. 05.— 12. 06 — liigeste h, — 60 .— „ «Jurm ala» 14.05.— 6. — 36 . — südam e-vereringeh. „ «Liepaja*» 2 5 .0 4 .— 18. 05 — liigesteh. — 33 .— „ «R aldone» 4. 06.—27. 06 — liigesteh. — 54 . — „ «Jurm ala» 25. 05.— 17. 06 — südam e-vereringeh. — 36 .— Puhkekodud: « P ü h ajärv e 1 4 .0 6 .-2 5 .0 6 . — ü tk. «Võsu» 2 3 .0 5 — 3 .0 6 .-— 2 tk. «Võsu» (p erek o n n atu u sik ) (2 inim est) 15.06.—26.06. (1 tk .) 19.20 Soovijail pöörduda av a ld u ste g a am etiühingukom iteesse.. Ü L IK O O L J A S P O R T ф. ja v aata m ise rõõmu peaks jätk u m a kõigile. Seekord olid o sav õ tjaten a ü lekaalus lapsed, a la te s k o lm an d ast e lu a a sta st. O otam e ka tä isk a sv a n u te ju lg em at o sav õ ttu sellisest ü ri tu sest, M ERLE REHAND, kehalise k a sv atu se ja spordi k ateedri õppejõud. Ü L IK O O L. v a sta v a lt kuld- või hõbem ärgile, m ida sa ab o sta om a rühm a õppejõu käest. D etsem bri lõpu poole toim usid ÜKE rühm ade finaalvõistlused, ku hu olid saad etu d igast õpperüh m ast parem ad. I kursus võistles in divid u aalselt, II ja III rütm ivõim lem ises,. tJKE rühmade võimiemisvõistlus. Finaalvõistluste tule mused: I k u r s u s e d I n d i v i d u a a l s e l t : 1. K. Sul bi (m a j.), 2. K. Roots (F —■ K), 3, A. V iiieberg ( a r s t i t ) Ü l d k o k k u v õ t t e s : 1. m a ja n d u st. võistkond (Sulbi, Pelska, Le K ehalise k asv atu se ja spordi k a pik; õp. E. P rii); 2. a rs tit. võistkond teedris on naisül iõpilastel täh tsal (U usm a, V iiieberg, V allang, Krüükohal võim lem ine. I kursuse tü ta r ner; õp. E, V iru); 3. fiiüsika-keelapsed õppisid E. Kudu hõbem ärgi- m iat, (R oots, Kukk, Rooslepp, Jerkava, II ja III kursuse tü tarlap sed m akova; õp. E. P rii), K, Keemani kuld m ärg ik av a. Et 11 k u r s u s e d need olid k o rrespontentskavad, siis 1. a rs tit. (K aibald, K aru, Kivilo, on kõigil kava so o ritan u tel õigus. JÄ SPO RT #. Jansikene, Kokk, K arm ; õp. V. S a h ' va; 2. füüsika-keem iat. (P o d v ain juk, K arapetjan, M arkina, P o tišn aja, T urkulainen, Iljina; õp. M. Reh a n d ); 3.—4. m a t.- ja keem iat. (Joakit, K aares, K eerus, Kolde, Kopti, Liik; õp. M. V isn ap u u ); 3.—4. a rs tit. (Tisler, V ipper, Pohlak, Rüütel, P lankon, P ren tsel, O ro; õp. E. V i ru) , III k u r s u s e d 1, füüs, ja m at. (N avraznõh, Batolina, Feoktistova, Sašikova, V avi lova, E kkert; õp. M. R ehand); 2, vene fil. (G rihhina, Seppius, K ljava, S tren b erg , S earjova, Kliim and, D ušina; õp. V. S a h v a ); 3.—5. kohta jag asid a rsti- (ra v i), bloloogia-geograafia-, a ja lo o -ja m a ja n d u stead u sk o n n a (ra a m a tu p id .) võistkond. T IIU L E P P , kehalise k asv atu se ja spordi kateedri õppejõud. 35 aastat keemiat keemiahoones. Looduslike ühendite uurim ine toob se lg u st seg astesse asjad esse või teeb nad veel seg asem ak s. 0. Biokeemia, m olekulaarne bioloogia, b io o rg aan ilin e keemia jt. uurivad elu molekuli tasem el, seetõ ttu p ö ö ratak se sea! peenendam isele ä ärm iselt su u rt tähelepanu, ' 10, Ei ole m idagi olulisem at ja tä h tsa m a t kui elektrokeem ia. Ilm a elektri ja keem iata pole tä n ap ä ev a tsivilisatsioon ju võim alik.. PR E SSISE K R E T Ä R ID ! Eelm isel talv evaheajal käisim e u u d istam as Vilniuse ülikooli. Kui nüüd läheksim e Kiievisse (28. ja a "n “a а ™ п Д toim ^etusse “l * 13 11!7 sellest teada." ^ ^ NB!. 11, A nalüüs on oskus. T a nõuab te ra v a t sü m a 8 k in d lat k ä tt ja kriiti list m eelt.. Järg m in e leht ilm ub 25. jaanuaril*,. T oim etaja V ARJE SO O T A K. «TRÜ. Aia*‘*he «Т1Л!» »»cirv?.« 2i*-»inn Гаг-м P ftk n n ti t. T e llu u nr. 51. M B O ie « ). T ir a a i 3000. M atit I tr iik ip o o g e n . Ю линомд» Эст»нсниА CCS®.. »«Т ар туск и й. го с у д а р ст в ен н ы й. 18. TK Q . ru u m id 240. 241. te l, у н и в е р с и т е т » ). О р га н. 3 5 1 8 0 . H a n s H e id e m a n n i o im . trü k ik o ja trü k k . T a r tu . Ü lik o o li 1 7 /1 9 .1 1 1 . «T R Ü ». ilm u b r e e d e ti.. п а р т к о м а , р ек т о р а т а , к о м и т ет а Л К С М и п р о ф к о м а Т а р т у ск о г о г о с у д а р с т в е н н о г о у н и в ер си т е т а , г. TapTj.

(5) 1^. *Ы. •j. nn-zm vm m. f------ --- ---. •' $ V.4T1 3 f ü i « § y. Nr. 2 (1399) m. ",vi ШМ. Kõigi m aade proletaarlased, ühinege!. Reedel, 25. ja a n u a ril 1985. H ind 2 kc^>.. Ilm ub 22. novem brist 1948. Kaugtiliõpilaste pingelised päevad jaanuar Lõpeb ka sess. V ähem alt <rsta ts ide» enam ikul on see tä n a seks jälle ühel .pool. Õ ppeosakonna juhataja M ati S a lu n d i ütles kolm apäeval tehtule pilku heites, et eksam iaeg kulges päris rahulikult. S uurem aid arusaam atusi igatahes polnud. K ui das ku skil juba täpsem alt läks, saab teada edaspidi. Tuleval nädalal lae ku va d teaduskondadest aruanded ja siis selgub ka üldine pilt. «Statsid» läksid, «m itte sta tsid » tulid. M õnedki om a viim asele talvesessioonile, sest kevadel tahetakse kõrgkooliõpingutega ühele poole jõuda. Tartus käim isi on õppim ise ajal palju ette tulnud. Ühelt tu t ta va lt kuulsin, et ta a rvestanud kokku ja saanud 22 sõitu. Kel v ä hem, kel rohkem . K õigil sessile tu l nuil on aga paslik läbi lugeda siin sam as kõrval alanud lugu. Filoloo giateaduskonna kaugõppeprodekaanil prof. E duard Vääril on alati m idagi ka sulikku öelda. M is edasi? T udeng läheb p u h ka ma. Kes m atkam a, kes reisima, kes . . . Ig a l talvel on toim etus k o m som olikom iteesi talituriaadi kohta in fo t saanud. S e l korral o tsis asesekretär A rdo K ubjas küll m atkakliibi «Patrioot» inim esi taga, aga tulem usteta. N ii m e ei sa anudki teada, m illal ja kuhu m innakse, aga arvata võib, et lum ised m äed ka TRÜ tu d en g it värskendavad. Teaduskondade pressisekretärid ja toim etus tahavad vaheajal K iie vi 151-aastase ülikooliga tu tta v a ks saada. Õ igusteaduskonna II kursuse on külla ku tsu n u d V ilniuse R Ü tu dengid jne. S ed a rida võiks jä t kata. S el ajal kui tud en g puhkab, õpib õppejõud. 1.— 3. veebruarini on K ääriku sem inar-nõupidam isel v a bariigi kõrgkoolide õppe- ja tea d u s prorektorid, dekaanid, õppeosakondade juhatajad, parteikom iteede sekretärid, baaskateedrite juhatajad (T R Ü st 23 esindajat). P artei ja kom som oli keskkom iteede, m in istee rium ide jt. asu tu ste esindajad vii vad nad kurssi paljude a ktuaalsete teem adega, mi-s peaksid m eie kõrgkoolielu edasi viima. A g a veel täna, enne vaheaja al g u s t toim us TR Ü nõuko g u koos olek, kus kuulati teadusprorektor prof. A n ts K allikortni aruannet vii m ase aasta teadustööst. On palju häid tulem usi, sellegi väljaande tei sel leheküljel m ainitakse edukaid. Teisipäevasel teadusosakonna nõu kogu koosolekul anti ju u ru ta tu d tööde konkursi võitjatele (v t. eel m ist lehte) ülikooli teadustöö rin nam ärgid. H eidam e pilgu ka tulevale kuule: H- 3. veebruaril saab 80-aastaseks akadeem ik P aul A riste; Ф 23. veebruaril tähistam e N õ u ko g u d e arm ee ja sõjalaevastiku päeva; 24. veebruaril valim e E N S V Ü lem nõukogu ja kohalikud sa a d i kud; hoo saab sisse uue üliõpilasko n tin g en d i värbam ine (la h tiste u s te päevad, «TR Ü » erinum ber a bitu rientidele); algab uus etapp p ed agoogili ses praktika s (tu leta m eelde eelm i ses lehes TRÜ koosolekul arutatu t!). Peale selle, et organisatsioonid, ringid, klubid om a sem estri töö plaanid kokku panevad (k u i see om eti varasem ast kiirem ini korda saaks, sest sellest sõltub ka lehe n ä g u ) ei olegi toim etusel enam m i d a g i öelda, kui et uus sem ester al gab esm aspäeval, 11. veebruaril.. K äreda k ülm aga saabusid T a r tu sse eri teaduskondade ja o sak o n dade kaugõppeüliõpilased. Enam ik neist kavatseb k u u lata ja konspek teerida hoolikalt loenguid ja so o ri ta d a eksam eid n in g arvestusi. Mis sa la ta , leidub neidki, kes on T a r tusse tulnud lõbutsem a või niisam a olesklem a. Sessioon on siiski a ru andeks poole a a sta jooksul tehtud iseseisvast tööst, mille tõhusust täh istav a d sissek irju tu sed õ p in g u ra am atu s.. D ekanaatidel on heameel tõdeda, et umbes pooled õppurid on se s siooniks v alm istunud n in g su u d a vad kõik eksam id-arvestused se s siooni aial sooritada. Nad on vahesessioonidest osa võtnud, k o n t rolltööd esitanud, lektüüri lugenud ja n õ u tav a k irjan d u se läbi tö ö ta nud. T änu nendele on kaugõppevormil üldse õig u stu s n in g nende tõ t tu ka vajalik. Neil on kindel tahe ülikool lõpetada ja sa ad a k õ rg h a ridus. Nende kõrval on ag a k üllalt. edutuid, kes pealegi levitavad oma saam atu se õigustam iseks legendi, n agu oleks neid ülikoolil tin g im ata v aja. E latakse peost suhu: loenguil ei käida, teistelt m ah ak irju tatu d kontrolltööd esitatak se hilinem ise ga, eksam itele ei ju lg e ta m inna või ei suudeta eksam eid nõrkade te a d m iste tõ ttu sooritada. D iplom it ta hetakse siiski n in g m anipuleeritak se kõikvõim alike tõendite, seletu s te, objektiivsete põhjuste ja õppe jõudude m õjustam istrikkidega. K ui. gi kõik on a a sta st aastasse ühtede ja sam ade juures korduv n in g lä binähtav, k asu tatak se ikka neidsa mu abiventiile. A lanud sessiooni puhul tah ak s soovida kõigile senisest k in d lam at enesedistsipliini, läbim õeldud päe v ap laani ja eksam ite-arvestuste edukat sooritam ist. Sam al ajal ei tohi hetkekski unustada, et loen gud on sessiooni kõige tähtsam osa, kus peale teadm iste antak se (J ä rg 2. lk.). R ootsi. üliõpilased Tartus Cecilia Engholm , N iklas W itt ja Ja n G ustavsson on Rootsi noorsoo rahvusliku nõukogu Ö sterg ö tlan d i koordineerim iskom itee liikm ed. N ende viiepäevasesse E esti reisi m ahtus ka üks T artu , õigem ini ü li kooli päev. K ülalisi võtsid v a stu linna ja ülikooli kom som olikom iteede sekretärid U ile Lepp ja A rva Lam p. T ead u sp ro rek to r prof. A nts K allikorm ilt saad i tead a 353-aastasest ülikoolist. U u d istati a jalo o m uuseum i, raam a tu k o g u jm. Õ htul istuti koos meie n o o rteg a ja huvi tu ti tuden g ielu st. M E E L IS LOKI foto. Professor ABNER UUSTAL 70 K uidas p ortreteerid a rahvusvahelise õiguse professorit, õ ig u stead u se d o ktorit A bner U ustali, kes neliküm m end a a s ta t on teeninud aim a m ater' it. Eelkõige on ta sõnakas tööm ees. Juubilar sündis Saarem aal, lõpetas K uressaares güm naasium i ja siirdus edasi õppim a T artusse, kust sai ju risti diplom i cum laude. E rialal tö ö tas ta lühikest aega. Sõda. Evakueerim ine T allinnast, külm suplus Soome lahes pomm ide ja põlevate laevarusude keskel, tö öpataljon ja Eesti L askurkorpuse lahingutee, On, keda ja m ida m eenutada. E nt kunagi ei k aotanud ta optim ism i ega v andunud raskustele alla. P ro fessor A. U ustal oli NSV Liidus esimesi rahvusvahelise õiguse sp etsialiste, kes asus uurim a territo riaalm ere õiguslikku režiim i, m il lest valm is ka tem a doktoridissertatsioon. Ta oli NSV Liidus ka üks esimesi ÜRO uurijaid (kandidaaditöö sel teem al valm is 1949. a a sta l). A. U u stal on N õukogude R ahvusvahelise Õ iguse A ssotsiatsiooni a su tajaliig e. Ligi neliküm m end a a s ta t on professor tulevastele juristidele õpetanud rahvusvahelist õ igust ja välisriikide riigiõigust. Tema ju hendam isel on saan u d koolituse m ereõiguse tsükli tudengid. K una gise k atee d riju h ataja n in g õigusteaduskonna dekaanina on A bner Ü u stal otsekoheselt ja sirgjooneliselt teinud oma tööd. Ta on k irju tan u d m itu m o n o g raafiat, sadakond teaduslikku ja ligi kolm sada popu laartead u slik k u artik lit n in g h ulga õppevahendeid. Äsja ilm us ju u b i la rilt k ap itaaln e rahvusvahelise õiguse õppekursus. See on esim ene eestikeelne ra a m a t rahvusvahelise õiguse vallas p ä ra st 1936. a a sta t. Soovim e Sulle õnne, terv ist ja paljude soovide täitum ist! K olleegid. M E E L IS LOKI foto. TRÜ teadusliku raam atu k o g u lugem issaalis on avatud professor A. U u stali juubelinäitus, sam as võib v a a d a ta n ä itu st ka tem a õpetaja, endise T artu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori V. E. G rabari 120. sü n n iaastap ä ev a puhul..